Madala enesehinnanguga võitlemine Mis on enesehinnang või mina-pilt? Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame.Enesehinnang mõjutab ka meie suhtlemist ja suhteid teiste inimestega. Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks. Kes oskab ennast õigesti hinnata ja endaga hästi läbi saada, oskab seda ka teiste inimeste korral. Madal enesehinnang ja alaväärsuskompleksid on aga normaalse suhtlemise üheks suurimaks takistuseks. Madal enesehinnang rikub suhted teiste inimestega. Tavalisim viis alaväärsuskompleksi varjamiseks on enesesse tõmbumine, võimalikult vähene suhtlemine ja arglik väljapiilumine ...
Just kriitika võib tekitada madalat enesehinnangut. Teisest küljest see võib jälle inimest panna pingutama. 3. Madal enesehinnang – inimesed ei suuda kohaneda probleemidega, läbikukkumistega - üritades neid vältida ning elades neid ise raskelt üle. Selle tulemusena hinnang langeb. Kõrge enesehinnang – inimene on julge ja tegutseb nii nagu õigeks peab. Saab hakkama ka raskete situatsioonidega ja on aldis probleeme lahendama. 4. Madala enesehinnanguga inimesi võib kohata ka enda klassis, inimesed, kes kardavad oma arvamust avaldada, arvates et nende oma on vale. Ma arvan, et see ei peaks nii olema, sest kõigi arvamus on õige. Samuti kardetakse oma andeid välja näidata, sest kardetakse, et see ei pruugi teisi huvitada. Kõrge enesehinnanguga inimesed võivad olla väga edevad, kuid ei pruugi olla. Nad julgevad teha asju nii nagu nende arvates peaks ega hoia ennast tagasi. Nad ei põe ega karda - tuleb, mis tuleb. 5
Samuti püüan anda lühikese ülevaate enesehinnangust üldiselt, millest see sõltub ning kas seda on võimalik parandada. 3 1. ENESEHINNANGU JUURTEST Enesehinnang peegeldab arvamust, mis meil iseenast on, hinnanguid, mis me endale anname, ja väärtust, mis me iseendale kui inimesele omistame (1: 31). Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun; 2) hinnang sellele, kes/mis ma olen; 3) kuidas ma end väärtustan– minu eneseaustus (4).
Laste enesehinnangu kujunemine Autor: Kätlin Traks Tallinna Nõmme Gümnaasium Sissejuhatus v Teema valik: huvitatud teemadest, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega v Eesmärk: enesehinnangu mõjud, probleemid lapsele ja kuidas saaks enesehinnangut parandada v Hüpotees: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse; Enesehinnang v Ettekujutus iseendast v Peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest v Kujunemine algab lapsepõlves v Lähedane suhe vanematega Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust v Vanemal hea enesehinnang ja enesekindlus v Lubatakse olla mina ise v Sisemine enesekindlus v Vanemate märgatavus ja aktsepeeritavus
arusaam, missugune inimene te üldse olete. Need veendumused meenutavad tavaliselt kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad pigem arvamused kui faktid. Need on seisukohad või järeldused inimese enda kohta, millele ta on jõudnud end analüüsides ja mis põhinevad kogemustel, mis elu talle pakkunud on, eriti aga signaalidel, mida ta on saanud selle kohta, milline inimene ta on.(1) 1.1.1. KÕRGE ENESEHINNANG Kõrge enesehinnanguga inimene suudab end tavaliselt võtta niisugusena, nagu ta on. Tal pole raskusi endast lugupidamise ja iseenda tunnustamisega. Ta leiab, et hoolimata inimlikest nõrkustest on ta sisimas väärtuslik, ning naudib seda, mida elu talle pakub.(1) 3 1.1.2. MADAL ENESEHINNANG Madala enesehinnanguga isik seevastu tunneb, et tema sisemine mina on nõrk, küündimatu,
3 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISSEJUHATUS Käesoleva töö autori eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas enesehinnang mõjutab inimest ja kuidas on võimalik head enesehinnangut luua. Teema valikul lähtuti suuresti selle aktuaalsusest. Probleeme, mis on tihedalt seotud enesehinnanguga, on viimasel ajal meedias palju lahatud. Peamisteks probleemideks, mis autorit tööd kirjutama ajendasid, olid viimasel ajal noorte inimeste seas suurenenud ,,appihüüded", mis on kindlasti tingitud ka madalast enesehinnangust. Üheks näiteks koolitulistamised, mis lõppesid mitmete süütute inimeste surmaga. Kindlasti oli suur osa selliste traagiliste juhtumite seas enesehinnangul, mis ei lasknud noortel end eluks väärilistena tunda ning ajendas neid selle eest teistele ,,kätte
soovivad saavutada. Nende õppimine võib päris hästi minna tänu sellele ja kui halvasti läheb siis nad ei anna alla vaid õppivad veel rohkem, et saavutada oma lõpp punkt. Kui aga enesehinnang on inimesel ülikõrge siis see võib olla probleem teistele kui ka iseendale. ülikõrge enesehinnang on inimesel kes on egoist. Selleks nimetatakse inimesi kes arvavad, et on parimad aga samas arvavad et teised on halvemad temast. Tänu sellele võib õlikõrge enesehinnanguga inimene solvata teisi. Kõrge -ja ülikõrge enesehinnangu vahe on see, et üks ei võrdle ennast teistega vaid usub endasse aga teine võrdleb end teistega ja arvab, et on parem kui teised. Madal enesehinnang Madalalt hindavad ennast need inimesed kes arvavad, et ei suuda saavutada mida nad sooviksid saavutada. Nende tahtmine teha midagi võib olla suur aga hinnang endast võib neid alla kiskuda. Nende mitte saavutused minevikus madaldavad inimese enesehinnangut
Enesehinnang Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Enesehinnang tähendab ka seda, mida inimene arvab oma tegevuste ja saavutuste kohta. Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku
Laste enesehinnangu kujunemine Sissejuhatus Antud teema valisin ma sellepärast, et mind huvitavad teemad, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega. Töö eesmärgiks on uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse. Enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast - eneseväärikus, enesekindlus, endaga toimetulek, endaga rahulolu, endast lugupidamine ja paljud muud omadused, mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves
või millegi suhtes (suhtluspartnerid, sõbrad, tuttavad). (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015) Enesessesuhtumine mõjutab inimese suhteid teistega, heaolu/rahulolu, tervist, käitumist, meeleolu, suhtumist katsumustesse, usku iseendasse jms ning eelnevalt nimetatud mõjutavad omakorda ka enesehinnangut. Kõrge enesehinnangu puhul peame teisi inimesi sama oluliseks kui iseennast ja suhtume neisse hästi; võtame vastu otsuseid, mis on meie jaoks õiged. Madala enesehinnanguga inimesed võivad üritada enda enesetunnet parandada valetades, teisi alavääristades, mis toob kaasa inimeste eemaletõrjumise ning sõprussuhete lõppemise. (Alas, 2009) 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE Üks tähtsamaid enesehinnangu mõjutajaid on suhted teiste inimestega. Inimene saab igalt poolt tagasisidet nii positiivset kui ka negatiivset, mis mõjutab tema mina-pilti. Erinevatel
Minakontseptsioon -Raha -Eelarve -Tervis -Vara -Keha ja vaim -Sõbrad -Suhted Minakontseptsiooni struktuur - Tõstatatud küsimus - Erinevad rollid Enesehinnang Kõrge enesehinnang : Inimesel valitsevad positiivsed kujutlused endast. Madal enesehinnang : Inimesel valitsevad negatiivsed kujutlused endast. Kõrge enesehinnanguga isikud - Optimistlikud - Seavad kõrgeid eesmärke - Saavutavad elus rohkem - Tulevad paremini toime erinevates olukordades Madala enesehinnanguga isikud - Pessimistlikumad - Raskemad olukorrad, võivad mõjuda halvasti - Nad ei saavuta seda mida nad tahavad - Puudub potentsiaal - Madal enesehinnang mõjutab nende tervist, heaolu, suhteid Eri minade teooria (E.T. Higgins)
...............................................................................................5 1 MIS MÕJUTAB INIMESE ENESEHINNANGUT? Inimese enesehinnangut mõjutab põhiliselt lapsepõlvest saadud tagasiside oma vanematelt ja teistelt lähikondlastelt oma käitumisele. Kas last armastati piisavalt, lubati teha vigu jne. Enesehinnangut mõjutavad ka erinevad sündmused elus ja see, kuidas nende sündmuste/probleemide lahendamisega hakkama saadi. Madala enesehinnanguga inimesed võivad kergemini teisi solvata ja kiusata. Nad ei ole oma tegemistes kindlad. Madala enesehinnanguga inimesed on altimad riskikäitumisele (alkohol, narkootikumid). Suhtlemisel võivad madala enesehinnanguga inimesed võtta kaitsepositsiooni ja rünnata esimesena süüdistades oma eksimustes teisi. Samuti võivad alavääristada teisi, et ennast paremini tunda. Ka liiga kõrge enesehinnanguga inimesel võib tekkida suhtlemisel probleeme teistega . Probleemid
arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang. 1. Madal enesehinnang halvab potentsiaali. 2. Madal enesehinnang põhjustab stressi. 3. Madal enesehinnang röövib julguse suhelda ja hävitab suhted. Madala enesehinnanguga inimesed kardavad teistega suhelda ning neile tundub, et neisse suhtutakse negatiivselt ja eelarvamustega. 4. Madal enesehinnang võib põhjustada agressiivsust ja ennasthävitavaid eluviise. Koolivägivalla põhjusi on põhjalikult uuritud USA koolides, kus vägivaldsus on võtnud kohati kõige äärmuslikemaid vorme (õpetajate ja kaasõpilaste tulistamine). Uuringud näitavad, et peaaegu alati on agressiivse käitumise, alkoholismi, narkomaania ja muude probleemide
Enesehinnangut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilist heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1. Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed tajuma positiivset tagasisidet tõepärasemana kui negatiivset tagasisidet. Seevastu madalama enesehinnanguga inimesed peaksid, vastupidi, enam ja meelsamini omaks võtma negatiivset tagasisidet. On isegi väidetud, et nad tunnevad end negatiivse vastukaja puhul paremini kui positiivse puhul, kuna see läheb kokku pildiga, mille nad on endast loonud. 2. Eneseupitamise teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse võimalikult positiivselt
Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest miks laste ning täiskasvanu enesehinnang langeb, kuidas tulla välja madalast enesehinnangust ning juttu tuleb ka hoiakutest ja nende liikidest. 1. ENESEHINNANG 1.1 Mis on enesehinnang ja mina-pilt? Enesehinnang (inglise keeles self- esteem) teadlikkus enda isiku väärtusest. See pole
Enesehinnagut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilst heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1) Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed tajuma positiivset tagasisidet tõepärasemana kui negatiivset. Seevastu madalama enesehinnanguga inimesed peaksid, vastupidi, enam ja meelsamini omaks võtma negatiivset tagasisidet, kuna see läheb kokku pildiga, mille nad on endast loonud. 2)Enesepitamise teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse 2 võimalikult positiivselt
nägema Bretti koos oma sõprade seltskonnas, kuid ihaldab teda ise. Brett Ashley- leedi, sai oma tiitli sõjas haavata saanud mehega abielludes, kellele ta med.õeks oli; natuke veidra iseloomuga, lõbus, armastav, elav ja avatud inimene, jooksis erinevate meestega lõbutsedes ringi; sisimas armastas Jake’i aga teadis, et nad ei saa erinevatel põhjustel koos olla; armus pidevalt uutesse meestesse ja tekitas sellega draamasid; madala enesehinnanguga naine, tegi oma lähedastele oma käitumisega palju haiget, isekas; tegi oma tegevusi oma enda lõbuks, ilma otsest kasu sealt saamata. Robert Cohn- kirjanik, kes oli väga kiire kiinduja, kiindus inimestesse, kes temaga meeldivad ja sõbralikud olid; ise oli ülbe, pidas end teistest paremaks, kade ja kuna ta oli rikas, siis arvas, et talle on palju lubatud: ta oli abielus Fancesega, kes tahtis teda alguses vaid kuulsuse pärast, hiljem naine armus
Sooritatud testi tulemused näitavad, et suhtun oma töösse väga vastutustundlikult, kuigi esineb mõningast stressi ja pisut viivitamist. Olenemata viivitusest ja stressist, saavad siiski kõik koolitööd tehtud ning päris läbipõlemis ohtu ei ole. Üritan siiski olla täpne, ja mitte hilineda. Ka heatujulisus ja sisemine tunne, et miski ei lõhu mind, viib elus edasi peal minu, lisaks ka mõne kõige nõrgima inimese. RSES- SISE testi tulemus näitab, et olen täpselt keskmise enesehinnanguga. Ma ise arvan täpselt samamoodi, kuna see tulemus iseloomustabki mind. Arvan, et keskmise enesehinnanguga inimene suhtub nii endasse, kui ka teistesse hästi ja isegi samasuguselt kui endasse, ta on piisavalt leplik, ettevaatlik, tasakaalukas. salliv, väga sõbralik, mõningal juhul mitte väga usaldav ja suhtlusaldis, kuid siiski abivalmis. Kõrge enesehinnanguga inimesed, kipuvad endast mõtlema kui maailma vallutajast ja
Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet annab meile suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused. Lähedaste elude ja tegemistega saab kursis olla ka vaatamata sellele, et nad võib-olla teiselpool maakera elavad. Igal inimesel on arvamus nii iseendast kui ka teistest. Kui oleme kõrge enesehinnanguga mõtleme endast hästi, madala enesehinnanguga inimesed kipuvad ennast aga alavääristama ja endast halvasti arvama. Virtuaalse keskkonna eeliseks on aga just see, et saame end kujutada täpselt nii nagu seda soovime, luues omale virtuaalse identiteedi. Sellises keskkonnas, kus me ennast mugavalt tunneme, saame vabamalt suhelda ning tänu sellele paraneb meie eneseväljendamise oskus. Samuti suudab taoline suhtlus tuua välja inimese varjatud
mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3
ja Mrs.Collins Leedi Catherine vastu. Mr. Collins sai vaimuliku ameti tema kaudu ja seega oli see proua nende jaoks nagu kuninganna, kelle ees nad kummardasid maani. Üldiselt olid Collinsid lihtsad inimesed ning uhkust ei näidanud kellegi vastu üles. Benneti tüdrukud olid saanud isa käest korraliku kasvatuse ja nende hoiakud olid kõigi vastu enamvähem võrdsed. Nad kohtlesid kõiki sõbralikult ning austasid kõiki inimesi võrdselt. Enesehinnang Teoses oli väga kõrge enesehinnanguga tegelasi, lausa selliseid, kelle enesehinnang muutus juba egoks. (Bingley õed ja Leedi Catherine) Madala enesehinnanguga oli Charlotte Lucas. Ta polnud enam noor ning polnud ikka mehele saanud. Ta polnud ka ilus ega ka kuigi taibukas. Ta läks mehele Mr. Collinsile kuigi ta ei tundnudki teda. Ta teadis, et Collins pole just tema unistuste mees ning on väga rumal ja kole mees. Kuid Charlotte arvas, et ta ei saa nagunii kuskilt paremat meest ning läks ilma armastuseta mehele.
(kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala enesehinnanguga inimesed, vägivaldsest või vanemate poolt tõrjutud perede lapsed, sotsiaalsed heidikud 3. Sulandutakse seltskonda nn. ,,omad grupid" kus on sarnase sotsiaalse taustaga inimesed, põgenetakse reaalsuse eest. Sõltuvus on psühholoogiline seisund, kus sõltlane tunneb endas ülevaid tundeid või mingit muud eufoorilist emotsiooni. Inimene, kellel on juba tekkinud sõltuvus ei saa enam ilma selle tundeta olla, kuna tunneb, et maailm on masendav koht ja ainult sellest põgenemine annab hea tunde
elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla. See omakorda seondub tervisliku elustiili, füüsilise tervise, paremate õpitulemuste, produktiivsuse, täisväärtuslikemate inimsuhete ja parema elukvaliteediga. See võimaldab realiseerida oma potentsiaali, ära tunda oma võimeid ja tulla toime muutustega. Positiivse vaimse tervisega inimene: Tunneb end hästi ja rahulolevana, on enesekindel ja positiivse enesehinnanguga, suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda, suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega, kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas, tunneb, et elus valitseb tasakaal, hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast, hoolib teistest inimestest. Vaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil. Samuti peab igapäevaste kohustuste ning rõõmu ja rahulolu pakkuvate asjade vahel peab valitsema tasakaal.
tajumisega. Töö pealkirjas jaotatakse konstruktid kahte ossa, millest esimene pool väljendab indiviidi hinnanguid õiglusele ning teine pool on seotud indiviidi hinnanguga oma juhile ja enesele. Sellest lähtuvalt vaadatakse töös nende konstruktide gruppide omavahelist suhestumist. Vastavad eeldatavad seosed on sõnastatud hüpoteesides. Hüpoteesid - Töötajad, kes tajuvad kõrgemat organisatsioonilist õiglust on kõrgema organisatsioonipõhise enesehinnanguga. - Töötajad, kes hindavad juhi otsustusstiili vältivamaks tunnetavad madalamat protseduuride ja jaotamise õiglust. - Ratsionaalse ja sõltuva otsustusstiili tajumine on seotud kõrgema õiglusetajumisega. - Töötajad, kes hindavad juhi juhtimisorientatsiooni rohkem muudatustele orienteerituks, ülesandele orienteerituks ja suhetele orienteerituks tunnetavad kõrgemat protseduuride ja jaotamise õiglust. Lisaks töö eesmärgiga vähemseotud hüpoteesid:
Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab.
klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist; · kuidas mõjutavad lapsevanemad enesehinnangu kujunemist; · mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last;
Rühmitus ,,Noor Eesti" Rühmitus Noor-Eesti(NE) sai alguse 1903.a Tartus loodud keskkoolis kirjanduspoliitilises ringis ,,ühisus". Rühmituse eestvedajaks oli F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala Rühmitusse kuulusid: Johannes Aavik, K.Mägi, N.Triik, J.Koort, R.Tobias, A.Kitsberg. Nad olid kõrge enesehinnanguga, pidasid endid teistest paremateks. Teised olid nende arvates haridusmetslased, haritlased, kes on saanud küll hea hariduse, aga kellel kultuurilised huvid puuduvad täiesti. Haridus on neile mõnusa elu saavutamiseks ja kärjääri tegemise abinõu. Eesti kirjandus oli nende arvates vana ja väsinud ning kordas ennast ja mahajäänud Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse.
Tänapäeva noortel on oma ideaalid. Ideaalid on eeskujud, kes on kõrgema positsiooniga ja populaarsed ning kellega noored püüavad sarnaneda. Seltskondades on tavaliselt välja kujunenud juhid, keda kõik austavad ja kelle sõna peetakse kõige tähtsamaks. Noored peavad tähtsaks enda kehtima panemise ning nende arvates on oluline, et kõik käiks nii nagu nemad tahavad. Mõndadel on selline oskus olemas. Seetõttu on nende enesehinnang kõrge ja nad tunnevad ennast hästi. Madalama enesehinnanguga noortel on raske oma sõna maksma panna ja selle pärast tunnevad nad, et ei suuda millegagi hakkama saada. Nad arvavad endast halvemini. Eeskujudeks peavad nad enda vastandeid ehk need, kes on endast heal arvamusel ja kelle enesehinnang on kõrge. Igalühel on keegi, kellega ta proovib sarnaneda. Mõndade noorte eeskujudeks on need, kes on populaarsed, kuid midagi tunnustamisväärset nad korda pole saatnud. Tihti on
Probleem Armastus inimese ja vampiiri vahel. Ühte tüdrukut tahab mitu poissi. Miljöö Enamus tegevusest toimub Forks'is, Washingtonis, kus Bella isa elab. Lühidalt mainitakse Phoenix'it, Arizonas. Mainitakse ka Jacksonville'i, Floridas. Tegelased Isabella "Bella'' Swan Kohmakas "ohutõmbaja" tumepruunide juuste ja sokolaadipruunide silmadega. Tihti peale näidatakse teda madala enesehinnanguga ning,et ta ei suuda aru saada Edwardi armastusest. On ainuke inimene,kelle mõtteid Edward ei suuda lugeda, ning talle ei mõju ka ühegi teise vampiiri võime, mis seondub mõtetega. Tegelased Edward Cullen Vampiir,elab vampiiridega, kes toituvad inimeste asemel loomadest. Ta on põikpäine ning Bella suhtes väga kaitsev. Nagu mõnedel vampiiridelgi, on ka Edwardil võime mõtete lugemine. Ta suudab lugeda ükskõik
impressionistidega ning tema maalide meeleolu muutus rahulikumaks ning värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks. ( Päevalilled. Saapad. Autoportree kinniseotud kõrvaga. Kirik Auvers'is.) Paul Gaugin (1848 1903) edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, hiljem hakkas nende moodi maalima, loobus tulusast tööst. Ta pidas impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Ta oli egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. (Nägemus pärast jutlust. Kollane Kristus. Autoportree. Ta Matate (turg). Paul Cezanne (1839 1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Oma tõid õnnestus tal harva eksponeerida. Ta eemaldus impressionismistt kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. ( Natüürmort kummutiga
Nipernaadilikud inimesed. Paljud tahaksid kindlasti võrdusmärgi panna nipernaadiliku inimese ning hoolimatuse ja pahatahtlikkuse vahele. Mina seda aga ei teeks. Nipernaadilikud inimesed on arad ja madala enesehinnanguga inimesed. Nad ei julge ennast avada, kartes haiget saada. Sellepärast asuvad nad kaitsepositsioonile, suheldes inimestega pinnapealselt. Tihtipeale on nad seltskonnahinged, neil on hea huumorisoon ja palju tuttavaid. Jah, just tuttavaid, mitte sõpru. Tuttavatega saadakse kokku, veedetakse lõbusalt aega, kuid nendega ei arutata tõsisemaid probleeme ega usaldata saladusi. Nii ei ole võimalik ka haiget saada.
lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama endast nõrgemaid. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende käitumisest ja olekust. Kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid, kes on teistest targemad. Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa
Kuidas on internet inimkonnale kasulik olnud ja millesse peaks ettevaatlikumalt suhtuma? Sotsiaalvõrgustikud muutuvad aina populaarsemateks. Portaalidele on võimalik kõik enda kohta üles märkida pildid, videod, andmed. Suhtlemiseks on antud piiramatud võimalused. Sõprade ja lähedaste eluga saab kursis olla iga kell ja olenemata asukohast. Lisaks olemasolevatele sõpradele saab tutvuda ka teistega. Enesekindluse puudumisel või madala enesehinnanguga inimesed otsivad tutvusi just interneti kaudu. See tundub palju lihtsam puuduvad ebamugavus, piinlik olukord ja välimusega seonduvad probleemid. Suhtlemisel avaldatakse ainult enda jaoks olulist infot ja negatiivseid jooni hoidakse enda teada. Taoline kommunikatsioon annab rohkem enesekindlust ja turvalisust. Enda kohta ainult positiivse avaldamine ja end kelleksgi teiseks valetamine on täiesti erinevad. Anonüümsus tekitab probleeme, sest inimesed ei tea kellega parasjagu suheldakse
Meediasõnumitel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju inimese enesehinnangule. Kuna inimesed ei ole kõik ühesugused, siis tahes-tahtmata hakatakse ennast teistega võrdlema. Leitakse enda juures palju vigu, mida tahaks muuta, ega osata ennast enam adekvaatselt hinnata. Võib juhtuda, et lõpuks lüüakse isegi oma välimusele käega, sest milleks pingutada, kui ei saa kunagi nii ilusaks, kui näiteks Eva Longoria Maybelline'i reklaamis. Madala enesehinnanguga inimesed jällegi ei ole niivõrd meeldivateks kaaslasteks teistele, sest nad on tihti tusased ning pigem hoiavad omaette ega ole suhtlemisaltid. Meedial on suur mõju meie enesehinnangule ning arvamustele. Tahest tahtmata laseme ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest ning sellest, mida näeme televiisoris või piltidel. On kurb tõsiasi, et meediasõnumid ümbritsevad meid igapäevaselt ning nendest pole võimalik ennast ka isoleerida
jätta ja keegi teine ei pruugi seda iial teada saada, aga füüsilise kiusamise korral suudavad vanemad seda avastada ja midagi ette võtta. Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige väiksemaid detaile, mille kallal norida. Põhjuseks võivad olla näiteks riided, füüsiline omapära, käitumine või kehv päritolu või siis lihtsalt see, et keegi on tagasihoidlik. Kiusatavad on tavaliselt väga madala enesehinnanguga ning ei julge vastu hakata. Nii tekibki lõpmatuna näiv nõiaring, millest on väga keeruline välja saada. Sageli annab asjaolu, et ohver ei hakka vastu, kiusajale aina indu juurde. Parim näide koolikiusamisest on Ilmar Raagi film ,,Klass". Seal mängufilmis on toodud välja põhiseosed seoses koolivägivallaga. Film lõpeb ühe ohvri enesetapuga, see näitab et probleemile tuleb leida lahendust, vastasel juhul võib juba liiga hilja olla.
Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad inimesed ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad seetõttu kiusama endast nõrgemaid. Nad ei hooli teiste tunnetest, et äkki on neil ka valus või mingisugused probleemid ja arvavad, et neile on kõik lubatud ja ainult neil on probleemid, mida teistel pole. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende olekust ja käitumisest. Enamjaolt kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid,
· enesekohased ootused (ma võiksin); · endale kehtestatud standardid (ma peaksin); · teadvustatud oskused ja võimed (ma saaksin). Mida suurem on lahknevus inimese ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda negatiivsem on enesehinnang. Enesehinnang ei ole vahetult seotud: akadeemilise ja karjääri edukusega, paremate suhetega ja tervisega. Enesehinnang on vahetult seotud: õnne ja heaoluga ning maailmapildi, hoiakute ja hinnangutega maailma kohta. Kõrge enesehinnanguga inimesed: · on enesekindlad ja peavad endast lugu, · peavad end vajalikeks, · peavad end võimekateks, · tajuvad realistlikult oma võimeid, · on endaga rahul ja avatud muutusteks, · peavad ennast teistega võrdväärseteks. Madala enesehinnanguga inimesed: · halvustavad ennast, · on rahulolematud ja ebakindlad, · ei tunneta oma võimete piire, · peavad ennast teistest halvemateks, · neil puudub enesekindlus ja kardavad muutuda.
Karli naine Simson sai ka oma esiisa maja tagasi, millega Karl ja Marks hakkasid kohe plaane pidama. 5. Peategelased: Karl - laisk, tööd teha õieti ei viitsi, aga raha võtaks küll vastu iga kell. Vastutustundetu, vägivaldne, joodik. Naisi ei austa, oma naist peksab ja alandab kogu aeg. Marks - kah joodik. Pisut viisakam Karli naise vastu, aga samas ka mitte mingi viisakuse etalon. Laisk, ei viitsi ka korralikku tööd omale hankida. Simson - Karli naine. Madala enesehinnanguga, ei suuda enda eest välja astuda ja laseb ennast peksta ja alandada. Ise käib tööl ja maksab üüri ja ostab süüa, võiks olla iseseisev, aga talub oma lolli joodikust meest. Mõttetu naine. Kõrvaltegelased: Hans sakslane, kes otsis Eestist naisi erootikafilmi. Vova Karli sõjaväekaaslane ja sõber Moonika naine, kes osales erootikafilmi konkursil. Litsiliku käitumisega ja kergesti ostetav. 6
jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel on tugev mõju inimese vaimsele seisundile. Väheste sotsiaalsete kontaktidega inimesed on teistest madalama enesehinnanguga ja tulevad oma eluga raskemini toime (Yur'yev, 2012). Interneti mittekasutamine halvendab inimeste toimetulekut tänapäevases uhiskonnas ka teenuste kättesaadavuse osas. Riik eelistab inimesi, kes kasutavad e-teenuseid. Näiteks inimesed, kes esitavad tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, saavad tagastatava tulu kätte esmajärjekorras. Viimasena tagastatakse enammakstud tulu neile, kes esitasid deklaratsiooni paberil.
M.Remarque'i sõjaromaanis "Läänerindel muutuseta" on peategelane Paul sõjateenistuses olles unustanud tegelikud tunded ning ta hing on koormatud sõjakogemustega. Paljudel juhtudel on sedasi, et inimese rõõmus olemus ning positiivsus võivad olla varjutatud mingite minevikus toimunud sündmuste tõttu. Inimene ei pruugi oma südamevalu alati välja näidata, kuid paljudel on selline vari hingel. Inimese keerukus on sõltuv ka indiviidi iseloomust ja olemusest. Nõrkadel ja madala enesehinnanguga inimestel on rohkem probleeme oma isiksuse väljendamisel ja enesekindlusega, kui tugevatel. A.H.Tammsaare teoses "Kõrboja peremees" on füüsilise puudega Katku Villu armunud rikkasse peretütresse Annasse, kuid otsustab siiski vaese tüdruku Eeviga jääda. Ta tunneb Eevi ees süümepiinu ja arvab, et ei vääri Annat. Sama probleemi all kannatavad paljud inimesed. Nad arvavad, et ei vääri armastust ja head elu, kuid tegelikult väärivad seda kõik.
sest ta on sellises keskkonnas kasvanud. Lapsepõlves teeb inimene läbi väga suure arengu. Probleemsetest perekondadest pärit lastel ei pruugi välja arenenda kõik oskused ja nad võivad olla teistest sotsiaalselt erinevad. Samuti tooksin mina välja selle, et kui lapsepõlves on laps kooli kiusamise ohver, siis talle jääb sellest kogu eluks märk külge. See mõjutab suurel määral tema käitumist ja suhtlemist. Selline inimene võib olla edaspidises elus väga kinnine, madala enesehinnanguga ja tal võivad esineda suhtlemisraskused. Mina arvan, et väga palju mõjutab inimese isiksust ka see, kas ta on käinud lasteaias või mitte. Lasteaias harjub laps rutiiniga, saab juurde palju uusi oskusi, kogemusi, sõpru ja ta õpib suhtlema ja kindlatest tavadest ja nõuetest kinni pidama. Ma usun, et lapsed, kes on lasteaias käinud saavad paremini hakkama ka õpingutel koolis. Samuti avastab laps lapsepõlves enda jaoks asjad ja tegevused, mis talle meeldivad ja huvi pakuvad
Enesehinnang määrab su enesetundmise ja käitumise. Sellest sõltub, kas sa söandad suhteid luua või poed peitu oma isikliku kindluse müüride vahele, kas julged viia ellu muutusi ja riskida või kulged elus mööda kitsast (sageli ka igavat), kuid tuttavat-turvalist rada. Enesehinnang nagu igasugune muu hinnang saab olla adekvaatne ehk tegelikkusele vastav või ebaadekvaatne. 2. Adekvaatse enesehinnanguga inimene on teadlik oma annetest ja võimetest, ta aktsepteerib end sellisena, nagu ta on ja seetõttu pole tal keeruline taluda kriitikat või tunnistada tehtud vigu. Ta vastutab oma otsuste eest, on valmis muutuma, arenema ja õppima. Selline inimene rajab oma identiteeditunde ja eneseusalduse sellele, mis ta isiksusena on, mitte sellele, milline on ta positsioon ühiskonnas või milliseid rikkusi ta omab. 3
14. Mida tähendavad positiivne ja negatiivne korrelatsioon? Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks nähtust vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Positiivne korrelatsioon tähendab seda, et kui üks nähtus suureneb (kodus õppimisele kulutatud aeg), siis suureneb ka sellega seotud nähtus (õpitulemused muutuvad paremaks). Negatiivne korrelatsioon tähendab seda, et seos on pöördvõrdeline (inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad). 15. Mis on eksperiment? Selgitamaks põhjuslikke seoseid, tehakse eksperimente ehk katseid. Katse käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Laboratoorsete katsetega saab kontrollida igasuguseid võimalikke kõrval mõjusid. 16. Miks on konfidentsiaalsus ehk katseisikute privaatsus psühholoogi töös kõige olulisem eetikakoodeksi punkt? Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada
Tähtis on, et lektüür oleks mitmekesine ning hõlmaks võimalikult palju erinevaid ainevaldkondi. Mõttemaailma mõjutab ka meid ümbritsev ühiskond ja selle väärtus hinnangud. Nii näiteks on tänapäeva edukad inimesed prototüüp hea välimusega, rikas, kõrgeharidusega, enesekindel ning alati hakkama saav indiviid. Me võime ju küll öelda, et hoopis tähtsam on vaimne rikkus, kuid kui ühiskond seda ei aktsepteeri, pole sellest mingit kasu. Nii võibki nadala enesehinnanguga inimene end ühiskonna mõjutusel alaväärsena tunda. Kuid on tähtis alati säilitada enesekindlus ja- usk, mitte kaasa minna üldise vooluga. Ainult sel juhuk sobib terviklik ja positiivne maailmapilt. Harituks saamisel on oma osa ka kogemustel. See, mida sa oled ise läbi elanud, mõjutab tugevalt sinu arusaamu ja suhtumist. Nii ei saa oodata inimeselt, keda näiteks on vägistatud või kellele on mingil muul moel ebameeldivusi põhjustatud, et ta näiteks elu kirgastes värvides
a) Sisemine motivatsioon e. intersiivne b) Väline motivatsioon e. ekstrinsiivne Tegevus, mis me teeme, meeldib meile, annab Tegutsema paneb tagajärg: heaolu või mingiks etapiks eesmärgi Positiivne – saan midagi vastu saavutamisel Negatiivne – ei saaks negatiivset tagasisidet Enesetõhusus – need inimesed, kes usuvad oma teadmistesse ja oskustesse, on rohkem motiveeritud tegutsema. On seotud enesehinnanguga ja teiste hinnanguga meie suhtes 7. Humanistlik teooria (Maslow) NB! Isikuvajadused = tunnustus Sotsiaalsed vajadused = armastus, kuuluvus Turvalisuse vajadus ja kõrgemale on sotsiaalsed (võim, osalus, saavutus) Toidu, janu ja sekusaalsete vajaduste eest vastutab ajus hüpotalamus. Puberteedieast aktiveerub hormoonide tootmine Teooria puudus: Pole arvestatud inimeste võimete erinevusi, ka ei kehti see nende
Enamasti endale teadmata võib sotsiaalmeedia kasutamine avaldada inimestele tugevat psühholoogilist mõju. Inimesed postitavad üldiselt asju, mis jätavad nendest ja nende elust positiivse mulje. Kuid tihti ei mõelda, et see, mida sotsiaalmeedias eksponeeritakse, on vaid jäämäe tipp. Maailmale näidatakse enda õnnestumisi, kuid kõik negatiivne jäetakse üldjuhul välja. Inimestel, kellel on niigi kalduvus olla enesekriitiline ja madala enesehinnanguga, on kergem sattuda masendusse, kui näevad teise pealtnäha ideaalset elu. Kuid sellegipoolest tarbitakse kõikvõimalikku saadavat informatsiooni meedias. Praegusel tehnoloogiaajastul peetakse enda elu üksikasjade jagamist täiesti normaalseks. Selle uue ühiskonnanormi tagajärjeks on privaatsuse puudumine, mis ei ole tingimata negatiivne. Eelkõige on sotsiaalmeediast leiduv informatsioon inimeste kohta kasulik tööandjatele. Kui on vaja palgata juhtivale kohale inimest, saab kandidaadile
hakkaks see käituma lihtsalt nii, nagu ta arvab terapeuti ootavat, ega uuriks tegelikult üldse oma ideid 14) Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule soodsalt ja miks? Enesehinnangu seos vanemliku kasvatusstiiliga. Enesehinnangu arengule mõjub soodsalt hästi struktureeritud ja nõudmisi esitav keskkond, kuna siis on piirid kindlaks määratud ja eesmärgid, mida soovitakse saavutada on samuti teada. Kõrge enesehinnanguga lapsed on aktiivsed, ekspressiivsed ja näivad üldiselt edukad olevad. Nad püstitavad keskmisest kõrgemaid eesmärke. Nende vanemad pole kõikelubavad, vaid mõõdukalt nõudlikud ja lastele on seatud selged piirid. Vanemad on ka oma laste käekäigust huvitatud, teavad laste sõpru nimepidi ja ilmselt ootavad oma lastelt kõrge taseme saavutamist. Keskmise enesehinnanguga lapsed on optimistlikud ja võimelised kriitikaga toime
Küberikusamine on ähvardavate e-mailide saatmine, avalik internetis halvustamine, naeruvääristavate kodulehekülgede loomine või ka identiteedivargus. Viimasel ajal on palju kuulda olnud noorte inimeste enesetappudest, kes on teinud enesetapu just küberkiusamise tõttu. Tutvutakse jututubades, esinetakse kellegi teisena, meelitatakse välja näiteks alandavaid pilte ja hiljem ähvardatakse need avalikustada. Kiusatavad on enamasti madala enesehinnanguga ja ärrituvad kergesti, neil ei ole enamasti häid sõpru, kes nende kaitseks välja astuksid, mõnikord ei võta ka õpetajad probleemi täie tõsidusega seega jäävad nad tihtipeale oma probleemiga üksi. Nii tekibki lõputu nõiaring, millest on keeruline väljuda- kiusaja ise teab, et tema ohvril ei ole lihtne abi leida, seega ta jätkab oma tegevust, mille tagajärjena kiusatava mina-pilt halveneb veelgi, kiusaja saab sellest ainult julgustust
SISUKORD SISSEJUHATUS Enesehinnang on mõõdupuu meie enda väärtuste mõõtmiseks ja määrab, kuidas me ennast tunneme. Enesehinnang mõjutab ka meie otsuste tegemise kvaliteeti ja seda kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Kõrge enesehinnangu puhul võtame vastu otsuseid, mis vastavad meie väärtustele ja uskumustele, sel juhul oleme vähem mõjutatavad. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast tähtsaks, kuid samas suhtub ta hästi ka teistesse inimestesse. 1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. 1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 1.2.1. Üldfaktori mudel
kaheks - üks osa proovib vana käitumismudelit taastada (vana alateadlik protsess), samal ajal kui teadlik osa (teadvus) nõuab uut käitumist. Sel puhul on tegemist teadliku pingutusega ehk tahtejõuga, kus teadlikult proovitakse ületada toimivaid alateadlikke protsesse. Nüüd sõltub sellest, kaua tahtejõudu jätkub ja kui oluline on eesmärk. Liig-kõrge enesehinnang võib inimese ning tema lähedaste jaoks muutuda pigem probleemiks kui heaks omaduseks. Ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga inimese jaoks kipuvad teised inimesed olema kui vahendid saamaks veelgi kindlust enese väärt olemuses. Viga on selles, et enamasti ei jagu eneseimetlejal hoolivust ja mõistmist kaasinimeste tarvis - ühepoolsed suhted aga ei kesta kuigi kaua, sest keegi ei taha olla ärakasutatav. Mulle loob positiivse tunde muusika ja loomad. Väiksena kui mul kass oli ja ma hästi kurb olin, siis ma alati silitasin kassi ja rääkisin temaga, sest ta ei saanud rääkida minu jutte kellelegi edasi.
annaabi.ee 
