2) Struktuurne tööpuudus Põhjustatud töötute oskuste kvalifikatsiooni asukoha jne ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Sellise tööpuuduse leevendainenõuab enamsti struktuurseid reforme nt muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses jne. 3) Tsükkliline tööpuudus Esineb majanduse langusfaasis kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 4) Vabatahtlik tööpuudus Seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi vabatahtlik tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga, kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikusest tööpuudusest. Peaaegu alati
Tööjõud (labour force) riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööpuudus olukord, kus töö kui tootmistegur ei ole täishõives. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele Siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga ) Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Varjatud tööpuudus inimesed ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada, nt kes on kaotanud lootuse tööd leida. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima.
hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esineb riigi mõnedes piirkondades, ebaõnnestunud hariduspoliitika, tööta on mõned kindlad elanikkonna grupid, hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd Heitunu- mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida
struktuurne tööpuudus (structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus (cyclical unemployment) esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Tööhõive määr on hõivatud inimeste osatähtsus tööealises rahvastikus. Tööjõus osalemise määr näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus. Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd
Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks . Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajadustele mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Majanduses on alati mingeid vabu töökohti. Tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik külg.
Complete Select one or more: Mark 2.0 out of 2.0 esineb tööjõu nõudluse või pakkumise muutumisena kalendriaasta jooksul võib väheneda, kui tühistatakse miinimumpalga seadus muutub koos äritsükli faasidega omab kalduvust pikendada töötuna olemise keskmist aega on kõrgeim majandustsükli langusfaasis tõstab tegeliku töötusemäära loomulikust töötusemäärast kõrgemale Question 14 Isikud loetakse: Complete Select one or more: Mark 2.0 out of 2.0 töötavateks, kui nad uuritaval nädalal töötasid ja said selle eest tasu kas palgatöötajana, vabakutselisena või ettevõtjana
Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Varjatud tööpuudus on töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. 5. Tööhõivemäära arvutamise oskus Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas
b) Tarbija võtab mitut brändi samaaegselt vastu c) Tarbijal pole vajadust või võimalust teha korduvostu 23. Suhteturunduse tüüpilist turgu iseloomustab a) Teenuste turundus b) Tarbekaupade müük 24. Esmatarbetooteks on a) Hugao Bossi ülkond b) Arvuti c) Sai 25. Tootekompleks koosneb a) Lähedastest toodetest b) Kõikidest ettevõttes toodetavatest tootesarjadest ja brändidest 26. Toote elutsükli mudeli langusfaasis on iseloomulik konkurentsile a) Selle suurenemine b) Selle puudumine c) Selle kahanemine d) Selle samaks jäämine 27. Toote elutsükli mudeli kasvufaasi tarbijad on a) Liidertarbijad b) Esmatarbijad c) Hilinenud tarbijad d) Mahajäänud tarbijad 28. Turunduse eesmärgiks toote elutsükli mudeli küpsusfaasis on a) Turu loomine b) Turu hõlvamine c) Turuosa kaitsmine d) Saagikoristus ja rentaabluse tõstmine 29
– Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust. – Tõene Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. - Tõene Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõene
tehnoloogiline vananemine;Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele üldise tööpuuduse taustal.;Riikide kõrgest elatustasemest tingitud kõrged palgad. Tööjõud - riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Suurenev konkurents nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tööjõu turul sunnib rohkem tegelema personali arvukuse ja rakendamise küsimustega:
ülikooli teadlased astrofüüsik Donald Brownlee ja paleontoloog Peter Ward välja oma raamatus "The Life and Death of Planet Earth" ("Planeedi Maa elu ja surm"). Nad väidavad, et igal kõrgeltarenenud vormil on kasutada ainult miljardi aasta pikkune ajavahemik ehk siis on see nii öelda eluiga millele järgneb vältimatu hääbumine ja surm. Arvutuste kohaselt oleme ära kasutanud juba pool sellest ajast. Kõrgaeg on nüüdseks möödas ja tänapäeval asume juba langusfaasis. Langusfaasi üheks suureks tunnuseks on liikide järjekindel väljasuremine. Ajaskaala mõistetavamaks muutmiseks võrdlesid autorid Maa eeldatavat 12 miljardi aasta pikkust eluiga 12-tunnise päevaga.Sel juhul on kell praegu 4.30 hommikul. Kella 5ks saab taimede ja loomade ajajärk Maal otsa, kell 8 aurustuvad ookeanid. Seega on maailmalõpp juba alanud. Kiirem lõpu võib põhjustada ka lihtsalt üks võimukas ja tujutsev diktaator
a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv
Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist. Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb, ja teised, kelle arvates on asi halb. Kuuma sõnul on nii optimistidel kui pessimistidel õigustatud seletused. Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. Leian, et mõlemad artiklid kirjeldavad üpriski hästi Eesti Vabariigi praegust majandusolukorda,
Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. · Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. · Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. · Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest
Joonis 12. Rahvastik majandusliku seisundi järgi Kõige olulisem näitaja on tööpuuduse määr (unemployment rate). Selle leidmiseks jagatakse töötute arv majanduslikult aktiivse rahvastiku arvuga (ehk tööjõuga). Sisuliselt näitab see määr seda, kui lihtne on neil inimestel tööd leida, kes seda leida tahavad. Tööpuuduse määr suureneb äritsüklite langusfaasis ja langeb äritsüklite tõusufaasis. Tööpuuduse määr = u = töötud / tööjõud * 100% (13) Teine oluline tööturu seisundit iseloomustav näitaja on tööjõus osalemise määr (labor force participation rate). See leitakse, kui jagatakse inimeste arv, kes moodustavad 21 PDF Creator - PDF4Free v2
fiskaalpoliitika seisukohalt olulised. 34. Languslõhet sulgemaks suurendab riik kogukulutusi ja inflatsioonilõhe sulgemiseks vähendab kogukulutusi. 35. Automaatsed stabilisaatorid pidurdavad automaatselt kogukulutusi inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist majanduslanguse ajal) Näiteks maksud, mis majanduse tõusufaasis kogutakse rohkem ja seega kärbivad need tarbimiskasvu ja seega ka majanduskasvu. Langusfaasis on aga maksukoormus suhteliselt väiksem ja tulusiirded majapidamistele tõusevad, mistõttu tarbimise ja majanduskasvu langus pidurdub. 36. Defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi, sest riiigivõlg kasvab ja usaldusväärsus langeb. 37. Töötusega seotud probleemid: tarbimise vähenemine, inimeste madal elatustase, tootmise vähenemine. inflatsiooniga seotud probleemid: elatustase langeb neil, kelle
● Struktuurne tööpuudus - Tööd otsivate inimeste oskused või geograafiline asukoht ei vasta tööandja nõudmistega ja vajadustega. - Nt hariduspoliitikast pöhjustatud töötus või piirkondlik töötus ● Siirdetööpuudus - Ajutine tööpuudus, mis tekib seoses töökoha vahetamisega - Nt ümberõppest tulenev või töötajate voolavusest tingitud töötus ● Tsükliline tööpuudus - Esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Tööhõive poliitika ● Aktiivne tööpoliitika - Valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luua uusi töökohti või tegeleda ümberõppe organiseerimisega ● Passiivne tööpoliitika - Valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgedega, näiteks maksab töötoetuse või töötuskindlustushüvitisi.
Struktuurne tööpuudus Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 6 Vabatahtlik tööpuudus Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi
võimelised Heidutatud töötajad - isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta Siirdetööpuudus - ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam 11.Majanduskasv. Majanduskasvu mõjutavad tegurid. Majandustsükli iseloomustus. Majanduse kõrgtase, langus, kriis ja tõusuperiood. Majanduskasv - on tootmismahu pikaajaline suurenemine Majanduskasvu mõjutavad tegurid - looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energikandjad), inimressursid (töö ja tegijate hulk ja kvaliteet; inimkapital), kapital,
Struktuurne tööpuudus Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Vabatahtlik tööpuudus Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest
Küsimärgid: Martini Asti prosecco Tähed: Martini Asti Lüpslehmad: Martini Bianco Koerad: Martini rosso • Nlstar Küsimärgid : energi dieti kotletid Tähed: energi dieti kokteilid Rahalehmad: Tee, naiste kosmeetika Koerad: meeste kosmeetika Juurutusfaas ja langusfaas • Juurutusfaasis saavutavad edu: ¤Elmo rent ¤KFC Eestis ¤UBER taxo ¤Uued kaamerad ¤Uued telefonid galaxy, iphone • Langusfaasis olevad tooted: ¤Kasetid, CD, ¤Nupudega telefonid, faksid, Nokia, mp3 pleierid, Ipod, ¤Twitter, Yahoo, ¤Söögiplats, Kuidas saab teada, kes on otsustaja? – Internetileheküljel kontaktide alt – Helistada firmasse – Minna ettevõttesse – Tutavad/sõbrad/sugulased Rasked küsimused – Kas te lähitulevikus planeerite lapsi saada? – Mis on teie jala number? – Kas teil on keskharidust? – Milline on teie perekondlik seis?
töökohta. Uue töökoha leidmine võtab alati teatud aja. Struktuurne töötus - on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline töötus - esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Tööhõivemäär - on hõivatud inimeste osatähtsus tööealises rahvastikus. (Protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.) Tööjõus osalemise määr – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22 Aega kulus 3 tundi 2 minutit Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%) Küsimus 1 Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: Valmis tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, Hinne 1,0 / 1,0 tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberja...
Küsimus 21 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 24 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu või välismaalt (suurendab riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus). Küsimus 7 Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimene pool on õige tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe majandustsükli, mitte aga ühe majandusaasta piires. Väite teine pool peaks aga olema vastupidi kui majandus on tõusufaasis, siis peaks planeerima just ülejäägiga eelarve
probleemiks. Struktuurne tööpuudus (structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus (cyclical unemployment) esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Vabatahtlik tööpuudus (voluntary unemployment) on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest
uutele sisenejatele kõrged barjäärid? - Või on reklaam ikka pigem tagajärg ja mitte selliste nähtuste põhjus? (Aaker, Myers, 1982) Kas ei sõltu nimetatud raskused siiski hoopis teistest ja spetsiifilistest asjaoludest? Reklaami seos majanduse tsüklilise arenguga Kas reklaam aitab siluda majandustsüklit või reklaamikulutused hoopis soodustavad tsüklite teravust? Teoreetiliselt saab reklaam majandustsükleid siluda (Albion, Farris, 1981), sest tootja väldib langusfaasis ületootmist ja vabanenud ressursidest osa kulutab siiski reklaamile, et hoida tarbimise taset kõrgemal, kui ilma reklaamita st pidurdab langust. Samas näitab praktika, et reklaamikulutuste planeerimisel lähtutakse peamiselt kolmest printsiibist: % eelmise perioodi käibest % prognoositavast käibest Muudest kuludest üle jäävad rahalised vahendid Ehk Läbimüügi suurenedes reklaamikulud suurenevad ja läbimüügi vähenedes reklaamikukutused vähenevad, mis võimendab nii
on tavaliselt suhteliselt lühiajaline on tavaliselt põhjustatud majanduses toimunud põhjalikest struktuuri-muutustest on üldreeglina vabatahtlik on majandustegevuse normaalne tulemus Tagasiside Siirdetöötuseks loetakse vaheaega, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel. Küsimus 13 5 Tsükliline töötus: Vali üks või enam: on kõrgeim majandustsükli langusfaasis muutub koos äritsükli faasidega omab kalduvust pikendada töötuna olemise keskmist aega esineb tööjõu nõudluse või pakkumise muutumisena kalendriaasta jooksul võib väheneda, kui tühistatakse miinimumpalga seadus tõstab tegeliku töötusemäära loomulikust töötusemäärast kõrgemale Tagasiside Tsükliline töötus on tööpuuduse alaliik, mis tekib majanduse tsüklilise arengu tulemusel. Küsimus 14 4 Isikud loetakse:
Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks...
· sinu toote jaoks on piisavalt kliente, kes on valmis maksma küsitavat hinda. Ülevaade tegevusharust Alustuseks võid sa anda ülevaate tegevusharust - olgu ta siis nt. arvutitööstus, jaekaubandus, koolitamine või midagi muud. 3-7 lausega võid kirjeldada tegevusharu ajalugu ning seejärel selgitada selle olukorda praegu. Tegevusharu arengu kirjeldamisel võid kirjeldada, kas ta on loomisfaasis, kasvufaasis, küpsusfaasis või langusfaasis. Loomisfaasis on tegemist täiesti uue toote või turuga. Konkurente pole, müügimahud on väikesed ning hinnad eksperimentaalsed. Katsetajat võib tabada suur edu või täielik läbikukkumine. Kasvufaasis on tegemist turuga, kus toode on omaks võetud. Tekkinud on konkurendid, kes soovivad turust osa saada. Kõik tegelevad võidu tootearendusega, et saavutada klientide heakskiitu. Kliendid hakkavad ilmutama lojaalsust kaubamärkidele
Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile siirdetöötuse Vastus: Õige Vale Õige Question 14 Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis Vastus: Õige Vale Õige Question 15 Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Vastus: Õige Vale Õige Question 16 Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras; Vastus: Õige Vale Õige Question 17 Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka Vastus:
Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile siirdetöötuse Vastus: Õige Vale Õige Question 14 Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis Vastus: Õige Vale Õige Question 15 Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Vastus: Õige Vale Õige Question 16 Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras; Vastus: Õige Vale Õige Question 17 Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka Vastus:
RKT DEFLAATOR on RKT hinnaindeks väljendab protsentuaalselt nominaalse RKT suhet reaalsesse. TÖÖTUS Töötuse liigid: Hõõrdetööstus e. friktsionaalne töötus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega. Peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Struktuurne töötus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavusest tööjõu pakkumisele. Tsükliline töötus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Selline tööpuudus on valdavalt mittevabatahtlik. Tsüklilise ja hõõrdetöötuse vaheline piir ähmane. Hõõrdetöötus lühiajalisem kui struktuurne töötus. *Täistööhõive töötuse määr e. loomulik töötuse määr on hõõrde- ja struktuurse töötuse summa. Saavutatakse siis, kui tsükliline töötus on 0
Nad pidurdavad automaatselt kogukulutusi inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist) majanduslanguse korral. Nt. Astmeline tulumaks, sotsiaaltoetused ja netoeksport Automaatsete stabilisaatoite hulgas on tähtsal kohal maksud. Majanduse tõusufaasis kogutakse makse suhteliselt rohkem ja valitsuse tulusiirded majapidamistele vähenevad. Tulemus: majapidamiste kasutatav tulu väheneb ja tarbimise kasv pidurdub. See kärbib majanduskasvu. Majanduse langusfaasis on maksukoormus suhteliselt väiksem ja valitsuste tulusiirded majapidamistele kasvavad, mistõttu tarbimise ja majanduskasvu vähenemine pidurdub. Automaatsed stabilisaatorid on küll teatavaks piduriks, kui majanduslangust või tõusu kõrvaldada nad ei suuda. Riigieelarve tulude kõige olulisem osa on maksutulud, mis moodustavad kogutulust ligi 90 %. Umbes neljandik tulust laekub üksikisiku tulumaksuna. Kuna eestis kasutatakse proportsionaalset füüsilise isiku tulumaksu, siis
Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist. Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb, ja teised, kelle arvates on asi halb. Kuuma sõnul on nii optimistidel kui pessimistidel õigustatud seletused. Kuuma hinnangul on majandus endiselt langusfaasis ja esialgu püsib seal, kuid tegu on siiski pehme maandumisega. Langus osutus kahe kuni kolme protsendi võrra oodatust kiiremaks tänu ülespoole kappavale inflatsioonile. Karuteene Eesti majandusele osutas kinnisvarasektori liig kiire areng aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. SEB: eraisikud peaksid valima jõukohase elustandardi SEB pank soovitab inimestel olla oma tulude-kulude suunamisel mõistlikult
investeeringud firmade kasumid teised finantsnäitajad Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine - suurenemine ja lähenemine potensiaalsele tasemele, mis on täistööhõivetase, - siis aga vähenemine ning langemine potensiaalsest tasemest madalamale - Majandustsükkel koosneb neljast faasist: - Kui reaalne SKP tõuseb, siis on tõusufaas - Kui aeglustub, suus langusfaas Tsükli langusfaasis ilmnevad protsessid: Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suureneevad - Mis viib tootmise vähenemiseni, järejelikult ka SKP vähenemiseni Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi - Mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad - Mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil
7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
tööealist elanikkonda. Paraku ei ole tööjõudu alati sama palju, vaid tööjõu hulk muutub vastavalt majanduslikule olukorrale. Kui majandus on heal järjel ning töösaamisvõimalused on head, siis suureneb tööjõu hulk, sest tööjõuturule ilmub, lisaks majanduslikult aktiivsele tööealisele elanikkonnale, ka majanduslikult mitteaktiivne tööealine elanikkond (tudengid, õpilased, koduperenaised jt). Kuid kui majandus on kehval järjel ehk langusfaasis, siis enamasti taandub eelnevat väljatoodud majanduslikult mitteaktiivne tööealine elanikkond tööjõuturult. 5 Tööjõu alla kuuluvad ka töötud, kes hetkel on ilma tööta, on töö leidmisel kohe valmis tööd alustama ning tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Kuid eraldi tuleb välja tuua, et tööjõu alla ei loeta inimesi, kes on heitunud ehk kaotanud lootuse leida tööd ning ei tegele aktiivse tööotsimisega. 1
otsivad paremat tööd, vahetavad elukohta, lähevad ühest eluperioodist teise, neid vallandatakse). Kuulub vabatahtliku töötuse alla, on teatud määral ühiskonnas alati olemas. 2) Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti. 3) Tsükliline töötus esineb siis, kui majanduse langusfaasis tööjõu kogunõudlus on madal. Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil. Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. Okuni seadus kajastab töötusemäära ja SKP kasvu vahelist seost. Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 protsendi võrra.
Heidutatud töötajad on isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd. sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas looduslike või hooajaliste tingimuste mõjutusel (metsaraie, ehitus, põllumajandus jne) Tsükliline tööpuudus (cyclical unemployment) esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 – tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7
tulevase suuruse ja funktsioneerimise osa; ajaloolisi andmeid ja infot konkurentide, tarbijakäitumise ja rahulolu kohta on vähe; suur eksimisvõimalus kuna puuduvad organisatsioonid, kes koguks ja töötleks tegevusharu puudutavat infot. Küpsuse faasis tegevusharud kasvu pidurdumine; üks-ühele võitlus turuosa pärast; suurem tähelepanu tootlikkusele; selles faasis suureneb rahvusvaheline konkurents; tegevusharus toimub konsolideerumine. Stagneerunud ja kahanevad tegevusharud langusfaasis hakkab tegevusharu summaarne maht vähenema. Konkurents on teravam, kui langus on kiire; ettevõtete püsikulud on suured; tooted on vähe diferentseeritud ja lahkumisbarjäärid on kõrged. Ühe võimalusena ümber orienteeruda teisele tegevusharule. 31. Toodete elutsükkel TEGUR JUURUTUSFAA KASV KÜPSUS LANGUS S Tootmise Toote välja Lisandub tootmine Paljudes Peamiselt
a)5,3 korda; b)6,3 korda; c)7,3 korda. 52. Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus a) tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine; b) tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine; c) tarbijate käitumise muutumine. 53. Euroopa Liidu liikmesriikides paiknevad kõrgtehnoloogilised ettevõtted püüavad tegeleda põhiliselt a)tootmise ja turundusega; b) tootearenduse ja turundusega; c)tootearenduse ja tootmisega. 54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on a)rõivatööstus; b) plastmassitööstus; c)Õlletööstus. 55. Üks vähestest langusfaasist välja tulla suutnud (tööstus)haru Euroopa Liidus on a) tekstiilitööstus; b) jalgrattatööstus; c) veinitööstus. 56. Poliitilise riski hindamise meetod on a) ÜRO rahvusvahelise võrdluse programm (ICP - International Comparison Programme):, b) poliitiline osalemine (politicalparticipatiori); c) Delfi meetod (Delphi technique). 57
13.Strateegia tegeleb a)tee valikuga praegusest situatsioonist lõppeesmärgini; b)olukorra analüüsija tegevuse plaanimisega; c)lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega. 14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c)võimu mõjupiirkonna jagunemine. T 74.Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c) lühikesed ja üldised. 54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on a)rõivatööstus; b)plastmassitööstus; c) Õlletööstus. 60.Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a) poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b) SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele;
kultuuriline roll-Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa, kultuur ise. On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning –viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. Reklaami seos majanduse tsüklilise arenguga-Teoreetiliselt saab reklaam majandustsükleid siluda (Albion, Farris,1981), sest tootja väldib langusfaasis ületootmist ja vabanenud ressursidest osa kulutab siiski reklaamile, et hoida tarbimise taset kõrgemal, kui ilma reklaamita st pidurdab langust. Kommunikatsiooniteooria lähenemisviisid: 1) Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2) Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: kommunikatsioon on vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi ; 3) Konstruktivistlik -
Turu küllastumine saabub teaduslik- tehnilise progressi edenedes üha kiiremini. Seetõttu peab firma olema võimeline kiiresti piirama tootmist., sest ületootmine tähendab kahjumeid. Selleks ajaks tuleks välja töötada ja turule tuua mõni uus toode. Langusfaas. Kauba elutsükli viimasel etapil väheneb nii käive kui kasum, mõnikord isegi väga ruttu. Languse põhjused võivad olla järgmised: 1. turu küllastatus 2. uus tehnika 3. väärtushinnangu muutus Langusfaasis ostavad toodet enamasti hilinenud, mahajäänud tarbijad. Turul konkureeritakse põhiliselt hinna ja kvaliteedi osas. Kauba moderniseerimisega, hinna alandamisega ja müügi stimuleerimisega saab firma ajutiselt pidurdada täielikku langust, mõnel juhul viia toote isegi teistkordsesse kasvufaasi. Elutsükkel lõpeb aga tavaliselt tootmise kokkutõmbamise ja lõpetamisega, toote lahkumisega turuslt Üleminek ühest elutsükli faasist
Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. (Randveer, Kerem 1999) Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. (Ibid) Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. (Ibid) Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest
hakata tootmist piirama, sest ületootmine tähendab kahjumit. Selles faasis tuleks suunata osa kasumist juba uue toote arendamisse. 5. Langusfaas Toote elutsükli viimases etapis käive ja kasum vähenevad. Toodet ostab mahajäänud tarbija. Languse võib põhjustada turu küllastatus (kaup on kõigil juba olemas), uue tehnoloogia tulek või tarbija väärtushinnangute muutus (antud toodet lihtsalt ei taheta enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse
hakata tootmist piirama, sest ületootmine tähendab kahjumit. Selles faasis tuleks suunata osa kasumist juba uue toote arendamisse. 5. Langusfaas Toote elutsükli viimases etapis käive ja kasum vähenevad. Toodet ostab mahajäänud tarbija. Languse võib põhjustada turu küllastatus (kaup on kõigil juba olemas), uue tehnoloogia tulek või tarbija väärtushinnangute muutus (antud toodet lihtsalt ei taheta enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
