Turundus - konspekt eksamiks (0)

Tooteelutsükli mudel (faasid)  Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- 
eesmärk Turu 
loomine, 
tarbija 
teavitamine, 
poolehoiu 
võitmine Turu 
hõivamine, 
eeliste 
rõhutamine Turuosa 
kaitsmine, 
brändilojaals
use 
säilitamine Saagikoristus
, rentaabluse
tõstmine, 
toote 
kõrvaldamine Käive Väike, 
kasvav Kiiresti 
kasvav Stabiliseeruv,
kahanev Kahanev Kasum Negatiivne,v
äike Kasvav, 
suurim Kahanev Kahanev, 
väike, 0, 
negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija
d Hilinenud 
tarbijad Mahajäänud Toode Üks versioon Rohkem 
versioone Täielik 
kogum Kahanev 
kogum Hind  Ammutushin
d, 
hõivamishind Sama või 
madalam Nõudlusele 
vastav, 
soodustus 
tarbijale, 
vahendajale Madal varude
mahamüümis
eks Reklaam Suur vajadus,
informeeriv Vähem, 
samas, 
rohkem, 
eelist esitav Meeldetuletu
slik Minimaalne Turustus Piiratud Rohkem 
müügikohti Suurim 
müügikohtad
e arv Kahanev 
müügikohtad
e arv Uuringud Teadlikkus, 
ostuharjumus
ed, proovi- ja
korduvostud,
turundusmiks
, suhtumine 
reklaami, 
ettepanekud 
toote 
täiustamisek
s Positsioonimi
ne, ümber- 
positsioonimi
ne, 
turustruktuur
, 
turundusmik
s Uus 
segmentimin
e, ümber- 
positsioonimi
ne, tarbijate 
eluviis, 
turundusmik
s Hinnaelastsu
s


Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus 6P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad      Process - protsess     7P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad  Process - protsess  Physical evidence - tõendus     4C mudel - keskendub tarbijale:  Klient, tarbija - customer, consumer  Kliendi kulu - customer cost  (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience  Suhtlus – communication 4D mudel:  Define – brändi olemuse defineerimine   Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine   Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem 
süvendamine   Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni 
mõtestatud kaitsmine 


Maslow 2. Turunduse vajadus, turunduse juhtimine,  turunduse kontseptsioonid, turunduse areng Turunduse vajadus:   Turundus stimuleerib nõudlust  Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist  Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja 
elukvaliteeti  Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust Turunduse põhifunktsioonid:   keskkonna analüüsimine,   turu uurimine,   tarbijate eristamine,   toote ja brändi arendamine,   hindade kujundamine,   soodustuste pakkumine,   turustuskanali ja vahendaja valimine,   müügi- ja reklaamitöö,   suhete korraldamine,   kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded:  Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük.  Kaudsed  -   allahindluse   arvutamine,   laovarude   kontrollimine,
tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid 
Müügieesmärgid:  • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt  • Suhtelised: turuosa 


Vahe-eesmärgid:  • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-,  toetuseesmärgid
Raameesmärgid:  • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid  Turunduse juhtimine Turunduse juhtimine - vahetusprotsesside tulusale korraldamisele  suunatud keskkonna analüüsimine, turundusmeetmestiku plaanimine, 
teostamine ja kontrollimine firma ning tarbijate eesmärkide 
saavutamiseks (analüüsimine, planeerimine, teostamine ja 
kontrollimine). Turunduse strateegilise juhtimise protsess:  ettevõtte visiooni ja missiooni defineerimine;  strateegiliste äriüksuste moodustamine,  turunduseesmärkide püstitamine;  situatsiooni analüüsimine;  turundusstrateegia koostamine;  turundustaktika väljatöötamine;  tulemuste kontrollimine. Visioon - firma põhiideoloogia ja elav tulevikunägemus. Missioon - peegeldub firma põhieesmärk, tema eksisteerimise olulisim  mõte. Turunduse lühinägelikkus - ärivaldkonna ekslik, liiga kitsas käsitlus,  lähtumine mitte tarbijavajadustest, vaid näiteks tootest või 
tehnoloogiast. Turundusmeetmestik ehk turundusmiks - meetmete kombinatsioon, 
mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turunduskontseptsioonid Turundada saab kaupa ja teenust. 1.lähtealus, 2. fookus, 3. vahendid 4. eesmärgid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja- lähtealus (tootja tehnoloogilised ja majanduslikud  võimalused) 2. Tootja võimalused- fookus
3. Kättesaadavus, madal hind- vahendid
4. Kasum mastaabisäästult- eesmärgid


Tootekontseptsioon: 1. Toode- lähtealus
2. Toote omadused- fookus
3. Tootearendus ja kvaliteet, innovatsioon - vahendid
4. Kasum kvaliteedilt- eesmärgid Turunduskontseptsioon 1. Turg - lähtealus
2. Tarbija vajadused ja soovid - fookus
3. Juhitud turundus (4P mudel)- vahendid
4. Kasum kliendi rahulolult- eesmärgid Müügikontseptsioon 1. Firma- lähtealus
2. Tooted- fookus
3. Müük ja reklaam- vahendid
4. Kasum käibe kasvult- eesmärgid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon  1. Ühiskond 
2. Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid 
3. Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus 
4. Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt  Suhtlusturunduse kontseptsioon  1. Klient 
2. Kliendivajaduste ja soovide tundmine 
3. Vahendid: turundus vastavalt kliendile 
4. Eesmärk: kasum kliendi säilitamiselt  Väärtuspõhise turunduse kontseptsioon  1. Omanik, aktsionär 
2. Väärtuse loomine 
3. Vahendid: turundus varade loomiseks ja juhtimiseks 
4. Eesmärk: tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine   Terviklik turunduse kontseptsioon 1. turunduskeskkond;
2. turundustegevuste integreeritus;
3. turundusprogrammide efektiivsem kasutus;
4. kasum turundusprotsesside integreeritusest.


Rohelise turunduse kontseptsioon 1. keskkond 2. keskkonna säästlikkus
3. keskkonnasõbralikum tootmine ja tarbimine
4. kasum keskkonna säilimiselt. Internetiturunduse kontseptsioon 1. internet
2. personaliseeritum ja efektiivsem teenindamine
3. veebilehed, e-kaubamajad jne
4. kasum personaliseerituselt Sisemise turunduse kontseptsioon 1. ettevõtte töötaja
2. töötajatega suhtlemine ja nende väärtustamine
3. suhtumine töötajasse kui klienti
4. kasum töötaja rahulolult Värbamisturunduse kontseptsioon 1. tööturg; 
2. potentsiaalsed töötajad; 
3. tööle kutsumise meetodid; 
4. kasum ettevõtte imidži ja tuntuse tõstmiselt. Holistiline turundus e. Terviklik turundus  Sisemine turundus 
Integreeritud turundus 
Sotsiaalselt vastutustundlik turundus 
Suhtlusturundus 


BCG maatriks – Boston consulting group   Lähtub turukasvust ja turuosa suurusest Rahalehmad: Suur osakaal stabiilsel turul. Eeliseks konkurentide ees  on madalad kulud (puudub vajadus investeeringuteks) ja suured tulud. 
Tulu ülejääk läheb teiste üksuste toetamiseks. Tähed: Suur osakaal kiiresti kasvaval turul. Turu kasv nõuab suuri  investeeringuid, investeeringud kompenseeritakse suurte tuludega ning 
seepärast on nende tegevus tasakaalus, turu kasvu aeglustumisel 
muutuvad rahalehmadeks. Küsimärgid: Väike osatähtsus kiiresti kasvaval turul. Nad ei suuda  katta oma tegevusega seotud kulusid. Nõuavad investeeringuteks 
ressursse teistelt üksustelt. Koerad: Väike turuosa stabiilsel turul. Ta saab hakkama, kuid suurt tulu ei tooda, Ei vaja suuri investeeringuid, Arenguvõimaluseks on turuniši 
leidmine. Honda täiendused:
Ratsahobused - suur turuosa kahaneval turul, kaitse, taandumine;
Tiivutud linnud - väike turuosa kahaneval turul, taandumine. BCG maatriks Rahalehmad Küsimärgid Turuosa Koerad Tähed T ur uk as v A eg la ne K iir e Väike Suur BCG maatriks Rahalehmad Küsimär Turuosa Koe Tähed T ur uk as v A eg la ne K iir e Vä Suur


!Turunduse arenemise dünaamika!  1950-dad massturundus, sihtturunduse teke  1960-dad segmentimise buum ja rõhk disainil  1970-dad teenuste osatähtsuse suurenemine  1980-dad toodete kvaliteedi tõstmine  1990-dad infotehnoloogia areng, suhteturundus  2000-2010 andmebaasiturundus, mobiilne turundus  2011-2020 sotsiaalmeedia??? 3. Tarbijauuringu koostamise alused Uurimuse andmed  Esmased andmed     (küsitlus, vaatlus, eksperiment)  Teisesed andmed     (internet, varem tehtud turu-uuringud,  raamatukogu materjalid, statistilised näitajad) Ehk andmed, mis on 
olemas juba enne kavandatava uuringu tegemist, need on teisesed 
andmed. Turundusuuring (suur analüüs, hõlmab palju) ehk turundusanalüüs. 
Toimub info süvendatud kogumine ja uurimine turundusotsuste 
tegemiseks. Siia alla kuuluvad turu-uuringud, turundusmeetmestiku-
alased uuringud, samuti ettevõtte tootmismahtude ja -kulude uuringud. Turu-uuring (väike osa) on turundusuuringu osauuring, mis keskendub  mingi ühe kauba turu käsitlemisele. Tarbijauuringu all mõistetakse tarbijatelt info kogumist,  süstematiseerimist ja analüüsi mingi uuritava probleemi suhtes. 
Klassikalisem näide on ankeetküsitlus, kus ettevõte tahab teada, mida 
tarbijad näiteks arvavad turule toodud uuest tootest, kuidas on nad 
rahul ettevõtte tegevusega ning kasvõi seda, kuidas ettevõte saaks 
turul tarbijate vajadusi senisest veelgi paremini rahuldada. Ankeetküsitlus Semantiline diferentsiaal Mina leian, et kompvek Mesikäpp on Kalevi kommide Alamklass 1 2 3 4 5  Tippklass 4. Tarbijakäitumine Selle all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi.  Tarbijakäitumise mõistmist on vaja turu segmentimisel ja toote 
positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, 
hinnakujunduses, kaupade turustamisel, toetuse elluviimisel jp 
kohtades.


Motivatsioon on kogu tarbimiskäitumise alus. Hoiaku ABC mudel:  Affect – mõju   Behavior – käitumine   Cognition – tunnetus  Tarbija omaksvõtu kõver  Liidertarbijad- 2,5%  Varajased järgijad- 13,5%  Varajane enamus- 34%  Hiline enamus- 34%  Mahajääjad 16% Tarbija ostuotsustusprotsess  Vajaduse määratlemine  Info kogumine  Alternatiivide võrdlemine  Ostuotsuse langetamine ja ostmine  Ostujärgne käitumine Ostuotsustusprotsessi põhitüübid:  laiendatud- läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on 
iseloomulik kallite, keerukate, tundmatute toodete korral;  piiratud- läbitakse kõik etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem 
infot, on iseloomulik tuttava tootesarja mõne tundmatu brändi korral;  harjumuslik- jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem 
aega, on tunnuslik tuntud brändi ostmisele. Lojaalsusredel: 1. potentsiaalsed ostjad - võimalike tarbijate kogum;
2. ostukandidaadid - teadlikud ostjad, kes ostuni pole veel jõudnud;
3. prooviostjad - esmaostu sooritanud, kelle arvamust aga ei teata;
4. korduvostjad - valivad firma toote teadlikult;
5. kliendid - eelistavad firma toodet pikemat aega, demonstreerides nii  oma lojaalsust; 6. arvamusliidrid - firma aktiivsed pooldajad ja koostööpartnerid, kes  soovitavad oma toodet sõpradele, tuttavatele, äripartneritele jt. Redeli 5 ja 6 aste on lojaalsed kliendid.


Osalusmäär Väike osalusmäär tähendab väikest ostupingutust. Suur osalusmäär nõuab tarbijalt suuremat ostupingutust. Mida keerukam ja ebatavalisem toode, seda kõrgem on tarbija  osalusmäär. Kõrge osalusmääraga toode on tavaliselt kallis ja suure mõjuga tarbija  positsioonile ühiskonnas. Tajutav riskimäär - tarbija kaubanduses osalus suureneb tõenäoliselt 
tajutava riski suurenemisega. Ostuotsuse tegemisel tajutava riski tase 
sõltub ostu võimalike tagajärgedest ja nende tagajärgede esinemise 
tõenäosusest. Tarbija riskid:  Funktsionaalne risk - tekib seoses võimalusega, et toode ei pruugi 
töötada nii nagu vaja. See riskitüüp on seostatav eelkõige uute, alles 
loodud toodete ostmisega;  Finantsrisk - tekib seoses võimalusega, et toode ei pruugi oma hinda 
väärt olla. Tarbijad võivad tajuda finantsriski näiteks juhtudel, kui 
üldist hinnataset arvatakse peatselt alanevat;  Füüsiline risk - tekib seoses sellega, et toode võib tarbijale teatud 
viisil ohtlik ja kahjulik olla;  Psühholoogiline risk - tekib seoses võimalusega, et toode ei pruugi 
rahuldada enesehinnangu vajadusi. See riskitüüp võib olla eriti tähtis 
toodete puhul, mis võivad anda suurt psühholoogilist kasu;  Sotsiaalne risk - tekib seoses võimalusega, et toode ei pruugi olla 
sotsiaalselt aktsepteeritav. Äritarbija ostuotsustusprotsess: 1. probleemi teadvustamine;
2. toote spetsifikatsiooni koostamine;
3. alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine;
4. alternatiivide võrdlemine;
5. toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine;
6. ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale. 5. Turunduse keskkond Mikrokeskkond Mikrokeskkond kujutab endast jõudu, mis mõjutab otseselt  organisatsiooni toimimise edukust. Käsitleb turundust tarbijate, firmade 
ja majandusharude lõikes.


Turunduse mikrokeskkond koosneb:  Tarbijad  Konkurendid  Tarnijad  Turustajad  Vahendajad  Uued turule sisenejad  Aktsionärid  Muud huvirühmad Turunduse   situatsioonianalüüsi   olulisemad   tegevused   ja meetodid:  turu kindlaksmääramine;  SWOT-analüüs ;  sihtturu valimine;  toote positsioneerimine. SWOT-analüüs kasutatakse ettevõtte turusituatsiooni analüüsimiseks, et teada saada, 
kuivõrd mõjutab ettevõtte igapäevast äritegevust teda ümbritsev sise- 
ja väliskeskkond. SWOT maatriks Tugevused (Strengths) Nõrkused (Weaknesses) Võimalused (Opportunities) Ohud (Threats) SWOT-analüüs tähendab, et meil on vaatluse all näiteks toote  tugevused, nõrkused, ohud, võimalused (strenghts, weaknesses, 
opportunities, threats). Tugevused ja nõrkused on seotud ettevõtte sisekeskkonnaga ehk  sõltuvad ettevõttest endast. Ohud ja võimalused kujutavad endast 
mõjusid, mis tulenevad väliskeskkonnast, mida üksikettevõte mõjutada 
ei saa ja peab nendega leppima. PEST analüüs   Political  Economic  Social  Technological




Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriks. Firma positsioo n/ Turu atraktiivs us SUUR KESKMIN E VÄIKE Tugev 1 2 4 Keskmine 3 5 7 Nõrk 6 8 9 Turu atraktiivsuse maatriks   Turu suurus, kasv, tsüklilisus, hooajalisus   Tulu potentsiaal   Tarbijate hulk   Konkurentide hulk, konkurentsipoliitika  Turupositsiooni maatriks   Turuosa, käive   Tarbijate lojaalsus   Finantsvahendid   Tehnoloogia   Innovatsioon, toote kvaliteet, valikud, kulud   Arengupotentsiaal  TURUOSA  =   Toote   X  müügimaht  regioonis
N/Tootegrupi   müügimaht   regioonis   N
*100(%) Makrokeskkond
Turunduse   makrokeskkond   koosneb   põhijõududest,   mis   mõjutavad
organisatsiooni   mikrokeskkonda   ning   kujundavad   turunduse   võimalusi   ja
ohte.   Õpetus   turundussüsteemidest,   nende   mõjust   ühiskonnale   ja
vastupidi. Turunduse makrokeskkonna liigid ja tegurid:  Demograafilised tegurid Millised on peamised demograafilised sündmused ja tendentsid antud riigis? Kuidas need tendentsid mõjutavad turundustegevust antud 
riigis?   Majanduslikud tegurid


Millised olulised sündmused on leidnud aset sissetulekute, hindade,  vahendite kokkuhoiu ja krediteerimise jne vallas? Kas neil 
sündmustel on oluline mõju ettevõtte toodangu müümisel? Inflatsioon  Tehnoloogilised tegurid Millised peamised muudatused on antud valdkonnas toimunud?  Milline on firma konkurentsipositsioon nende muutustega seoses? 
Toote arendamise võtmeküsimused, uute tehnoloogiate kasutamine.  Poliitilised ja õiguslikud tegurid Millised olemasolevad või vastuvõetavad seadused võivad avaldada  mõju firma strateegilistele ja taktikalistele plaanidele? Millised 
seadused on firma seisukohalt turunduse jaoks tähtsad ja kuidas 
mõjutab firmat nende muutumine? Korruptsiooni tajumise indeks.  Looduslikud ehk ökoloogilised tegurid Millised olid firma kulud ja juurdepääs  looduslikele ressurssidele ja  energiale? Kuivõrd keskkonnasäästlikud oleme?  Kultuuriline keskkond a) Millised muutused leiavad aset elulaadis ja väärtusorientatsioonis,  millist mõju need võivad avaldada firma tegevusele? b) Samuti religiooni, hariduse ja keeleliste teguritega seonduvad  probleemid Kus on turunduses kõige tähtsam arvestada kultuuriliste ja 
keeleliste eripäradega?  Brändid  Pakendid  Reklaam  Turu-uuringud  Läbirääkimised 6.Toode turunduses
Toode on kõik see, mida saab osta ja müüa. Tegemist on tarbija vajadusi rahuldava esemega.  Tooted jaguvad tarbekaupadeks ja  tööstustoodeteks. Tooteid on võimalik jagada ostuharjumuste järgi 
esmatarbetoodeteks, valiktoodeteks, eritoodeteks ja võõrtoodeteks. Tuumtoode - põhiline hüve, mida tarbija ostab;
Konkreetne toode - bränditunnused, omadused, kvaliteet, stiil, pakend;
Laiendatud   toode  -   teenused,   sh   paigaldamine,   järelhooldus,   garantii,
krediit jm. Toote tarbimisväärtust hinnatakse ostujärgselt. Tarbetooted: 1. Esmatarbetoode -rahuldab esmast vajadust ning seda ostetakse sageli ja vähese ajakuluga (näiteks: leib, sai, karastusjook).


2. Valiktoode - see, mida tarbija mitmeid ärisid külastades  põhjalikult valib ja hindab seda (näiteks: auto, jalatsid, rõivad, 
mööbel, jalgratas). 3. Eritoode - eriliste bränditunnuste ja omadustega toode, mille  soetamiseks on lojaalne ostja valmis kandma täiendavaid kulusid 
(näiteks: Porshe, Hugo Bossi ülikond, Rolls-Royce auto). 4. Võõrtoode - see, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta (näiteks:  mittesuitsetajatele on sigaretid võõrtooted).


Tootesari  on   kogum   lähedasi   tooteid,   mis   on   seotud   funktsioonide,
tarbijate, turustuskanalite ja hinnaga. Tootekompleksis on kõik ettevõtte tootesarjad ja brändid. Toode vs teenus Teenuse iseärasused  Immateriaalne  Nähtamatu  Ei ole ladustatav  Osutamine ja tarbimine toimuvad üheaegselt  Ei ole transporditav  Keeruline standardiseerida  Raske rahas hinnata Toote puhul on olukord sisuliselt vastupidine. Toote elutsükli mudel Elutsükli käsitlus lähtub arusaamast, et tootel nagu kõigil  elavorganismidel on oma elu, mis algab sünniga, läbi teatuid etappe ja 
lõpeb surmaga. 
Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada nii turu, toote kui brändi arengu 
analüüsimiseks.
Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõppemiseni Elutsükkel omab nelja faasi: (arendusfaas), juurutusfaas, kasvufaas,  küpsusfaas ja langusfaas. 


Uue toote arendusprotsess:   ideede otsimine,   idee valimine,   idee analüüsimine,   toote arendamine,   toote proovimine,   toote turustamine. Ideede analüüs: majandusanalüüs, turundusanalüüs, tootmisanalüüs. Ansoffi kasvustrateegiate maatriks ehk toote-turu maatriks   TURU 
HÕLVAMINE                 TOOTE 
ARENDAMINE         TURU 
LAIENDAMINE  DIVERSIFIKATSIOON  OLEMASOLEV  TOODE  UUS  U 
U 
S  O 
L 
E 
M 
A 
S 
O 
L 
E 
V  T
U
R
G  Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt ehk kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures  aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib 
nullkasumit. Tasuvuspunkt ühikutes =   p ü sivkulud kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud +soovitud kasum kogukasumühiku kohta  


Kogukasumi % =  ühikumüügihind −ühikumuutuvkulud ühikumüügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud


Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive   10 000 SEK Püsivkulud     2000 SEK Muutuvkulud  5000 SEK Müüdud toodang 2000  saiakest Kui suur on saiakeste tasuvuspunkt, et Malle teeniks pagarina aasta  lõpuks nullkasumi? Lahendus:  Hind = 10 000 / 2000 = 5 SEK Muutuvkulud ühikule = 5000/2000 = 2,5 SEK tasuvuspunkt = 2000 / (5-2,5) = 800 saiakest Oletame, et saia koostise maksumus suurenes 20% ja hind jäi samaks.  Milline on uus saiakeste tasuvuspunkt? Saia koostis on muutuvkulu, olgu selleks siis jahu, teravilja või vee või  mille iganes kallinemine. Lahendus: Muutuvkulu suurenemine 2,5*1,2= 3 SEK 2000 / (5-3) = 1000 saiakest


Toodete ABC-analüüs ABC-analüüsiga reastatakse ettevõtte tooted, teenused või kliendid  tähtsuse järjekorras, et korrastada ettevõtte tooteportfelli või 
kliendisuhteid. Saame teada, millised tooted on tooteportfellis üleliigsed 
või millised kliendid on meile üliolulised.   . (Kui teha joonis, siis akumuleeritud kulukatte põhjal, liha esimesena,  joonis tõusev) Uute toodete kõige suuremateks ebaõnnestumise põhjusteks  on:  Enne toote turule toomist ei tehtud tarbija- ja turu-uuringuid (28% 
juhtudest kukub uus toode läbi).  Toode pole uus turu jaoks (24%)  Tehnoloogiline viga (15%) 7. Tööstustarbija ja äritarbijaturg
Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel,  määrates kauba hinnad ja nendega müüdavad-ostetavad kogused. Turuosa – ettevõtte toote osatähtsus vastava tooteturu üldises  läbimüügis. Turutüübid:  B2B turg - Äriturg business to business   B2C turg - tarbijaturg business to consumer   C2B turg - consumer to business   C2C turg - consumer to consumer




Tarbijaturu tunnused (B2C) Ärituru tunnused (B2B) Ostjaid on palju Ostjaid on vähe Ostukogused on väikesed Ostukogused on suured Ostjad on geograafiliselt hajutatud Ostjad on geograafiliselt  kontsentreeritud Ostja ja müüja vahel ei kujune 
harilikult pikaajalisi suhteid Ostja ja müüja vahel kujunevad 
harilikult pikaajalised suhted Ostjad ei ole alati kompetentsed 
ostetava kauba valdkonas Ostjad on tavaliselt kompetentsed
ostetava kauba valdkonnas Ostuotsus langetatakse tavaliselt 
individuaalsel tasandil Ostuotsus langetatakse tavaliselt 
kollektiivsel tasandil Hind on enamasti fikseeritud Hind kujuneb läbirääkimiste 
tulemusena Reklaami mõju on suur Reklaami mõju on väike Nõudlus ei ole tuletatud Nõudlus on tuletataud Elastne nõudlus Mitteelastne nõudlus Tasakaalustatum nõudlus Volatiilne nõudlus Lühem ostuotsustusprotsess Pikem ostuotsustusprotsess Ostmine kauplusest või hulgilaost Ostmine enamasti otse tootjalt Kaubad on enamasti lihtsat laadi Kaubad on enamasti tehnilist laadi
ja keerukad Kaubad müügil koheseks 
kasutamiseks Kaubad enamasti mitte-koheseks 
kasutamiseks Äritarbija ostuotsustusprotsess  Probleemi teadvustamine  Toote spetsifikatsiooni koostamine  Alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine  Alternatiivide võrdlemine  Toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine  Ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale Ostutüübid äriturunduses  Korduv taasost  Modifitseeritud taasost  Uus ost


Kauba jõudmise protsess äritarbijaturult tavalisele tarbijaturule  Tooraine  Agent  Varustaja  Tootja  Hulgimüüja  Jaemüüja  Klient Näide B2B turult B2C turule:  Nahakaupmees OSTAB loomanahka, kemikaale, seadmeid, 
tööjõudu, energiat. MÜÜB toornahka.  Parkal OSTAB toornahka, kemikaale, seadmeid, tööjõudu ja 
energiat. MÜÜB töödeldud nahka.  Jalatsitootja OSTAB töödeldud nahka, kontsasid, karusnahka, 
seadmeid, tööjõudu, energiat. MÜÜB jalatseid.  Hulgikaupmees OSTAB jalatseid, laopinda, seadmeid, tööjõudu, 
energiat. MÜÜB jalatseid.  Jaekaupmees OSTAB jalatseid, müügipinda, müügisüsteeme, 
tööjõudu ja energiat. MÜÜB jalatseid.  Tarbija OSTAB jalatseid. 8.Turu segmentimine ja toote positsioonimine
Segmentimine on tarbijate rühmitamise meetod. Tarbijad jaotatakse  ühe või mitme tunnuse alusel rühmadesse. Ühte rühma ehk segmenti 
kuuluvad tarbijad on valitud tunnuste järgi sarnased. Segmentimise 
aluseks on tavaliselt tarbija vajadused või eelistused, ostukäitumine jms. Turu segment - sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib üheselt 
teatud turundusmeetmestikule. Sihtturundus - protsess, mille käigus tehakse kindlaks turu koosseisu 
kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid valmistatakse valitud sihtrühma või –
rühmade jaoks. Sihtturunduse kavandamise protsess   turu segmentimine;   sihtturu valimine;   pakkumise positsioneerimine.


Segmentimine B2C turul Demograafiline segmentimine  Sugu  Vanus  Rass  Rahvus  Amet  Haridus  Sissetulek  Perekonnaseis ja pere elutsükkel  Religioosne kuuluvus  Seksuaalne orientatsioon Psühhograafiline segmentimine  Sotsiaalne klass  Elustiil  Isikupära  Väärtushinnangud Käitumislik segmentimine  Tähtpäevadega seotud segmentimine (occasion segmentation)  Kasu otsimisele suunatud segmentimine  Kasutaja staatus  Kasutaja intensiivsus (usage rate)  Firma- ja brändilojaalsus  Hoiakud ja suhtumine  Ostueelistused ja ostukavatsused Geograafiline segmentimine  Riik  Regioon  Elukoht  Linn või maa  Kliima Segmentimine B2B turul  Geograafiline (riik, regioon, asukoht, seadusandlus, areng, 
konkurents)  Ettevõtte näitajatele toetuv (ettevõtte suurus, töötajate arv, ostu 
sooritusviis, ostja tüübid jms)  Tootelised näitajad (toote olemus, toote liik, toote kasutamine jms)  Situatiivsed tegurid (spetsialiseerumine, tellimuste suurus ja 
hangete ajastatus) Segmentimise tasemed


 Kogu turg  Segment  Nišš -  väike sarnaste omadustega tarbijarühm, kel on kitsamalt  defineeritavad nõudmised ja spetsiifilised soovid.  Rakk-  väga väike sarnaste omadustega tarbijarühm.  Klient Segmentimisstrateegiad  Diferentseerimata turundus  Diferentseeritud turundus  Kontsentreeritud turundus Positsioonimine Toote positsioon on toote koht tarbija teadvuses, ehk see, kuidas ja  millisena tajub klient Teie poolt pakutavat toodet või teenust turul 
võrreldes konkurentide analoogtoodetega. Toote positsioonimise all 
mõeldakse tarbija nägemust toote rollist vastaval turul. Oluline on 
siinjuures see, et Teie toode diferentseeruks ehk eristuks teistest. 
Kehtib kuldlause Differentiate or Die – eristu või sure. Väärtuse positsioonimine Tarbijate südame võidab üldjuhul pakkumine, mis annab neile suurima  väärtuse.  More for more (rohkem maksad, rohkem saad)  More for the same (sama maksad, rohkem saad)  The same for less (vähem maksad, sama saad)  Less for much less (palju vähem maksad, vähem saad)  More for less (vähem maksad, rohkem saad) 9. Bränd
Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab  funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt 
väärtustavad, kulutamaks selle peale raha. Toode on see, mida firma toodab ja müüb, bränd on see, mida tarbija  ostab. Kaubamärk  -   nimi,   sümbol,   kujundus   või   nende   kombinatsioon,   mille
põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest.
Märk - kaubamärgi graafiline tunnus.
Nimi - kaubamärgi keeleline tunnus.
Bränd  =   identiteet,   imago,   tuntus,   tajutud   kvaliteet,   assotsiatsioonid,
lojaalsus + kaubamärk (nimi, sümbol, kujundus)


  VS Brändide liigitamine  Tootebränd     – tootja poolt loodud bränd oma tootele  Müüjabränd    – supermarketi ja kaubamajade oma brändid   Ettevõtte bränd     – siin on ettevõte ise brändiks Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See  organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid:  Bränd kui toode  Bränd kui organisatsioon  Bränd kui isiksus  Bränd kui sümbol Brändi väärtus:  Tarbijaväärtus     - see on brändi positsiooni tugevus tarbija  teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus.
Tarbijaväärtus võimaldab saada hinnalisandit, müüa sama hinnaga 
konkurentidest rohkem ning rajada alust brändi rahalisele väärtusele. Tuntus; Tajutud kvaliteet; Assotsiatsioonid; Lojaalsus  Finantsiline väärtus     - see on tarbijate teadvuses oleva brändi  positsiooni maksumus rahas.
1988 mõõtis Interbrand esmakordselt brändide väärtust. Kõige 
olulisem ongi finantsaspekt antud metoodikas.


10 tugeva brändi tunnust:  Organisatsiooni pühendumus  Brändi kaitstuse tase  Brändi väärtuste ja positsioneeringu selgus  Brändi kohanemisvõime  Brändi väärtuste vastavus tarbija ootustele  Brändi vastavus sobivale tarbijatüübile  Brändi tagasiside traditsioonaalselt ja sotsiaalselt meedialt  Brändi omaduste ja kvaliteedi mõistmine turul  Brändi modifitseerimine eri turgudel  Diferentseerumine 10.Turustus ja turustuskanali valik Turustus ehk jaotus ehk distributsioon on tegevus, mille kaudu 
toimetatakse kaup ostjatele kätte. Hõlmab turustuskanalite valikut, 
hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ja varude 
kontrollimist. Turustuskanal on isikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab  toodete liikumise tootjatelt tarbijateni. Turustus hõlmab turustuskanalite
valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ja selle 
korraldamist. Vahend, mille abil tehakse toode kliendile kättesaadavamaks ja/või  tema kasutamine mugavamaks; peaks suurendama toote kasutamise 
sagedust ja sellest saadavat tulu.
Turustuskanali põhilised vahendajad on hulgi- ja jaemüüjad. Tarneahel on kauba liikumine müüjalt ostjale. Makseahel on tegemist vastupidises suunas liikumisega, see on  maksete liikumine ostjalt müüjale. Tarbimisahel on ahel, mille tulemusena turustaja jälgib kliendi  käitumist turustuskanali valikul. Kuskohast hangitakse toode, kuidas 
seda kasutatakse, mismoodi see hävitatakse jms. Turustuskanalite liigid:  Jaemüük (võib minna ka kaupluse suuruste tasemelegi, 
hüpermarket, supermarket, säästukauplus, apteek, tankla, turg jne)  Hulgimüük  Internet (kus kohas, kas konkreetne portaal või mis)  Mobiili kaudu  Otseturundus (ka ukselt-uksele müük, müügiagent, reklaamkirjad, 
otsepostitus, postimüügikataloogid telemarketing, sms-turundus jms)


Turustuskanali valimise protsess Turufaktor turustuskanalis:  kas vahendaja on  hulgi- või jae-ettevõte;  lõpptarbija on tarbijaturu klient või ärituru klient;  tarbijate geograafiline jaotus;  konkurentide kanalite vaatlus;  saab kasutada neid, kes seal piirkonnas tegutsevad;  turu suurus.      Tootefaktor turustuskanalis:  toote elutsükkel  toote komplekssus ehk keerulisus  toote väärtus  otsesidemed kauplustega või agent  toote suurus ja kaal Tootjafaktor turustuskanalis:  juhtimisalased eesmärgid  ressursid,  soov kontrollida ise  tootegrupi sügavus Lõplik turustuskanali valik  Sihtrühma kättesaadavus  Mugavus sihtrühmale  Toote iseloom  Turustuskanalite kulud  Turustuskanalite kasumlikkus  Tarnekiirus  Turunduse keskkond Turustuskanalite konfliktid: Horisontaalkonflikt – konflikt sama tasandi äride vahel (nt madistavad  jaeärid omavahel) Vertikaalkonflikt – eri taseme lülide konfliktid (nt madistavad omavahel  tootjad ja hulgimüüjad)


Turustusstrateegiad:  Intensiivne - sihttarbijani jõudmiseks kasutatakse iga võimalikku 
vahendajat, turu maksimaalne hõlvamine  Valikuline  – ettevõte müüb läbi valitud vahendajate, rohkem kui 
üks, aga mitte kõik  Välistav – turul on vaid üksikud vahendajad, kellele on antud 
ainuõigus etatud territooriumil ja kes kohustub mitte pakkuma 
konkurentide tooteid Vahendajate liigid: Edasimüüja; Agent; Tootja esindaja; Hulgimüüja;  Jaemüüja; Müügiagent; Turustaja, suurmüüja, esindusmüüja; 
Vahekaupmees, suurkaupmees (jobber) Vahendajate valimise protsess:  Uurimistöö – info kogumine vahetuse kergendamiseks  Müügi stimuleerimine  Kontaktide loomine  Kauba kohandamine  Läbirääkimiste pidamine  Kaubaliikumise organiseerimine  Riski kandmine  Finantseerimine 11. loeng internetiturundus ja  sotsiaalmeediaturundus E-äri (E-Business) kujutab endast elektroonilist infovahetust  organisatsioonisisestes kui ka organisatsioonivälistes äriprotsessides. E-
äri südameks loetakse e-turundust. E-turundus (E-Marketing) on lihtsalt öeldes turundus internetis või  turundusmeetmete rakendamine interneti tehnoloogiate kaudu. E-
turundus sisaldab dünaamilist dialoogi ja tagasisidet ning e-tööriistu 
nagu WEB, 4G jms, samuti andmebaasid, millele toetub CRM. E-kaubandus (E-Commerce) on aga väike osa e-ärist, see on ostu- ja  müügiprotsessi toetamine läbi elektrooniliste kanalite. E-kaubandust ei 
saa vaadata iseseisvana, sest ta on sõltuvuses teistest nagu e-turundus 
ja e-äri E-turg (E-Marketplace) on ostja- ja müüjavaheline mitteotsene  virtuaalne kontakt internetis. E-ostmine (E-Procurement) hõlmab tarbijate ostusoove,  autoriseerimist, tellimist, kauba kohale toimetamist ja kauba eest 
tasumist ostja ja pakkuja vahel. E-turundusele ehk internetiturundusele on iseäralikud miljonite äride,  miljardite inimeste ja triljonite seadmete võrgustumine ja seeläbi 


omavahelises ühenduses olemine. E-turundus aitab turundajal 
suurendada müüki, saada lähemale tarbijatele lisateenuste ja -
teeninduse kaudu.


E-turu plussid ja miinused +Avatud seitse päeva nädalas  aastaringselt -Tellitud kauba kätte saamise  pikk aeg + Klient ei pea minema  kauplusesse - Kaupa ei saa enne tellimist  katsuda + Tõenäoliselt soodsam E-turundus koosneb:  Kodulehekülje turundusest  Bännerreklaami turundusest  E-posti turundusest  Otsingumootoriturundusest  Sotsiaalmeedia turundusest  Mobiilsest internetiturundusest E-turundus identifitseerib, ennetab ja rahuldab efektiivselt tarbija  vajadused läbi interneti tehnoloogiate maksimeerides nii ettevõtte 
kasumit. E-turunduse 5S mudel Sell (müügitulude kasvatamine) juures kehtib lause kõik müügiks,  autost neeruni Serve (lisaväärtus ja informatsioon) kuidas saan klienti aidata, milliseid  integreeritud teenuseid pakkuda Save (internetimüük säästab kaupluse ülevalpidamise  kulud Speak (tagasiside ja uuringud) üks ühele dialoog läbi  andmebaasiturunduse Sizzle (kaasakiskuma, uudsussädelus) Sotsiaalsete võrgustikke eelised:  Väiksed kulud  Suur sihtrühm  Viirusturunduse võimalused  Suusõnaline kommunikatsioon (WOM ehk word of mouth)


Blogi olemus (ajaveeb) Kommunikatsioon ühe ja mitme vahel või kahesuunaline  kommunikatsioon. 
Interneti lehekülg, kuhu kas ettevõte või isik postitab infot ja teised 
kommenteerivad. Ajaveebis on postitused kronoloogilises järgnevuses. 
Võimaldab lisada peale teksti ka arhiive, pilte, linke ja videosid. Eduka blogi tunnused  Esimesed 11 tähemärki pealkirjas peavad avama postituse sisu  Tõsta esile olulisem sisustruktuuris  Kasuta oleviku vorme  Lõigud olgu postituses lühikesed (mitte üle 4 rea)  Kasuta postituses linke, see jääb meelde ja Sind külastatakse taas  Loetelus kasuta kuulikesi ja too need üks teise alla  Iga 350 sõna tagant too üks pilt või video oma ajaveebi  Kasuta alati ajaveebis numbreid, ehk 2, mitte kaks. 12. Toetus
Toetusega edastatakse ühele või paljudele sõnum ja sellele oodatakse  adekvaatset vastukaja: kas teadmust tootest, hoiaku muutust, ostu 
sooritamist või muud. Toetus peab olema suunatud igale sihtrühmale eraldi. Toetus ülesanneteks on tarbija informeerimine, veenmine,  meeldetuletamine, soodustuste pakkumine jms. Toetuse kanalid:   Klassikaline meediareklaam;   Müügi soodustamine;   Avalikud suhted;   isiklik müük - ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku 
või rühma ostuotsust;   Otseturundus;   Osalemine messidel ja näitustel;   Sündmusturundus;   Sponsorlus;   Interneti- ja sotsiaalmeediaturundus;   Mobiilne turundus


AIDAS mudel - Mudelit kasutatakse reklaamisõnumite hindamisel  A (Attention) tähelepanu  I (Interest) huvi  D (Desire) soov  A (Action) tegevus  S (Satisfaction) rahulolu Toetuse strateegiad Tõmbestrateegia-  See on toetussõnumite suunamine lõpptarbijale, et ergutada vahendajate (hulgi- ja jaemüük) ostunõudlust. Suur roll 
reklaamil antud strateegia rakendamisel. Tõukestrateegia-  See on toetuse suunamine vahendajatele, et  ergutada turustuskanalite liikmeid. Tõukestrateegias domineerib isiklik 
müük ning hinnaalandused. Toetusmeetmestiku osad:   Tarbeturg  -   reklaam,   isiklik   müük,   müügi   soodustamine,
suhtekorraldus (PR);  Tööstusturg  -   isiklik   müük,   reklaam,   suhtekorraldus,   müügi
soodustamine;  Ametkonnaturg  -   suhtekorraldus,   reklaam,   müügi   soodustamine,
isiklik müük. Toote elutsükli eri faasides on toetusmeetmestikud erinevad:  Arendusfaas  -   suhtluskorraldus,   hästisuunatud   reklaam (liidertarbijad);  Juurutusfaas - informatiivne reklaam, esmase nõudluse ergutamine,
üldise teadlikkuse tõstmine;  Kasvufaas  -   veenev   reklaam,   valiva   nõudluse   kujundamine,
massituru reklaam;  Küpsusfaas  -   toote-eeliste   reklaam,   hinnaalandused   tarbijatele   ja
vahendajatele;  Langusfaas - meenutusreklaam. REKLAAM Reklaam - ideede, toodete, teenuste, sündmuste, ürituste jm  mitteisiklik tasuline tutvustamine ja propageerimine. DAGMAR   mudel  -   Reklaami   eesmärkide püstitamiseks:   defining   advertising   goals,
measuring advertising results.  Kommunikatiivsed eesmärgid  Teadvustavad eesmärgid  Tunnetuslikud eesmärgid  Aktiveerivad eesmärgid


Reklaami sõnum  Peab olema sobilik sihtkliendi vajaduste ja soovidega  Firma ning tema reklaami eesmärkidega  Toote omadustega  Konkurentsi tingimustega Reklaamiteksti põhinõuded  Rõhuta olulisemat ideed  Tekst peab olema suunitletud otse sihtrühmale  Tooge välja olulisem eelis/kasu tarbijale  Visuaal peab teksti toetama Visuaali põhinõuded reklaamis  Tarbija tähelepanu köitmine  Reklaamisubjekti ja põhiteema välja toomine  Sihtrühm peab seda kiirelt märkama  Peab tekitama huvi reklaami pealkirja osas  Visuaal peab kinnitama teksti reklaamis  Tooma välja toote unikaalseid omadusi  Looma soodsa mulje reklaamijast või reklaamitavast Reklaami ulatus - tarbijate arv, kelleni reklaamikampaania ajal sõnum jõuab. Reklaami sagedus - nende tarbijate reklaami toimele allumise kordade keskmine, kelleni sõnum on sihtturul ulatunud. Reklaamikampaania tõhususpunkt - reklaami efektiivsuse näitaja,  mis saadakse reklaami ulatuse ja sageduse korrutamisega. Logo - organisatsiooni eriliselt kujundatud nimi, märk, mis  reklaamisõnumis on allkirja rollis, määrates toote firmakuuluvuse. Müügi soodustamine - lühiajaline müüki elavdav tegevus, mis 
stimuleerib tarbijat ostma ja vahendajat paremini müüma. Annab 
ostustiimuli. Tarbijale suunatud müügi soodustamine:  Tootenäidis;  Ergutushind - toote lühiajaliselt alandatud hind;  Võistlus ja loterii;  Preemia - toode, mida pakutakse suhteliselt madala hinnaga või 
tasuta, ergutamaks toodet ostma või müügikohta külastama;  Tooteesitlus, kohtreklaam, väljapanek;  Reklaamtooted - müügipersonal jagab ostjatele tootjafirma 
atribuutikaga kasulikke ja odavaid esemeid.


13. Otseturundus ja otsemüük
Otseturundus on turundusmeetodite süsteem, mille eesmärgiks on  teenida ettevõttele kasumit müües tooteid võimalikele ja 
olemasolevatele klientidele tõhusa isikliku suhtlusega. Otseturunduses 
võidakse kasutada vajadusel ka vahendajaid. Otseturundus (direct marketing) nii otse kui läbi vahendaja. Otsepost (direct mail) läbi vahendaja. Otsemüük (direct selling, direct sales) see on müük vahendajateta,  müüjalt otse kliendile. Leiab enamasti aset tarbija kodus, töökohas või 
muudes paikades, mis ei ole seotud püsivate jaemüügi kohatdega Müüja kolm rolli:   mainekujundaja,   ühendaja,   seiraja. Massturundus Otseturundus Keskmine tarbija Individuaalne klient Anonüümne tarbija Kliendi profiil Standartne toode Kliendikeskne toode Masstootmine Kliendikeskne tootmine Massturustus Kliendikeskne turustus Masstoetus Kliendikeskne toetus Ühesuunaline sõnum Kahesuunaline sõnum Mastaabisääst Profiilisääst Turuosa Kliendiosa Kõik tarbijad Kasumlikud kliendid Tarbijate võitmine Klientide hoidmine Otseturundus võimaldab:  Keskenduda kasumlikele klientidele  Luua eeliseid konkurentide ees  Kujundada klientidega personaalsemat suhet  Tugevdada klientide lojaalsust  Planeerida hästitoimivaid projekte  Koostada kliendiandmebaase


Otseturunduse meetodid:  Otsepostitus (reklaam postkastis)  Telefonimüük (telemarketing)  Ukselt-uksele müük  Kataloogiturundus  TV-Shop  Video text ja interaktiivne TV  Elektroonsed reklaamkirjad ja spämm  Mobiilsed lahendused  Võrkturundus Otsemüük on tarbekaupade ja teenuste turustamine otse tarbijale  inimeselt-inimesele printsiibil,  mis leiab üldjuhul aset tarbija kodus, või 
võõrustaja kodus, tarbija töökohas või muudes paikades, mis ei ole 
seotud püsivate jaemüügi kohtadega. Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise  teel. Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud 
müügi alla. RFM mudel  Recency - ostis hiljuti  Frequncy - ostab sageli  Monetary value - kulutab tootele kõige rohkem raha Kasumlik on selline klient, kes ostis hiljuti, ostab sageli ja kulutab tootele
kõige rohkem raha. Mudeli probleemid: Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase  sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta  kliendi kasumlikkust. 14.Hind turunduses ja ostuhullus
HINNA OLEMUS Hind väljendab toote väärtust rahas. See on summa, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise kasude vastu.
Hinnast on tavaliselt erinev arusaam ettevõttes nii müüjatel, 
finantsinimestel, turustajatel kui ka juhtidel. (NT: Müüjad mõtlevad selle 
peale, et mida soodsam on hind seda rohkem ostetakse ja rohkem tekib 
tulu. Ettevõtjad mõtlevad, et parem oleks ühtne hind kehtestada - 
kasumimarginaal. Turustajate arusaam on selline, et allahindlusi ei 
tohiks üldse teha, arvatakse, et erinevatelt kliendirühmadelt võiks kohe 


küsida erinevat hinda nt tallinki hinnad soomlastel odav ja eestlastel, 
lätlastel kõrge - hinnadiskriminatsioon).


Hinnakujundamise protsess 1. Hinnaeesmärkide püstitamine  Müügieesmärgid - käive, turuosa  Kuvandi eesmärgid - maine, stabiilsus  Kasumieesmärgid - maksimaalne kasum, mida võiks toote või 
teenuse müügist saada, investeeringu tasuvus 2. Sihtturu hindamine
3. Nõudluse kindlakstegemine
4. Nõudluse, hinna ja kasumi suhte analüüsimine
5. Konkurentsihindade uurimine
6. Hinnapoliitika valimine
7. Hinnameetodi leidmine
8. Konkreetse hinna kehtestamine HINNAKUJUNDAMISE MEETOD Kulukeskne meetod - kulude baasil  Juurdehindlusmeetod (tootja näide) Tootja hind = Omahind + Teatud juurdehindlus
 Kasumiläve meetod (nõudlust ja konkurentsi ei arvesta) Tasuvuspunkt = Püsivkulud/(Ühiku müügihind – Ühiku muutuvkulud) Tarbijakeskne meetod - Kui palju tarbija on nõus selle toote eest  maksma. Nt brändikaubad - kui tarbija on nõus 200€ eest ostma särgi, 
siis pole mõtet 10€ hinnaga müüa Tarbija->Hind->Toode Tugineb tarbija tajutud väärtusele.  Esteloni kõlarid 17 000€ mõni tarbija leiab, et hinda väärt, mõni mitte. Konkurentsikeskne meetod - Lähtutakse konkurentidest ja nende  hinnakujundamisest.  Turuhinna meetod    - tugineb tegelikele hindadele, millega  tegelikult müüakse.  Pakkumishinna meetod     - ei ole nii levinud. Tugineb  konkurentide oletavatele hindadele. Võidab kõige odavam 
pakkumine. Hinnakujunduse sisemõjurid:   turunduseesmärgid ja –strateegiad;  toote omadused ja kulud;  müügiprognoos ja kasumiplaan;  tegelik ja plaanitav turuosa;  hinnakujundusmeetodid;  hinnakujundusorganisatsioon.


Hinnakujunduse välismõjurid:   turg ja nõudlus;  tarbijate reaktsioonid;   konkurentide hinnad ning turupakkumine;   turustuskanali nõuded;   hinnaseadused;   majanduse seisund,   kaubanduse areng,   valitsuse tegevus jm. Hinnastrateegiad Hinnaliidri strateegia - Ettevõte on hinnaliider, keda kõik konkurendid järgnevad (kui tõstab hinda või langetab hinda). NT: kütusel on Circle K 
hinnaliider Eestis. Jaekaubanduses Prisma. Stabiilne hinnastrateegia - Ettevõte pakuks stabiilseid soodsaid  hindu. Prisma pakkus esimesena hinnagarantiid.  Muutuv hinnastrateegia - Kasutatakse vastavalt konkurentsi  muutumisel. Oligopoolne konkurents - vähe pakkujaid ning kaup on sama.  Olukord, kus on üksikud suuremad tegijad ja nende käes on võimalikult 
suur turg. Näiteks Eesti kütusefirmad. Hinnastrateegia kujundamise etapid: 1. turu tunnetamine;
2. eesmärkide püstitamine;
3. strateegia väljatöötamine;
4. strateegia elluviimine;
5. strateegia kontrollimine ja korrigeerimine. Tarbijate ekstreemne käitumine Massihüsteeria - suur segadus tarbija peas. Ostab kokku igasuguseid  asju nagu oleks valmis sõjaks. Ostupaanika - Tarbija hakkab meeltesegaduses ühte kindlat toodet  kokku ostma (nt või, suhkur). Ostuhullus - hullud päevad, osturalli Moenarrus - Eelmine suvi aeti pokemone taga. See aasta enam ei tehta.


Mõisteid Kasum = Kogutulem – Kogukulud Kasum = (Hind*Müügikogus) – Kogukulud Hinnakokkulepe - kõigi müüjate lepe kasutada ühesugust hinda 
välistamaks hinnakonkurentsi; Hinnadiktaat - tootja sekkumine toote edasimüügi tingimustesse; Dumping - toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga 
vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu; Hinnadiferents - analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga 
ilma objektiivse põhjuseta; Hinnaregulatsiooni eiramine - riigi kehtestatud hindade ignoreerimine. Viimane hind - tarbija lähtub toote eelmisest hinnatasemest; Õiglane hind - tarbija isiklik arvamus toote hinna kohta; Keskmine hind - turul olevate analoogide keskmine hind; Kõrgeim hind - ülim piir, millest rohkem ei maksta; Tulevikuhind - tarbija ootus tulevase hinna suhtes. Elastsus = ((vana kogus-uus kogus)/ vana kogus)/((vana hind-uus 
hind)/vana hind Skonto - soodustus arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest. Hinna diferentseerimine ehk hinnadiskriminatsioon - ühesuguste või 
sarnaste toodete müük kahe või enama hinnaga, kusjuures erinevus ei 
tulene kuludest. Peibutushind - eriti madal meelitamaks tarbijaid kauplusesse ostma ka 
kallemaid kaupu; Värbamishind - toote omahinna lähedal olev hind, mis aitab firmal alalist 
klientuuri luua; Ergutushind - lühiajaliselt alandatud hind, mis stimuleerivad 
ostuharjumuse tekkimist; Truuduspreemia - rahaline tagasimakse neile, kes teatud aja jooksul on 
ostnud kindlat toodet; Tühjendusmüügi hind - tegevuse lõpetamise korral tehtud laiaulatuslik 
allahindlus kaubast kiireks lahtisaamiseks.


EUROOPA LIIT JA TARBIJATE HINNATÕUSU HIRMUD Massihüsteeria näitel-Mida lähemale Euroopa Liiduga liitumine tuli, seda  rohkem osteti kuna kardeti, et Euroopa Liiduga liitumisel kaasnevad 
kõrged Euroopa hinnad. Inflatsioon tõusis 5%ni OSTUHULLUS JA OSTUSÕLTUVUS Ostusõltuvus (compulsive buying) on ohtlik nähtus tarbimises, millel  on sarnaseid jooni näiteks suitsetamise, alkoholismi või mängurlusega, 
depressiooniga jms.
Ostusõltuvus on käitumisviis, mille puhul inimene ostab hulga selliseid 
asju, mida ta ei vaja ja mida sageli endale tegelikult lubada ei tohikski - 
rahulduse saab ta ostmisest, mitte omamisest. Kampaania päevad (promotional pricing) 15. Kliendisuhete juhtimine
Suhteturundus -see, mis keskendub väärtuse pakkumisele. Strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid. Tuginemine 
väärtustele, lubadustele, vahetusele ja usaldusele. (G. Grönroos) 
Rõhutada väärtust. Tehinguturundus -oluline on lihtsalt tehing ära teha. Rõhutada hinda.  Kliendisuhete juhtimiseks nimetatakse klientide valimise strateegia  protsessi, kus ettevõte keskendub klientidele, keda ta suudab kõige 
kasumlikumalt rahuldada. (Probleemid, millega tegelevad: 
kliendiväärtuse ja -kasumlikkuse hindamisega, kliendi rahulolu 
mõõtmisega, kliendi lojaalsuse ja lojaalsusprogrammidega). Püsikliendi programm-reward customer Kliendile pakutav väärtus:  Kliendile pakutav väärtus     on kliendi kogutulu ja kogukulu vahe  Kliendi koguväärtus     on kogum kasusid, mida klient loodab saada  toote või teenusega  Kliendi kogukulu     on kogum kulusid, mida klient arvab kandvat toote  või teenuste hindamise, omandamise ja tarbimisega.  Kliendi eluaegne väärtus (CLV) = Kõigi lojaalsete klientide ostude
summa/Lojaalsete klientide arv CLV = lojaalsete aastate arv * firma kasuminorm Kuidas leida, et klient on ikka lojaalne? 


Keskmine lojaalsusmäär = 1-1/n Keskmine kliendi eluiga = 1/n Sama asi lihtsamalt 0,754*100 NÄIDE Lojaalsete arv: 150 ja keskmine kliendi eluiga 5 aastat
1-1/5=0,8
150*0,85=49 klienti Kliendi rahulolu olemus - Rahulolu all mõistetakse inimese rõõmu või  pettumuse tundeid toodete või teenuste tajutud kvaliteedi suhtes 
vastavalt kliendi poolt püstitatud ootustele. 16. Sotsiaalne turundus Sotsiaalne   turundus  -   organisatsioon   kuulub   osana   ühiskonda   ja   on
kohustatud oma tegudest ühiskonnale teada andma.
Teleoloogiline   käsitlus  -   õiget   ja   valet   käitumist   hinnatakse   tegevuse
tulemuste põhjal.
Deontoloogiline  -   käitumise   õigsust   või   vääritust   tuleb   hinnata   nii
tagajärgede põhjal kui nendest sõltumatult. Sotsiaalse turunduse meetmestik:   toode,   hind,   turustus,   toetus,   partnerlus,   poliitika 17. Turunduskommunikatsioon Kommunikatsiooniprotsessi koostisosad:  Allikas - sõnumi lähetaja;  Sõnum - objekte, kogemusi või ideid esitav sümbolite kogum;  Kodeerimine - tegevus, millega allika sõnum pannakse teatud vormi;  Kanal  - sõnumi edastamise vahend;  Dekodeerimine- vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine;  Vastuvõtja - sõnumile avatud isik või rühm;  Müra - teabeedastust häirivad, moonutavad või aeglustavad mõjurid
ja olukorrad;  Tagasiside   -   info   kommunikatsiooniprotsessi   käigust,   sõnumi
kodeerimisest ning vastuvõtust. 5W mudel: who, what, why, whom, what effect?


TURUNDUSE HARJUTUSTEST 1  1) Tootmiskontseptsiooni fookuses on  a) toote funktsionaalsed omadused 
b) tootja tehnilis-tehnoloogilised ja majanduslikud  võimalused  c) toote füsioloogilised omadused  2) Allahindluse arvutamine kuulub  a) turunduse kaudsete ülesannete hulka 
b) turunduse otseste ülesannete hulka 
c) ükski pole õige  3) 1970. aastate turundust iseloomustas  a) massturundus - 1950 
b) teenuste turunduse areng  
c) toodete kvaliteedi tõstmise ajastu - 1980 
d) infotehnoloogia areng – 1990 
e) segmentimine - 1960    4) Turunduse lühinägelikkuse all lähtutakse  a) tarbijavajadustest 
b) tehnoloogiast 
c) turukonjunktuurist 
d) aktsionäride soovidest  5) Mida näitavad küsimärgid BCG maatriksis?  a) aeglast turukasvu, suurt turuosa - rahalehmad 
b) kiiret turukasvu, suur turuosa - tähed 
c) aeglane turukasv, väike turuosa - koerad 
d) kiire turukasv, väike turuosa  6) Turuosa leitakse järgmise valemiga  a) turuosa = [(toote X müügimaht regioonis N) /  (tootegrupi müügimaht regioonis N)] *100 


b) turuosa = [(tootegrupi müügimaht regioonis N) /  (toote X müügimaht regioonis N)] *100  c) turuosa = [(toote X müügimaht regioonis N) / 4P mudel)] * 100  7) Turunduse mikrokeskkonda kuuluvad a) demograafilised tegurid  a) majanduslikud tegurid 
b) tarbijad 
c) kultuurilised tegurid    8) Puhast oligopoli iseloomustab järgmine:  a) suur pakkujate arv ja homogeenne toode 
b) väike pakkujate arv ja väga diferentseeritud toode 
c) väike pakkujate arv ja homogeenne toode 
d) üks pakkuja ja unikaalne toode  9) Mis järgnevast ei kuulu 4P mudelisse?  a) toode 
b) protsess 
c) hind 
d) turustus 
e) toetus    10) Mis iseloomustab kontsentreerumisstrateegiat  konkurentsistrateegiana?  a) eristumine konkurentidest 
b) keskendumine turuniššile 
c) keskendumine turusegmendile 
d) keskendumine massturundusele  11) Diversifikatsioon tähendab Ansoffi kasvustrateegiate maatriksis  a) olemasolevad tooted olemasoleval turul - turuhõlvamine 
b) uued tooted uuel turul 
c) uued tooted olemasoleval turul - tootearendamine 
d) olemasolevad tooted uuel turul – turu laiendamine    12) Turunduskontrollis vastutavad taktika kontrolli eest  a) keskastmejuhid 
b) tippjuhid 
c) spetsialistid  13) Tööstusturgu segmenditakse  a) psühholoogiliselt 


b) demograafiliselt 
c) käitumuslikult 
d) geograafiliselt  14) Tarbijakäitumise sotsiaalsete mõjurite alla kuuluvad  a) sissetulek - majanduslik 
b) väärtushinnangud 
c) isiksus - psühholoogiline 
d) elustiil - psühholoogiline    15) Madala osalusmääraga toode on  a) odav ja väikese mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas 
b) odav ja kõrge mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas 
c) kallis ja väikse mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas 
d) kallis ja kõrge mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas  16) Piiratud tarbija ostuotsustusprotsess tähendab  a) ei läbita kõiki protsessi etappe - harjumuslik 
b) läbitakse kõik etapid suure põhjalikkusega - laiendatud 
c) läbitakse kõik etapid lühemaajaliselt   17) Maslow vajaduste hierarhia teine aste alt ülespoole minnes on  a) füsioloogilised vajadused 
b) sotsiaalsed vajadused 
c) tunnustusvajadused 
d) eneseteostusvajadus 
e) turvalisusvajadus  18) Tarbija funktsionaalne risk seisneb  a) tarbija tervise ohustamise tõenäosusel – füüsiline risk 
b) kuivõrd võtavad teised tarbijad Teie omandatud tooteid vastu  (sõbrannade arvamus) – sotsiaalne risk  c) kas toode täidab kõiki ettenähtud funktsioone 
d) rahapanuse ja ostu omavahelist adekvaatsust – rahaline risk  19) Motiiv  a) tähendab ajendit, põhist 
b) tähendab motivatsioonide kogumit 
c) tähendab saavutust   20) Hoiak tähendab  a) kogemustest tulenevat indiviidi käitumise muutumist - õppimine 
b) inimese kestvat suhtumist nii iseendasse kui teistesse 
c) üksikisiku tavapärast eluviisi – elulaad 


 21) Arvamusliidrile on omane  a) tuntus, toote pädevus ja tundmine 
b) teiste isikute vaadete ja käitumise mõjutamine - võrdlusgrupp 
c) liikuda ühest sotsiaalsest kihist teise 


22) Tarbija lojaalsuse mõõtmisel lojaalsusredelil järgnevad  korduvostjatele vahetult….. a) potentsiaalsed ostjad  a) arvamusliidrid 
b) prooviostjad 
c) kliendid 
d) ostukandidaadid   23) Mis iseloomustab kliendi hinnatundlikkust tehinguturunduses  a) tarbija hinnatundlikkus on madal või olematu - suhteturundus 
b) tarbija hinnatundlikkus on üpriski suur  24) Mis on iseäralik võõrtootele  a) brändilojaalsus - eritoode 
b) esmaste vajaduste rahuldamine - esmatarbetoode  c) inimene ei tunne seda või ei tahagi antud toodet osta   25) Toote elutsükli mudeli juurutusfaasis on ettevõtte kasum  a) väike, aga kasvav 
b) negatiivne, väike 
c) kahanev 
d) 0-kasum   26) Toote elutsükli mudeli küpsusfaasis on turustusele iseäralik  a) maksimaalne müügikohtade arv 
b) minimaalne müügikohtade arv 
c) kiirelt vähenev müügikohtade arv  27) Toote elutsükli mudeli langusfaasis on reklaam  a) minimaalne 
b) informeeriv 
c) meenutav 
d) eelistusi rõhutav  28) Toote elutsükli mudeli kasvufaasis on hind  a) kõrge 
b) sama juurutusfaasis olnuga või madalam 
c) kiirelt langev   29) Brändi all mõistetakse turunduses  a) nime, sümbolit, kujundust või nende kombinatsioone - kaubamärk
b) kontseptsiooni, lubadusmärki, kujutlust, milles sisalduvad  funktsionaalsed lubadused ja kasud  c) kaubamärgi graafilist tunnust - logo 
d) alkohoolseid jooke 


  30) Arhetüübi Lindprii funktsioon seisneb järgnevas  a) olla julge 
b) mõjutada inimesi 
c) rikkuda reegleid 
d) säilitada usku    31) Brändi rahalise väärtuse hindamisel  a) mõõdetakse tarbija teadvuses oleva brändi positsiooni  maksumust rahas  b) mõõdetakse brändi spontaanset tuntust 
c) mõõdetakse brändi identiteeti   32) Isiklikus kommunikatsioonis seisneb üksikisiku mõjutamise eelis 
massikommunikatsiooni ees  a) heas sõnumi selguses 
b) keskmises sõnumi selguses 
c) halvas sõnumi selguses   33) AIDAS mudeli tähed tähendavad õiges järjestuses järgmist  a) action, inflation, desire, attention, satisfaction 
b) attention, IQ, desire, action, satisfaction 
c) attention, interest, desire, action, sexuality 
d) attention, interest , desire, action, satisfaction   34) Tõmbestrateegia on suunatud  a) turustuskanalite liikmete ergutamisele - tõukestrateegia 
b) suunatud kauba turult ära tõmbamisele 
c) vahendajate ostunõudluse ergutamisele   35) Tööstusturu toetust iseloomustab  a) reklaami domineerimine - tarbijaturg 
b) suhtekorralduse domineerimine – avalik sektor 
c) isikliku müügi domineerimine   36) Turunduses võib pidada kontrollimatuks sõnumiks  a) turundaja reklaami 
b) konkurendi reklaami 
c) müügiesindaja esitlust   37) Müügiprotsessi esimeseks faasiks on a) ettevalmistus 
b) tehing 
c) veenmine 


38) Kvantitatiivseks hindamisaluseks turunduses on a) firma poliitika 
b) müügipakkumiste ettevalmistamine 
c) klientidega suhtlemine 
d) pakkumiste arv ajaühikus   39) TV-reklaami puuduseks  a) on piiratud nähtavus - raadio 
b) ei ole suunatud sihtauditooriumile - ajaleht 
c) on see, et lühikese esitusaja tõttu ei pruugi jõuda reklaam tarbija teadvusesse  d) on lühike eluiga - ajaleht   40) Adresseeritud otsepostitusreklaami selektiivsus on  a) väga kõrge 
b) kõrge 
c) keskmine 
d) madal 
e) väga madal   41) Kasumi valem on järgmine  a) kogukulud – kogutulud 
b) kogukulud / kogutulud 
c) kogutulud – kogukulud 
d) kogutulud / kogukulud   42) Ettevõtte hinnakujundamise sisemõjuriteks on  a) turg ja nõudlus 
b) tarbijate reaktsioonid 
c) konkurentide hinnad 
d) tegelik ja plaanitav turuosa   43) Tarbija hinnatundlikkus väheneb  a) luksuskaupu ostes 
b) kui tarbija ei märka hinnatõusu 
c) mitmefunktsionaalseid kaupu ostes 
d) pikaajalise kasutusajaga tooteid ostes  44) Kasumiläve meetod hinna kujundamisel tähendab, et  a) omahinnale lisatakse teatud arvestuslik juurdehindlus 
b) lähtutakse kogukulude jaotamisest muutuv- ja  püsikuludeks  c) lähtutakse tarbija tajutud väärtusest 
d) lähtutakse konkurentide toodete tegelikest hindadest 


  45) Skonto  a) tähendab soodustust arve kiire või teatava aja jooksul  tasumise eest  b) soodustus väljaspool hooaega ostmise eest 
c) on koguse pealt tehtav soodustus 
d) soodustus vana toote tagastamise eest  46) Intensiivturustus  a) on turu maksimaalne hõlvamine kõikvõimalike  jaemüügikohtade kaudu  b) rohkem kui ühe, kuid mitte kõikide vahendajate kasutamine -  valikturustus  c) on ainult ühe vahendaja kasutamine – välistusturustus   47) Kauba tarneahel on  a) maksete liikumine ostjalt müüjale - makseahel 
b) kauba liikumine müüjalt ostjale 
c) kauba liikumine laost lattu   48) Sotsiaalse turunduse meetmestik koosneb kuuest osast  a) toode, hind, töötajad, turustus, toetus, poliitika 
b) toode, hind, protsess, turustus, toetus, partnerlus 
c) toode, hind, turustus, toetus, partnerlus, poliitika 
d) toode, hind, turustus, toetus, partnerlus, majandus   49) Rohelise turunduse alustaladeks on  a) turundus, majanduslik tulukus, sotsiaalne vastutus 
b) turundus, makroökonoomika, sotsiaalne vastutus 
c) turundus, makroökonoomika, liberalism   50) Kontsentreeritud turundust iseloomustab  a) keskendumine kogu turule 
b) keskendumine turusegmentidele 
c) keskendumine turuniššidele   


TURUNDUSE HARJUTUSTEST 2  1) Turundustegevusi ühendab  a) suhteturunduse kontseptsioon 
b) müügikontseptsioon 
c) vahetuskontseptsioon 
d) tehinguturundus   2) Müügikontseptsioon on suunatud a) tarbijale 
b) turustusele 
c) tootmise optimeerimisele 
d) ükski pole õige  3) Turunduse raameesmärkideks on a) tulu- ja kulueesmärgid 
b) käive rahas ja koguseline müük - müügieesmärk 
c) turundusmeetmestiku osade eesmärgid - vahenduse   4) SWOT-analüüsiga kaardistatakse  a) ettevõtte/toote tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused 
b) BCG maatriks 
c) Turuatraktiivsuse maatriks   5) 4P ja 4C mudeli erinevus seisneb selles, et  a) 4P mudel keskendub tootele, 4C mudel keskendub tarbijale  b) 4C mudel keskendub konkurentidele, 4P mudel keskendub  premiumtoodetele  c) 4P mudel keskendub konkurentidele, 4C mudel aga tootele    6) Mis alljärgnevast on turunduses kaitsestrateegia? a) ründav kaitse 
b) sissisõda 
c) ümberpiiramine 
d) möödahiilimine   7) Mida tähendab Ansoffi kasvustrateegiate maatriksis toote 
arendamine?  a) uued tooted olemasoleval turul 
b) uued tooted uuel turul - mitmekesistumine 
c) olemasolevad tooted uuel turul – turu laiendamine 
d) olemasolevad tooted olemasoleval turul - hõlvamine   


8) Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriksis analüüsitakse  seoseid  a) turuosa ja turukasvu vahel – BCG mudel 
b) turu atraktiivsuse ja turupositsiooni vahel 
c) toote ja turu vahel - SOFI 
d) tarbija pikaajalise heaolu ja tarbija kohese rahuldamise vahel –  uudistoote analüüsi maatriks  9) Mis on iseäralik juhikesksele ettevõttele?  a) töötajate kaasamine - kliendikeskne 
b) juhi rahulolu 
c) tarbija rahulolu – kliendikeskne   10) Uue ajastu turundusele on iseäralik võrreldes vana turundusega  a) lühiajalisus ja tänane müük 
b) lühiajalisus ja tulevane müük 
c) pikaajalisus ja tulevane müük 
d) pikaajalisus ja tänane müük   11. Tõmbestrateegia toetussõnumid on suunatud….  a) tootjatele 
b) vahendajatele - tõukestrateegia 
c) lõpptarbijatele   12) Millist tarbijatüüpi esineb toote omaksvõtu kõveral kõige vähem? a) liidertarbijaid 
b) varajasi jälgijaid 
c) varajast enamust 
d) hilist enamust 
e) mahajääjaid   13) Tarbija ostuotsustusprotsessi viimaseks etapiks on  a) ostmine 
b) ostujärgne käitumine 
c) uue ostu sooritamine   14) Tasakaalustavas alternatiivide hindamise mudelis a) toodete ja brändide sisulist hindamist ega võrdlemist ei toimu -  lojaalsuspõhine  b) toimub omaduste tähtsuse pingeritta seadmine - leksikograafiline 
c) toimub toote/brändi omaduste võrdlemine 


d) kehtestatakse omaduste maksimaalsed väärtused -  maksimalistlik    15) Tarbija psühholoogiline risk seisneb selles,  a) kas toode ohustab tarbija tervist ja elu - füüsiline 
b) kas tarbija rahapanus on ostuga adekvaatne - rahaline 
c) kas tarbija tunneb tootest rahuldust (ka ego rahuldus) 
d) kas toode täidab kõiki funktsioone - funktsionaalne   16) Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) ostueelselt 
b) ostujärgselt 
c) ei hinnata üldse   17) S. Freud on autoriks  a) seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele 
b) ekstravertide ja introvertide teooriale 
c) konflikti teooriale   18) Brändi dominantne tuntus tähendab järgnevat: a) tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd - tiputuntus 
b) tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi -  spontaanne  c) tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist  – aidatud tuntus  d) tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd  19) Eratarbijaid segmenditakse  a) tooteliste näitajate alusel 
b) majanduslike näitajatega 
c) demograafiliselt  20) Brändi välise identiteedi all mõistetakse  a) kaubamärgi graafilist tunnust 
b) brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset  (slogan)  c) turundajapoolset soovi brändi tajumiseks 
d) emotsioonide ja isikupära edasi andmist   21) Suhteturunduse kontseptsiooni kasumi eesmärgiks on….  a) kasum kliendi hoidmisest 
b) kasum tarbija rahulolult 
c) kasum müügi kasvult 
d) kasum aktsionäride rahulolult 


 22) Mis on iseäralik tarbija pseudolojaalsusele?  a) tarbija teeb korduvoste, kuid mõtleb brändi vahetamisele 
b) tarbija võtab mitut brändi samaväärselt vastu – mitmebrändi  lojaalsus  c) tarbijal pole vajadust või võimalust teha korduvostu – passiivne    23) Suhteturunduse tüüpilist turgu iseloomustab a) teenuste turundus 
b) tarbekaupade müük   24) Esmatarbetooteks on  a) Hugo Bossi ülikond 
b) Arvuti 
c) Sai   25) Tootekompleks koosneb a) lähedastest toodetest 
b) kõikidest ettevõttes toodetavatest tootesarjadest ja  brändidest   26) Toote elutsükli mudeli langusfaasis on iseloomulik konkurentsile  a) selle suurenemine - kasvufaas 
b) selle puudumine - juurutusfaas 
c) selle samaks jäämine 
d) selle kahanemine   27) Toote elutsükli mudeli kasvufaasi tarbijad on  a) liidertarbijad 
b) esmastarbijad 
c) hilinenud tarbijad 
d) mahajäänud tarbijad   28) Turunduse eesmärgiks toote elutsükli mudeli küpsusfaasis on  a) turu loomine 
b) turu hõlvamine 
c) turuosa kaitsmine 
d) saagikoristus ja rentaabluse tõstmine   29) Toote elutsükli mudeli juurutusfaasis iseloomustab uuringuid  a) turustruktuuri uuringud 
b) hinnaelastsuse uuringud 
c) tarbija eelistuste ja ostuharjumuste uuringud   30) Kaubamärk ja bränd 


a) on samatähenduslikud 
b) kaubamärk on osa brändist 
c) bränd on osa kaubamärgist   31) Brändi tarbijaväärtusega mõõdetakse  a) brändi positsiooni tugevust tarbija teadvuses 
b) brändi finantsilist positsiooni 
c) brändi identiteeti   32) Tavalise tarbija turu (B2C) toetust iseloomustab  a) isikliku müügi domineerimine 
b) suhtekorralduse domineerimine 
c) reklaami domineerimine 
d) internetiturunduse domineerimine  33) Kui ettevõte kasutab reklaami rohkem kui isiklikku müüki, siis millist 
toetuse strateegiat ta peamiselt kasutab?  a) tõmbestrateegia 
b) tõukestrateegia 
c) hüppestrateegia   34) Pressingmüüki iseloomustab  a) kliendi aitamine – nõuandlik müük 
b) toote puuduste varjamine 
c) uute võimaluste pakkumine   35) Uue aja müügifirma turundust iseloomustab  a) keskendumine müügitulemustele 
b) keskendumine kliendi vajadustele ja rahulolule 
c) keskendumine käibele   36) Isikliku müügi protsessi veenmisfaasis toimub a) tulevase kliendi otsimine 
b) tulevase kliendi veenmine 
c) tulevasest kliendist vabanemine  37) 4D mudelit kasutatakse turunduses  a) hinnakujunduses 
b) brändi positsioonimisel 
c) nõudluse analüüsimisel 
d) sellist mudelit pole turunduses olemas   38) Müügi kvalitatiivseks hindamise aluseks on  a) müügimaht 


b) uute klientide arv 
c) klientidega suhtlemine 
d) hoitud klientide arv    40) Andrese nägemuses on BMW rullnokkade bränd, järelikult on  see Andresel  a) brändi tajutud kvaliteet 
b) brändi assotsiatsioon 
c) brändi kasu 
d) brändi emotsioon   41. Turu-uurimise esmaseks meetodiks on  a) internet 
b) raamatud 
c) küsitlus 
d) statistika   42. Arvuti on heaks näiteks kui  a) eritoode 
b) esmatarbetoode 
c) valiktoode 
d) võõrtoode   43. Bartertehingule on iseäralik, et  a) kaupa vahetakse raha vastu 
b) kaupa vahetakse kauba vastu 
c) kaupa saadakse tasuta ilma igasuguse vahetuseta   44. Toodete hinnakujunduses tugineb pakkumishinna meetod….  a) konkurentide tegelikele hindadele - turuhind 
b) konkurentide oletatavale hinnale 
c) konkurentide keskmisele hinnale – keskmine hind   45. Turustus on  a) laiem mõiste kui turundus 
b) kitsam mõiste kui turundus 
c) turundus ja turustus on sünonüümid   46. Tarneklausel FOB on  a) pigem müüjakeskne 
b) pigem tarbijakeskne 
c) pigem vahendajakeskne   47. Peibutushinna all mõistetakse turunduses 


a) toote omahinna lähedal olevaid hindu 
b) lühiajaliselt alandatud hindu 
c) eriti madalaid hindu rahva poodi meelitamiseks    48) Valsi mudelis on vaatluse all  a) väärtuste ja elulaadi tüpoloogia 
b) hoiakute ja elulaadi tüpoloogia 
c) motivatsiooni ja tajumise tüpoloogia 
d) motivatsiooni ja õppimise tüpoloogia  49) Õiglane hind tähendab  a) turul olevate analoogide keskmist hinda 
b) tarbija hinnaootust 
c) tarbija isiklikku arvamust toote hinna kohta 
d) ülimat piiri, millest enam rohkem maksta ei saa   50) Milline ettevõtte/asutuse tüüp saab hakkama turunduseta?  a) täielik konkurents 
b) monopol 
c) riigiasutused 
d) kõik vajavad turundust  Valemid  Juurdehindlusmeetod (tootja näide): Tootja hind = 
Omahind + Teatud juurdehindlus   Kasumiläve meetod: Tasuvuspunkt = Püsivkulud (ühikutes)
Ühiku müügihind – Ühiku muutuvkulud  Tasuvuspunkt = püsivkulud/kogu kasum ühiku kohta  Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku 
muutuvkulu  Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase = püsivkulud 
+ soovitud kasum / kogukasum ühiku kohta  Kogukasumi % = (ühiku müügihind – ühiku muutuvkulud) / 
ühiku müügihind  Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) – püsivkulud  CLV (kliendi eluaegne väärtus) = kõigi lojaalsete klientide 
ostude summa / lojaalsete klientide arv  CLV = kliendi aastatulu * lojaalsete aastate arv * firma 
kasuminorm  Keskmine lojaalsusmäär (kui suur osa klientidest on 
lojaalsed ka järgmisel aastal) = 1-1/ lojaalsed aastad

Document Outline

• 1. Turunduse alusmudelid
• 2. Turunduse vajadus, turunduse juhtimine, turunduse kontseptsioonid, turunduse areng
• 3. Tarbijauuringu koostamise alused
• 4. Tarbijakäitumine
• 5. Turunduse keskkond
• 6.Toode turunduses
• 7. Tööstustarbija ja äritarbijaturg
• 8.Turu segmentimine ja toote positsioonimine
• 9. Bränd
• 10.Turustus ja turustuskanali valik
• 11. loeng internetiturundus ja sotsiaalmeediaturundus
• 12. Toetus
• 13. Otseturundus ja otsemüük
• 14.Hind turunduses ja ostuhullus
• 15. Kliendisuhete juhtimine
• 16. Sotsiaalne turundus
• 17. Turunduskommunikatsioon