somatotoopiline ülesehitus? koorde, et teavitada,et pall on kätte võetud. Peale seda informeerib somatotoopiline koor motoorset piirkonda sellest,et pall on kätte võetud 4. Mis on vaatlusõpe See on õppimise vorm, mis esineb siis, kui ÕO14 (observational learning, social jälgida teiste käitumist. Peegelneuronid nimelt learning) ja mis rolli mängivad aktiveeruvad mõlemal korral: nii jälgides teise selles peegelneuronid? inimese tegevust kui ka siis, kui ise seda tegevust teha, seega aitavad tegevust matkida 5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 ja mis rolli mängivad selles (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka peegelneuronid
puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes on ajus kaart sellest, missugune on keha ehk keha kuju on korratud ajus. 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO14 (observational learning, social käituvad ja õpime nende näitest/eeskujust. learning) ja mis rolli mängivad Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks selles peegelneuronid? vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 empaatia ja mis rolli mängivad (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka selles peegelneuronid
puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta Ajus on keha kaart. 4. Mis on vaatlusõpe ja mis Protsess, kus me vaatame, kuidas teised rolli mängivad selles käituvad ja õpime sellest kasutades teisi peegelneuronid? eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima – neid kellega vestleme või kellega oleme ühes
puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO13 (observational learning, social käituvad ja õpime sellest kasutades teisi learning) ja mis rolli mängivad eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka selles peegelneuronid? siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis.
Konstruktivistlik lähenemine: · Ülalt-alla · Kehvemate tingimuste korral · Sisemine representatsioon on oluline · Vajalik mälu · Erinevate infotöötlustasandite vaheline suhtlus · Teeb sageli vigu · Areneb õppimisega · Ambivalentne (mitmetähenduslik) Millist informatsiooni on võimalik tajuda bioloogilise liikumise mustrist? Bioloogilise liikumise tajuvõime ongi ilmselt arenenud teiste organismide kavatsuste paremaks mõistmiseks Mis on peegelneuronid? Kuidas nad osalevad bioloogilise liikumise tajus? Peegelneuronid on neuronid, mis ergastuvad teatud tegevuse käigus. Teise objekti liikumist tajutakse organismi enda liikumisena. Tegevuse sooritamise ja sama tegevuse järgimine aktiveerivad ajus osaliselt samu piirkondi ning närvitakke (peegelneuronid). Seega representeeritakse käitumist ajus osaliselt selle tajutavate tagajärgede kaudu ja vastupidi (ühise kodeerimise teooria, common-coding theory) Ühtset koodi kasutatakse nii
2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista. Aju-uuringute tulemused annavad meile veel liiga vähe, et neist midagi järeldada, on primitiivsel tasandil. Lingvistid ei saa enamiku primitiivsete tulemustega midagi teha. Samas peegelneuronite avastamine oli abiks lingvistidele. Peegelneuronid on omased nii inimestele kui ka ahvidele (monkey see, monkey do = õpitakse kopeerimise teel). Kui oled selgeks õppinud kopeerides, siis saad seda teistega koos teha ja mõistad ümbritsevat, empaatiavõime. Peegelneuronid peegeldavad tegevust. Neuronid tõlgivad seda, kuidas me maailma mõistame. Katkised peegelneuronid põhjustavad autismi (?). Keelega seotud on peegelneuronid seepärast, et kui me räägime asjadest, mida me ei näe või mis pole kohal (nt
reklaami pigem vasakule. Nn. somaatilised markerid ,,somaatilised markerid" metadooriliselt võib kasutada väljendust ,,keha teater" -luuakse tõenäoliselt mejeajus koolitamise ja sotsialiseerimisekäigus spetsiifiliste stiimulite klasside seostamise kaudu spetsiifiliste keha somaatiliste seisundite klassidega. Nendele somaatilistele markeritele toetub rituaal, kui vajaliku teadvusseisunditaasgenereerimise instrument. Peegelneuronid Emotsioonid nakkavad. omavad endas potentsiaali muuta kollektiivseks emotsiooniks. Peegelneuronid annavad võime matkida, kaasa tunda, on seotud kõnevõime ja selle arenguga. Nt kui reklaamis modell sööb isuga jäätist siis võib see ka reklaami tarbijas vallandada naudinguelamuse. HOIAK Inimene töötleb infot neljal tasandil: 1. tunded 2. hoiakud 3. teadmised 4. väärtused Tunnete tasandil ei ole inimest mõjutada väga keeruline. Hoiak on natuke püsivam nähtus nt eelarvamus
mitte Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes, seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht Mõistuse tegevjuht Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine Broca kõnekeskus(vasak poolkera)-kõne motoorika Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE) Aistingute ja tajude moodustamune Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine
Somatotoopia on rakud, mis kodeerivad keha pinnal kõrvuti olevaid piirkondi ning need asuvad ajus täpselt samamoodi kõrvuti. Ajus on kaart ning need kohad, mis on tundlikumad, need on kaardi piirkonnal suuremad ehk siis rohkem ruumi. 4. Mis on vaatlusõpe (observational learning, social learning) ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid? Vaatlusõpe on see, kui vaadataks, kuidas teised inimesed käituvad, jäljendatakse käitumist, õpitakse nendest käitumistest. Näiteks lapsed järjendavad täiskasvanuid. Peegelneuronite vahendusel toimub vaatlusõpe. Kui toimub mingi tegevus, siis peegelneuronid aktiveeruvad ning see paneb teist inimest järjendama mingisugust tegevust. 5. Mis on kogemuslik empaatia ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid?
tugevneb ning reaktsioon, millele ei järgne preemiat (või järgneb karistus) nõrgeneb. Vormimine protsess, mille abil kutsutakse esile soovitud reaktsioon premeerides käitumist, mis on soovitud reaktsiooniga järk-järgult üha sarnasem. Nt rott ei saa juhuslikult kõrgele hüpata ja katse läbiviija eesmärki täita, tuleb õpetada!! Käitumiskontrast reaktsioonimuster, mille puhul organism lähtub preemia hindamisel võrdlusst teiste võimalike või varem esinenud preemiatega. Peegelneuronid otsmikusagaras, erutuvad iga kord, kui loom teeb teatud liigutuse nt sirutab käe välja. Latentne õppimine õppimine, mis toimub ilma käitumise muutumiseta Asendav tingimine õppimine, mille puhul õppija omandab tingitud reaktsiooni pelgalt jälgimise teel, nähes teise osaleja tingimist Neutraalne stiimul objekt v sündmus, mis ei ole esialgu käitumisega seotud Tingitud stiimul esialgne neutraalne stiimul, mis seostatakse tingimatu stiimuliga
Barressi ja Moore – skeemid võivad samaaegselt salvestada mitut erinevat infot. Sellepärast eristatakse oma tegeliku, kujutletavat ja teise tehtud samasugust sooritust. Enda viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma. - Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad? - Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa. Empaatia - Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit - Jackson – empaatia pole üksüheselt teise inimesse seisund täpne mõistmine ja sotsiaalsel käitumisel on olemas oma närviesindused ajus - Platek – nakkuslik haigutamine seondub aju senesekohasuse ja enese tajumise piirkondadega
Hipokampus mängib võtmerolli õppimises ja uue mälu tekkes ning seostab kogemusi eelnevate kogemustega. Ajukoor – evolutsiooni mõttes kõige uuem süsteem, kolmas aju kiht ehk primaatide aju; mõtlev aju ehk enesejuhtimise allikas (aju töö teadvustamine – suunata mõtteid); spetsialiseerunud piirkonnad: ● Otsmikusagar (frontal lobe) – enesejuhtimise keskus, kõne motoorika keskus (vasak ajupoolkera, Broca kõnekeskus), peegelneuronid (empaatia, imiteerimisoskus); areneb kõige pikemalt ● Kiirusagar – tajude ja aistingute keskus, ruumiline taju, liikumiste koordineerimine ● Kuklasagar – nägemisinfo töötlemine (värvid, kujud, liikumine) ● Oimusagar – kuulmise keskus, vasak pool on kõnest aru saamise keskus (Wernicke keskus) ● Väikeaju – lihaste ja tasakaalu reguleerimine ● Esmane motoorne projektsioonipiirkond (otsmikusagara osa, primary motor cortex) –
Kuigi David ei suutnud eksperimentaatoreid ära tunda, valis ta edasiseks tööks teise eksperimentaatori. Emotsioon koosneb erinevatest sõltumatutest osadest, millest kõik ei pruugi teadvuses kajastuda. Empaatiavõime – toimib tahtmatult, sõltub alateadlikest emotsionaalsetest vihjetest. Esmaseks aluseks on eesmises vöökäärus ja eesmises insulas toimuvad protsessid. Teisese hinnangu ja teise isiku emotsiooni metakognitiivse teadlikkuse vahendajaks on mediaalne prefronaalkoor. Peegelneuronid – aktiveeruvad enda tegutsemine ja vaatlemise korral. Paiknevad premotoorses koores, eesmises insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks. Eesmine vöökäär – dor. paiknevad kognitiivse, ventraalselt emotsionaalse info töötlusega seotud vöökääru piirkonnad. Palju alt-üles ja ülalt-alla neuronaalseid ühendusi. Ahvidel ACC suhteliselt väikese ulatusega kahjustuse
signaalid: väga suur hulk erinevaid • Saadavad teistele neuronitele RNA-d edasi, st programmeerivad neid ümber • Neuroni elektriväli mõjutab naabreid Mis on Jennifer EksamAnistoni Eksamneuron - hypothetical neuron that represents a complex but specific concept or object. It activates when a person "sees, hears, or otherwise sensibly discriminates" a specific entity, such as his or her grandmother. Peegelneuronid Eksam- EksamAvastus, et hulk meie neuroneid, mis aktiveeruvad mingi tegevuse juures, aktiveeruvad samuti, kui näevad teist ahvi / inimest sama tegevust tegemas. grid Eksamcells. A grid cell is a type of neuron within the entorhinal cortex that fires at regular intervals as an animal navigates an open area, allowing it to understand its position in space by storing and integrating information about location, distance, and direction
keskkonna kohta Millist rolli mängib stiimulite liikumine põhjuslikkuse tajus? Õppimisel ja kogemusel on oluline roll põhjuslikkuse taju juures „käivitamise“ efekt, „kaasa haakimise efekt“ ja „tagaajamise ja järgnemise efekt“ Millist informatsiooni on võimalik tajuda bioloogilise liikumise mustrist? Bioloogilist liikumist tajutakse ülalt-alla ja alt-üles töötluse tulemusena. Kehahoiak ja liikumine, lisaks ka soo arvamine Mis on peegelneuronid? Kuidas nad osalevad bioloogilise liikumise tajus? Peegelneuronid on närvirakud mis aktiveeruvad nii tegevuse sooritamise kui ka sama tegevuse jälgimise ajal. Peegelneuronite olemasoluga selgitatakse seda miks inimesed on võimelised teiste liikumist tajuma. Mängivad olulist rolli kui üritatakse aru saada teise inimese kavatsustest. Peegelneuronite süsteem aitab imiteerida ja saada aru teiste tegevusest. Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)
Neuro-proteesimine - Levinuim kohleaalne implantaat. Inimesed saavad imekombel liikuma Plastiline homunkulus …….. Liigutuste kategooriad korteksis - Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid - Kahe näpuga haaramine 3 kuuselt, 12 saab hakkama, 4a oskuslik - Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustad saanud, kaob ka kahe näpuga haaramine mis asnendub kogu käe haaramisega - Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust… Peegelneuronid - Kui vaatan kedagi kes ees harjutust teeb, proovin teda järgi imiteerida siis saan teha järgi ainult sellepärast et näen mida ta tegi. - Peegeneuronid kodeerivad tegevuse eesmärki ja võimaldavad liigutusi kujutled, teisi mõista ja tajuda (empaatia) Peamine peegelneuronite süsteem: - Neuronid reageerivad liigutustele millel on arusaadav eesmärk nt võtan midagi - Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala
Motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast. (T. Bachmann, 1994) Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse reklaamitava margi tuntust. (Batra, Ray. 1985) See on üks nendest teguritest, mis mõjutab nii afektiivseid/hedoonilisi kui ka kognitiivseid/utilitaarseid hoiakukomponente, seda eriti madala osalusmääraga reklaamitingimustes. Peegelneuronid - avastus kümmekond aastat tagasi. Vittorio Gallese (Parma ülikool) uuringud ahvidega:Kui loomad haarasid toitu, siis nende neuronid aktiveerusid. Ükskord haaras uurija toitu ja ahvi neoronid aktiveerusid vaatamata sellele, et ahv jälgis liikumatult: kui loom jälgib teise liikumist, peegeldavad need neuronid vastaspoole käitumist. (Spordisaadete menu, nakkav naer ja haigutamine) Peegelneuronid annavad võime matkida, kaasa tunda, on seotud kõnevõime ja selle arenguga
Et käed on suht korras samas. Ehk siis PCI. PCI haigus on pime. mitteprogresseruv. Kui see progresseeruv, siis see ei ole PCI. Ajuhapnikupuuduse tagajärjel Kui funkktsioone on vaja taastada ja paranda, sSIIS???? võib see siis just tekkida. 2-3:1000 on Tartumaal sündimus. Kui treener teeb ise ette mingi hajrutuse, siis aktiveeruvad ka peegelneuronid, ehk siis Kui on ühepolne ehk hemipareeetiline vorm, siis pole PCI vaid ajuinsult. hakkab haige klient paremini tööle ja aktiivsemalt. (nt käsi liigub paremini kui on halvatud Aga dipleegia? Et kas kaks jalga või kaks kätt. jne).
kuni 20. Eluaastani umbes. Liigub aju vanematest osadest uuteni, õpime üha paremini oma käitumist kontrollima, planeerima. Esmased käitumismustrid allutatakse märksa keerukamatele süsteemidele. Käitumist ja tähelepanu koordineerivates ajupiirkondades toimub müelisatsioon alles puberteediea lõpupoole, otsmikusagaras hiljem. Sidemete juurdemoodustumine nagunii. Määramatuse talumise seotus kognitiivse osaga. Peegelneuronid – aitavad mõista ka teiste emotsioone, parem sots. toimetulek. Muutused mõtlemises – artiklid: Riskide, impulsiivsete tegevuste otsimise tung tõuseb teismeeas, ei planeeri, aga neurobioloogia pealt tuleb. Läbi riskimise ja elamuste otsimise treenitakse planeerimise ja otsustamise piirkonda, taga kohastumuslik taust. Kasutavad vähem vigade märkamise ajuosi, näevad pigem üldpilti, ülesandele fokuseeritus väiksem,
- Otsmikusagarad: Otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendatud: motoneuronitega, kraniaalnärvidega Erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Pretsentraalkäär – primaarne motoorse kontrooli ala, mis lihastega tööd teha - Premotoorne koor – algatab liigutusprogrammid, töötlus toimub kui ootame liigutust, õppimine ja imiteerimine – peegelneuronid - Motoorne lisa-ala – aktiveerub enne primaarset motoorset ala, kujutleb tegevust enne ette, kas on üldse mõtet liigutama hakata, liigutused mida ise seesmiselt algatame - Broca piirkond – vastutab kõne tekitamise eest, aktivatsioon ka sisekõna või kõne imiteerimise ajal - Dorsolateraalne prefrontaalkoor – koht kus minevik ja tulevik kohtuvad, hindab ja reguleerib somaatilist infot sobiva
Seda infot kasutatakse juba lause kuulamise ajal, mitte hiljem. Nt vanad mehed ja naised istusid pingil Huultelt lugemine on levinud oluliselt rohkem, kui üldiselt arvatakse. Kuulmisel saadav info ei ole alati piisav info mõistmiseks, seetõttu kasutatakse ka visuaalselt infot. - Ba-ga-da, visuaalne ja oraalne info erinevad. Sõnade äratundmise teooriad - Motoorne teooria – kuulajad jäljendavad (teatud määral) kõneliigutusi (peegelneuronid) Vastu: - Konsonantide ütlemisel on samapalju motoorsete liigutuste võimalusi kui nende helilisi väljendusviise - Imikud ei suuda kõneleda kuna kõneaparatuur pole arenenud, teooria kohaselt ei peaks nad suutma ka kõnet tajuda. Sellevastu Eimas’i katsed imikute hea foneemitaju kohta - Sünkroontõlgid kuulavad kõnet ühes keeles ja ise räägivad teises keeles – teooria järgi ei peaks sel juhul kõne mõistmine võimalik olema Kohorditeooria
annaabi.ee 
