Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik? Mis on tegelikkuse prinsiip? 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil?
Kokkuvõttes autor kirjutas, et meie ise otsustamise, mis on õige mis on vale, aga mis teha nende inimestega kes otsustavad ,et teisele inimesele liiga tegemine on õige?  Kas nendel on siis õigus teha seda , kuna autori arvates iga inimene ise otsustab. II ÜLESANNE Lühiarutlus teemal: milline tekstis tutvustatud positsioonidest (absolutism, objektivism, relativism) on kõige veenvam ning miks? Mina valiksin omale,et mitte kõige veenvam vaid kõige moraalsem on absolutism. Ma võin väidata seda sellepärast, et tänapäevases ebamoraalses maailmas inimestel on vaja uskuda Jumalasse kuna temalt (tema õpetusest) tulenevad moraalnormid aitavad inimestel käituda ausalt, jälgides moraalseid norme, aga mõningates situatsioonides käitudes nii nagu onÂ
neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja iseloomu (vooruslik, paheline, ükskõikne). Motiiv  miks ma teen seda, mida ma teen.
peas.Mingi teaduslik veendumus peab muidugi põhinema mingile sellisele, mis on juba tõestatud.Sellega on muidugi see probleem, et sellele otsusele toetudes mis on tõestatavale sobivaks siis kuidas saab tõestada tõestatavaid otsuseid.On võimalus mis paneb aga korduma lõputut regressi.Selle peatamiseks oleks vaja hulka otsuseid mis oleks isetõestuvad. Objektivismi vaadeldakse pigem indiviidi mõistus- või ajuvälisena.Objektivism kaasab suurt hulka teadmiste kogu mis tuleb endale selgeks teha, et objektiivset hinnangut anda.Objektiivset seisukohta kirjeldab hästi olukord, kus mingi inimene teeb väite, mis ei pruugi olla tõene aga kui on selguseta kas ta ise seda tea dus või mitte on tal objektiivne seisukoht.Kuna väite tegijal oli mingi alginformatsioon aga oli palju infot millest ta ise teadlik polnud. Feyerabendi eesmärgiks oli tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas
Uurimisprobleem: Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: (mõõdukas objektivism) On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed
Dianoia  tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse. Noesis  see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus  need on ideed. Nt: Kui tean, mis on õiglus, saand aru, miks Sokrates tuleb vangi panna. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism  meile tundub, et tegelikkus on midagi muud. Seda saab aga tajuda. Näeme ja teame küll kõike, kuid oleme tegelikult tühjus aatomite sees. Skeptitsism  tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism  tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7
Sellegi poolest ei tea ma veel õiglusest midagi. Noesis  tegelikud asjad, see, mis on tegelikult, mis ei muutu. See, mis ei näi vaid on ja on see, mis ta on. Looduslikud asjad  ideed. Teades, mis on õiglus kui selline, tean juba ise, miks Sokrates tuleb panna vangi oma arusaamade, mitte kellegi teise vahenduse kohaselt. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism  tegelikkus on midagi muud kui see, mis meile paistab. Sellegi poolest on võimalik seda tegelikkust tajuda, teada. Kuigi meile tundub, et asjad ja olendid on olemas, oleme ikkagi aatomite sees olev tühjus. Skeptitsism  tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik.
Uurimisprobleem:  Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide:  On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1:  E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene.  E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2:  E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid  E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi  E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised
käitumisviisi. 9) Kirjeldage viis eetikale omast tunnust. Tooge näiteid. 1) Univeraliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. 2) Ettekirjutavus- moraalinormid on normatiivsed. 3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid. Eetiline objektivism- väited on objektiivsed tõed nt tapmine on halb, abort on halb, keskkonna reostamine on halb- nende väidete tõesus ei sõltu kultuurist. Eetiline subjektivism 11) Noorsootöö eetika põhiteesid noore ja noorsootöö keskkonna suhtes. 12) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess alates kiviajast kuni 19. sajandini. Kiviajal oli kolm suuremat sisserännet, lõunast, idast, taas lõunast. Muinasaja lõpuks oli
Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged ratsionalism - intuitsionism meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon objektivism  absolutism meile ette, milline tegu on õige 5 6 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! (intuitsionism). © 2004 By Default!
pea lubadusi, ära võta vabadust teiselt, ole õiglane, näita üles tänulikkust, aita teisi, täida seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus  on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism  moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism  sõltuvad traditsioonist Subjektivism  üksikust hindajast Objektivism  loomult objektiivsed Eetiline subjektivism  eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija
Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria  püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism  objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism  moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism  moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism  moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2
16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega
harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Aquino Thomas- ütles et kõigel on mingi otsatarve, loomus, funktsioon. Inimese funkts- elada mõistuse elu. Loomuseaduse idee: kõik inimesed on saanud loojalt loomuse Topelttagajärje doktriin: On alati väär teha halba tegu selleks, et tuua kaasa häid taagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas ja moraalne objektivism William Ross- mõõdukas objektivist eristas prima facie printsiipe Mõõdukas objektivismis on olemas ka mõningaid absoluutseid üleskaalumatuid printsiipe. Universaalsed väärtused: elu, tervis, majanduslik jõukus, abielu, perekond. Valetamist taunitakse. Minu reeglid: 1. Ei tapa 2. Proovin alati rääkida tõtt 3. Perekond on alati esikohal 4. Ei varasta Inimloomus on universaalne Huvid on erinevad aga vajadused on sarnased.
2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist  kohusetundest  ajendatuna. 3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. Deontoloogia vormid on: Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid. Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. *Reegliintuitsionism  intuitsioon avastab kas ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism). *Reegliratsionalism  ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism) või mitu (objektivism). Absolutism- igale moraaliprobleemile on ainult üks õige vastus Objektivism- prima facie printsiibid (Ross) Deontoloogilise eetika klassik oli saksa filosoof I.Kant Kanti õpetuse alused: Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud.
awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 15 Slide 16 Topelttagajärje doktriin (TTD) Mõõdukas moraalne objektivism ...on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. William Ross  mõõdukas Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele objektivist. moraalitõdedele: Eristas prima facie printsiipe:
-ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises.
kontekstis,eri kultuuride poolt võivad samad asjad olla ikka au sees, aga lihtsalt teises kontekstis. 23. Universaalsele inimloomusele toetudes saab väita, et kõik eri ühiskondade moraalinormid taanduvad lõpuks samadele väärtustele, kuna inimloomusesse on mingid väärtused juba sisse kirjutatud. 24. Eetiline absolutism Âmoraal kehtib alati, eranditeta;Eetiline subjektivism  moraal on sõltuv ja muutuv;Eetiline objektivism  Moraal kehtib kõigile;pluralism  olemas on mitmeid seesmisi hüvesid. Eetiline monism- olemas on üks seesmine hüve. 25. Pluralistlik objektivism  On olemas mitmed moraalireeglid,mis kehtivad kõigile Näiteks 10 käsku. 26. Prima facie printsiibid  Printsiibid, mis on küll algselt kehtivad, kuid mille võib teine printsiip üles kaaluda. Näiteks koosolekule jõudmine vs uppuva lapse päästmine. 27. Hea elu temaatika ja moraal
27. Mis on eetiline subjektivism? Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Eetilisest subjektivismist tuleneb: o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism? Eetiline objektivism jagab absolutisti seisukohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti. Mõõduka objektivismi korral loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. 29. Mis on prima facie printsiibid? Ladina keeles ,,esmapilgul". Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste
· Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin  annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. · On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas moraalne objektivism · William Ross  eristas prima facie printsiipe  on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata. · Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi
fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Objektiivsus erapooletus ja sõltumatus. Kas selline ideaal on saavutatav, on küsitav ning seda mõistet kasutatakse tihti tendentslikult, et kinnitada kellegi arvamuste ülimuslikkust vaidluses teistega. Objektivism, eetiline objektivism vaatekoht, et mõned (või kõik) moraaliprintsiibid on objektiivselt kehtivad sõltumatult sellest, kas inimesed neid tegelikult tunnistavad. Sellise vaatekoha versiooniks on arusaam, et millegi moraalne õigsus või väärus ei sõltu ühiskondlikust heakskiidust, vaid seda laadi kaalutlustest nagu "kas tegu või printsiip edendab inimõitsengut või leevendab inimkannatusi". Omanikuväärtus mõiste, mille viis sisse Elaine Sternberg, näitamaks, et ettevõtte ei tegele
Eeldatakse, et inimeste soovid on erinevad. Moraal on privaatne. Relativism- pole olemas universaalset moraaliprintsiipi, kuid kõik printsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga- tunnistab moraali ühiskondliku heakskiitu. Absolutism- tugineb sellel, et inimloomus on ühesugune ning moraaliseadus või tunne tuleneb rangelt sellest. Moraaliseaduse kujundiks peetakse mõistust. Objektivism- selle järgi on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, kuid erinevates olukordades võivad printsiibid teineteist üles kaaluda, st. ei ole jäika printsiipide hierarhiat. 4. Isekus-altruism-omahuvi Isekus- omahuvi äärmus, kus lähtume alati enda soovist, kasust, vaatamata, mida see teistele inimestele kaasa toob. Omahuvi- kirjeldus, kus normaaljuhtudel käitub inimene oma soovidest. N: raamatulugemine- mind huvitab see raamat, seega ma loen seda, samas ei aita sellega kedagi teist
16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega
lihtsalt hoiakuväljendused; need on universaalsed ettekirjutused. Nt otsustus ,et Mary peaks tegema aborti tähendab seda, et ükskõik kes, on oluliselt sarnases olukorras, peaks tegema aborti. 23. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne ? Kes otsustab, mis on tõene ja väär ? Kas moraalinormid sõltuvad kultuurist (kultuurirelativism), traditsioonist (konventsionalism), üksikust hindajast (subjektivism) või on oma loomult objektiivsed (objektivism). 24. Mida väidab eetiline relativism ? Relativismi kolm võimalikku teesi? Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust. Eetiline relativism: Pole olemas universaalselt kehtivaid moraaliprintsiipe, objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal. Väidab, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning et pole olemas
kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada; · Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest. Mõõdukas moraalne objektivism William Ross  mõõdukas objektivist. Eristas prima facie printsiipe: On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine (olulisem) moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Näiteks: on moraalselt väär piinata inimesi lõbu pärast.
olemasolus. Meem - aju on nagu arvuti, mille sisendiks-väljundiks on meemid (mõistelised 11 ühikud), mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus. Eetika 3 võimalikku tasandit. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Moraaliabsolutism, objektivism, relativism, subjektivism ja nihilism. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia - teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav): metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, teadusfilosoofia, loogika. Praktiline filosoofia - üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, mille järgi saab toimida (nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal  kombelisus
kohustust. Praktiline eetika:bioeetika, spordieetika, ajakirjanudeetika, reklaamieetika. Eetiline subjektivism: moraalihinnang on igaühe enda asi. Eetiline relativism:kultuur määrab ära, kas tegu on moraalselt õige v vale. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Reklaamieetika – reklaamitööstuses osalevate indiviidide eetiliste standardite koostoimes kujunev süsteem Kant: “Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks".
elemendid varje heidavad. Nii uskumise kui kujutlemise vahendusel mingeid teadmise tõelisest ei saa. Dianoia tasand - Tegeletakse looduslike asjade varjude ehk nende asjadega, mis tegelikult olemas on. Noesise tasand - See, mis kunagi ei muutu, see, mis on tegelik. Looduslikud asjad ehk ideed. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism - Tegelikkus on midagi muud kui meile paistab, kuid teatud meetoditega on võimalik seda näha. Skeptitism - Tegelikkus on midagi muud, kui see, mis meile paistab. Samas ei saa me kunagi teada, mis tegelikkus on, sest oleme piiratud sellega, mis meile paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil
(Siin eeldatakse, et moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust). Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. Eetiline relativism kutsub üles tolerantsusele. Eetilisel relativismil on kaks põhilist alatüüpi: konventsionalism ja subjektivism. Vt ka objektivism; absolutism. 9) Tõde: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria, tõe koherentsuseteooria (Meos, 56-64) Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum
a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). Tõlgenduslikud- pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas  igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism). 10)Sünkroonia/diakroonia- Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes  ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute või elementide järgnevussuhe, kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia)
Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Vastused küsimustele epistemoloogia loengu kohta 1) Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia tegelevad teadmiste võimalikkuse ja objektiivsuse, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse uurimisega. Kuidas me oma maailma
B. Kui ma usun, et Jumal kuuleb mu palveid, siis see aiatb mind hingerahu saavutamisel A. Peeter varastas Marilt 1000 krooni B. Ma ei usalda Peetrit ja usun, et ta varastab alati kui saab Bd isel. see, kuidas mina näen asju olevat Ad isel. Tegelikkuse enda kohta. Variantide b kohta on mul vaja ainult ausust iseenda vastu, olla aus enda suhtes. Teadmise objektiivsuse küsimus. Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? Objektivism jah, tegelikkus on midagi muud sellest, mis mulle näib, aga mingi teaduslikul viisil on võimalik teada saada, kuidas tegelikult on. Skeptitsism tegelikult on olemas ainult tühjus aatomid ja nende vaheline tühjus, meile ainult näib, et see nii on värvid jne. ainult idee eksisteerib. Aatomid ja nende vaheline tühjus. Subjektivism asjad näivad mulle mingit moodi, aga tegelikult ongi asjad nii
lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Alati on väär teha halb tegu, et tuua häid tagajärgi, aga vahel on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. (topelttagajärje doktriin ehk TTD) On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed. Universaalseid moraalireegleid on vaja ühiskonna koostoimimiseks. On olemas hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Väärtused: Toimimisel juhindutakse väärtustest. Väärtusteooria on aksioloogia, see tegeleb väärtuste uurimisega. Väärtused jagunevad: positiivsed, negatiivsed
Samas ei tea ma mis on õiglus, selle printsiipi. · Noesis- Teades, milles seisneb õiglus, saan ma hinnata kellegi tegu ning anda hinnang tema rikkumistele. Jõuan järelduseni enda teadmiste kaudu. Mõistab algprintsiipe. Tõe printsiibile toetudes tean, et Sokrates on vaja mõista süüdi. 94. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Tuleb mõista, mis on tegelikkus, leida selle juurde tee. Objektivism- leitakse, et tegelikkus on midagi muud, kui meile paistab. Tegelikkust on mingi meetodiga näha, selleni jõuda. Näivuse ja tegelikkuse eristatavuseni on võimalik jõuda. Skeptitsism- tegelikkus on midagi muud kui meile paistab. Me ei saa aga kunagi teada, milline on tegelikkus. Me näeme maailma materiaalsete silmadega, me ei näe piisavalt kaugele, et jõuda tegelikkuseni
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed
o Uurimise eesmärgiks on seletada ja ennustada  töötada välja üldiseid põhimõtteid o Teaduslikku suhtumist saab testida  tuleb empiiriliselt tõestada, teooria viib hüpoteesini, mis viib avastuseni või tõenduseni o Teadus ei ole sama, mis tavaloogika  ei tohi toetuda loogikale o Vaba väärtushinnangutest  suudab luua universaalselt kehtivaid väiteid Objektivism sisaldab kahte elementi: neutraalsus (objektiivsus, väärtushinnangute vaba), vaimset sõltumatust (kirjeldada maailmas eksisteerivaid reegleid, mis ei sõltu inimese arvamusest) Eesmärgiks on arendada meetodeid, mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile Kriitika: eelarvamuste vaba on uurijal väga keeruline olla; pea võimatu Durkheimi uurimisskeem kajastub ka täna positivistlikus sotsioloogias: o Probleemi defineerimine
Aga see mõjutus ei mõjuta uurijat ennast; vaid järgmist aega. Mõjutusajalugu sisaldab objektiivsust. Märkame objektiivselt vahetult, kuidas teosed on järgnevaid aegu mõjutanud. See vahetus on näivus; meie pilk on mõjutatud samast ajalookäigust. Huvituvus – oleme selles ajaloosfääris; huvituvus on ajalooliselt määratud. Subjektiivselt huvitav paistav? Tuleb lahti saada teadusliku objektiivsuse nimel subjektiivsusest. Histroorilise objektivismi kriitika. Lk 196. Histooriline objektivism- käsitlema asju objektiivsekt. Objektiivsus põhineb meetodile, allika kriitiline meetod. Peaks aitama vabastada mõjutusajaloo vaimust. Gadamer on selle hoiaku suhtes kriitiline ja ütleb, et jätab varju fundamentaalse käsitluse. Pole võimalik teadvustada endale mõjutusi. Ajalooteadus pole täiesti väär ettevõtmine; on olemas need teosed jne. Kui minna kaasaegsete arvamustega, siis võib esineda meelevaldsus. Üleskutse pole meetodist loobuda, vaid mitte loobuda
Kunstliku valgusallika poole tänu milllele tehislikud esemed varju heidavad. Dianoia  tegeletakse nende asjadega , mis tegelikult ka olemas on. Nende asjade koopiatega, mida on näiteks matemaatilised objektid. Noeesis- puudutab seda mis on tegelikult, mis ei muutu, mis ei näi vaid on ning on see, mis ta on. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektiivselt on võimalik eristada, sest eemaldades subjektiivsuse peaks teoorias jääma vaid faktid. Skeptitsismi tõttu ei saagi olla meil kõiki fakte ning seega ei saa ka eristada. Subjektiivselt suudame me küll eristada, kuid kasutades vaid meie enda vaatepunkti. Objektiivselt ma arvan, et Su arvutused on õiged. Skeptik minus arvab, et Sa varjad midagi, kuid subjektiivselt arvan, et kõik klapib. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias
dianoia - Oskan seostada mingi õigluse printsiibist lähtudes. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema käsib seda, sest tuba on must. noesis - jõuan printsiipide sisu ja tähenduse mõisteni. Näiteks, ma pean tuba koristama kuna muidu ma ei leia enam midagi ülesse ja kõik asjad, mis tuppa satuvad lähevad mustaks. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). 12 Objektivistliku positsiooni kohaselt on võimalik eritada näivust tegelikusest. Selleks tuleb kasutada erinevaid meetodeid. Näiteks füüsika järgi on tegelikuses kõikjal tühjus aga meile näiv et siin siiski on midagi. Skeptitsistliku positsiooni kohaselt on tegelikus siiski teistsugune kui meile näiv maailm. Kuna meie keha on piiratub meid siis me ei näe seda.
demokraatia, monarhia), väärtusmudelit (individualistlik, empaatiline), kõigil elukorraldustel peaks olema võimalus ennast testida … • Relativist - F.Fukuyama oli põhimõtteliselt eksiteel. Inimkond kui otsiv süsteem, tulevikulahendusi on väga erinevaid, kõigil oma shanss … • Mitterelativistlikud vaated – Püsivust rõhutavad positsioonid: universalism, objektivism, absolutism, monism – Relativism can be contrasted with: • Universalism — the view that facts can be discovered objectively and that they thus apply universally in all situations, times and places. • Objectivism — the view that cognitive, aesthetic and ethical values are independent of human thinking. • Absolutism — the view that beauty, truth, etc, are timeless and unchanging qualities.
kogemusi Mõlemad(nii A kui B) võivad olla tõesed, kuid väga oluline on tihtipeale teada, kas ta näiteks tõesti armastab mind, või ainult ütleb seda. Need eristused on seetõttu olulised ja erinevad. Variandi B puhul on mul ainult vaja olla aus enda vastu, kirjeldada enda tunnet. Aga et saavutada hüpe A gruppi(öelda midagi tõest selle kohta, kuidas asjad tegelikult on), Teadmise objektiivsuse küsimus - Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? · Objektivism  tegelikkus on midagi muud kui see, mis näib, aga teadusliku meetodiga on võimalik kindlaks määrata, kuidas asjad tegelikult on N: kohtupraktikas on see ainuõige variant · Skeptitsism  tegelikkus on midagi muud kui see, mis näib, aga mul pole mingit moodust, et näha, mis see tegelikkus on · Subjektivism - asjad näivad mulle mingit moodi ja see ongi tegelikkus, mingit erinevust minu näilisuse ja tegelikkuse vahel ei ole
Kuidas tulla toime tõlgendusliku determinismiga? 1.Hinnangute kognitiivne staatus 2.Vaatepunkt 3.Alakategooria 4.Funktsionaalsus (NB! need on T-determinismi vastu). 1. Kognitiivne staatus: Monistlik K-tõlgendus ei välista pluralismi, sest hinnanguid võib analüüsida erinevalt: A: "W on hea" =" mulle meeldib W" [subjektivism]; B: "W on halb" = "W väkk, vuihh!" [emotivism ]; C: "W on kesine" = "W rahuldab standardit x" [objektivism]. Hoolimata pealiskaudsest ilmest, pole need hinnangud omavahel vastuolus! Probleem: Strateegia on triviaalne, sest K-tõlgenduste eneste kognitiivne staatus on määratlemata! Samas, kui tõlgendusväited ja hinnangud on sümmeetrilised, kas siis saab deskriptivist (kognitivistlik) K-tõlgenduste suhtes, pooldada hinnangutes non-deskriptivismi (non- kognitivismi) (sobida pluralismiga)! 2. Vaatepunkt: ,,Asju ja isikuid saab hinnata erinevatelt alustelt: moraalselt, legaalselt,
põhjuslike seoste kohta hüpoteese, neid hüpoteese seejärel testida kvantitatiivsete tõendusmaterjalide alusel. - Tõeliste teadmiste allikaks on teaduslik teadmine, mida iseloomustavad 1) teadus on ühtne 2) uurimise eesmärgiks seletada ja ennustada 3) Teadus ei ole sama, mis tavaloogika 4) Teadus peaks olema vaba väärtushinnangutest Positivismi järgi võime objektiivselt teada ja kirjeldada, kuidas sotsiaalsed süsteemid töötavad kvantifitseeritavate tulemuste kaudu. - Objektivism sisaldab kahte elementi. 1) neutraalsust 2) vaimset sõltumatust -Eesmärgiks on arendada meetodeid, mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile. Durkheimi uurimisskeem kajastub ka tänases positivistlikus sotsioloogias: - Probleemi defineerimine - kirjandusega tutvumine - hüpoteeside formuleerimine - uurimistöö meetodi valik - andmete kogumine - andmete analüüs - järelduste tegemine Positivismi kriitika  Positivistliku lähenemise küündimatus
skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse mõistes või autoris, laulikus kui tekstitaguses jumaluses. Oluline on lõhe jutustamise oleviku ja jutustatava mineviku vahel. Lüürika seevastu on subjektiivne zanr. Tugineb tavaliselt asesõnadele (sina, mina).
; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). TÕLGENDUSLIKUD [nende osas ei ole üldist kokkulepet, et on semiootilised] pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas  igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism). Need kolm koodide tüüpi suhestuvad kolme teadmise (knowledge) valdkonnaga: maailma kohta (sotsiaalne teadmine); meediumi ja zanri (tekstuaalne teadmine); suhe (1) ja (2) vahel (modaalsed otsustused). PIERRE BOURDIEU (1930-2002) SOTSIOLOOGILINE KULTUURIANALÜÜS Habitus -- eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda. Indiviidi ja grupi, millesse ta kuulub, inkorporeeritud ajalugu, meie kehaline mälu.
Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). · Eetiline relativism: Teooria, mis ütleb, et see, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. · Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. · Eetiline objektivism: Teooria, mille järgi moraali-printsiipide kehtivus ei sõltu sellest, kas inimesed neid õigeks tunnistavad. Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. · Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Siiski  üksmeel kaldub selles suunas, et moraali üldiste printsiipide kasuks räägib universaalne inimloomus, moraali kultuurist
annaabi.ee 
