Charles Bally and Albert Sechehaye on the basis of notes taken from Saussure's lectures in Geneva. The Course became one of the seminal linguistics works of the 20th century, not primarily for the content (many of the ideas had been anticipated in the works of other 20th century linguists), but rather for the innovative approach that Saussure applied in discussing linguistic phenomena. Saussure is one of the founding fathers of semiotics, which he called semiology. His concept of the sign/signifier/signified/referent forms the core of the field. Equally crucial, although often overlooked or misapplied, is the dimension of the syntagmatic and paradigmatic axes of linguistic description. Saussure's 'theory of the sign' defined a sign as being made up of the matched pair of signifier and signified. Signifier The signifier is the pointing finger, the word, the sound-image. A word is simply a jumble of letters. The pointing finger is not the star. It
trays, then release the baby salmon downstream near the ocean) So, destroy a `natural process' and rebuild it as a `cultural process'. III Reproduction gone awry The Biomedical Rule of Thumb: A couple is infertile if the `wife' has not conceived after 12 months of unprotected intercourse or there is a known condition that makes conception unlikely The Sociological Rule of Thumb: Infertility is not simply a `failure to conceive' but also a `normative failure'. Childlessness a more apt signifier Experience of Childlessness or Infertility is shaped by ideology and social structure of a society, e.g. Liminality, Ndembu Ritual "Liminality" · Liminal (Latin limin-, limen meaning threshold). Relating to a transitional or initial stage; marginal, insignificant, occupying a position on, or on both sides of a boundary or threshold. Arnold van Gennep (1873-1957): · Separation (from previous status). · Marginal or liminal period (transition).
-Tootepaigutus (Product Placement) • Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... • Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja • Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. • Märgi liigid • . Ikoon – taotleb sarnasust objektiga • 2. Index – taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga • 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda • saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda
et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 · Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 · Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. · Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja · Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi
Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon – märgi otsene tähendus Konnotatsioon – kaastähendus. Ikoon- On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla
· Keele kui süsteemi (langue) ja kõne (parole) vastandus · Sünkroonilist ja diakroonilise uurimise vastandus. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine. · Keelel on struktuur. Struktuur on kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureeritud osade väärtustest, mis üksteisest erinevad ning on määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. Veel Saussure'i põhiideid: - keelemärgi olemus: signifiant (signifier, vorm, tähistaja); signifie (signified, tähendus, tähistatu), nende vahel on arbitraarne ehk konventsionaalne seos; - keel kui sotsiaalne (mitte psühholoogiline või mentaalne) fakt (Durkheimi ,,kollektiivse teadvuse" mõju); - sünkroonilise ja diakroonilise keeleteaduse järsk eristamine (S. eitab diakroonia igasugust relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina.
Wittgenstein, 2005 • Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord Denotatsioon – teatud märgi nö esmane tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse
Strukturalismi põhitõed: Keele kui süsteemi (langue) ja kõne (parole) vastandus Sünkroonilist ja diakroonilise uurimise vastandus. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine. Keelel on struktuur. Struktuur on kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureeritud osade väärtustest, mis üksteisest erinevad ning on määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. Veel Saussure'i põhiideid: - keelemärgi olemus: signifiant (signifier, vorm, tähistaja); signifie (signified, tähendus, tähistatu), nende vahel on arbitraarne ehk konventsionaalne seos; - keel kui sotsiaalne (mitte psühholoogiline või mentaalne) fakt (Durkheimi ,,kollektiivse teadvuse" mõju); - sünkroonilise ja diakroonilise keeleteaduse järsk eristamine (S. eitab diakroonia igasugust relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina.
(Hennessy, 1965) • Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. (Wittgenstein, 2005) • Semiootika - teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja • Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. • Charles Saunders Pierce ameerika lingvist sajandivahetusest, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. • Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest.
Mõiste pärineb Julia Kristevalt (1966). (i.k. `The Bounded Text', 1980: 3663, `Word, Dialogue, Novel' (ibid.: 6491). > tekst kui märgisüsteemide võrku, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale" (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes "Autori surm" H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure tähistaja (signifier, selle loovad erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest, foneemid, tähed kirjakeeles) ja tähistatav (signified, mentaalne mõiste, idee, kontsept), tähendus keeles on mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. "Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne
(i.k. ‘The Bounded Text’, 1980: 36–63, ‘Word, Dialogue, Novel’ (ibid.: 64–91). > tekst kui märgisüsteemide võrku, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure “Cours de linguistique générale” (1916) M. Bahtin > dialogism, heteroglossia R. Barthes “Autori surm” H. Bloom > mõjuäng F. de Saussure tähistaja (signifier, selle loovad erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest, foneemid, tähed kirjakeeles) ja tähistatav (signified, mentaalne mõiste, idee, kontsept), tähendus keeles on mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. “Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne
Diakrooniline kuidas keel on läbi aja muutunud. Sünkrooniline kuidas keel ühes kindlas ajahetkes toimib. Langue ja parole - Langue: keele grammatika ja keele struktuur, parole: kõnekeel, kuidas keelt tegelikult kasutatakse. Süntagmaatiline ja assotsiatiivne (paradigmaatiline) süntagmaatiline: suhted lause sees, lause pindmine suhe., assotsiatiivne: alternatiivsed suhted lause sees. tähistaja ja tähistatav (signifier ja signified) Tähistaja: sõna või sümbol, mis midagi esindab. Tähistaja: sõna, mis midagi tähistab. Tähistaja ja tähistatav moodustavad kokku märgi, tähise (sign), mis on kokkuleppeline. Levi-Strauss (1908 2009) Prantsuse juudi perekonnast vanaisa rabi Religioonil suur mõju tema uurimustes. Sorbonne'i ülikoolis filosoofia- ja õigusõpingud. Huvitub Freudi psühhoanalüüsist, Marxist. Huvi Durkheimi vastu magistriõpingud sotsioloogias 1934. Brasiiliasse Sao Paulo
kasutatavate märkide uurimisega. 10 · Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja · Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. · Denotatsioon teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. · Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...)
annaabi.ee 
