SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud.
Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele JOHANNES VERMEER (16321675 astronoom, hollandalane) säilinud 34 maali, looming sündis 12 toas, ise maalil "Kupeldaja", lapsi 11, laual oli taevagloobus camera obscura pimekamber, kus on lääts ja peegel puäntilism segamata värvilaigukeste kasutamine (valguse peegelduse kasutamine) esimesena kujutas varje värvilisena, populaarne motiiv: mõttesse vajunud teadlane http://www.abiks.pri.ee eristuvus fookuses oli pilt selge, teised hägused
Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad
murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Täielik peegelduse piirnurk sin0=1/n. Õhukese läätse valem: 1/f=1/a + 1/k. D= 1/f. Peegeldumisseadus =.
Christian Dior. · Sellest päevast, paljud kuulsad disainerid ilustavad oma kollektsioone selle glamuurse kristall effektiga. Kodu seadmed · Swarovski koduseadmed sisaldavad veel ka kingitusi: Küünlajalgu Fotoraame Klaase Vaase. · Mõlemad funksionaalsed ja dekoratiivsed, need on lemmikud kristalli armastajatele. Huvitavat lisaks · Swarovski garanteerib kristallidele kõige erilisema ja võrreldamatu peegelduse ning sära. · Kristallide juhtivfirma on kindlasti Swarovski, mis asub Austrias. · Ning ka mis on neid delikaatseid osakesi üle 100a juba arendanud. · Kuulus Hõbe Kristall Hiir loodi aastal 1976 Talveolümpia mängudeks Innsbruckis. · Swarovski on oma valdkonnas luksuskaubamärk. · Kristallidel on Xilion Rose lihv, mis on Swarovski üks ilusamatest lihvidest. · Kivide tagune on kaetud plaatiumfooliumiga, mis aitab kivi sära veelgi paremini esile tuua.
mööbel ja tehnika. Tööl töötamise aeg on pikk ning ei ole ette nähtud piisavalt pause. Pidev stabiilne istumisasend koormab lihaseid ja lülisamba füsioloogiline kõverdumine. Pidev töötamine arvutiga koormab silmi ning silma sarv ja limaskestad hakkavad kuivama ja limaskest purunema. Lahendus oleks kasutada silmatilku ning ekraanile paigaldada ekranifilter. Ekranifilter teeb ekraani kergemini jälgitavaks. Filter eemaldab peegelduse ja võreluse, reguleerib kontrastsust ja teravust pilku. Töö iseloom on rutiine ning võib põhjustada stressi. Tööandja peab tagama töötajale piisavalt pause ja vahelduvat tööd, et töötaja suudaks teha piisavalt hästi tööd. Kokkuvõtteks võin öelda, et riskianalüüs oli antud töökohas rahuldav kuid oli ka mõningaid vigu.
Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: ploomlilla, oliivroheline, mereroheline, veripunane, sitikmust, kristallvalge, kohvi koorega, kakaovärvi, asphalt, roostepruun jne. Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Värvi heledus ja tumedus Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis
Ühendatud käed seovad ka pildi tervikuks ning nende kuju kordab lühtri kumeraid vorme. Püha Margareeta Voodiotsal on skulptuur naisest, kelle jalge ees lamab draakon. See on arvatavasti Püha Margareeta, sünnituse kaitsepühak, kelle atribuudiks on draakon. Kõrvalolev hari viitab aga pigem Pühale Martale, majaemandaid kaitsvale pühakule, kellel on samad atribuudid. Signatuur Kenas gooti kirjas signatuur ütleb: „Jan van Eyck oli siin 1434“. Kunstnik on pildile poetanud ka oma peegelduse. Mõned uurijad väidavad, et tema oligi üks abielu tunnistajatest. Voodi Voodi sümboliseerib suguvõsa jätkumist. See kujutab ka paika, kus me astume sünnihetkel siia maailma ning kus me siit surmahetkel lahkume. Punased kardinad tähistavad kirge. Jõukuse sümbolid Rõivad, mööbel, aknal olev kauge maa vili, luksuslik ja eriti kallis Anatoolia vaip voodi kõrval. Kleit Roheline on viljakuse värv. Naine ei ole rase- tema asend toob lihtsalt esile kõhu, mida tol ajal
tervelt viimane aastakümme. Umbes sama jagu aega elame tõelises kirjandusbuumis, sest mitte kunagi varem pole ilmunud nii palju ja mitmekesiseid eestikeelseid ilukirjanduslikke või sellele pretendeerivaid teoseid. Tagajärjeks on «käärid» ilmuva kirjanduse ja selle kirjandusavalikkuses sünkroonse peegelduse vahel. Ehk teisisõnu: kirjandus elab oma veealust afaatilist elu, mille tunnistuseks on küll ilmumisteated, müügiedetabelid, aga pole kirjanduslikku dialoogi. Ja mis elu elab kriitika, selle dialoogi esmane kindlustaja, kui kriitikas leiab vastukaja vaid viiendik ilmuvast toodangust? Sama üksildast elu kui kirjanduski. Tiit Hennoste on tähele pannud, et kriitika ajendi määrab nüüd kirjanduslik «uudiskünnis». See esitab kriitikale suhtekorraldusliku ülesande
Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda: KIIRED, MIS LANGEVAD PARALLEELSELT PINNALE, PEEGELDUVAD SAMUTI PARALLEELSELT PINNA PEALT EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS Spekulaarse peegelduse puhul on lootust näha oma enda peegeldust JUHUL, kui kiired tulevad piisavalt erinevate nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA
Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda: KIIRED, MIS LANGEVAD PARALLEELSELT PINNALE, PEEGELDUVAD SAMUTI PARALLEELSELT PINNA PEALT EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS Spekulaarse peegelduse puhul on lootust näha oma enda peegeldust JUHUL, kui kiired tulevad piisavalt erinevate nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA
sin0 = 1 / n1 Näited: optilistes kaablites-valgusjuhtides, valguskiire suuna muutmine 90 o-periskoop, valguskiire pööramine 1800 helkurid. 10. Mis on dispersion, mida nim. dispersioonkõveraks? Dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas? Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiisas.Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust.
aru saada neist tavaliselt teadvustamata jõududest, mis käitumist mõjutavad. Iga inimese selja taga peitub probleemi loogika. Ükski meist inimestest pole ideaalsed andmaks edasi mõistmist, käitumist. Inimestega suhteid mõjutavad varasemad suhted, seetõttu käitume sageli inimestega nii, nagu nad oleksid keegi meie minevikust. Meie enesehinnangu jaoks on olulised inimesed ja laseme neil peegeldada seda mida teeme, meid tunnustades. Mõned inimesed on suurema peegelduse himulised, teised aga ideaal himulised. Mõned valivad enda ümber inimesi, kes neid peegeldaksid, annaksid tagasisidet, nagu nad ootavad. Teised otsivad inimesi, keda idealiseerida ehk imetleda. Paljusid meid ümbritsevad valetajad, mis annab suurema õiguse inimest kiirelt hukka mõista, miks ta seda teeb, milleks on talle valetamist vaja. Probleemid tekivad siis, kui selline valetaja tüüpi inimene hakkab ka ise uskuma
Üks üllatuslikuim inimese aru omadus on mälu. Mälu on psühholoogilist peegelduse vorm, mis seisneb kinnituses, hoidmises ja edaspidi mineviku kogemuse taastuses, mis võimaldab tema veelkordset kasutust aru sfääri tegastuses või tegeldamises. Mälu on psühhiliste tegevuste alus. Ilma selleta ei saa mõista aru käitumise formeeringu aluseid, teadvust ja alateadvust. Mälu sidestab subjekti minekut oma tuleviku ja oleviku vahek, on oluliseim tunnetuslikuks funktsiooniks, mis on õppimise ja arenemise aluseks, kusjuures oma iseloomu motivatsiooni teguritel on tuntav mõju. Mälu determineerib meie individuaalsust ja sunnib meid tegutsema kuidas me tahame suuremal määral, kui teised meie isiksuse omadused. Meie mälu produktiivsus oleneb inimese tahtejõust. Inimene tahtlikult reguleerib oma mälu protsesse ja juhtib neid, lähtudes oma ülesannetest sihtidest. Seega, mälu on seatud isiksuse omadustest. Mälu annab võimalust hoida midagi püsivuse ka...
nägemise ja silmadega. Niisiis on väga tähtis kujutuse kvaliteet ekraanil. Kuvari pilt peaks olema maksimaalselt stabiilne. Tuleks tähelepanu pöörata ka ekraani paigutsele. Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaksid olema muudetavad. Kindlasti ei tohiks ekraan ka väga läheda olla, optimaalne kaugus silmadest võiks olla 50-75 cm. Kuvariga töötamisel peaksid olema puhkepausid ja nende kestvus vähemalt 10 % tööajast. Lisaks tuleks tähelepanelik olla häiriva peegelduse tekkimisega, mida võivad põhjustada valgustid või aknast tulev valgus. Klaviatuur peaks olema madlamal, et tagada mugav käteasend. Kui telefoni kasutatakse sageli, peab ta olema lähedal (kuni 50 cm), kui harva, siis kaugemal. Ma usun, et paljudel kontoritöötajatel on oma tervisega just seepärast probleemid, et nad ei pööra oma töötamistingimustele piisavalt tähelepanu. Oma tervisest hooliv inimene teeb kõik, et ta ennast hästi tunneks, ka töö juures.
Puskin ,,Jevgeni Onegin", Crusoe", J. W. Goethe M. Lermantov ,,Maskeraad" ,,Faust", F. Schiller ,,Wilhelm Tell". Mida uut tõi Barokk toi vastandid. Ühendati Dem. ideede levik. Tekkis Rahvaste meeleolude ajastu koledat ja ilusat, tarkusi ja filos. romaan. Inimlike peegelduse ajastu. Suur kirjandusse? rumalusi jne. klassitsim oli tunnete rõhutamine. sentimentalistliku romaani antiigi kunsti jäljendamine. Inglismaal tekkis viljelejate hulk. Looduse ja Kritiseeriti julgelt kaasaja valgustusromaan ja inimese vabaduse probleeme ja elu. robinsonaad. Romaanide idealiseerimine. Romantiline
ja silmade kissitamine, kuid kui valgus on sellegipoolest liiga ere (nagu näiteks lumelt peegelduva päikesevalguse korral) siis võib olla tagajärjeks silma võrkkesta kahjustus. Head päikeseprillid võivad liigeredast valgusest elimineerida kuni 97%. Kaitse peegelduste eest. Mõned pinnad, nagu näiteks maantee, vesi, lumi peegeldavad palju valgust, nii et see võib segada selgelt nägemist. Head päikeseprillid võivad sellise peegelduse täielikult kaotada, kasutades polaoidfiltrit. Valguse sageduste ärakasutamine. Valguse teatud sagedused võivad hägustada nägemist, kuna aga teised sagedused suurendavad kontrasti. Valides päikeseprillidele õige tooni, saab selle vajalikus olukorras enda kasuks ,,tööle panna". Üldjuhul tehakse odavad päikeseprillid tavalisest plastikust, ning toonitakse õhukese värvikihiga, kuid ei ole kaetud spetsiaalsete filterkatetega
siis on langemisnurk suurem kui murdumisnurk. n1n2; alfagamma (joonis) 32. Kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnas optiliselt hõredamasse keskkonda, siis on murdumisnurk suurem kui langemisnurk. n1n2; gammaalfa (joonis) 33. Valguse täielik peegeldumine esineb juhul, kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. n2n1; gammaalfa (joonis) 34. Täieliku peegelduse piirnurgaks nim. murdumisnurgale 90kraadi vastavat langemisnurka. 37. Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed jag: 1) kumerläätsed-koondavad- on keskelt paksemad kui äärtest. Jag: kaksikkumerad , tasakumerad , nõguskumerad . 2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim
murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Täielik peegelduse piirnurk sin0=1/n. Õhukese läätse valem: 1/f=1/a + 1/k. D= 1/f. Peegeldumisseadus =. Valguse murdumisseadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge (pinnanormaal) on ühes tasandis. Absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes (na=c/v)
Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Arvan, et seda küsimust ei peaks esitama endale mitte ainult mina, vaid igaüks meist. Mida oled Sina teinud, et kaaslastel su kõrval oleks parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult kommenteerivad, et kõik on nii n...
emotsioonid, ootused, esmärgid, kogemused, motivatsioon, isiksus, hinnangud ja intuitsioon. (Inimese tajumine...) Isikutaju ja tajumine üldse on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. (Isikutaju...) 2 Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. (Isikutaju...) 1. TAJULIIGID 1.1. Isikutaju erisused Rahulolu suhetega võimaldab situatsiooni hinnata positiivsemalt. Eelnevad kogemused aga suunavad hinnangu andmist
optiliselt tihedamasse keskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 32. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse koskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 33. Mida nim valguse täielikuks peegeldumiseks? Joonis. Valguse täielikuks peegelduseks nim optilist nähtust, kus valgus peegeldub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 34. Mida nim täieliku peegeldumise piirnurgaks? Valguse täieliku peegelduse piirnurgaks nim langemisnurka, mis vastab murdumisnurgale 90 . 35. Kiirte käik kolmetahulises prismas. Joonised. Seaduspärasused. 36. Kiirte käik tasaparalleelses plaadis. Joonis. Seaduspärasus. Kui valguskiir läbib tasaparalleelset plaati, siis langev kiir ja plaadist väljunud kiir on teineteisega pralleelsed, kuid nihkunud teineteise suhtes. 37. Mida nim läätseks? Läätse liigid. Joonised. Tingmärgid. Läätseks nim kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha
Kirchoffi seadus keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõikide kehade puhul ühesugune keha temperatuuri ja kiirguse lainepikkuse funktsioon. F = B(,T ) - lainepikkus T - temperatuur 27. Kiirgus kahe keha vahel Kahe keha vahelise kiirguse arvutamisel lihtsustub ülesanne, kui eeldada, et kehade pinnad on difuussed (alluvad Lambert'i seadusele), et neeldumis- ja peegeldumistegurid A ja R ei muutu mitmekordse peegelduse käigus ning et üks pindadest pole nõgus. Sel juhul on vahetatav resulteeruv soojushulk suletud süsteemile esitatav kujul kus indeks 1 vastab mittenõgusa keha pinnale ja indeks 2 nõgusa keha pinnale. Paljudel juhtudel võib kiirgavaid tahkeid kehi vaadelda ligikaudu hallidena, millede A= , ja võrrand (5.9) lihtsustub kujule Võrrandi (5.10) edasine lihtsustumine saadakse piirjuhtudel F1/F2=0 ja F1/F2=1. Viimasele juhule vastab näiteks kahe paralleelse seina vaheline kiirgus
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mi...
Sõna jõud ja jõuetus Kirjand Inimesed soovivad enda ümber ainult peegleid, mis neid peegeldaksid, samal ajal kui nemadki on ainult peegelpilt. Nagu see lõpmatusse ulatuv peegelduste rida, mis tekib, kui kaks peeglit kitsas koridoris vastastikku asetada. Tavaliselt tehakse nii labasemat sorti hotellides; peegelduse peegeldused. Pole algust ega lõppu, pole keskpunkti ega sihti. 18. sajandi lõpul pani Liivimaal sündinud ja hiljem arstiteadusega tegelenud Garlieb Merkel eestlastele üldisema diagnoosi, võrreldes meie rahva minevikku ja tulevikku. Üldiselt kõlab tema diagnoos nagu praegune ähmaste silmadega vanainimese või tulevikureformerite oma: tee mis sa teed, aga vanasti oli tunduvalt parem! Praegu kuuleme taolist käginat ka Reformierakonna miitingutel ning loeme kusagilt
Lohistades pidet saab pöörata kujundi vajalikku ase Kindla pöördenurga määramine Valida kujund ning kuvada objektimenüüst dialoogib Properties või menüüst Format valida Rotate... Dialoogiboksis saab anda kindla pöördenurga kraad Rotatemenüüst saab valida pöörde 90o paremale v ning peegelduse Flip. On võimalik teha horisontaalne ja vertikaalne p Rotatemenüüst valida: Peegeldamine - Flip Flip Horizontal või Flip Vertical ööramispide (ringike). ta kujundi vajalikku asendisse. mine bjektimenüüst dialoogiboks Size and mat valida Rotate... ndla pöördenurga kraadides (Rotation). pöörde 90o paremale või vasakule ontaalne ja vertikaalne peegeldus. : ip Vertical
Vaevalt jõuab üks inimene mingi liigutuse teha, kui teine seda kordab. Kordamine jätkub seni, kuni inimesed on üksmeelel. Niisugust kopeerimist kordab ühesuguse sotsiaalse tasandiga inimeste ja lähedaste sõprade omavahelisel suhtlemisel. Nii suhtlevad ka üksmeelel olevad abikaasad. A. Schefleni tähelepanekutele toetudes väldivad võõrad inimesed omavahelises suhtlemises hoolikalt ühesuguseid poose ja liigutusi (Pease 1994: 127). Mis on peegelduse tähtsus ? Eeskätt võimaldab see öelda vestluskaaslasele, et olete temaga nõus ja et ta meeldib talle. Eriti ilmekalt avaldub see laste puhul. Peegelduse järgi saame kindlaks teha, et meeldime oma partnerile ja et ta on meiega päri. (Pease 1994: 127). Kahe sõbra vahelises teineteisemõistmises, olgu nad lapsed või täiskasvanud, on olulisel kohal jäljendamine
14 Pärast objektivalikut (vasakpoolne nool) küsitakse peegeldustelje otspunkte: Kui telg paigas siis küsitakse soovi algobjekti kustutamise kohta ↵ N P K M L Noole peegelduse vahekujutis koos peegeldustelje ja selle määrangute märgenditega Joonestame sisemise ühtlase laiusega ringjoone Ø50 mm, millel joone laius on 2 mm ja keskpunktiks punkt L. Selle joonestamiseks kasutame rõngeli joonestamise käsku DONUT, rõngel siseläbimõõduga 48 ja välisläbimõõduga 52 (miks sellised mõõdud ) Näide 4 15
· Oftalmoskoopia Eksamineerija vaatamine patsiendi silma peaks olema sama, mis patsiendi nägemisteravus, st. et katarakt peaks mõjutama vaadet silma sama palju kui patsiendi vaatamist silmast ,,välja". Kuidas interpreteeride leidu? Varajne katarakt ei pruugi olla nähtav. Kui katarakt muutub väga tihedaks, siis see võib paista nagu valge pupill. Läätse võib hinnata oftalmoskoobi abil. Läätse läbipaistmatus osalise kataraktiga paistab funduse punase peegelduse taustal mustana. Üldiselt, mida tihedam on katarakt, seda vähem on näha punast peegeldust ja seda halvem on nägemisteravus. Lisaks oftalmoskoopiale, kasutab silmaarst ka rutiinselt pilulambiga uurimist, mis pakub läätse ja teiste anterioorse segmendi struktuuride suurendatud pilti. Katarakti ravimeetodid Varasest kataraktist tingitud sümptomeid, peamiselt nägemise hägunemist, saab kompenseerida
MCVD modifitseeritud keemiline aurusadestus MFD võnketüübi diameeter MM mitmelaineline MU MU-liides 5 NA aparatuuri arv NZDS mitte nullise hajumise nihe ODF optiline jaotusraam (-sõrestik) ONU optilise võrgu ühik (üksus) OPGW optiline maandus( traat); äikesekaitse tross valguskaablitele OTDR optiline peegelduse aja määramise meetod OVD auru settimise väline PAS profileeritud orienteerumise süsteem PC füüsikaline kontakt PDH pleksiokroorne digitaalhierarhia PE polüetüleen PMD polarisatsioonimoodide hajumine PON passiivne optiline võrk POTS telefoni kõneteenus PVC polüvinüül kloriid RL peegeldiskadu SC SC-liides SC-D SC-dupleks
tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. · Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille
< = Kui optiline tihedus ei muutu, siis valgus levib sirgjooneliselt. Nähtust kui valgus liigub optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda ja teatud langemisnurga korral peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi nim. täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim
Fenomeniline skeem räägib ainult mõtte kogemustest ja nende omadustest. Füüsikaline skeem tegeleb aga tavaliste füüsikaliste objektidega. Füüsilised objektid on importitud nii, et teha ühtne ja järijepidev arusaamine kogemustest. Füüsikaline: lihtusustamine rääkides füüsikalistest objektidest, mis on vastutavad kogemuste regulaarsuses(tunnetuslike kogemuste korraldamine). Fenomeniline: lihtsustamine vähendades entiteetide liike seoses individuaalsete subjektiivsete tunde või peegelduse sündmustega. 2. Mis on tõetagamise maksimalism? Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi? Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline- ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad reaalsust selle alusel, kuidas me tegusid ette võtame. need teod on tõhusad selle ulatuseni kui täpne on kaardistamine/esindamine
Horisontaalne täpsuse suhtearv on 1/2000 lennu kõrgusest, mis tähendab, et on võimalik saavutada 15 cm täpsus, kui lend toimub 1200 m kõrgusel. Standardlennu kõrgused LIDARi andmete kogumiseks varieeruvad, Large ja Heritage (2009) andmetel on see ca 3500 m, kuid näitena Eestis kasutab Maa-amet lendude standardkõrguseks 2400 m (Large ja Heritage 2009). 4 LIDARi andmed iseenesest koosnevad peamiselt kolmest koordinaadist – peegelduse tekkimiskoha x, y ja z koordinaadid – koordinaatidele lisanduvad veel signaali intensiivsus, skanneerimisnurk, peegelduste arv impulsil ja muu info. Tulemuseks saadava kolmemõõtmelise punktiparve jaoks kogutakse kokku andmeid kolmelt allikalt: LIDARi sensor, GPS ja lennuki güroskoop. Seejärel andmeid korrigeeritakse lennuki kõikumiste ja asukohast kõrvalekaldumiste suhtes (Large ja Heritage 2009).
< = Kui optiline tihedus ei muutu, siis valgus levib sirgjooneliselt. Nähtust kui valgus liigub optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda ja teatud langemisnurga korral peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi nim. täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim
Vaevalt jõuab üks inimene mingi liigutuse teha, kui teine seda kordab. Kordamine jätkub seni, kuni inimesed on üksmeelel. Niisugust kopeerimist kordab ühesuguse sotsiaalse tasandiga inimeste ja lähedaste sõprade omavahelisel suhtlemisel. Nii suhtlevad ka üksmeelel olevad abikaasad. A. Schefleni tähelepanekutele toetudes väldivad võõrad inimesed omavahelises suhtlemises hoolikalt ühesuguseid poose ja liigutusi (1.Lk: 127). Mis on peegelduse tähtsus ? Eeskätt võimaldab see öelda vestluskaaslasele, et olete temaga nõus ja et ta meeldib talle. Eriti ilmekalt avaldub see laste puhul. Peegelduse järgi saame kindlaks teha, et meeldime oma partnerile ja et ta on meiega päri.(1.Lk: 127). Kahe sõbra vahelises teineteisemõistmises, olgu nad lapsed või täiskasvanud, on olulisel kohal jäljendamine. Hatchi ja Maietta väitel võib jäljenda mist
Ohtu Mõis OHTU PÄRIS ALGUS Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järg...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
nurga all, näeme peegeldunud veekogu põhja. Muidugi on selleks vaja, et vesi on puhas ja valgust piisavalt. Kui suur peab valguse langemisnurk olema, et täielik peegeldus aset leiaks? See oleneb sellest, kui palju erinevad nende keskkondade optiliselt tihedused, mille piirpinnal valgus levib. Veest ei lähe valgus õhku siis, kui langemisnurk on vähemalt 49° (ümardatud tulemus). Öeldakse, et veest õhku levimisel on täieliku peegelduse piirnurk umbes 49°. Aga klaas on optiliselt veelgi tihedam kui vesi. Klaasist õhku levimisel on täieliku peegelduse piirnurk umbes 42°. Praktikas on oluline, et see on väiksem kui 45°. Miks? Vaatleme klaasist püstprismat, mille põhjaks on võrdhaarne täisnurkne kolmnurk. Langegu valgus risti prisma väiksemale külgtahule. Joonis 3.22. Valguse levimine klaasprismas Selle valguskiire edasise käigu konstrueerimisel tuleb olla väga tähelepane- lik.
Kasutada empaatilist hääletooni: soojust annab edasi madalam, sügavam hääletoon ja aeglasem kõne; Püüda konkreetsuse ja olulisuse suunas: on kolm võimalust toetada kliendi konkreetsem olla, esiteks saab kuulaja väga konkreetselt vastata, teiseks küsida fakte või tundeid puudutava küsimuse: -Saad sa näite tuua? -Kuidas sa ennast siis tundsid?.. Kolmandaks takistada rääkijat keerutamast (katkestada lühikese peegeldamisega); Ei tohi vastata dogmaatiliselt, vaid kindlalt, peegelduse sõnastus ei tohiks olla nagu see oleks ainuõige, et kuulajal oleks lihtsam öelda: -Ma ei pea seda silmas, ma mõtlen hoopis..." Kui kuulaja satub segadusse, siis on otstarbekas öelda nt: -Ma ei ole päris kindel, mida sa silmas pead, kas... -Ma olen segaduses. Ütled, et kõik on hästi, kuid toon ja käitumine ütlevad et mitte. -Mis toimub ? Selline reaktsioon ei ole hea. Õige oleks: -Ma ei saa teid aidata, kui te ei räägi mulle mis teile teeb muret..
kaasnenud emotsiooni ning paljastab tegevuse eesmärgi. See kõik tõmbab ligi samaväärset ja loob selle võnkesagedusega vastavuses oleva vormi. Niisiis iga öeldud sõnaga loome teise inimese energiaga kindla vormi ja struktuuri, milles sisaldub tagasipeegelduse võim. Seetõttu on vaja hoolikalt valida sõnu, tunda nende kasutusviisi ja teada, mida me nendega soovime luua ning ühtlasi mida me oma ellu tegelikult tõmbame ja endasse tagasi läbi peegelduse saame. Kõik see, mis moodustab parajasti meie igapäevast elu, on seal just seetõttu, et oleme selle oma sõnade läbi ise oma ellu kutsunud. Igal sõnal on suur jõud ja vägi ning see loob läbi meie mõttejõu antud emotsioonidega sõnades öeldud väega tegevusi, mida teistele jagades peame kindlasti ka meeles pidama, et saame need teatud olukorras tagasi, sama emotsiooniga ehk veel võimsamaks kogunenud sõnade ja mõtte jõuga.
Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. [2] 18. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse. Taustvärvitud klaasid on alati karastatud ja vähemalt 6mm paksud. [2] 19
iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule, lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres").
keskonnast teise. Keskkonna optiline tihedus sõltub murdumis näitajast, mida suurem on vastava keskkonna murdumis näitaja seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. Täielik peegeldus saab tekkida valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda, seljuhul on murdumisnurk suurem langemis nurgast, teatud langemis nurga väärtuse juures murdumisnurk saab võrdseks 90º, sellisele murdumisnurgale vastavat langemisnurka nim. Täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui valguskiir langeb suurema nurgaga kui piirnurk, siis ta enam ei murdu vaid peegeldub samas keskkonnas tagasi. Pilet 12.3 Laboratoorne töö: Läätse fookuskauguse määramine. f=ak/a+k Pilet 13.1 Elektriväli. Coulomb'i seadus. Elektri väli on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid. On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis.
VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim kaitseb taimi
. 4.Paraboolpeeglid - uue tehnoloogia parim väljund - Ühendriikides Mojave kõrbe päikesefarmis . 2.2 Päikesepaneelide mõju ümbritsevale Päikesepaneelide mõju looduskeskkonnale vähe uuritud. Päikesepaneelide mõju näiteks veeputukate arvukusele ei ole peaaegu üldse uuritud. USA bioenergia keskuse uuring näitas, et päikesepaneelid võivad putukate arvukust kahandada. Teadlased selgitasid, et näiteks kiilid võivad päikesepaneele nende peegelduse tõttu veepinnaks pidada. Putukad võivad päikesepaneelidel paljuneda, muutudes samas teistele loomadele ja lindudele kergeks saagiks. Niiskust vajavad vastsed võivad aga kuumas päikeses hukkuda. Päikesepaneelide puhul on tegemist niinimetatud ökoloogiliste lõksudega. Inimesed vajavad päikesepaneele lisaenergia tootmiseks, kuid need paneelid võivad kõigutada ökoloogilist tasakaalu. Mida enam päikesepaneele, seda suurem on veeputukate hukkumise tõenäosus. Teadlased tegid katse
ümbritseva maailmaga, milles nad elavad (2, lk 33). Jüri Saarma (1977) on kirjutanud, et mälul on võime arendada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi ja teadmisi. Iga peaajju jõudev närvierutus jätab seal jälje engrammi, mida on võimalik hiljem teadvuses reprodutseerida. Vahetu tunnetamise materjal reprodutseeritakse kujutlustena helidest, värvidest, esemetest ja olendeist nende füüsiliste omadustega jne. Üldistatud peegelduse (mõtlemise) materjal reprodutseeritakse sõnaliselt. Mälu võtab osa igast psüühilisest protsessist, ilma mäluta ei oleks võimalik inimese psüühiline elu ega psüühika areng. Juba tajumisel on varasema kogemuse jälgede taaselustamine oluline, tänu sellele me tunneme eseme ära funktsionaalse tervikuna. Mõtlemisprotsessis toimub lakkamatult aktuaalsete ärritajate loov seostamine varasema kogemusega. Analüüs ja süntees,
soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. 10 Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse. Taustvärvitud klaasid on alati karastatud ja vähemalt 6mm paksud.
mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule, lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja
198, 14 Hiller=11 A 17 DK): "Eudemos teatab "Astronoomia ajaloos", et Eponides avastas esimesena sodiaagi kalde ja suure aasta tsükli, Thales aga päikesevarjutuse ja selle, et tema periood, mis käib päikeseseisakute juurde, ei ole alati võrdne." Filosoofide arvamused (11 A 17a DK=II, 24, 1): "Thales ütles esimesena, et päikesevarjutus toimub, kui Kuu, mis on oma loomult maine, läheb päikese alt läbi mööda püstjoont, kusjuures nähtav on see siis, kui vaatleja asub peegelduse positsioonis (ühel sirgel) ketta suhtes." "Thalês prôtos ephê ekleipein ton hêlion tês selênês ayton hyperkhomenês kata katheton, oysês physei geôdês. bleptesthai de toyto katoptrikôs hypoathemenon tôi diskôi." Päikesevarjutuse õiget seletust peetakse Thalese puhul ebausutavaks, sest muidu ei oleks tema järelkäija Anaximandros veel kord püstitanud vale teooria. Siiski on teisigi näiteid, kuidas õiget teooriat selle revolutsioonilise iseloomu tõttu algul ei tunnistata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
