klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õnnetused 2. Arenemine: ammendumine 3. Aine- ja energiavahetus. Organismid on avatud süsteemid seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele. 4. Rakuline ehitus. 5. Homeostaas sisekeskkonna säilumine ELU omadused veel: 6. Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson, Crick 1953. 7. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole "organellide kott"). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 8. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. (Nt. looma, seene ja taime ehituse suurimad erinevused on määratud nende esmaste
lahendamiseks 8. Mis toimub rakkude seoses vananaemisega? · Ravimite testimiseks · Tuumas nukleiinhapete sünteesi langus, · Bioloogiliselt aktiivsete ainete telomeeride lühenemine tootmiseks · Metabolismis valgusünteesi langus, 2. Mis on Homeostaas ja mis on haigus retseptorite hulga vähenemine, vabade /patoloogiline seisund/? radikaalide taseme tõus, oksüdatiivsete · Homeostaas on dünaamiline reaktsioonide langus mitokondrites tasakaaluseisunnd, selle korral on · Väheneb prolifereeruvate rakkude hulk,
Kolmanda astme põletus ulatub juba naha sügavamatesse kihtidesse. Põletused võivad tekkida nii leegi, elektri kui ka kemikaalide tagajärjel. Igat liiki põletus vajab erisugust esmaabi. Sellega saab kinnitada, et oma igapäevaelus tuleks pöörata tähelepanu kõigile põletustega seotud ohuallikatele, kuna need võivad tekitada tõsiseid kahjustusi terveks ülejäänud eluks. KASUTATUD KIRJANDUS Härmä, M. (2007). Põletused ja külmumised. Homeostaas ja šokk. Kogumikus: Peetsalu, A. (toim.) (2007). Kirurgia (166-172). Tallinn: Medicina. Kaha, T. (2010). Põletushaavade põhjused, diagnoos, esmaabi ja ravi. www.haav24.ee/articles/Seminar/Tiiu_Kaha_villa_Benita.pdf (26.10.2014). Kirchheimer, S. (2011). Electrical burns. http://www.med.nyu.edu/content?ChunkIID=163347 (30.10.2014). Lindgren, L. (2007). Homeostaas ja šokk. Kogumikus: Peetsalu, A. (toim.) (2007). Kirurgia (15- 27). Tallinn: Medicina. Murphy, F., Amblum, J. (2014)
o Eritatakse otse verre või lümfi o Transporditakse märklaudrakuni o Inimorganism toodab substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid Hormoonide erinevad ülesanded organismis (homeostaas). o Signaali võimendumine o Regulatsiooniefektid o Signaali realiseerumine o Homeostaas- stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). o Aromaatset tuuma sisaldavad o Steroidsed o Peptiidid ja valgud
1. Looma sisekeskkond ja selle 2. Transpordifunktsioon · imetajatel tuumata · lindudel, - ja kaks -ahelat, ning iga kollageeniga. Aktiivne faktor XII homeostaas. Mõiste ja · toitaineid seedetraktist rakkude ja reptiilide ja amfiibidel sisaldavad ahelaga liitunud heemist, mis aktiveerib järgmise mehhanism. salvestusorganiteni · jääkaineid tuuma· kuju on muutuv, sisaldab kahevalentse raua aatomit. hüübimisfaktori, see omakorda
Kas fantaasiaimpulsid on olemas või kas need on märk haigusest, regressioonist või hoopis terve inimese salajase tuuma paljastuse tõendid? Millisel eluhetkel hakkab tegelikkuse taju seda lapsikut fantaasiat muundama? Kõrgemate inimvõimete motivatsioon. Iga motivatsiooniteooria peab tegelema nii terve ja tugeva inimese kõrgemate võimetega kui ka vigaste hingede kaitsemanöövritega. 2.peatükk Inimese motiveerituse teooria. Põhivajaduste hierarhia. Füsioloogilised vajadused: Homeostaas: the tendency toward a relatively stable equilibrium between interdependent elements, especially as maintained by physiological processes. / kalduvus suhteliselt stabiilse tasakaalu poole üksteisest sõltuvate elementide vahel, eriti kui seda säilitavad füsioloogilised protsessid. Maitse-eelistused näitavad piisavalt hästi keha tegelikke vajadusi või puudujääke. Siinkohal tähendab homeostaas keha automaatseid püüdlusi saavutada püsiv, normaalne vereringe seisund
tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. · Tervisekaitseinspektsioon · Päästeametile alluvad asutused 7. Maslow' inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6
tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. Tervisekaitseinspektsioon – Päästeametile alluvad asutused – 7. Maslow’ inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8
neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool; sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre), (10) erituselundkond (neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti), (11) suguelundkond (mehed: gonaadid (testis e. munand), seemnejuha, kusejuha, lisaorganid: eesnääre; naised: gonaadid (munasarjad), lisaorganid: emakas, munajuha, tupp). 3. Reaktsiooni norm; homeostaas ja homeostaasi mõjutavad tegurid. Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus. Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talituseks. Homeostaasi mõjutavad: kehatemperatuur; happe-leelis tasakaal (vereseerumi pH 7,35-7,45); soolade kontsentratsioon; hapniku kontsentratsioon (PO2 75-100 mmHg); vedeliku kogus. 4
10. Ökosüsteem Populatsioonid: ökosüsteemis minimaalseim ühik, üksikorganismid moodustavad populatsiooni (bakterid, ainuraksed, hulkraksed). Ühist eluala jagavad sama liigi organismid, ühine toiduvaas, toimub mingisugune ristumine. Kooslused: ühte eluruumi jagavad erinevad populatsioonid. Toiduahelad: tagavad populatsioonide stabiilsuse 11. Energiavoo vajalikkus Et luua kord:1)Juhuslikuse kaotamine organismi sisekeskond peab olema stabiilne (homeostaas), mis saavutatakse korratuse kaotamisel.2)Korra laiendamine.3)Kuidas erinevad energia vormid (kiirguseenergia, keemiline energia), energia peab olema võimalikult stabiilne (ei sobi juhuslikud nagu nt: välk). Stabiilsus. Universaalne vahendaja (ATP): kõigi energiavormide kasutamine.3.1)Heterotroofselt kellegi teise energiarikkaid struktuure kasutades.3.2)Autotroofselt ise enda energiaga varustamine. 12
Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õnnetused 2. Arenemine: ammendumine 3. Aine- ja energiavahetus. Organismid on poolavatud süsteemid seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele. 4. Rakuline ehitus. R Hooke 1665. Leeuwenhoek. Schleiden ja Schwann: rakuteooria. Viimased 40 a: elektronmikroskoopia peened sisestruktuurid. 5. Homeostaas sisekeskkonna säilumine ELU omadused veel: 6. Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson, Crick 1953. 7. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole "organellide kott"). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 8. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. 9. Evolutsioon on elu püsimise tuum Darwin 1859 (piiratud ressursid!).
vigastust, surma · Uudishimu e. Tunnetusvajadus 2) Ühiskonnast tingitud e. Kultuurilised vajadused, mille alla kuuluvad: · arengumotivatsioon · sotsiaal - kultuuriline motivatsioon (http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf) Haapsalu 2009 Motivatsioon Motivatsiooniteooriad Maslow` motivatsiooniteooria - Maslow jagab vajadused viieks: 1) Füsioloogilised vajadused - homeostaas-teatud oleku hoidmine, säilitamine 2) Turvalisuse vajadus - kui füsioloogilised vajadused on rahuldatud, tekivad uued ihad, mis on laiemalt turvalisuse vajadus (stabiilsus; vabadus hirmust; kaitstus; struktuuri, korra, õiguse ja piiride vajadus; ja nii edasi). 3) Kuuluvuse ja armastuse vajadused - Kui nii füsioloogilised vajadused ja tuvalisuse vajadused on rahuldatud, tekib vajadus armastuse ja kuuluvuse järele. Olla osa
kusjuures üks tegevus võib teist ka pärssida (mis omakorda ei pruugi halb olla). · Saavutamise võimalikkus: üldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. Saavutamise võimalikkuse faktor on oluline aspekt vajaduste/ihade hierarhiasse liigitamise puhul, samuti mõistmaks motivatsioonide erinevusi eri klassides antud populatsiooni sees ning eri maade ja kultuuride vahel. Füsioloogilised vajadused Homeostaas A keha automaatsed püüdlused säilitada püsiv, normaalne vereringe seisund (A.M.), mille protsessi on kirjeldatud vere veesisalduse, soolasisalduse, suhkru- ja valgusisalduse, rasvade, kaltsiumi-, hapniku-, alus-happe tasakaalu ja temeperatuurisisalduse abil (Cannon 1932) ehk siis eksistentsiks vajaliku füsioloogilise seisundi saavutamise protsessi. B eneseregulatsioon vastavalt keskkonnatingimuste muutustele (biol.), enesekohandumine standardile vastavaks.
Puhtas vees on kumbagi iooni võrdselt (H=10-7ja OH =10-7) s.t. vesikeskkond on neutraalne H >OH = happeline OH>H = aluseline · pH lähtub vesinikioonide arvust H+ kirjeldamaks keskkonna aktiivset reaktsiooni Negatiivne kümnendlogaritm H+ arvust · Tugevad ja nõrgad happed, vastavalt kui kergelt mõni aine vabastab kas H+ või OH- ioone Puhversüsteem Enamus bioloogilisi protsesse on pH sõltuvad Homeostaas püüab hoida erinevate kudede jaoks optimaalset pH taset protsesside stabiilsuse tagamiseks kasutades puhversüsteeme Puhversüsteemid on vesilahuses olevad molekulid ja nende kompleksid, mis püüavad kompenseerida H+ või OH- nihkeid Tavaliselt moodustavad nõrgast happest ja selle aluselisest konjugaadist Erinevatel puhversüsteemidel on spetsiifline puhver regioon ja puhvri mahtuvus Spordipraktikas olulsied: veres bikarbonaantne (H2CO3 prootoni doonor ja HCO3-prootoni akseptor)
karboksüülrühma ja E1 tsüsteiini sulfhüdrüülrühma vahel). Ubikvitiini viimine E1-st ubikvitiini konjugeeriva ensüümi E2 aktiivtsentrisse käi trans(tio)esterifikatsiooni reaktsiooni kaudu. Viimane samm ubikvitülatsiooni kaskaadis loob isopeptiidi silla sihtmärkvalgu lüsiini ja C-terminaalse ubikvitiini glütsiini vahel. See vajab sadade E3 ubikvitiin-valk ligaaside aktiivsust. E3 ensüümid suudavad seonduda nii E2-le kui ka substraadile. 5. Mis on homeostaas, diferentseerumine, apoptoos? Homeostaas kui organismi omadus luua sisekeskkonna püsiv tasakaal. Homeostaas saavutatakse koordineerides füsioloogiliste reaktsioonide kompleksi kudede vahel keemiliste või elektriliste signaalide abil. Selle kommunikatsiooni juures mängivad keskset osa hormoonid ja on seetõttu tähtsad homeostaasi säilitamisel Diferentseerumine protsess, mille jooksul rakk kujuneb spetsialiseeritud rakuks
kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4
Nii tekib rakumembraan. - Valgumolekulide polaarne lõik tõmmatakse vee molekulide poolt pikaks (fibrillaarne) ja ahela neutraalne lõik pressitakse tihedaks gloobuliks (globulaarne) Vee 3 olekut: happeline, neutraalne, aluseline pH – lähtub vesinikioonide arvust ehk mõõdab prootonite arvu lahuses. OH - ja H+ ioonide kontsentratsioonide korrutis on alati konstantne (10 -14), järelikult võimalik arvutada teine pool. pH’st sõltub enamik bioloogilisi protsesse. Homeostaas – optimaalse pH taseme hoidmine kudedes protsesside stabiilsuse tagamiseks puhversüsteemide abil Puhversüsteemid – tagatakse happelisuse-aluselisuse tasakaal teatud vahemikus 1) Bikarbonaatne – piimhappe prootoni sidumine ja kehast välja viskamine 2) Aminohapped – võib siduda aluseid või happeid Vesinikside -Nõrk side. Hoiab valgusideme stabiilsena nii et geneetiline kood ei läheks kaduma. Veebilanss - veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil
Radioaktiivsed isotoobid liiguvad ühelt troofiliselt tasemelt teisele suhteliselt muutumatul kujul, seega sai uurida võimaldas teaduslikult näidata seoseid erinevate liikide vahel (varem rohkem subjektiivselt kirjeldatud). Süsteemiökoloogia (systems ecology, Eugene Odum, 1964) põhimõtted: 1) Ökosüsteem on looduse esmane ja olulisim ühik; 2) Bioloogiline mitmekesisus suurendab ökosüsteemi stabiilsust; 3) Homeostaas toimib ja on oluline kõigil bioloogilise organisatsiooni tasanditel; 4) Ökoloogias on tervik suurem kui tema osade summa ja seega ei suuda reduktsionistlikud teadusmeetodid elussüsteeme adekvaatselt selgitada. Oluline mõju ökoloogilise vaate kui keskkonnakaitse tekkele 1960ndatel. Ökoloogia põhisuunad Populatsiooniökoloogia (population ecology) lähedane inimeste arvukust uurivale demograafiale.
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3
19 Abi otsimine muuta normatiivseks usaldus, teadmine, et võib rääkida. Teavitustö vanemte hulgas Koolitada õpilasi (neist võivad saada tugiisikud). Tartu Ülikooli Kliinikum, Psühhiaatria kliinik, lastepsühhiaatria osakond. Erakorralised telefonid, ka söömishäirete keskus. Koolist väljalangemine ja riskifaktorid Riskifaktorid: KODU. Perekonnasüsteemi funktsioneerimine: o Homeostaas (kohanemisvõime), tasakaal perekonnas, muutused. o Reeglid ja tõekspidamised perekonnas (kuidas on perekonnas rollid muudetud) o Perekonna paindlikkus (kuidas suhtume muutustesse) o Perekonnasisese vastastikuse suhtlemise muster: välimised ja seesmised piirid; võimustruktuur; otsuste tegemine; emotsioonide väljendamine peres; perekonna eesmärgid, väärtused; perekonnaliikmete rollid; tavapärane inimestevaheline suhteline.
Makrosüsteemi alla kuuluvad ideoloogilised ja institutsionaalsed mudelid, mida saab võrrelda erinevate kultuuride vahel. (Tervishoid, hariduspoliitika jne, mõjutab last ühes kultuuris/riigis ühtviisi) Riskifaktorite rühmad saab välja tuua mikrosüsteemide põhjal (kodu, kool, sõbrad/eakaaslased, õpilane ise). Riskifaktorid süsteemiteooria terminites: I KODUGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) Perekonnasüsteemi funktsioneerimine: Homeostaas, tasakaal perekonnas, muutused (kes on pereliige, kas lahkub kodust ja ei tule enam tagasi, tuleb uus pereliige, millal toimunud muutused; suhted pereliikmete vahel) Reeglid ja tõekspidamised perekonnas (kas üldse on olemas reeglid, kuidas perekond ise perekonda näeb ja hindab) Perekonna paindlikkus (kuidas kohanetakse/tullakse toime väliste mõjuteguritea) Perekonnasisese vastastikuse suhtlemise muster (kuidas omavahel ema-
valida). Positiivne tagasiside annab võimaluse uute normide tekkeks. Mida tugevamini hoitakse kinni vanadest suhtemustritest, seda tõsisemad konfliktid tekivad nendel, kes tahavad normidest kinni hoida nendega, kes arvavad, et võiks kasutusele võtta uued normid (nt riiete valimisel võiks jõuda kokkuleppele mis summas/ kus kandmiseks võib ise riideid valida). Homeostaas (püüdlemine tasakaaluseisundi poole) Selleks, et suhetes säilitada muutumatut olukorda, kasutatakse negatiivse tagasiside mehhanismi. Inimeste vastastikune koosmõju realiseerib püüdluse: kõigil on mugav, kui puudub tasakaalutus, sest muutused suhetes tekitavad ebamugavustunde. Üleminekuperioodides püütakse jääda eelmisele arengufaasile harjumuspäraste suheteviiside juurde, sest suhete muutmine on keeruline ja konfliktirohke
teha mitut asja ühel ja samal ajal, kusjuures üks tegevus võib teist ka pärssida (mis omakorda ei pruugi halb olla). • Saavutamise võimalikkus - üldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. Saavutamise võimalikkuse faktor on oluline aspekt vajaduste/ihade hierarhiasse liigitamise puhul, samuti mõistmaks motivatsioonide erinevusi eri klassides antud populatsiooni sees ning eri maade ja kultuuride vahel. 1. Füsioloogilised vajadused Homeostaas A: keha automaatsed püüdlused säilitada püsiv, normaalne vereringe seisund, mille protsessi on kirjeldatud vere veesisalduse, soolasisalduse, suhkru- ja valgusisalduse, rasvade, kaltsiumi-, hapniku-, alus-happe tasakaalu ja temeperatuurisisalduse abil (Cannon 1932) ehk siis eksistentsiks vajaliku füsioloogilise seisundi saavutamise protsessi. B: eneseregulatsioon vastavalt keskkonnatingimuste muutustele, enesekohandumine standardile vastavaks.
11. Suguelundkond: Mehed: gonaadid (munandid), seemnejuha, kusejuha. Lisaorganid: eesnääre Genitaalid ehk välissuguelundid Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha, tupp Gonaadid (munasarjad) Õõned: aju õõs (peaaju, seljaaju), rindkere, kõhuõõs, vaagnaõõs Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme b) mediastinum e. südamepaun) Norm Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks Välistele ülepiirilistele signaalidele ja sisekeskkonna teatud tingimuste muutumisele haiguste korral reageerib organism füsioloogiliste ja morfoloogiliste kohanemisreaktsioonidega, püüdes nii säilitada homeostaasi. Homeostaasi mõjutavad: 1. Kehatemperatuur 2. Happe-leelis tasakaal 3. Soolade kontsentratsioon 4. Hapniku kontsentratsioon (pO2 75- 100 mmHg) 5. Vedeliku kogus
puudumine). On tekkinud transformeerunud rakud. Glükoosi omastamise ja suhkru ainevahetuse muutumine vähirakkudes, Warburgi effekt Intensiivne ja kiire glükolüüs viiakse läbi anaeroobselt (kuna kiirem varaint), tekib palju laktaati Kasvaja arengut toetavad suurenenud rakujagunemine ja vähenenud apoptoos. Vähirakkudele on iseloomulik kromosoomide katkemine ja erinevad DNA kahjustuse vormid. Vaatamata sellele, et vähirakud on stressis (nende homeostaas on rikutud), muteeruva nad niivõrd, et apoptoosi mehhanism ei käivitu. Vähirakkude jagunemine on kiirem kui nende suremine, kusjuures nad pigem surevad nekroosi kui apoptoosi teel. Telomeeride osa vähirakkude tekkes. DNA replikatsioonist tulenev rakkude vananemine (ingl.k. replicative cell senescence) – normaalsetel rakkudel peatub rakujagunemine telomeeride pideva lühenemise tõttu. Vähirakkudes on: 1) telomeraasi aktiivsus pidevalt kõrge, mistõttu nende telomeerid ei lühene
- M faas – mitoos - G1 faas – vahemik M ja S faasi vahel G1, S ja G2 moodustavad kokku interfaasi. Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist. - Vajalik organismi normaalse arengu toimumiseks (embrüogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordumine – vaja elimineerida inimestel nt lõpuste algmeid, sõrmi ühendavad rakud jne) - Kontrollib rakkude arvu homeostaasi organismis. Homeostaas saavutatakse kui mitoosi kiirus on tasakaalus apoptoosiga. Kui rakud jagunevad kiiremini kui surevad, tekivad kasvajad. - Elimineerib mittevajalikud ja muutunud rakud (kahjustunud, genoomi mutatsioone sisaldavad, viirusega nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) Iseloomustage apoptoosi etappe 1. Spetsiifiliste proteaaside – kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemeteb lagundamine nende poolt
- M faas mitoos - G1 faas vahemik M ja S faasi vahel G1, S ja G2 moodustavad kokku interfaasi. 9. Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist. - Vajalik organismi normaalse arengu toimumiseks (embrüogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordumine vaja elimineerida inimestel nt lõpuste algmeid, sõrmi ühendavad rakud jne) - Kontrollib rakkude arvu homeostaasi organismis. Homeostaas saavutatakse kui mitoosi kiirus on tasakaalus apoptoosiga. Kui rakud jagunevad kiiremini kui surevad, tekivad kasvajad. - Elimineerib mittevajalikud ja muutunud rakud (kahjustunud, genoomi mutatsioone sisaldavad, viirusega nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) 10. Iseloomustage apoptoosi etappe · Spetsiifiliste proteaaside kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemete lagundamine nende poolt. Kaspaase
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
annaabi.ee 
