Facebook Like

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid. Miks väiksed ?
  • Kelle laps see siis on ?
  • Kuidas panna bakter tootma inimese valku ?
 
Säutsu twitteris

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013


Eluslooduse ühised tunnused

Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.
  • Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud , valgud ehk proteiinid , nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid , sahhariidid , vitamiinid .
    SüsivesikudRasvad
    Valgud ehk proteiinid
    DNA & RNA
    Vitamiinid
  • Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid , hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.
  • Ainevahetus . Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat ( fotosünteesija ) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos , jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O
    Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene.
  • Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis , mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid ( pooldumine , pungumine , rakise tükk , risoomid, mugulad , sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).
  • Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut.
  • Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele ( linnud ja imetajad ) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad , roomajad ja kahepaiksed .
  • Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon . (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad ). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse . Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises.
  • Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele.
  • Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine - kaelkirjaku pikk kael.
  • Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni!

    Eluslooduse organiseeritus


    Eluslooduse tasandid

    . Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia - valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused.
    Organelli tasand. Organellid - raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. ( Mitokonder - rakuhingamine ; tsütoskelett -raku toestus ja liikumine). Enamus elutunnuseid puuduvad. Rakubioloogia -rakkude ehitus ja talitus.
    Raku tasand. I, kus on olemas kõik elutunnused .
    Koe tasand. Ühesuguse ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe: lihaskude, sidekude jne. Histoloogia uurib kudede ehitust ja talitust .
    Organi tasand. Kindla ehituse ja ülesandega organismi osa-süda, põis, lõpus jne. Anatoomia- uurib organismide ehitust. Füsioloogia - uurib organismide talitust.
    Organsüsteemi tasand. Sarnase ülesandega organid moodustavad organsüsteemi. Hingamiselundkond, seedeelundkond jne.
    Organismis tasand. Stabiilne sisekeskkond.
    Populatsiooni tasand. Ühe liigi isendid kindlal maa-alal. Saab võimalikuks suguline sigimine . Käitumisökoloogia- uurib organismide käitumist.
    Liigi tasand. Sarnaste tunnuste ja sarnast elupaika asustavad organismid, kes kannavad sigimisvõimelisi järglasi.
    Ökosüsteemi tasand. Kindlat piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida kasutavad selleks sobilikud liigid.
    Biosfääri tasand. Kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid .

    Teaduslik uurimismeetod


  • Probleemi püstitus. Kuidas, miks jne
  • Taustainfo kogumine.
  • Hüpoteeside püstitamine.
  • Katse või vaatluse läbiviimine.
  • Tulemuste esitamine.
  • Kokkuvõte ja järeldused.

    Organismide keemiline koostis


    Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on organismide rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Organismides on kõige enam anorgaanilisi ühendeid, sisaldus enamasti üle 80%. Inimene saab organismile vajaliku anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Orgaaniliste ainete esinemine on üks elu tunnustest.
    Makroelemendid- sisaldus organismis on üle 1%. Kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Vesinik , hapnik, süsinik , lämmastik , väävel , fosfor . Süsinik C kuulub biomolekulide koostisesse- süsivesikud. Moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp- produkt . Hapnik O kuulub biomolekulide koostisesse. Bioloogiline roll seisneb oksüdeerimises. Kaitse roll- kasutatakse võõrorgaanika lagundamiseks. Vesinik H, vesiniksidemed on biomolekulide struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ). Mida rohkem on ühendites vesinikku, seda suurem on energeetiline väärtus- lipiidid. Lämmastik N on aminohapetes ja nukleiinhapetes. Alkaloidide baasil narkootilised ained. Fosfor P on oluline organismi energiavahetuses. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse.Väävel S leidub orgaanilistes ühendites ( aminohapped )- naha, küünte ja juuste valkudes. Vajalik valgu kolan järgu struktuuri stabiliseerimiseks.
    Mikroelemendid - sisaldus organismis alla 0,1%-raud, mangaan, koobalt , vask, tsink , floor, broom , jood (neid sisaldub ülivähe ), või esinevad ioonidena- naatrium , kaltsium , kaalium , magneesium , kloor . Kõik need, mida organism saab päevas alla 100 mg. Kaltsium Ca on luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Mg on klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talituseks. DNA, RNA- nukleiinhapete koostises. Raud Fe seob hapniku hemoglobiini koostises, rahaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus. Kaalium - ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas.
    Ainete keskmine sisaldus rakkudes.
    Orgaanilised ained
    Anorgaanilised ained
    Valgud 14%
    Vesi 80%
    Lipiidid 2%
    Anorgaanika 1,5%
    Sahhariidid 1%
    Nukleiinhapped 1,1%
    Anorgaanika. Vesi –ülesanne: ainete transport, temperatuuri hoidmine, lahusti, rakkudel rõhu hoidmine, pH tasakaalu hoidmine; organismides enamasti 70-95%.
    Orgaanika - Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõige aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH Peptiidside: kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks- valke võib nimetada ka polüpeptiidideks. Valkude omadused tulevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. 4 struktuuri ( primaar , sekundaar , tertsiaal , kvaternaar?). Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks- annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel; moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. (juuste, küünte, ämbliku niidi ja siidi koostises olevad valgud). Molekuli edasisel kokkukeerudmisel moodustub valgu kolmandat järki struktuur ehk tertsiaarstruktuur - enamasti keraja kujuga ja kannab st gloobuli nimetust ; struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist ehk kvaternaarstruktuurist. Regulatoorne (hormoonid) funktsioon (nt insuliin ). Ensüümaatiline funktsioon- (-aas lõpp nt amülaas ) lagundavad, sünteesivad. Aktiivne kaitse- antikehad kaitsevad haiguste puhul. Passiivne kaitse-küüned, karvad , okkad, sarved, sõrad (koostises, nt keratiin ). Geeniregulatsioon ( aktivaator ja repressor valgud) Transport- hapnik (hemoglobiin). Orgaanilistest ainetest on organismis kõige rohkem valke, sest neil tuleb täita palju ülesandeid. Kui valgu lahust kuumutada (nt juuste lokkimine , sirgendamine), siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad - esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku denatureerida mehaanilised tegurid (munavalge kloppimine), happed (kontsentreeritud lämmastikhape ), raskmetallid ( elavhõbe ), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jms. Valk võib nende toimel kaotada oma ruumilised struktuurid . Denaturatsiooni käigus hävivad vaid kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidside ei katke, peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks, st denatureeriva teguri mõju lakates võivad taastuda valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Renaturatsioon toimub vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuuri ei ole veel lõplikult lagunenud (keedetud munast ei arene kunagi tibupoega).
    Ülesanded: Ensümaatiline roll. biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks (inimese süljes olev valk amülaas lagundab tärklist - spetsiifiline). Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Ehituslik funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Valgulise ehitusega on nahatekised : karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud , mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset . Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon . Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud . Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud.
    Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid , vahad, asteroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites ( alkohol , eeter ). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on madalmolekulaarsed, vees peaaegu ei lahustu; asteroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (suguhormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Funktsioon: kaitse (naha alune rasvakiht , organite ümber, lindudel sulestikku kattev rasvakiht, puuviljade vahad), mürgised ained rasvkudemesse, temperatuuri kaitse, D- vitamiin ( rasvlahustuvad vitamiinid), energeetiline varuaine - annavad kõige enam energiat .
    Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur - kiire energiaallikas , näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne.
    • tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul
    • tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks . Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid .
    • glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides sälitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.
    • kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle monomeeriks on lämmastikku sisaldav suhkur.

    III Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel; ENERGIA SAAMINE. Laktoos ehk piimasuhkur - koosneb glükoosist ja galaktoosist. Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Funktsioon- energeetiline väärtus. Sahharoos =glükoos+fruktoos. See on peedi - ja roosuhkru peamine koostisosa (nö tavaline suhkur). Nukleiinhapped DNA, RNA päriliku info säilitamine ja edasikandmine (DNA); RNA-päriliku info avaldumine.
    Biomolekulid= sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (vitamiinid, aminohapped, nukleotiidid -madalamolekulaarsed). Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena.
    Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitusi- ensüümid, vitamiinid ja hormoonid ( kuuluvad valkude ja lipiidide koostisesse) ning antibiootikumid ja palju mürkained (muud orgaanilised ained).

    Vesi organismides


    • Vee omadused. Unikaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest. Suur soojusmahtuvus - soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega, see tõttu aitab säilitada organismis ka püsivat temperatuuri. Suur aurustumissoojus. Soojusjuhtivus . Pindpinevus . Kõrge keemistemperatuur. Kapillaarsus .
    • Funktsioonid. I Molekulaarne tasand. 1. Vesi on reaktsioonis lähteaineks- fotosünteesi reaktsioonis. 2. Reaktsioonis lõpp-produkt- moodustub kõige organismide rakkudes hingamise käigus; ainevahetuse jääkproduktid eemaldatakse organismist eritus - ja hingamiselundkonna kaasabil. 3. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. 4. Vesi on väga hea lahusti-enamik aineid on organismis lahustunud olekus.5. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu pH. II Rakuline tasand. 6. Kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel. Turgor on raku siserõhk , mis on tingitud osmoosist. 7. Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. 8. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik, ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt ( higistamine ). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi); kuulub nõrede koostisesse ( pisaravedelik , liigesevõie); loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju). Sisalduvas keskkonnas leiab aste viljastamine . IV Ökosüsteemi tasand. Peamine kliimat kujundav faktor oma kolme agregaat olekuga - vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel oluline roll nii veeringel kui hoovustel. Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks.

    Nukleiinhapped

    Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas . Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid .
    • DNA. EHITUS: DNA on biopolümeer , mille monomeerideks on desoküribonukleotiidid. Sarnaselt valkudele , sõltuvad ka nende omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. MOLEKULI STUKTUUR: nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C. Kui on teada DNA ühe ahela nukleotiidide järjestus, on teada ka teise ahela. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). ÜLESANDED: DNA on kromosoomide põhiline koostisosa. Suurem osa rakus leiduvatest DNA molekulidest on rakutuumas. (Vähemal määral ka kloroplastis ja mitokondris). Põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse rakus kõiki elutalitusi. Tütarrakud peavad jagunemisel saama sama info, mis lähterakus- enne jagunemist DNA kahekordistatakse. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. MOLEKULI STRUKTUURI TÄHTSUS: kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. On oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas. Kaheahalaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav. Biheeliksi muudab äärmiselt stabiilseks see, et vesinikside on küll nõrk, kuid seal on neid miljoneid . DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast.
    • RNA. MOLEKULIDE EHITUS: Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, ribossi ja fosfaatrühma liitumisel. Adeniin A, guaniin G ja tsütosiin C on samad, mis DNA koostises, aga RNA-s on T asemel uratsiil U. nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. ÜLESANNE: RNA osaleb pärilikkuse avaldumises . Erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulid jagatakse üldiselt funktsioonide alusel kolmeks: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA) 2. Transport-RNA (tRNA) 3. Ribosoomi-RNA (rRNA). Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise pika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.tRNA molekulid toovad kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri.

    DNA JA RNA VÕRDLUS

    Raku ehitus ja talitus

    Rakuteooria kujunemine

    Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Mikroskoopide leiutamine 17.sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimese mikroskoopi valmistasid 16.sajandi lõpus Hollandi prillmeistrid Hans ja Zacharias Janssen. Esimese valgusmikroskoopi valmistas inglane Robert Hook, võttis kasutusele RAKU mõiste. Anton van Leeuwenhoek uuris mitmesuguseid ainurakseid ja baktereid. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 18.s ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Rakuteooria põhiseisuskohad:
    • Kõik organismid koosnevad rakkudest
    • Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust, selle jagunemise teel
    • Rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuses kooskõlas
    Rakkude mitmekesisus .
    Rakutuuma ehituse alusel jagatakse rakud kaheks:
    • Prokarioodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle; nt bakterid.

    • Eukarioodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid; nt looma-, taime-, seene- ja protistirakud.

    Üherakulised organismid.
    Mikroskoopiliste mõõtmetega. Harilikult iseloomuliku väliskujuga. Aine- ja rakuvahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Nt bakterid, algloomas, pärmseened .
    Hulkraksed organismid.
    Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega. Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed.
    Neli põhilist koetüüpi.
    • Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustub naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima.
    • Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad nt luukude, rasvkude ja veri . Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet.
    • Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
    • Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega . Närvikoest on moodustunud pea-ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvkoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendab neutraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks.

    Rakkude mitmekesisus

    Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulisi (palju, aga tihti paljasilmaga ei näe) on mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid. Miks väiksed? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, st on oluline raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala suhe. Bakterid on nt ümarad, pulkjad, kruvikujulised jne. hulkraksetes sõltub kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on.

    Päristuumne rakk

    LOOMARAKK !!!!!!!!
    Eukarioodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. ET VIIRUSED EI OLE RAKULISE EHITUSEGA, EI KUULU NAD EI EEL- EGA PÄRISTUUMSETE HULKA! Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukariootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust.
    Tsütoplasma .
    Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid , nukleotiide, mono - ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase . Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
    Rakutuuma ehitus ja ülesanne.
    Avastati taimerakus 1831 .aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest- piirkonnad, kus kromosoomidely toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukub.
    Kromosoomid.
    Kromosoomide arv on ühe liigi piires üldiselt muutumatu. Inimesel on 46 kromosoomi ehk 23 paari. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega. Peamised kromosoomivalgud on histoonid .
    Rakumembraan.
    Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. EHITUS: Rakumebraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest.
    AINETE TRANSPORT: ainete liikumises eristatakse aktiivsete ja passiivsete transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (lisa), passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel- vesi, gaasid (O2, CO2), etanool , teised väiksed molekulid. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis . Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest (makroergilistest) ühenditest.
    Rakuorganellid.
    Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Võrgustik on seotud ka ainevahetuslike protsessidega. OMADUSED: sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid - näib karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. RIBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE: ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestest. Liiguvad tsütoplasmasse ja seal kinnituvad tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ka mõned suuremad rakuorganellid- mitokondrid ja koloroplastid- sisaldavad ribosoome. MEMRAANSE EHTIUSEGA ORGANELLID: lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed , milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustumises. MITOKONDRITE EHITUS JA FUNKTSIOON: ümbritsetud kahe membraaniga.. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine- vajab hapnikku, eraldub CO2. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogiast: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid.
    Tsütoskelett.
    Rakkude kuju põsimises või muutumised, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. EHITUS JA TALITUS: koosneb niitjatest valkudest. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Fibrillid , mikrofilamendid, mikrotuubulid . KES VEEL SEOSTUVAD: tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevatest silindrilistest tsentrioolist. Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.

    Taimerakk

    Rakukest .
    EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine - tugifunktsioon. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehaanilistele kui ka kliimateguritele- kaitsefunktsioon. Vereringe puudub- on juhtkude . Koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist- transpordifunktsioon.
    Vakuool .
    Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust- sarnanevad ehituselt ja päritolult lüsosoomidele. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli , vananedes need liituad ja tekib üks suur tsentraalvakuool- taimerakule ainuomased. ÜLESANDED: veereservuaar, võib sisaldada ka varuaineid. Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained , vanemates jääkained . Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid- nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse- on taimele kaitseks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #1 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #2 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #3 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #4 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #5 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #6 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #7 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #8 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #9 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #10 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #11 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #12 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #13 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #14 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #15 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #16 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #17 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #18 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #19 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #20 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #21 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #22 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #23 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #24 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #25 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #26 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #27 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #28 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #29 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #30 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #31 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #32 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #33 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #34 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #35 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #36 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #37 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #38 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #39 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #40 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #41 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #42 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #43 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #44 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #45 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #46 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #47 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #48 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #49 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #50 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #51 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #52 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #53 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #54 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #55 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #56 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #57 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #58 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #59 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #60 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #61 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #62 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #63 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #64 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #65 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #66 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #67 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #68 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #69 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #70 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #71 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #72 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #73 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #74 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #75
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 75 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ilmanimeta Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    biomolekulid, ainuraksed, autotroof, paljunevad eoste, makroelemendid, kaitse roll, lämmastik n, fosfor p, mikroelemendid, magneesium mg, jood i, orgaanika, ensüümaatiline funktsioon, aktiivne kaitse, iii oligosahhariidid, nukleotiidid, elutalitusi, unikaalsus, suur soojusmahtuvus, monomeere, dna koostises, toimub aine, bakterid, organellid, taimerakkudes, tsentraalvakuool, bakterirakk, eeltuumste, selliseid baktereid, spoorid, bakterite kasvuks, sigimise faas, statsionaarne faas, hääbumisfaas, mürgiseid aineid, valgusenergia, atp, glükoos, järglaste varieeruvus, võilill, ristsiire, menstruaaltsükkel, selgroogsetel, munarakk, imetajate eelis, seemne kujul, kobarloode, toodab hormoone, pärilikud haigused, ravimid, olmekemikaalid, mehhaanilised traumad, juveniilne, fertiilne periood, piiramatu kasv, agoonia, kliiniline surm, pärilikkuse kandjad, matriitssüntees, läbiviiljaks, aktivaatorvalgud, translatsioon, koodon, loomade vahendusel, koospärandumise tõenäosus, sugukromosoomid, geenmmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, inversioon, genoommutatsioonid, genoom, modifikatsiooniline muutlikus, modifikatsiooniline muutlikus, reaktsiooni norm, vähesel määral, pöörduvad, rakendusbioloogia, biotehnoloogilised rakendused, alexander fleming, biopuhastid, meristeempaljundus, agar, meristeemrakud, transgeensed hiired, eetika küsimus, organismkloon, blastomeerid, sellisel teel, somaatiliste, kloonisendid, teaduslik argument, seejärel lõhutakse, eetiline probleem, tüvirakud, pluripotentne, multipotentne, rekombinantseks dna, dna, dna, individuaalne areng, ripsepiteel, silelihaskude, vöötlihaskude, närviimpulss, sünapsid, väliskatteks, gaasivahetuse, vere ph, positiivne energiabilanss, oksüdeerimisel, suurema osa, kõhunääre, maksal, soojuskiirgus, soojusvahetus, konvektsioon, aurumine, soojustekke suurenemine, hüpotermia, aeroobne treening, anaeroobne treening, rasvapõletus, immuunsus, kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus, päikesekiirgus, närvisüsteemi ülesanded, piirdenärvisüsteem, tingimatud, unustamine, sekretsioon, imendumine, eritamine, süsivesikute tähtsus, kiudainete tähtsus, rasvade tähtsus, biootilisteks teguriteks, optimum, elavaid liike, toitumisobjekt, saagiks, taimtoiduline loom, herbivoorid, hulk loomaliike, kogu biotsönoos, ökoloogiline tasakaal, binoomid, aktualiseerunud, toidupuudus, loodusvarad, saastumistundlikud, korduvkasutust, oksiididest, freoodid, inimasustus, kaasnev saaste, tööstuslik kasutamine, montreali protokoll, rio konventsioon, genfi üldleping, bioloogiline evolutsioon, george cuvier, kõigile organismidele, populatsiooni indiviid, põlvnemisest, kunstlikku valikut, tuuma teket, kasulikud mutatsioonid, geenivool, taastuv populatsioon, või liik, geograafiline isolatsioon, ökoloogiline eraldatus, ajaline isolatsioon, signaaltunnused, seksuaalkäitumine, populatsioon, makroevolutsiooniks, organismide mitmekesistumine, kohastunud liike, sarnaseid elundeid, liitumise teel, evolutsioonilise regress, massiline väljasuremine, makroevolutsiooni aluseks, kromosoom, mikroevolutsioon, nüüdisinimene, näokolju, sotsiaalne pärilikkus

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    40
    docx
    Geenitehnoloogia eksam
    20
    doc
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    40
    doc
    Bioloogia gümnaasiumile
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    16
    doc
    Bioloogia eksami materjal
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun