· Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastumisest ja lõpeb sünni või koorumisega. Katteseemnetaimedel algab munaraku viljastamisest ja lõpeb idu moondumisega seemnes. INIMESE EMBRÜOGENEES: Lõigustumine sügoodi jagunemine 36 h pärast viljastamist. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukoor (loote arengu 1. staadium), mis jõuab emakasse. Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott)
Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil)
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused
Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees. Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni- menstruaaltsükkel- naissuguhormoonide taseme muutus, emakaseina paksenemine, emakasisese temp. Kõikumine. Sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena moodustub loode e. embüro. Organismi looteline areng e. embrüogenees. Katteseemetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Lõigustumine-sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel rakud ei kasva- moodustub kobarloode. Blastotsüst-imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele
Sügoot Kommentaar Paljunemine 2. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 -5 (tekib vastavast lootelehest); 2 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 3 - 6 (tekib vastavast lootelehest); 4 - 7 (on põisloote osa); 5 - 8 (on üks lootekestadest); 6 - 2 (isendiareng); 7 - 3 (organismirühma ajalooline areng); 8 - 9 (algab sügoodi tekkega); 9 - 4 (lootejärgse arengu üks staadiume). KÜSIMUS Paljunemine 3. Missugused inimkeha rakud ei kuulu ühegi koe koosseisu? Nimetage 2 nende rakkude ehituslikku iseärasust! Kirjutage saadud vastustest lähtuvalt üks bioloogiline järeldus, väljendage see ühe lausega (järeldus võtab teabe kokku ning lisab midagi, mis antud teabest tuleneb). Kommentaar Paljunemine 3. Seemnerakud (spermatosoidid), munarakud. Sugurakud on nn vabad rakud, mistõttu
küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta lõigustusrakk - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke lümfotsüüt - vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element mahepõllundus - looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi
Autor: ........ Mis on rakuteraapia? Ravimeetod, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakk on rakk, mille tütarrakud võivad muutuda eri tüüpi koerakkudeks Rakuteraapia näited Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustuse korral Luuüdi siirdamine kasvaja korral Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine Totipotentne tüvirakk Võib areneda mis tahes rakutüübiks. Võib anda aluse organismi arengule Pärinevad blastomeerist. (Sügoodi esimestel jagunemistel tekkiv lõigustusrakk) Pluripotentne tüvirakk Võib areneda mistahes rakutüübiks Ei arene organismiks Pärineb embrüoblastist Multipotentne tüvirakk Võib areneda teatud kudede rakkudeks Saab võtta nabaväädiverest Vähiravi Üritatakse ravida neuraalsete tüvirakkudega Usutakse, et efektiivne ravimisviis on pärssida vähkkasvaja tüvirakke Hammaste k...
viljastumise käigus) järglaste Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis. genotüüpideks. -> erinevate genotüüpidega järglased Muutlikkus- organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. * Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu! Pärilik haigus- haigus, mis määratajse sügoodi genotüübi poolt. * See saab tekkida vaid sellep, et populatsiooni isenditel on geenide ja Päriliku eelsoodumusega haigus- haigused, mis kujunevad välja pärilikkuse ja kromosoomide erivormid (alleelid, homoloogilised kromo-d). Mutatsioone põhjustavad tegurid: * Rekombineerumine väljendub Mendeli&Morgani seadustes. Suguliselt *Mutageenid- mutatsioone tekitavad tegurid. paljunevatel organismidel moodustab komb. Muut
Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Menopaus Menstruatsioon Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise algusesse nim menstruaaltsükliks Organismide looteline areng Loode ehk embrüo Looteline areng ehk embrüogenees Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu
Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus
Aju: tüvirakkude kasutamine peaks aitama Alzheimeri ning Parkinsoni tõve põdejaid. Edukaid katseid on läbi viidud hiirtega. Nahk: tüvirakkudest loodud nahka kasutatakse inimestel, kellel on suured põletushaavad. Silmad: loodetakse, et tüvirakud aitavad pimedatel taastada vähemalt osaline nägemine. Luud: tüvirakkudest oodatakse abi luude hõrenemise ravis. Edukaid tulemusi on toonud katsed koertega. Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud: need on kõige arengu võimelisemad, mis tekivad sügoodi esimestel jagunemistel. Embrüoaalsed tüvirakud: need rakud võivad ka diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid ei saa areneda tervikorganismiks. Nabaväädivere tüvirakud: need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ning säilitatakse. Hiljem on võimalik sellel inimesel neid kasutada, kelllelt need pärit on. Täiskasvanu tüvirakud: need rakud on luuüdis kogu elu Caden Ledbetter
Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e. Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel) Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene staadium Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Embrüogenees - organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Kehaväline viljastumine : 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3. Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine : 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2
embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis naise emakasse. IMETAJATE KLOONIMINE:1)Embrüonaalkloonimine-on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Mitu isendit tehakse embrüost. 2)Somaatiline e diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku. Lühidalt tuumakloonimine. Imetaja tuumakloonimise Dolly- meetod:1)Tuumadoonori udararakud.2)Munarakudoonor.3)Rakud liidetakse elektriimpulsiga [munaraku tuum eemaldatakse].4)"Vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris [Udararaku tuum].5)Embrüosiirdamine kolmandale lambale [varajane embrüo]. 6)Embrüo arenemine. Surrogaat e asendusema [ kloonlammas Dolly-geneetiliselt identne tuumadoonoriga]. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA:..somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monakloonsete antikehade tootmiseks. 1)Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga.2)Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid,millest osa toodab vastavat antikeha.Need rakud ei suuda väljaspool organismi kaua elada
arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Monokloonseid antikehi kasutatakse:*vastava antigeeni olemasolu ja konsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus.*selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust * meditsiinilises ha veterinaarses diagnostikas. Dolly meetod- Elektrilise impulsiga sunniti 6.aastase ute udarraku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,,vegetatiivse'' sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly(1996, elas 6, 5 aastat)
Ajalise isolatsiooni puhul ei saa eri liiki isendid omavaheli ristuda, sest nende sugulise aktiivsuse perrioodid ei kattu Käitumuslik isolatsioon tähendab, et eri liiki loomad küll kohtuvad kuid omavahel ei paaritu ja paaritumine ei toimu, sellepärast et partnerid ei tunne teineteist ära Mehaaniline isolatsiooniga on tegu siis, kui eri liikide genitaalid ei sobi kokku. Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine. Sügoodi eluvõimetus tähendab, et viljastamine toimub aga sügoot ei arene normaalselt. Üsna sage on hübriidide ehk ristandite viljatus, selle tuntum näide muul Hübriidid on enamasti viljatud Muul on isase eesli ja emase hobuse järglane Sebroid on isase sebra ja emase eesli järglane AITÄH KUULAMAST!
Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega ja lõpeb surmaga Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootute põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad Platsenta nimetatakse ka emakook, on vahendusorgan ema ja loote vahel, kõrvuti on ema ja loote veresooned aga vereringed ühenduses ei ole
Kloon geneetiliselt identne järglane Kui paljundame taimi vegetatiivselt, saame klooni. Taimede uudne kloonimisviis on meristeempaljundus Imetajate kloonimine: embrüo kloonimine I Embrüonaalkloonimine (loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. II Tuumkloonimine keharaku tuuma siirdamine munarakku. Imetaja tuumkloonimine Dolly-meetod 1) tuumadoonori udararakud ja munarakudoonor 2)munaraku tuum eemaldatakse 3)rakud liidetakse elektriimpulsiga 4)"vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris 5) embrüo siirdamine kolmandale lambale 6)embrüo arenemine 7)Kloonlammas Dolly geneetiliselt identne tuumadoonoriga. Siirdamine (loomal, inimestel) Embrüosiirdamine- seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamise huvi koduloomadel kui avastati folliikuleid stimuleeriv hormoon (emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon e hulgiovulatsioon)
3.On kloonitud katseloomi( hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajandusloomi( lambaid, kitsi, sigu, veiseid, hobuseid, muulasid). 4. 5.Tüvirakk on hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud lõigustusrakud totipotentsed. Embrüonaalsed rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks, kuid need ei saa arendeda tervikorganismiks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks ja paljudeks rakutüüpideks. (säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus). Täiskasvanu tüvirakud on ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda
elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Karikloode Enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis arenem blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab
transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? MPF - blastomeeride sünkroonset lõigustumist aitavad kiiresti läbi viia maternaalselt talletatud komponendid nagu MPF e mitoosi võimendav faktor, mis koosneb tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast kinaasist (CDK). Tänu sellele (ja ensüümidele, tubuliinidele, histoonidele jne) on klassikalisest rakutsüklist G1 ja G2 faasid kaotatud, mistõttu on rakujagunemine märgatavalt kiirem. - Kesk-blastula üleminek - aktiveeritakse sügoodi enda genoom. Kui varem oli jagunemine sünkroonne, siis nüüd lülituvad sisse G1 ja G2 checkpointid ja lõigustumine muutub asünkroonseks. MPF kaob, sest rakud sünteesivad MPF regulaatoreid. - Sügoodi genoomi aktivatsioon - sõltuvalt liigist aktiveeritakse embrüo genoom eri aegadel (hiir 2-raku staadium, inimene ja siga 4-8 raku staadium, veis ja lammas 8-16 raku staadium) Millest sõltub lõigustumise tüüp?
-) Otsene areng areng, kus järglane on sündides vanemate sarnane (inimene) ja hakkab siis edasi kasvama. -) Ovogenees munaraku areng. -) Tsütoginees pärast kasiokiheasi toimuv tsütoplasma jagunemine, kahe tütarrakku tekkimise eesmärgil. -) Mentstruaaltsükkel - * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Sügoot tekib, kui sperm on viljastanud munaraku. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Kliiniline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt seitse minutit enne bioloogilist surma. -) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. -) Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. -) Polotsüütides ja ovotsüütides on tänu krossingeverle erinevad geenid. -) Inimeste/embrüo rakud võivad olla kas haploidse või diploidse kromosoomistikuga. -) Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga.
Kuidas oli minu sündimine võimalik? Inimese ehk Homo Sapiensi paljunemine on võimalik ainult sugulisel teel. Selleks on vaja nii emas- kui ka isasorganismi. Viljastumisel, mis toimub munajuhas, ühinevad isa seemnerakk (sperm) ja ema munarakk. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koor...
Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte
Variatsioonirida- tunnuste muutumise määr. Var.kõv. graafiline esitus. Reak. Vorm. Geenifond(liigi kõikide geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooninormi laiades piiridies Genotüüp-(isendi geenide kogum) aga konkreetsete isendi rea.norm. Kui inimene haigestub, siis on se tingitud- pärilikkusest, keskkonnateguritest või mõlema koostoimest. (1) pärilikud haigused(2)mittepärilikud haigused (3)pärilikud eelsoodumisega haigused. Pärlikud haigused- Sügoodi genotüüp on muutunud kas(1)kombinatiivne muutlikkus(hemofiilia, lühinägelikus)(2)mutatsioonidest sugurakkudes. Mittepärilik muutlikkus-tulenevad keskkonnast (1)Lootel tekkinud haigused. (2)traumad(3)parasiidid(4)Nakkushaigused. Päriliku eelsoodumisega haigused- keskkonna tegurid kas kiirenduvad või pidurdavad päriliku eelsoo.ga haiguse teket. Haigust põhjustav geen ei pruugi avalduda.*kõrgveretõbi*alkohiolism*rasvtõbi*lühinägelikkus*rinna, kopsuvähk.
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi
võimaldabki eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Mutatsioonid jagunevad geenmutatsioonideks, kromosoommutatsioonideks ja genoommutatsioonideks. Haigused Kui inimene haigestub, on see tingitud kas pärilikkusest, keskkonnateguritest või mõlema koostoimest. 1) pärilikud haigused 2) mittepärilikud haigused 3) päriliku eelsoodumusega haigused Pärilikud on haigused mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustada kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse tekke. Teine osa pärilikke haigusi on tingitud mutatsioonidest sugurakkudes. Pärilike haiguste sünnieelseks diagnoosiks uuritakse loote rakkude kromosoomistikku.
meetodil ehk embrüonaalkloonimine. Varase embrüo lõigusturakud/blastimeerid on kõik võimelised arenema hormonaalseks tervikorganimsmiks- nad on totipotentsed. Sel teel on võimalik saada ühest väärtuslikuna testitud embrüost mitu isendit 2) Somaatilise/diferentseerunud keharaku tuumasiirdamises munaraku, mille oma tuum on kõrvaldatud. I Tuuma- toonorilt keharakk. II munarakudoonorilt munarakk. III rakud leidatakse elektriimpulsiga. IV ,,Vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris. V Embrüo siirdamine kolmandale isendile. VI Emb- rüo arenemine.Kloonimine: 1)identne keharakult võetud isendiga=saab teada juba tunnuseid jne. Rakendusbioloogia-seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Lähtekohaks oli maaviljelus ja loomakas-vatuse teke nina vanaaja meditsiin. Biotehnoloogia-bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks
Sugulisel paljunemisel valtab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lopeb sunnimomendiga (elusunnitajatel), koorumisega (lindudel) voi idu moodustumisega seemnes (taimedel). Postembrüogenees - menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Sügoot - viljastunud munarakk. embrüo - organismi lootelise arengu staadium. Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel (interfaasis) rakud ei kasva. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete poislootele. Lootekest - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel (ka inimestel) eristatakse koldkesta, kusekotti ja vesikesta. amnion - (vesikest) uks loodet umbritsevatest lootekestadest
embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud On kloonitud täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,, vegetatiivse’’ sügoodi embrüonaalse arengu. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapia. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinuid rakke või organismi
embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud On kloonitud täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,, vegetatiivse’’ sügoodi embrüonaalse arengu. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapia. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinuid rakke või organismi
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
kaksikute meetodi abil. Ühemunakaksikud on geneetiliselt identsed ja nende omavahelised erinevused tulenevad keskkonnatingimustest ning on mittepärilikud. Erinevate kaksikutüüpide võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus on vanemate erinevate geeni alleelide ümberkombineerumine meioosiprotsessis 1) ristsiirde käigus ja 2) sügoodi tekkel ehk viljastumisel (ühinevad vanemate sugurakud, mis sisaldavad kumbki 50% genotüübist). Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutlikkus. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muu tu s ( muut us geneetilises materjalis). Organismivälised tegurid (mutageenid) põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenidena
Tehakse:kui naisel esineb tervise- rike(munajuha umbus);mehe viljakuse korral.Kloonimine-identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist.Kloon-geneetiline teisik,saadud järglaskond moodustab klooni. Kloonimise 2 meetod:1)Embrüonaalkloonimine-loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend, nt loomakasvatuses.2)Tuumkloonimine-keharaku tuuma siirdamine munarakku,mille oma tuum on kõrvaldatud.Tüvirakud-lõigustusrakud-üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke. Embrüon.tüvirak-embrüoblasti rakud,mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks,kuid pole võimelisedarenema tervikorganismiks.Täiskasvanu tüvir-sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud,millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumis- potentsiaal.Tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad dife- rentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.GMO-geneetiliselt muundatud
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk: · Jaguneb pidevalt · Tekib kobarloode · Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad:
· Generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. · Idand- vegetatiivse arengu esimene staadium (idanev seeme) · Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. · Karikloode- enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. · Kobarloode- moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. · Lootekestad- loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta · Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel.
10. Nimeta Y kromosoomile spetsiifilisi geene ja nende funktsioone? H-Y antigeeni kodeeriv geen SRY geen testiste arenguks ja mehe seksuaaltunnuste kujunemiseks vajalikku faktorit TDF 11.Mis on emaefekt? Selgita, kuidas see toimib? Olukord geneetikas, kui organismifenotüübi määrab tema ema genotüüp sõltumata tema enda genotüübist. Toimub sügoodis ja seisneb ema geenide avaldumine tulemusena ootsüüti siidud mRNA ja valkude toimes regulaatorainetena sügoodi esimestel jagunemistel. 12.Nimeta protsessid, mis põhjustavad epigeneetilisi muutusi genoomis? DNA metüleerimine, histoonide kovalentsed modifikatsioonid, genoomne imprinting, geeni vaigistaminem, X-inaktivatsioon, reprogrammeerimine, emaefekt, kloonimine jne. 13.Millist protsessi kutsutakse kromatiini remodelleerimiseks? Kuidas toimub? Kromatiini ümberkujundaminel DNA ja temaga seotud valkude kompleksi
2-5paeva ja areneb naise organismis. Kloonimine, kloon. Geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Tüvirakud (lõigustusrakud, embrüonaalsed tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Tüvirakud-diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja organisme *Lõigutusrakud-koige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud, mis tekivad sügoodi esimestel jagunemistel *Embrüonaalsed tüvirakud -veidi vaiksema arengupotentsiaaliga, mis saadakse blastitsüsti sisemisest rakumassist *Täiskasvanu tüvirakud- diferentseerumata rakud, mis leiduvad mingi koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed. Neid kasutatakse juba üle saja haiguse ravis GMO Geneetiliselt muundatud organism; on geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, loomatõugude nimetus. Tegemise võimalused
· Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga 9. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist . Toimub munajuha laienenud osas. 10. Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse,viljastumisvõime umbes 36h. Toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. 11.Munarakk-36h Seemnerakk-72h 12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13. sügoodi jagunemine ehk (täielik)lõigustumine, moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad
INIMESE LOOTELINE ARENG (1.-12. NÄDAL) Inimese looteline areng (1.-12. nädal) Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi:
Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses.(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab
liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. In vitro "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Kloon ühe organismi või raku vegetatiivne järglaskond. Kloonimine geneetiliselt identsete järglaste saamine. Lõigustusrakk üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkiv rakk (kuni embrüo blastulajärguni). Lümfotsüüt vere valgeliblede hulka kuuluv rakutüüp ja organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. Meristeem taimede algkude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja milles võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimeks.
Millised Haigused on siis pärilikud? Pärilikkus tuleneb teatavasti kromosoomides paiknevatest geenidest. Kuna aga enmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, siis võimegi pärilikeks nimetada haigusi, mis määratakse ära sügoodi genotüübi poolt. Lootelise arengu jooksul võib geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende
RAKENDUSBIOLOOGIA Biotehnoloogia mõiste ja biotehnoloogia kasutavad organismid. Bioloogia on paasteadus, nagu matemaatika, keemia, füüsika. küberneetika Keemi Füüsika Matemaatik a a bioonika biokeemi biofüüsik statistika a a a BIOLOOGIA geenitehnoloogi a Meditsiin Veterinaar Põllumajandus Selektsioon Metsamajandu s biotehnoloogia Rake...
antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. asendusema ehk surrogaatema- emaimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase totipotentsus- rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervik organismiks. tuumkloonimine- selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. rakuteraapia ehk rakkravi- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega.
alusuuringutele ja biotehno.stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi. Bioonika bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Blastomeer rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk) Dendriit närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse. DNA kloonimine elusolendi DNAfragmendi paljundamine bakterikloonides. DNAkonstrukt erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel. DNAprofiili määramine DNAsõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse isiku tuvastamisel, kurjategijate ja laipade identifitseerimisel.
kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. 4. Võrdle reproduktiivset- ja terapeutilistkloonimist inimesel, too välja sarnasused ja erinevused! (Vt. lk31-32) Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps
19. Mis on generalistid? Õied sobivad paljudele erinevatele tolmendajatele. Sõltumatus: kui spetsiifilist tolmeldajat piirkonnas ei leidu, sobivad ka teised Tolmu kadu: tolmeldaja käib paljude eri liikide juures, tolm läheb "raisku" 20. Mis on paljunemine? Iga isendi võime anda algus paljudele või vähemalt ühele endasarnasele tütarorganismile 21. Mis on suguline paljunemine? Gameetide moodustumine, nende paarikaupa ühinemine ja sügoodi moodustumine 22. Kus tekivad gameedid? Gametangiumites 23. Mis on emakas? Suletud elund, milles arenevad seemnealgmed 24. Mis on risttolmlemise viisid? Geitonogaamia - ühe taime piires, erinevate õite vahel Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine
rasestumisvastaseid vahendeid, mis nendega seostuvad. 1.spermid ei jõua munarakuni- kondoom 2.reguleeritakse munaraku küpsemist- beebipillid 3.biloogiline meetod- naine jälgib mestruaaltsüklit Millised on peamised Eestis levinud suguhaigused ja kuidas on võimalik neisse nakatumist vältida? *HIV, süfilis, papiloomviirus- kasutada kaitsevahendeid Inimese looteline areng (sügoot, kobarloode, platsenta, lootevesi). *sügoot- viljastunud munarakk *kobarloode- sügoodi jagunemisel tekkinud rakukobar *platsenta- imetaja loodet ümbritsev elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga *lootevesi- vedelik, milles laps n-ö hõljub Teratogeenid. -Teratogeenid on ained, mis põhjustavad loote väärarenguid Mis annab märku sünnituse algusest, normaalne raseduse kestvus ja sünnikaal/pikkus inimesel? *kõht läheb kõvaks-algavad õrnad kokkutõmbed-lootevesi-tugevad kokkutõmbed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
