GEENITERAAPIA Kati Kõiv Geeniteraapia - mis see on? Geenravi Geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks Normaalse geeni siirdamine haigesse rakku Mutantse geeni avaldumise vaigistamine (geenivaigistus) Eesmärk Ravida kaasasündinud ja pärilikke haigusi (nt. immuunpuudulikkus, hemofiiliatõbi, Huntington jne) Ravida haigusi, mida on võimalik elu jooksul omandada (mittepärilikud) Liigid 1. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Somaatilist geeniteraapiat kasutatakse geeni-info
Küsimused lk 54 1.Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist? Geeniteraapia erineb transgeneesist kahel põhjusel. Esiteks siiratakse sama liigi geene. Teiseks neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse. 2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust loodete abortimise ja siirdatavate embrüote valiku teel. 4. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? See põhineb mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. 6
Geenivaigistus Dominantselt avalduvate haiguste kindlate mRNAmolekulide blokeerimine Või nende kiire lammutamine nn. mikroRNAde kaudu Tulemus: geen ei avaldu ehk haigus ei avaldu Geenitehnoloogia ,," Eetilised probleemid Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast Kas tegu on ravimise või inimelule uue kvaliteedi andmise vahel. Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud Geeniteraapia on väga kallis protseduur Rakendused elus 1990. a. USAs tehti esimene edukas geenravi Praeguse seisuga on aidanud geenravi üle kümne lapse kolmel neist tekkis vähk USAs läbi viidud geeniteraapia käigus paranes nelja järkjärgulist pimedaks jäämise haigust põdeva katsealuse silmanägemine Üks patsientidest ütles, et ravi parandas oluliselt tema öist nägemist, mis on küll väike muutus, kuid tema jaoks väga tähtis. Patsientidel raviti vaid ühte silma, et teist oleks võimalik kasutada kontrollimaks, kas nägemine on paranenud
Geeniravi • Sonja Gross, Ketrin Puskar, Kati Olesk ja Liina Kosnap 64.tsee • Idee tekkis 1970ndatel Ameerikas • Algselt plaaniti pärilike retsessiivsete ühe geeni haiguste raviks • 1980. aastal Martin Cline muutis DNA- d. • Esimene edukas geenravi operatsioon Ajaloost 1990. aastal USA-s. • Immuunpuudulikkusega lapsele • Osaline ravi • French Anderson • 2006. aastal Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello said Nobeli meditsiinipreemia selle eest Puust ja punaseks Mis see on? Miks see on? • Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni,
transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinu immuunpuudulikkusega lapsele. Siiski tagas see geenisiirdamine üksnes osalise ravi tüdruk vajas edaspidi toetavat ensüümravi. Geeniteraapia Geeniteraapia jaguneb kaheks: 1. Somaatiline geeniteraapia 2. Reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia Somaatiline geeniteraapia Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.
Neid GM-taimi nim. herbitsiiditolerantseteks. MARKERTAIMED- Geenisiirdamise õnnestumise kergemaks tuvastamiseks ja GM-taime äratundmiseks ühendatakse vajaiku siirdgeeniga mõnu markergeen,mis avaldub erilise tunnusena. Nt tubakataim,,millele on siiratud markerina lutsiferaasi kodeeriv geen jaanimardikalt. See ensüüm lõhustab lutsiferiini, tekitades helenduva ühendi, kui taime kastetakse lutsiferiini sisaldava veega. GEENITERAAPIA ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt taliteva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Siiratakse sama liigi geene, neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seutud vererakkudega, siis puudega lapse luuüdist eraldatud rakud viiakse rakukultuuri, neisse
Geeniteraapia Geeniteraapia Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Uusi, terveid geene võib inimese somaatilistesse rakkudesse siirdada organismiväliselt(ex vivo) või siseselt(in vivo). Esimene edukas geenravi operatsioon tehti 1990. aastal USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Käesoleval ajal toimub kogu inimese geeniteraapia somaatiliste rakkudega. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. 1. Kuidas saada kätte sihtmärk rakud 2. Kuidas sisestada funktsionaalne geen. 3. Milline osa sihtmärk rakkudest peab saama funktsionaalse geeni, et sellest oleks kasu haiguse vastu. 4
taimesordid ja loomatõud. (geneetiliselt muundatud organism) Funktsionaalne toit positiivse mõjuga toit (tugevdab immuunsüsteemi, ennetab haigestumist, parandab veresoonkonna, seedeelundkonna talitlust) Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geeniteraapia (geenravi) geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Viirusvektor - viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt indentsete järglaste tekitamine. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eritüüpi koerakkudeks. Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil
järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh embrüo) genoomis. 60. Epigeneetika teadus, mis uuriv DNA modifitseerimist (nt metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed rakud fenotüübilt erinevad, olenevalt nende asupaigast ja ajast. 61. Geeniteraapia (geenravi) geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse. 62. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. 63. Geenravi vt geeniteraapia. 64. Meditsiinigeneetiline diagnoos - 65
ühe ahela alusel komplementaarsed ahelad. 5. Mis juhtub, kui vale t RNA ilmub translatsiooni? Tekib puue ? :D Pmst küll jah. :D :D 6. Mida kujutab endast geenitehnoloogia ja geeniteraapia? Geenitehnoloogia – DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine kehaväliselt ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneetiliselt tuvastada. Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse 7. Lõpeta lause. ● mRNA molekule sünteesitakse.. transkriptsiooni ajal ● Geneetilise koodi mittemuutuvus tähendab et.. Ta on universaalne ja tema kuju ei muutu. ● valgu sünteesi lõpetab...stoppkoodon ● Ühele koodonile vastab maksimaalselt... 4 aminohapet ● kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad..
· Geenitehnika ohustab inimese tervist ja moonutab inimese suhet loodusega · Inimene ei peaks genoomiga maipuleerides häirima loodust, looma uusi liike ega ühendama seniste liikide genoome · GMO võib kahjustada tervist ja keskkonda · On kadunud osa taimede ja loomade geneetilisest mitmekesisusest · GMO isendid on konkurentsivõimelisemad kui looduslikud ja mõjutaksid tervet ökosüsteemi · Geenravi probleem on see, et geenisiirdamisi ei osata teha suunatult · Geenisiirdamisvõtted pole küllalt tõhusad · Raske on hinnata kaudseid, ootamatuid ja alles hiljem ilmnevaid mõjusi 7. Millised on geneetikaga seotud elukutsed ja teadusharud? · Arstiteadus · Taime- ja loomaaretus · Põllumajandus ja toiduainetööstus · Puidu- ja keemiatööstus · Energeetika · Materjaliteadus · Nanotehnoloogia · keskkonnakaitse
· Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte? · Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida haige lapse sündimist. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. · Geeniteraapia on väga kallis protseduur. Geeniteraapia tõhusus · Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Haigus on tingitud ühe ensüümi puudusest. See geenisiirdamine tagas üksines osalise ravi tüdruk edaspidi ka ensüümravi. · Katsetusi on tehtud tuhandeid ning praeguse seisuga on aidanud see pisut üle kümne lapse, kes kõik on olnud kaasasündinud immuunsüsteemi häiretega. Kolmel neist tekkis hiljem vähk. · Senised katsetused siiski näidanud, et geeniravi on
siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (nn. kleepuvad) otsad. Kui need fragmendid kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad. Ensüüm ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. Geenitehnoloogiad võimaldavad otseselt muuta indiviidide pärilikke omadusi. Tähtsaimad rakendused selles valdkonnas on transgeensete organismide (nn. GMO) loomine ja geeniteraapia (geenravi) inimesel. Peale nende põhinevad geenitehnoloogilistel meetoditel nii sünnieelne kui ka sünnijärgne pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika ja inimeste (sh. kurjategijate) tuvastamine ,,DNA- sõrmejälgede" metoodika abil. 2.1 Geeniteraapia Inimesel on tuntud üle 3000 päriliku puude või haiguse, mis on dingitud üksiku geeni defektist. Enamasti on need geneetilise avaldmise poolest retsessiivsed. Mõnedel
Geeniteraapia geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste ravimiseks või leevendamiseks. Normaalne geen siirdatakse vigase geeniga inimese somaatilistesse rakkudesse. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus. Geenravi aka geeniteraapia Geneetiliselt muundatud organism transgeenne e siirdgeenne organism Genoomipank bakterikolooniates säilitatav genoomi DNAfragmentide kogum Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükoos suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat GMO vt 3 mõistet tagasi Gonadotroopsed hormoonid rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas.
M. R. Capecchi, M. J. Evans ja O. Smithies, kes pälvisid selle eest 2007. aastal Nobeli meditsiinipreemia. 8. Kui kaua kulub uue nokaut-hiireliini loomiseks? Uue nokaut-hiireliini loomiseks kulub keskmiselt aasta. 9. Mida kujutab endast kimäär? Kimäär on bioloogiliselt erineva genotüübiga ja eri organismidest(sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism. Õ. lk. 49-54 1. Milles seisneb geeniteraapia? Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. 2. Kes oli esimene inimene, kellele tehti geenravi? Esimene inimene, kellele tehti geenravi oli Ashanti De Silva. 3. Millest sõltuvad geeniteraapia võimalused? Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. 4. Kui mitut pärilikku puuet või haigust on inimesel tuntud? Millest need tingitud on?
18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM- taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse? 21. Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita argumente oma arvamuse toetuseks. 22. Milles seisneb geeniteraapia? Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? 23. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? 24. Kuidas suhtud Sina geneetiliste defektide varajasse diagnoosimisse (loote- või väikelapse eas) ja inimesele teatamisse? Põhjenda oma seisukohta. 25.Mida tähendab mõiste ,,DNA-sõrmejäljed" ja mis eelis on neil võrreldes tavaliste sõrmejälgedega? RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSTELE VASAMINE 1
...on uu(t)e geeni(de) viimine geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse, eesmärgiga ravida eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Erinevus transgeneesist: siirdatakse sama liigi geene neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse siiratud geenid ei pärandu järglastele Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Transgeensed organismid Geneetiliselt muundatud organismid (lühendatult GMO) - nim organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeensed organismide tähtsus Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendid, antikehi, verehüübimisfaktoreid, kasvufaktoreid.
GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogseid protsesse. 3. Paljud geenitehnoloogia laborid maailmas loovad geeninokaudiga hiiri. Miks seda tehakse? Nende uuringute peamine eesmärk on hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüübilise tähenduse selgitamine ning inimese pärilike haiguste olemuse avaldumiskäigu uurimine hiirmudelil. Lk. 54 1. Miks ei ole geeniravi seni kiuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole veel täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke. 2. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust. 3. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? See põhineb mutansete geenide ärandumisel DNA-proovide abil. 4. Selgitage, milles seisneb polümeraase ahelreaktsioon (PCR) ja milleks seda kasutatakse.
(Geeninokaut) TRANSGEENSED TAIMED: põllumajanduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel (parem kvaliteet, taluvus, vastupidavus jms) 8. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga, geeniteraapia (õp lk 49-50). Geeninokaut, geenivaigistus (lk 47 ja 50). Konspekt ja õp lk 47 – 50. GEENINOKAUT- suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeniavaldumise välistab. GEENIVAIGISTUS- kindlad mRNA-molekulide blokeerimine/ kiire lammutamine, mille tulemusena geen ei avaldu. GEENITERAAPIA- geenravi seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakakudesse.
siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine. Geeniteraapia rakuteraapiast: Rakuteraapias on eelduseks see, et tüvirakud võetakse samalt isendilt, et need tüvirakud, mis võeti, siiratakse ka samale isendile. Geeniteraapias on lihtsalt sama liiki geen. Geeniteraapias siiratakse geene, rakuteraapias rakke 2/54) Geenravi ei ole laialt levinud kuna edu on olnud vahelduv. Mõni kord on pärast geeniravi tekkinud pahaloomuline kasvaja või isik on surnud. Geeniravi tulemused ei ole olnud piisavalt stabiilsed, et neid rakendada üliüldises meditsiinis. 7/54) DNA-sõrmejäljed genoomi DNA lühikeste kordusjärjestustel on väga suur individuaalne muutlikkus. See on parem kui sõrmejälgede meetod kuna sõrmejälgede jätmist saab kurjategija vältida, kasutades kindaid või lihtsalt neid
Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist ? Geeniteraapia puhul siirdatakse somaatilistesse rakkudesse terveid inimgeene või vaigistatakse mutantse geeni avaldumine; rakuteraapia korral siiratakse haigesse või kahjustunud koesse vastavalt diferentseerunud rakumasse ning transgeneesi puhul siirdatakse ühe liigi plasmiidi või viljastatud munarakku teise liigi geene ning see muutus on pärandatav järglastele. Miks ei ole geenravi seni laialt levinud ? Geeniteraapia on väga kulukas protseduur, mille edu ei ole olnud kõige parem. Geeniteraapiale on mõnel korral järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel informatsioonil ? Need võimaldavad vähendada raskete ravimatute puuetega laste sünnisagedust vastavate geneetiliste defektidega loodete abortimise ja siiratavate embrüote valiku teel.
· Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GMO-aretuse vastu: · Kahjurid võivad muutuda immuunseks · Geenid võivad üle kanduda umbrohule · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad · Geenisaaste · Allergeenne valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu. GEENITEHNOLOOGIA Geeniteraapia ehk geenravi Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1)asendada haige geen tervega ; 2) Vaigistada haige geen. · Siiratakse sama liigi geene (inimese geen inimesele, loomad loomadele) · Geenid siiratakse ainult somaatilistesse rakkudesse ( keharakud- somaatilised) · Ei pärandu järglastele Näide: diabeet ( kõhunääre ei sünteesi insuliini) GEENRAVI · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese
muutmisel. 36. Mis on geeninokaut? GM-organism, mille muunsamine on oma olemuselt transgeneesile vastupidine. Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse ta funktsioon, kuna muutus toimub DNA struktuuris, pärandub see geneetiline muutus ka järgalsete siis, kui muundatud organism on elu- ja paljunemisvõimeline. 37. Milles seisneb geeniteraapia? Geeniteraapia ehk geenravi esineb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osadel juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises.
Transgenees võib kanda mingi allergiat põhjustavat valku kodeeriva geeni toidutaimele, mis varem enamikule inimestest allergiat ei tekitanud. See juhtus GM-sojaoaga, millesse siirdati brasiilia maapähkli geen. GEENITERAAPIA Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega indiviidi mingi koe (organi) rakkudesse.Osal juhtudel toimub mutantse geeni avaldumise vaigistamine Sarnaneb transgeenidega -siirdatakse sama liigi (inimese) geene -neid geene siirdatakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ning ei pärandata järglastele ·Geeniteraapia võimalused sõltuvad puude olemusest ja ulatusest ·Kuigi esimene geeniteraapiline operatsioon tehti USA s 1990 a
Geenisiirdaja - vt. geenivektor. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika, insenergeneetika) - molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia - molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geeniteraapia (geenravi) - geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse. Geenivaigistus - geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Geenivektor (geenisiirdaja) - rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle
Transgeensest rakust kasvatatakse taim, mis on kaitstud kahjurputukate eest). Geenivektori ülekandeks kasutatakse agrobakterit. GM-taimede loojad ja levitajad väidavad, et nende kasvatamine on odavam, produktiivsem ja keskkonnasõbralikum nind oluliste toidukultuuride toiteväärtust saab mitmel viisil suurendada. Geeniteraapia Inimesel on tuntud üle 3000 päriliku puude või haiguse, mis on tingitud üksiku geeni defektist. Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutante geeni avaldumise vaigistamises. Inimesele siiratakse sama liigi geene; neid geene siiratakse vaid somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb protseduuri korrata iga puudega järglase juures. Geenivaigistus. Meetod seisneb kindlate mRNA- molekulide blokeerimises või kiires
annaabi.ee 
