Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitl...
Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. Lehtedesse, õitesse ja viljadesse tungivad Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme leheroodudena. 2. Mis on juhtkude? Mis on juhtkimbud? Mis on nende ülesanded taimes? Juurt ümbritseb kattekude. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse
3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad
Õistaime organid ja koed Vegatiivsed e kasvuorganid: 1. Juur 2. Vars 3. Leht Generatiivsed e paljunemisorganid: 1. Õis 2. Vili Kude on ühetaolise ehitusega rakkude rühm, mis täidab kindlat ülessannet. Peamised taimsed koed: 1. kattekude 2. põhikude 3. juhtkude Tunnus Kattekude Juhtkude Põhikude Ülesanne Kaitse- ja gaasivahetus, Ainete transportimine Säilitus- ja mullast vee ja tugiülesanne. tugiülesanne, omastamine. fotosüntees. Ehitus Ühekihiline, koosneb Koosneb puidu- ja Õhukese kesta ja suure elusatest värvitutest niineosast. vakuooliga
Liikumine on sirgjooneline: vesi võib voolata rakust mööda läbi apoplasti või rakust rakku läbi sümplasti plasmodesmi. Vee absorptsioon juurte poolt peetakse passiivseks, kuid seda mõjutavad mitmed tegurid nagu nt rakkude respiratoorsed inhibiitorid, kõrge CO2 tase ja madal O2 tase. 2. Peamine veeliikumise tee läbi taimede on mööda puiduosa juhtkoerakke, mis on süsteem omavahel ühenduses olevatest avatud kanalitest. Soontaimede silmatorkavaks tunnuseks on juhtkude, ksüleem ja floeem, mis juhivad vett ja toitaineid erinevate taimeorganiteni. Juhtkude ulatub lakkamatu süsteemina teistesse taimeorganitesse nagu oksaharud, lehed, õied ja viljad. Ksüleemi kude hoolitseb vee, lahustunud mineraalide ja juhuslike orgaaniliste molekulide ülespoole transpordi eest läbi taime. Floeem hoolitseb esmaste orgaaniliste ainete ümberpaigutamise eest sünteesi paigast talletamise või ainevahetuse toimumise kohta. 3
Vars maa sees risoomina Paljasseemnetaimed: Tähtsus looduses: Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Erosiooni takistajad Toiduks loomadele Liiksus: Harilik kadakas Harilik mänd Harilik kuusk Harilik jugapuu Nulg Ebatsuuga Lehis- kaotab talveks lehed Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Puitunud vars- aitab kõrgemaks ja võimsamaks kasvada Üsna hästi arenenud juhtkude Paljunevad seemnetega- tagab selle et neid on rohkem, nimetus tuleb sellest et nende seemned on paljalt käbisoomuste vahel Igihaljasus- elavada talve paremini üle, sest okkad on kaetud tugeva vahakihiga ja aurumine on okastest väiksem Õistaimed: Tähtsus looduses: Viljad jaa seemned toiduks Ravimina Rikastavad õhku hapnikuga Liiksus: Sarapuu Tulp Moon Kask Mais Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab:
*Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael Viib sugurakud sigimikku. *Sigimik Toimub viljastumine. *Kroonlehed meelitavad putukaid ligi. *Tolmukapea tänu sellele arenevad tolmuterad. *Tupplehed Kaitsevad sisemisi õieosi. 6
Siin asuvad valkude sünteesiks vajalikud ribosoomid. - Golgi kompleks talitleb valkude modifitseerija ja transportijana. heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonist. autotroof organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida kehavälise energiaallika kaasabil. Floeemirakud transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid Floeem ehk niineosa taime juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (glükoos). Ksüleemirakud transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Ksüleem ehk puiduosa taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S. Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu.
Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palu kloroplaste. See kude paikneb peamiselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe. 3. juhtkude Juhtkude koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse. 4. kattekude Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine, mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka
kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3
kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,...
TEADUSLIK UURIMISMEETOD * Määran tasandid: Harilik mänd - Liigiline tasand. Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegu...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist....
-arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid).Organismi ehitust uurib anatoomia.Organismi talitlust urib füsioloogia. Populatsiooni tasand-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni.Loomade käitumist uurib etoloogia.
10. Sammalde tähtsus inimese elus. Kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses. Rabaturvas on sobiv allapanu loomafarmides, sest see seob gaase ja peab kinni vedelikke. Turvas on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Turbast saadakse tõrva, vahasid, õlisid, parafiini, värvainei. Turbasammaldel on ka bakterivastased omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud. Neil kujunesid ka organid: juured,varred ja lehed. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenu juhtkoega taimi nimetatakse soontaimedeks 12. Sõnajalgtaimede 3 rühma. Kollad, osjad ja sõnajalad 13. Paljasseemnetaimede tunnused. Okkastega ja igihaljad puud või põõsad.väga hästi arenenud juhtkude. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis :
· Valgud - Valkude töös seisneb elu · Nukleiinhapped: DNA(Säilitab infot), RNA(Realiseerib infot) 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. · Tsütoloogia uurib raku ehitust ja talitust 3. Koe tase Kude - sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Loomade koed: Lihaskude, närvikude, rasvkude, sidekude, epiteelkude Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Taimede organid on: Juur - hoiab kinni mullas, toitaineid imeb mullast. Vars - transpordib vett ja mineraalaineid, orgaanilisi aineid. Leht - fotosüntees. Okas on ka leht. Õis - Õistaimedel
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
6. Leia alljärgnevatest lausetest kolma mõistet, mida on valesti kasutatud. Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige. Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8. Tabelis on hõimkondade kaupa taimeliikide arvud maa ilmas ja Eestis: Hõimkond liikide arv maailmas liikide arv Eestis Sammaltaimed 20 000 530 Sõnajalgtaimed 12 000 50 Paljasseemnetaimed 600 4
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis
Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni
seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidid: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup:
tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda. Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Tõmbejuured on krookustel, liiliatel, nurmenukkidel, jänesekapsal. Pika ja nõrga varrega taimedel on ronijuured(luuderohi)Ronijuurte ül on hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühma nim koeks. Taimekoed jaotatakse 2 suurde gruppi.(Alg-ja püsikoed)Püsikoed jaotatakse vastavalt ehitusele ja ül nelja rühma(põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude)Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks) Algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained:tärklise ja valgusterad, harva õlitilgakesed. Varuained on olulised, et ta saaks hakata uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvada. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes.Kattekoe rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval
teostab, ühendab naaberrakke ja laseb pooride kaudu välja vajalikke aineid. 10. Mis on osmoos, tähtsus taime elus? Vastus: Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsertatsiooniga lahusest suurema kontretatsiooniga lahusesse. Rakku tunginud vesi tekitab siserõhu, see annab taimedele tugevuse ja kuju. 11. Mis on kude? Vastus: Kude on ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm. 12. Iseloomusta tähtsamaid taimekudesid (algkude, põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude), nimeta nende ülesanded. Vastus: Algkude Väikesed, väljakujunemata, kiiresti paljunevad rakud. Tekitavad teisi kudesid. Kattekude Tihedalt üksteise kõrval, noortel taimedel tavaliselt ühekihiline, värvitud elavad rakud. Mineraalainete omastamine. Põhikude Rakud enamjaolt õhukese kesta ja suure vakuooliga, asub enamasti kloroplastides. Fotosüntees, ainete säilitus ja tugiülesanne. 13
turbaks. • Turbakihi aastane juurdekasv on ~ 1 mm Sammaltaimede tähtsus • Turbasammaldest (jm taimsest materjalist) tekib turvas, mis on tähtsaks loodusvaraks. • Toodavad fotosünteesi käigus O₂-te. • Säilitavad mulla niiskust. • Tekitavad kasvupinnast teistele taimedele. Kokkuvõte – sammalde tunnused 1. Sammaldel on varred ja lehed, seega on tegemist kõrgemate taimedega; 2. Sammaldel on juurte asemel risoidid; 3. Puudub juhtkude – soonteta taimed; 4. Samblad on eostaimed; Küsimused ja ülesanded • Mis iseloomustab sammaltaimi? • Miks on sammaldele kasulik kasvada tihedalt koos? • Mille poolest võib öelda, et samblad on arenenumad, kui vetikad? • Miks on sammalde lehed väga õhukesed? • Mis eristab gameto- ja sporofaasi? • Kuidas tekib turvas? Täida skeem sammaltaimede süstemaatika kohta SAMMALTAIME D
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude , mille osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestadest. otsmised kestad on lagunenud ja tekkinud pikad torujad moodustised , mis ühendavad taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga ,
Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljalt käbisoomuste vahel. Meil kasvavad paljasseemnetaimed on mänd ja kuusk. Paljasseemnetaimel ei ole lehti, marju ega vilju. Neil on ainult okkad ka käbid, mille vahel kasvavad seemned. Paljasseemnetaimed on lihtsama siseehitusega ja nad on ürgsemad. 14.Sõnajalgtaimede iseloomulikud tunnused (102). Nimeta meil kasvavaid sõnajalgtaimi.(103-104) Neil on vartes ja lehtedes tugi-ja juhtkude ning lisaks hästi arenenud võsule ka juured. Kõik paljunevad eostega. Eestis kasvavatel sõnajalgtaimedel pole maapealset vart, see on risoomina mullas. Eestis kasvavad sõnajalgtaimed on laanesõnajalg, kilpsõnajalg ja maarja-sõnajalg. 15.Sammaltaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid sammaltaimi (98-100) Sammaltaimedel pole juhtkude ega juuri. Vee ja muude ainete omastamine ning liikumine varres on raskevõitu ja aeglane. Sammaltaimed kasvavad vaid kuni 70 cm pikkuseks.
puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidd: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse)
Rakku ümbritsevad rakukest, rakumembraan ja poorid. Raku sees on rakutuum ja tsütoplasma. Tsütoplasmas on vakuoolid ja plastiidid. Plastiidid jagunevad kloroplastideks, kromoplastideks ja leukoplastideks. Seletused mõistetele kromosoomid, tärklis, tselluloos, pärilikkusaine, risoom. Algkoed ja püsikoed on... + püsikoed jagunevad... . Kudedest moodustuvad taimedel mitmesugused organid. Need jaotuvad: kasvu- ehk vegetatiivseteks ja paljunemis- ehk generatiivseteks organiteks.
sporofüüdiks. Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ning kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks. Siluris ilmusid uued embrüofüüdid, mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu seemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Süstemaatika
Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll · Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse · Leukoplaste (sisaldavad varuaineid)
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
esinevad kõikides organismides. Teadus: molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, elukeemia Näiteks: sahhariidid, lipdiidid, valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). 2.2. Rakuline tase Organellid – raku koostisosad. Rakud on väga erinevad. Teadus: tsütoloogia Näiteks: kloroplastid taimerakus, punane verelible ehk erütrotsüüt, kobarloode. 2.3. Koe tase Sama ehitusega rakud koonduvad kokku ja moodustavad koe koos vaheainega. Teadus: tsütoloogia Näiteks: Taime koed – juhtkude, säilituskude, tugikude; Inimese koed – epiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude. 2.4. Organi / Elundi tase Organi moodustavad koosvalitsevad koed, mis täidavad ühist ülesannet. Mõned elundid ei ole terviklikud, näiteks veri, mis on vereringe + kõik veresooned. Taimedel ei ole elundeid, neil on organid ja need ei koondu elundkondadeks. Näiteks: magu, nahk, juured, vars, lehed ehk okkad, õied, vili, käbi. 2.5. Elundkonna / Organsüsteemi tase
Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsa...
Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud Intensiivse paljunemisvõimega Ei ole Tekitavad kõigi kudede rakke Tekitavad sama koe rakke Väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, Erineva suurusega, plasmat suhteliselt
Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23) 1. Millised on elu tunnused (7), mis on iseloomulikud kõigile organismidele? · Koosnevad rakkudest · Paljunemisvõime · Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljassee...
selgemini üherakulistel organismidel; hulkrakses organismis elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud Rakkude talitlust ja ehitust uurib tsütoloogia Hulkraksetes organismides rakud enamasti diferentseerunud nende ehitus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega Kude sarnase ehituse ja talitlusefa rakud koos vaheainega (histoloogia) · Inimese põhilised koetüübid: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude · Taimel: katte-, põhi-, tugi- ja juhtkude Koed on koondunud elunditesse (kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni) Katteseemnetaimede organid on juur, vars, leht, õis ja vili loomadel tunduvalt rohkem Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse · Taimedel puuduvad · Hulkraksetel loomadel kümmekond elundkonda Üherakuliste puhul raku ja organismi tase kattuvad Homöostaas sisekeskonna stabiilsus Füsioloogia käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni
osad, mille põhiülesandeks on vee ja mineraalainete hankimine mullast. Leht Lehe ülesanded ja kasv. Lehe põhiülesandeks on fotosüntees. Peamised lehte varrest eristavad tunnused on lehe kasvu toimumine ainult teatud piiratud aja vältel, ja see, et leht harilikult endal teisi organeid ei kanna. Ontogeneesis arenevad lehed varre tipmisest algkoest külgmiste väljakasvudena. Lehe kasv võib toimuda areneva lehelaba paljudes osades samaaegselt. Kudedest diferentseerub esmalt juhtkude. Mesofüll diferentseerub alles pärast pearoo väljakujunemist. Lisaks: Lehe osad ja suurus, lehe kuju, lehestik, lehtede varisemine. Fotosüntees Fotosünteesi mõiste ja summaarne võrrand. Fotosüntees on protsess, mille käigus valguse energia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. See on redoksreaktsioon, milles elektron viiakse elektronidoonorist (H2O) elektroniaktseptorisse (CO2). Selle redoksreaktsiooni elektronidoonoris on
Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ning kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks. Siluris ilmusid uued embrüofüüdid, mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab eluseemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi.
Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub Pärilikkusaine koondub Tütarkromosoomid avalduvad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks 1)algkude Taimkoed: a) tipmine algkude b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed: Sidekude tugi-, toite ja kaitsefunktsioon Lihaskude liikumine, toestamine Närvikude erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine Kattekude on naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Ülesanne katta teisi kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval.
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kog...
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit)
Noore taimeraku kest suure veesisaldusega ja elastne, see võimaldab kasvamist ja arenemist Kesta läbivad poorid(läbi pääsevad vesi ja madalamolekulaarsed ühendid osmoosi ja difusiooni abil) Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb, poorid ahenevad = ained ei saa läbi tulla ja tsütoplasma ja organellid hävivad Kest takistab liikumist Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon (korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon Juhtkude trahheed ja trahheiidid Plastiidid Ovaalsed organellid Annavad taime eri osadele värvuse Eristatakse kloroplaste roheline pigment klorofüll, osaleb fotosünteesiprotsessis - leht kromoplaste punane või kollane pigment karotinoid tolmeldajate ligimeelitamiseks või seemnete levitamiseks viljad ja õied leukoplaste pigment puudub sisaldavad varuaineid kartul(tärklis) Kloroplast
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
