Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti.
Hingamis- hingavad läbi kogu hingavad läbi kogu kehapinna, kehapinna. Paelussid elundkond kehapinna. kasutades peremeesorganismi peaaegu ei liigu, mistõttu veres lahustunud hapnikku. nende hapnikuvajadus on väike. Sigimiselundkond on väga Seoses parasiitse ehk hästi arenenud, loomad on nugieluviisiga on imiusside peale üksikute erandite sigimiselundkond väga hästi Ripsussid on liitsugulised
ELUNDID JA ELUNDKONNAD Koostas: Kristel Mäekask ELUNDID Ühiseid ülesandeid täitvad koed moodustavad elundi. Nahk Luud Lihased Kopsud Magu Neerud ELUNDKONNAD Ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. seedeelundkond hingamiselundkond tugi- ja liikumiselundkond erituselundkond vereringeelundkond sigimiselundkond närvisüsteem sisenõrenäärmed SEEDEELUNDKOND Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. HINGAMISELUNDKOND Tagab gaasivahetuse. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Toetab keha ja kaitseb organeid. ERITUSELUNDKOND Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. VERERINGEELUNDKOND Tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise. SIGIMISELUNDKOND Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu.
varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes? Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Kokkuvõte
Organismi üldehitus Sarnased rakusd moodustavad kudesid.Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.Sarnased organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.Organsüsteemid moodustavad kokku terviku organismi.Eristatakse järgmisis kudesid:epiteelkude,lihaskude,närvikude ja sidekude. Epiteelkude:näide:nahk Närvikude:näide:peaaju Lihaskude:näide:südamelihas Sidekude:näide:kõrvalesta toes Elundkonnad: 1.katteelundkond 2.närvisüsteem 3.vereringeelundkond 4.tugielundkond 5.seedeelundkond 6.hingamiselundkond 7.erituselundkond 8.sigimiselundkond 9.endokriitsüsteem.
Ringelundkond ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig · Transpordib kehas aineid. ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk Sigimiselundkond on tagada ainete kiire transport · On vajalik järglaste saamiseks kehaosade vahel. · Inimese sigimine toimub · Vereringe kaudu toimub ka suguliselt. immuunsüsteem. · Järglasi saadakse mehe ja naise · Ringelundkond osaleb: 1)
5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9. Liik (sarnased tunnused, geenid, nõuded elutingimustele ja annavad sigimisvõimelisi järglasi ) 10. Kooslus (nt taimekooslus järves) 11. Ökosüsteem = elukoosolus + eluta osa 12. Biosfäär
munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad
2.2 Inimorganismi ehitus 1.Rakud ja koed · Sama talitlusega ja sarnase ehitusega moodustuvad koe (kude) · Organ ehk elu,koosneb mitmest koest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. · Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. ·...
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. ...
2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond org...
Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega. Sigimiselundkond toodab sugurakke, uues organismi arengulooja. Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad. Nahk on eritusorgan(higi). Retseptoritega(närvirakkude kogumis) tajume valuja temp. Nahk sünteesib ühendeid(vitamiin D ja melaniin). Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, tolmu jms. Marrasknahast koosnevad ka karvad, juuksed, küüned
Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt.
vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele · Põhikoetüübid on epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seede-, hingamis-, ringe- ja erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid ning sigimiselundkond. KOED Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna ja kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiriteb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval · Vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab teda alloleva koega ja samas eraldab; ehk siis toetab ja seob sidekoega)
Koibik Phalangium opilio Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Koibikulised (Opiliones) Sugukond: (Phalangiidae) Perekond: (Phalangium) Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugk...
1. Embrüogenees- lootearegng. (algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnitusmomendiga(elussünnitajatel), koormisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel)) 2. Ontogenees- isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittegulisel- vanemorganist eraldumisest surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6. Kliiniline surm- inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul M...
3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid
Närvisüsteemi kuuluvad kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem, mille moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid(närvid). Sisenõresüsteem: selle ülesandeks on reguleerida organismi eluavaldusi. Paljud elutalitlused on hormonaalselt kontrollitavad. Hormoonid on ained, millel on kindel toime teistele rakkudele ja organismidele. Sisenõresüsteemi kuulub kõhunääre, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealsed, sugunäärmed. Sigimiselundkond: selle ülesandeks on järglaste saamine, sest inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Suguelundkonda kuuluvad peenis, seemnesari, munasari, munandid, tupp, emakas jne. homöostaas: organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest nt võib inimene olla kuumas saunas või külmas vees, kuid keha temperatuur püsib ikkagi 37o juures, me võime teha mis iganes aga
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
Kuidas oli minu sündimine võimalik? Inimese ehk Homo Sapiensi paljunemine on võimalik ainult sugulisel teel. Selleks on vaja nii emas- kui ka isasorganismi. Viljastumisel, mis toimub munajuhas, ühinevad isa seemnerakk (sperm) ja ema munarakk. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koor...
Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Millised on embrüogeneesi etapid? Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedest? 1)Lõigustumine-tekib moorula e kobarloode 2)Põisloote teke 3)Karikloote teke 4)Organite teke Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned ja karvad. Keskmisest lootelehest tugi-, liikumis-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. 5.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe. 6.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele.
Inimesele iseloomulikud tunnused?(8) 1) Suur aju- inimesel ligikaudu 1400 cm3, ahvidel 3x väiksem. 2) Kahel jalal liikumine 3) Aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. 4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. 6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas. 7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toe...
alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse kolme: välimine(ektoderm) närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap; sisemine(entoderm) seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine(mesoderm) tugi-ja liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond. Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng Platsenta(emakook) imetaja(ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkuakasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Nabanöör/nabaväät - on suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat. Nabanööri kaudu saab loode toitaineid ja hapnikku. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine mujajuhasse.
Ühistalitusega elundid koonduvad elundkonnaks. Inimese puhul on nendeks katteelundkond (nt. nahk; kaitseb keskkonnamõjude eest), tugielundkond (võimaldab liikuda), seedeelundkond (lagundab toitu), hingamiselundkond (varustab organismi hapnikuga), ringeelundkond (transpordib kehas aineid), erituselundkond (eemaldab kehast mittevajalikke aineid), närvisüsteem (koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni), sisenõresüsteem (reguleerib organismi eluavaldusi) ja sigimiselundkond (vajalik järglaste saamiseks). Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (asub pea-ja seljaajus, toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks). Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid. 9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse
3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga. 4) Erituselundkond. Sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. 5) Vereringeelundkond. Kindlustab keha köikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. 6) Sigimiselundkond. Ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine 4. Naha ülesanded Nahk koosneb marrasnahast ja pärisnahast (ka nahaaluskoest). Naha ülesandeks on kaitsta organismi, säilitada kehatemperatuuri, see on eritusorgan ja omalaadne meeleelund. Selles sünteesitakse ka möningais ühendeid. 5. Millest moodustuvad koed, elundid, elundkonnad 1) Koed moodustuvad erinevatest kudedest (p. 2).
1.viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. 2.kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 3.Inimese viljastumine on kehasisene. Toimub munajuhas. Munasarjades tekivad munarakud. Loode areneb emakas. Naine on viljast...
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organi...
5. Osa ürgjuti ümbruses rakke liiguvad sisemise ja välimise lootelehe vahele ja moodustavad keskmise lootelehe mesodermi. Lootelehtedest edasine areng: Embrüonaalne induktsioon- kõik kudede ja organite tekked on omavahel seotud. 1. Välimine lootelehtnärvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude, küüned,karvad,hammaste vaap. 2. Keskmine lootelehttugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- sigimiselundkond. 3. Sisemine looteleht seede- ja hingamiselundkond. Embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. nim. biogeneetiliseks reegliks. POSTEMBRÜOGENEES- ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE ARENG- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega. (roomajad,linnud,imetajad sh inimesed) MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. (selgrootud, mõned selgroogsed): 1
1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda k...
Paljunemine Mittesugulisel paljunemine on kiire ja arvuka järglaskonna ja saadakse samade tunnustega järglane. Õis on sugulisel paljunemise organ. Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu. Rakkude jagunemine Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis. Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine). Joonis 2.1.1 (5.6) Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jag...
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks · Tsütoplasmavõrgustik teised ained sünteesivad · Rakutuum juhib raku elutegevust ja paljunemist · Mitokondrid varustavad energiaga · Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus 1B Koetüübid
vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga...
ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond, eritus- ja sigimiselundkond c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid, nahk 12. Milline tähtsus on platsental? Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega. Sed aläbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkprodukitd. Platsenta eritab naissuguhormoone. 13. Milline tähtsus on looteveel? Kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse
Ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatav välimine looteleht ja sisemine looteleht. Hiljem moodustub ka keskmine looteleht. 5. milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus Karikloote etapp on kõige kriitilisem, sest siin võivad tekkida kõige suuremad kõrvalekalded. 6. millised organid tekivad lootelehtedest? Loetle VÄLIMINE LOOTELEHT närvisüsteem ja meeleelundid, nahk ja selle tekised KESKMINE LOOTELEHT luud ja lihased, vereringe-,eritus- ja sigimiselundkond. SISEMINE LOOTELEHT seede ja hingamiselundkond 7.kirjelda inimese loote arengut (õpikus oleva tabeli alusel, kirjeldades tähtsamaid muutusi arengus elunädalate järgi) Rasedusnädal Keskmised Areng mõõtmed ja kaal 1. nädal 100-rakuline Sügoot lõigustub ja areneb blastotsüst, mis kinnitub kobar emakaseinale.Moodustub platsenta. 3
38. Looteline areng e. Embrüogenees. Etapid inimesel: morula e. Kobarloode; blastotsiit e. Põisloode; gartreela e. Kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. 41. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. 42. Geneetika üleasnne vererühmadega: Vererühmad POLÜALLEELSUS 1
Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta (imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel tekkinud elund). Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks. 1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade välistunnustega.
Sisenõrenäärmed ja nende tuntumad haigused Elundkonnad Elundkonna moodustavad elundid, mis täidavad ühiseid funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator
1.)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus ...
allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt) tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse; areneb blastotsüst 7 päeval pärast viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta; embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene;
munarakk kuni aastasadu algab viljastumisega allub biogeneetilisele reeglile Millistest lootelehtedest millised elundid, elundkonnad tekivad (ühendada)? Välimine looteleht (ektoderm)- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht (mesoderm)- tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht (entoderm)- seede- ja hingamiselundkond 9. Lootejärgne areng taimedel, loomadel (võrdlus) Taimed Loomad ajavahemik, kus midagi ei olemas puudub arene noorus, suguküpsus ja ei saa kindlalt piiritleda on võimalik kindlalt vananemisjärk piiritleda
Bioloogia uurib elu 1. Mõisted: Populatsioon- kindla maa-ala (nt Peipsi järve vetikad) Ainevahetus- biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust) Molekulaa...
ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust · Sigimiselundkond Joonis: munasarjad, munandid ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini 4)välisärrituste vastuvõtt 5)kaitseb alumisi kudesid vigastuste, sissetungi ning vee eest IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid
ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe e mesodermi. Sisemine looteleht-seede- ja hingamiselundkond. Välimine looteleht- närvisüsteem, meelelenudite ning naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi- ja liikumiselundkond, vereringelundkond, eritus- ja sigimiselundkond. Läbitakse ontogeneesi alguses (embrügeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel. Loote väärarenguid põhjustavad: *Bioloogilised teratogeenid- Pärilikud haigused- geen,-kromosoom ja genoon-mutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete ja mikroelementide puudus, toidutoksiinid, albaloidid. *Keemilised teratogeenid- Ravimid- antibot. rahustid, uinutid
Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...
kobarlootest. Gastrula – enamiku loomade(inimese) lootelise arengu varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas(kõhus). 10.Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude. 12. Milline tähtsus on platsental? See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 13.Milline tähtsus on looteveel
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab m...
5) RINGEELUNDKOND (süda, veresooned) transpordib kehas aineid. 6) ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas, tupp (naisel)) on vajalik järglaste saamiseks. 6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SE...