BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED (0)

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
BIOLOOGIA  MÕISTETE SELGITUSED 
Adenosiintrifosfaat   (ATP)  – kõigis rakkudes 
Anatoomia 
– bioloogiateadus mis uurib 
esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- 
organismide ehitust. 
ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana 
Antigeen   – selgroogsesse organismi sattunud 
ja ülekandjana. 
võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab 
Aeroobne glükolüüs –  kõigi rakkude tsütoplasmas 
antikehade teket. 
glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas 
Antikeha  (kaitsevalk)  – neljast ahelast koosnev 
keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest 
valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi 
glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe 
sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, 
molekuli. 
nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. 
AIDS 
(omandatud immuunpuudulikkuse  
Antikoodon  –  tRNA molekuli kolmenukleotiidne 
sündroom)  –   viirushaigus , mis kujuneb HIV-iga 
järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA 
nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud  
koodoniga. 
hävivad ja antikehade moodustumine väheneb 
oluliselt. 
Assimilatsioon 
– 
organismis toimuvate 
sünteesiprotsesside kogum.  
Aine ja energiavahetus  – ( metabolism ) – sünteesi- 
ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on 
ATP  (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev 
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete 
makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja 
omastamist väliskeskkonnast ja sinna 
energiavahetuses energia universaalse talletaja ja 
jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia 
ülekandjana. 
( soojus - või valgusenergia ) ülekannet. Eristatakse 
Autosoom  –  kromosoom , mis esineb võrdsel arvul 
assimilatsiooni ja dissimilatsiooni . 
liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende 
Aktiivne transport 
– 
ainete liikumine läbi 
soost. 
rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat 
Autotroof  – organis m, kes sünteesib elutegevuseks 
energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, 
vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast 
kasutatakse ATP energiat. 
saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest 
Aktivaator  –  regulaatorvalk, mis on vajalik 
kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või 
transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA 
– 
redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 
polümeraasi) seostumiseks geeni 
Avalduv geen (geeniekspressioon)  –  geen, milles 
promootorpiirkonnaga. 
toimub RNA süntees. 
Algoloogia –  teadusharu , mis uurib vetikaid. 
Bakteriofaag   –  viirus , mille peremeesrakus on 
Allantois   ( kusekott )  – üks lootekestadest, mis  
bakter . 
esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka 
Bakteritoksiin 
– mõnede bakterite poolt 
inimestel. 
sünteesitav valguline mürkaine. 
Alleel  – ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest 
Biheeliks  – DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis 
geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni 
moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela 
isendite homoloogiliste kromosoomide samades 
keerdumisel. 
kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises 
avaldumises. 
Bioaktiivne aine  – orgaaniline ühend (ensüüm, 
vitamiin , hormoon jt.), mis juba väikestes 
Amnion   (vesikest)  – üks loodet ümbritsevatest 
kontsentratsioonides mõjutab organismi 
lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, 
ainevahetust ja reguleerib elutalitust. 
sealhulgas ka inimestel. 
Biogeneetiline reegel  –  selgroogsete organismide 
Anaeroobne glükolüüs (käärimine)  – Hapniku 
lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt 
puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi 
ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse 
lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks  on kas 
liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu 
piimhape või etanool . 
etappe . 
Anafaas  – päristuumse raku jagunemise (mitoosi 
Bioindikatsioon  
– on keskkonna seisundi 
või meioosi) kolmas faas. 
hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide 
Analüüsiv ristamine   – ristamine, millega uuritakse 
esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad 
katseloomade või  -taimede genotüüpide homo ja 
keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks 
heterosügootsust. 
sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus . 2003.a. 
1
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Biokeemiline reaktsioon   – organismis või rakus 
Destruendid  ehk lagundajad – lagundavad surnud 
ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon . 
orgaanilist materjali (surnud organisme ja 
organismide jääkprodukte). 
Bioloogia – teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid . 
Dihübriidne ristamine  –  ristamine, mille korral 
Bioloogiline surm  –  organismi (ka inimese) 
uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe 
elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. 
tunnusepaari pärandumist. 
Biomolekul   –  orgaanilise aine molekul , mille 
Diploidne kromosoomistik   – enamikule liikidele 
moodustumine on seotud organismide 
iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles 
elutegevusega ( valgud , lipiidid , sahhariidid , 
kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste 
vitamiinid jt.). 
paaridena . Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, 
Bioom – on ühe taimekattevööndi elustik . 
mis ei ole homoloogilised . Tähistatakse 2n 
(inimesel 2n = 46). 
Biopolümeer  – organismides moodustuv polümeer 
(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). 
Dissimilatsioon 
– organismis toimuvate 
lagundamisprotsesside kogum. 
Biosfäär  –  maad ümbritsev elu sisaldav kiht 
(atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär). 
DNA (desoksüribonukleiinhape)  – biopolümeer, 
mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 
Biotehnoloogia   – rakendusbioloogia haru, mis 
Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline 
kasutab organismide elutegevusega seotud 
koostisaine . 
protsesse inimestele vajalike einete tootmiseks. 
DNA-viirus  – viirus, mille päriliku info kandjaks 
Biotsönoos  – mingit kindlat ala asustavate 
on DNA. 
populatsioonide kogum (taime- ja looma kooslus ). 
Dominantne alleel  – alleel, mille poolt määratud 
Biotõrje – üht liiki isendite arvukuse piiramine teist 
tunnus avaldub heterosügootses olekus. 
liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige 
taimekasvanduses kahjurputukate, aga ka umbrohu 
Dominantne tunnus  –  fenotüübiline tunnus, mida 
tõrjes. 
määrav alleel avaldub heterosügootses olekus. 
Blastotsüst  –  imetajate (ka inimese) lootelise 
Downi sündroom  – inimesele kaasasündinud 
arengu varajane staadium, mis vastab alamate 
puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu 
selgroogsete põislootele. 
muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. 
kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on 
Blastula (põisloode)  – enamiku loomade lootelise 
indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. 
arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest 
(moorulast). 
Eeltuumne rakk  (prokarüootne)  – rakutüüp, mida 
iseloomustab rakutuuma membraansete organellide 
Calvini tsükkel  – fotosünteesi pimedusstaadiumi 
puudumine. 
tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse 
CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi 
Eksperimentaalgrupp  –  uurimusobjektide rühm, 
reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP 
mida uuritakse erinevates katsetingimustes. 
molekule. 
Elu  – loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline  
Daltonism (punarohepimedus)    - inimesel esinev 
ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine  – ja energia 
suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest 
–  vahetus, stabiilne sisekeskkond , reageerimine 
alleelidest X-kromosoomis. 
ärritustele, paljunemine, areng jt. Tunnused. 
Denaturatsioon   – valgu kõrgemat ( neljandat , 
Embrüo – organismi lootelise arengu staadium.  
kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride 
Embrüoblast 
– blastotsüsti ühel poolusel  
hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku 
moodustunud tihe rakukobar , millest areneb loode. 
struktuur. 
Esineb näiteks inimese lootelises arengus.  
Desoksüribonukleiinhape (DNA)  – biopolümeer, 
Embrüogenees  – organismi looteline areng. Algab 
mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 
munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga 
Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline 
(elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu 
koostisaine. 
moodustumisega seemnes (taimedel). 
Desoksüribonukleotiid  –  DNA monomeer , mis on 
Embrüonaalne induktsioon   – lootelise arengu 
moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja 
käigus esinev  protsess, mille korral ühtede rakkude 
fosfaatrühma liitumis el. 
diferentseerumine tingib teiste rakkude 
Desoksüriboos  – viiesüsinikuline monosahhariid, 
diferentseerumise. 
mis esineb peamiselt DNA koostises. 
Ensüüm 
– biokeemilise reaktsiooni kiirust 
reguleeriv valk.  
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
2
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Eos ( spoor )  – paljunemisotstarbeline rakk , mis 
peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-
moodustub protistide, seente ja osa taimede 
produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. 
mittesugulisel paljunemisel. 
Fotoperiodism  – on organismide reaktsioon päeva 
Eoseline paljunemine 
– mittesuguline 
ja öö pikkusele. 
paljunemine, mis toimub eoste ( spooride ) abil. 
Fülogenees  –  organismirühma evolutsioonilise 
Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. 
arengu tee.  
Eoskand   – kandseenetele iseloomulik rakk, mille 
Füsioloogia 
– bioloogia teadus, mis uurib 
peal valmivad eosed.  
organismide talitusi ja nende regulatsiooni. 
Eoskott   – kottseentele omane rakk,  mille sees 
Füsioloogiline lahus  – inimese puhul 0,9% NaCl 
valmivad eosed. 
lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja 
Eoskupar 
– 
sammaltaimede organ, milles 
veekaotuse puhul. Kasutatakse ka mitmete 
valmivad eosed. 
süstimiseks mõeldud pulbriliste ravimite 
lahustamiseks. 
Etanoolkäärimine  –  pärmseentes ja mõnedes 
bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi 
Gaasivakuool   –  membraaniga ümbritsetud põieke, 
lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on 
mis sisaldab gaase. Organell mis esineb mõnedes 
etanool. 
(vees elavates) bakterites. 
Etoloogia  
– loomade käitumist uuriv 
Gameet   – organismi sugurakk