BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED (0)

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
BIOLOOGIA  MÕISTETE SELGITUSED 
Adenosiintrifosfaat   (ATP)  – kõigis rakkudes 
Anatoomia 
– bioloogiateadus mis uurib 
esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- 
organismide ehitust. 
ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana 
Antigeen   – selgroogsesse organismi sattunud 
ja ülekandjana. 
võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab 
Aeroobne glükolüüs –  kõigi rakkude tsütoplasmas 
antikehade teket. 
glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas 
Antikeha  (kaitsevalk)  – neljast ahelast koosnev 
keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest 
valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi 
glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe 
sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, 
molekuli. 
nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. 
AIDS 
(omandatud immuunpuudulikkuse  
Antikoodon  –  tRNA molekuli kolmenukleotiidne 
sündroom)  –   viirushaigus , mis kujuneb HIV-iga 
järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA 
nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud  
koodoniga. 
hävivad ja antikehade moodustumine väheneb 
oluliselt. 
Assimilatsioon 
– 
organismis toimuvate 
sünteesiprotsesside kogum.  
Aine ja energiavahetus  – ( metabolism ) – sünteesi- 
ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on 
ATP  (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev 
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete 
makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja 
omastamist väliskeskkonnast ja sinna 
energiavahetuses energia universaalse talletaja ja 
jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia 
ülekandjana. 
( soojus - või valgusenergia ) ülekannet. Eristatakse 
Autosoom  –  kromosoom , mis esineb võrdsel arvul 
assimilatsiooni ja dissimilatsiooni . 
liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende 
Aktiivne transport 
– 
ainete liikumine läbi 
soost. 
rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat 
Autotroof  – organis m, kes sünteesib elutegevuseks 
energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, 
vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast 
kasutatakse ATP energiat. 
saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest 
Aktivaator  –  regulaatorvalk, mis on vajalik 
kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või 
transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA 
– 
redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 
polümeraasi) seostumiseks geeni 
Avalduv geen (geeniekspressioon)  –  geen, milles 
promootorpiirkonnaga. 
toimub RNA süntees. 
Algoloogia –  teadusharu , mis uurib vetikaid. 
Bakteriofaag   –  viirus , mille peremeesrakus on 
Allantois   ( kusekott )  – üks lootekestadest, mis  
bakter . 
esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka 
Bakteritoksiin 
– mõnede bakterite poolt 
inimestel. 
sünteesitav valguline mürkaine. 
Alleel  – ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest 
Biheeliks  – DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis 
geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni 
moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela 
isendite homoloogiliste kromosoomide samades 
keerdumisel. 
kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises 
avaldumises. 
Bioaktiivne aine  – orgaaniline ühend (ensüüm, 
vitamiin , hormoon jt.), mis juba väikestes 
Amnion   (vesikest)  – üks loodet ümbritsevatest 
kontsentratsioonides mõjutab organismi 
lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, 
ainevahetust ja reguleerib elutalitust. 
sealhulgas ka inimestel. 
Biogeneetiline reegel  –  selgroogsete organismide 
Anaeroobne glükolüüs (käärimine)  – Hapniku 
lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt 
puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi 
ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse 
lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks  on kas 
liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu 
piimhape või etanool . 
etappe . 
Anafaas  – päristuumse raku jagunemise (mitoosi 
Bioindikatsioon  
– on keskkonna seisundi 
või meioosi) kolmas faas. 
hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide 
Analüüsiv ristamine   – ristamine, millega uuritakse 
esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad 
katseloomade või  -taimede genotüüpide homo ja 
keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks 
heterosügootsust. 
sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus . 2003.a. 
1
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Biokeemiline reaktsioon   – organismis või rakus 
Destruendid  ehk lagundajad – lagundavad surnud 
ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon . 
orgaanilist materjali (surnud organisme ja 
organismide jääkprodukte). 
Bioloogia – teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid . 
Dihübriidne ristamine  –  ristamine, mille korral 
Bioloogiline surm  –  organismi (ka inimese) 
uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe 
elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. 
tunnusepaari pärandumist. 
Biomolekul   –  orgaanilise aine molekul , mille 
Diploidne kromosoomistik   – enamikule liikidele 
moodustumine on seotud organismide 
iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles 
elutegevusega ( valgud , lipiidid , sahhariidid , 
kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste 
vitamiinid jt.). 
paaridena . Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, 
Bioom – on ühe taimekattevööndi elustik . 
mis ei ole homoloogilised . Tähistatakse 2n 
(inimesel 2n = 46). 
Biopolümeer  – organismides moodustuv polümeer 
(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). 
Dissimilatsioon 
– organismis toimuvate 
lagundamisprotsesside kogum. 
Biosfäär  –  maad ümbritsev elu sisaldav kiht 
(atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär). 
DNA (desoksüribonukleiinhape)  – biopolümeer, 
mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 
Biotehnoloogia   – rakendusbioloogia haru, mis 
Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline 
kasutab organismide elutegevusega seotud 
koostisaine . 
protsesse inimestele vajalike einete tootmiseks. 
DNA-viirus  – viirus, mille päriliku info kandjaks 
Biotsönoos  – mingit kindlat ala asustavate 
on DNA. 
populatsioonide kogum (taime- ja looma kooslus ). 
Dominantne alleel  – alleel, mille poolt määratud 
Biotõrje – üht liiki isendite arvukuse piiramine teist 
tunnus avaldub heterosügootses olekus. 
liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige 
taimekasvanduses kahjurputukate, aga ka umbrohu 
Dominantne tunnus  –  fenotüübiline tunnus, mida 
tõrjes. 
määrav alleel avaldub heterosügootses olekus. 
Blastotsüst  –  imetajate (ka inimese) lootelise 
Downi sündroom  – inimesele kaasasündinud 
arengu varajane staadium, mis vastab alamate 
puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu 
selgroogsete põislootele. 
muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. 
kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on 
Blastula (põisloode)  – enamiku loomade lootelise 
indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. 
arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest 
(moorulast). 
Eeltuumne rakk  (prokarüootne)  – rakutüüp, mida 
iseloomustab rakutuuma membraansete organellide 
Calvini tsükkel  – fotosünteesi pimedusstaadiumi 
puudumine. 
tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse 
CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi 
Eksperimentaalgrupp  –  uurimusobjektide rühm, 
reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP 
mida uuritakse erinevates katsetingimustes. 
molekule. 
Elu  – loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline  
Daltonism (punarohepimedus)    - inimesel esinev 
ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine  – ja energia 
suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest 
–  vahetus, stabiilne sisekeskkond , reageerimine 
alleelidest X-kromosoomis. 
ärritustele, paljunemine, areng jt. Tunnused. 
Denaturatsioon   – valgu kõrgemat ( neljandat , 
Embrüo – organismi lootelise arengu staadium.  
kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride 
Embrüoblast 
– blastotsüsti ühel poolusel  
hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku 
moodustunud tihe rakukobar , millest areneb loode. 
struktuur. 
Esineb näiteks inimese lootelises arengus.  
Desoksüribonukleiinhape (DNA)  – biopolümeer, 
Embrüogenees  – organismi looteline areng. Algab 
mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 
munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga 
Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline 
(elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu 
koostisaine. 
moodustumisega seemnes (taimedel). 
Desoksüribonukleotiid  –  DNA monomeer , mis on 
Embrüonaalne induktsioon   – lootelise arengu 
moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja 
käigus esinev  protsess, mille korral ühtede rakkude 
fosfaatrühma liitumis el. 
diferentseerumine tingib teiste rakkude 
Desoksüriboos  – viiesüsinikuline monosahhariid, 
diferentseerumise. 
mis esineb peamiselt DNA koostises. 
Ensüüm 
– biokeemilise reaktsiooni kiirust 
reguleeriv valk.  
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
2
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Eos ( spoor )  – paljunemisotstarbeline rakk , mis 
peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-
moodustub protistide, seente ja osa taimede 
produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. 
mittesugulisel paljunemisel. 
Fotoperiodism  – on organismide reaktsioon päeva 
Eoseline paljunemine 
– mittesuguline 
ja öö pikkusele. 
paljunemine, mis toimub eoste ( spooride ) abil. 
Fülogenees  –  organismirühma evolutsioonilise 
Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. 
arengu tee.  
Eoskand   – kandseenetele iseloomulik rakk, mille 
Füsioloogia 
– bioloogia teadus, mis uurib 
peal valmivad eosed.  
organismide talitusi ja nende regulatsiooni. 
Eoskott   – kottseentele omane rakk,  mille sees 
Füsioloogiline lahus  – inimese puhul 0,9% NaCl 
valmivad eosed. 
lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja 
Eoskupar 
– 
sammaltaimede organ, milles 
veekaotuse puhul. Kasutatakse ka mitmete 
valmivad eosed. 
süstimiseks mõeldud pulbriliste ravimite 
lahustamiseks. 
Etanoolkäärimine  –  pärmseentes ja mõnedes 
bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi 
Gaasivakuool   –  membraaniga ümbritsetud põieke, 
lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on 
mis sisaldab gaase. Organell mis esineb mõnedes 
etanool. 
(vees elavates) bakterites. 
Etoloogia  
– loomade käitumist uuriv 
Gameet   – organismi sugurakk . Eristatakse kahte 
bioloogiateadus. 
tüüpi gameete  – munarakud ja seemnerakud  
( spermid ). 
Eukarüoot  –  organism (ka organismi tüüp), mida 
iseloomustab rakutuuma ja membraansete 
Gastrula   ( karikloode )  – enamiku loomade (ka 
organellide esinemine. Eukarüootide hulka 
inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis 
kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 
areneb blastulast (alamatel loomadel), või 
blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). 
Eukarüootne rakk  (päristuumne)  – rakk (ka 
rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja 
Geen  – DNA lõik mis määrab ära ühe RNA 
membraansete organellide esinemine. 
molekuli sünteesi. 
Eurütoopsed  – on laia ökoloogilise amplituudiga 
Geenifond   – liigi või populatsiooni kõigi geenide 
liigid (suudavad elada väga erinevates 
ja nende erivormide (alleelide) kogum. 
elutingimustes). 
Geeniteraapia   – geneetiliste haiguste ravimeetod, 
Evolutsioon  (bioloogiline evolutsioon )– elu 
mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt 
ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise 
konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi 
kaudu. 
keharakkudesse, kus see peaks normaalselt 
avalduma .  
Fagotsütoos  –  ümbritsevast keskkonnast tahkete 
ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude 
Geenmutatsioon  – mutatsioonilise muutlikkuse 
poolt rakumembraani sissesopistumise teel.  
vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni 
DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute 
Fenotüüp  – isendi vaadeldavate tunnuste kogum, 
alleelide teket. 
mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite 
koostoimest. 
Genealoogiline meetod  – indiviidi genotüübi 
väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. 
Fibrillaarne valk  –  niitja kujuga teist järku 
struktuuriga valk. 
Geneetika   – teadusharu, mis uurib organismide 
pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 
Folliikul – munarakku ümbritsev ja toitev põieke. 
Geneetiline kood  – mRNA molekuli kolme 
Fosfolipiid   –  rakumembraani koostises esinev 
järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe 
fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) 
jäägile valgumolekulis. 
molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud 
fosfaatrühmaga. 
Geneetiline muutlikus  (pärilik muutlikus)  – 
erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide 
Fossiil   – maakoores, eelkõige settekivimites leiduv  
vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises  
kivistis. 
materjalis . Jaguneb kombinatiivseks ja 
Fotosüntees 
– 
klorofülli sisaldavates  
mutatsiooniliseks. 
taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja 
Generatiivne areng  – organismi individuaalse 
protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille 
arenguetapp, mille vältel toimub suguline 
käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste 
paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle 
ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi 
käigus õied ja viljad . 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
3
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Generatiivne mutatsioon   – mutatsioon, mis tekib 
Histoloogia 
– bioloogiateadus, mis uurib 
hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub 
hulkraksete organismide kudede ehtitust ja talitlust. 
sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele 
Homoloogilised kromosoomid-  kromosoomid, mis 
põlvkondadele. 
sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid 
Generatiivne paljunemine  – suguline paljunemine 
geene.  
mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad 
Homosügootsus  –  geenipaari seisund, mille puhul 
pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt  
mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb 
vanemalt (ristviljastumine). 
vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.  
Genoom  
– 
liigiomases ühekordses 
Homöostaas  – organismide stabiilne sisekeskkond 
kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline 
ehk tasakaal, mis tagatakse ainevahetuslike 
materjal. Inimese genoom koosneb 24 
protsessidega. 
kromosoomist (22 autosoomist, ning 
sugukromosoomidest X ja Y).  
Hormoon  
– 
loomorganismide 
sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse  
Genoommutatsioon  –  mutatsioonilise muutlikkuse 
toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja 
vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. 
steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka 
Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud 
teistes organismides. 
Downi Klinefelteri ja Turneri sündroom. 
Humoraalne regulatsioon  
– organismi 
Genotüüp  –  isendile omane geenide ja selle 
elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt 
erivormide (alleelide) kogum. 
veres esinevate) hormoonide vahendusel. 
Globulaarne valk 
– teraja kujuga valk. 
Hüüf – ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit . 
Globulaarne kuju on iseloomulik kolmandat järku 
struktuuriga valkudele .  
Indutseeritud mutatsioon 
–  kuntslikult esile 
kutsutud mutatsioon. 
Glükogeen (loomne tärklis)  – loomadele ja 
seentele omane energeetiline varuaine . 
Initsiaatorkoodon   –  mRNA nukleotiidne järjestus 
Polüsahhariid, mille monomeerideks on glükoosi 
AUG, millest algab translatsioon . 
molekulid. 
Initsiaator -tRNA  –  tRNA molekul,  mis seostub 
Glükolüüs  – kõigis rakkudes toimuv glükoosi 
initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. 
esmane lagundamine. 
Insuliin   –  valguline hormoon, mis reguleerib 
Golgi kompleks  
– membraanidest koosnev 
glükoosi sisaldust imetajate veres. 
päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule 
Interfaas  –  päristuumse raku kahe jagunemise 
valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi 
(mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. 
põiekestesse ja lüsosoomidesse. 
Intermediaarsus   –  geenipaari seisund, mille puhul 
Hallikud  – hallitust põhjustavad seened, mis 
kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse 
võivad kuuluda eri süstemaatilistesse üksustesse. 
genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. 
Haploidne kromosoomistik  –  meioosi tulemusena 
Juveniilne staadium  –  lootejärgse arengu etapp. 
kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb 
Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub 
näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n 
elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. 
(inimesel n = 23). 
Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik , toimub 
Hemofiilia   (vere hüübimatus)  – inimesel esinev 
varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad 
suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest 
lehed. 
alleelidest X-kromosoomis. 
Kaksikute meetod  –  päriliku ja mittepäriliku 
Heterosügootsus  -  geenipaari seisund, mille puhul 
muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või 
homoloogilistes kromosoomides paiknevad 
ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. 
vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid . 
Kantserogeen  –   mutageen , mille poolt tekitatud 
Heterotroof  
– 
organism, kes saab oma 
mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. 
elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva 
Kapsiid  –  viiruse genoomi ümbritsev valguline 
orgaanilise aine oksüdatsioonil. 
kate. 
Hingamisahel 
– 
mitokondri sisemembraanide 
Karikloode (gastrula)  – enamiku loomade (ka 
harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega 
inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis 
kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus 
areneb blastulast (alamatel loomadel) või 
oksuteeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H 
blastots üstist (kõrgematel imetajatel). 
aatomid H2O molekulideks. 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
4
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Karotinoid  –  taimeraku kromoplastides esinev 
Kontrollgrupp  – uurimisobjektide võrdlusrühm, 
pigment , mis annab taime vastavatele osadele 
mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei 
kollase või punase värvuse. 
kohaldata. 
Karüogramm  –  organismi ühe raku kromosoomide 
Koodon   –  mRNA molekuli kolm järjestikust 
piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel 
nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu 
mitoosi mikrofotost. 
molekulis. 
Karüokinees  –   rakujagunemise (mitoosi või 
Koorion  (kõldkest)  – loodet ümbritsev välimine 
meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 
lootekest . Esineb selgroogsetel loomadel, 
sealhulgas ka inimesel. 
Karüoplasma – rakutuuma poolvedel sisu. 
Kromatiid   –  ühest DNA molekulist koosnev 
Keskkond  – on kõik see, mis ümbritseb organismi 
päristuumse raku kromosoom. 
– nii aineline keskkond (õhk, muld , vesi) kui ka 
teised elusolendid. 
Kromatiin   –  rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud  
kromosoomid (DNA koos valkudega). 
Kitiin   –  putukate välisskeleti ja seente rakukesta 
koostises esinev polüsahhariid. 
Kromoplast  –  membraanidest koosnev taimeraku 
organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid 
Kliiniline surm  –  inimese bioloogilisele sumale 
pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. 
eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub 
südame töö seiskumises, hingamistegevuse 
Kromosoom  –  DNA ja valgu molekulide kompleks 
lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste 
(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid  
pidurdumises. 
määravad pärilikke tunnuseid. 
Klorofüll 
– taimerakkudes esinev roheline 
Kromosoomide ristsiire 
– 
meioosi esimese 
pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku 
jagunemise profaasis esinev homoloogiliste  
valgusenergiat . Kuulub kloroplasti koostisse. 
kromosoomide paardumine , mille käigus nad 
vahetavad omavahel võrdse pikkusega  osi. 
Kloroplast   – membraanidest koosnev taimeraku 
Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on 
organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli 
geenivahetus.  
sisaldav plastiid . 
Kromosoommutatsioon 
– 
mutatsioonilise 
Kobarloode  (moorula)  – sügoodi jagunemisel 
muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes 
(lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu 
kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav 
esimene staadium. 
mitoosi või meioosi kromosoomide 
Kolesterool   – lipiidide hulka kuuluv steroid , mis 
mikroskoopilisel uurimisel . 
esineb ka loomaraku membraani koostises. 
Kusekott  (allantois)  – üks lootekestadest, mis 
Kollakeha   – folliikuli jäänused, milles munarakk  
esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas  ka 
on ovulatsiooni käigus väljunud. 
inimesel. 
Kombinatiivne muutlikkus  – geneetilise (päriliku) 
Kvaternaarstruktuur  (neljandat järku struktuur)  – 
muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate 
mitmest polüpeptiidahelast koosnev 
geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste 
valgukompleks. 
genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine 
Kõldkest  (koorion)  – loodet ümbritsev välimine 
toimub meioosi ja viljastumise käigus. 
lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, 
Kommensalism   on ühele liigile kasulik, teisele 
sealhulgas ka inimesel. 
pole sellest kooselust kasu ega kahju. 
Käärimine 
–  rakkude tsütoplasmas hapniku 
Komplementaarsusprintsiip 
– 
kindlate 
puudusel toimuv glükoosi lagundamine 
lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA 
(anaeroobne glükolüüs), mille üheks lõpp-
ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete  
produktiks on kas piimhape või etanool ja 
moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T 
süsihappegaas. 
ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. 
Kääviniidid  –  rakujagunemise ajal moodustuvad 
Konkurents   – on liikidevaheline või liigisisene  
niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad 
olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside 
kromosoomide või kromatiidide jaotamises 
(valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. 
tütarrakkude vahel. 
Kontraktsioonivalk  – liikumisfunktsiooni täitev 
Laguahel  
– 
heterotroofsetest organismidest 
valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. 
koosnev toiduahela osa, milles looduses leiduvad 
Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.  
orgaanilised ained oksüdeeritakse järk-järgult 
lihtsama ehitusega ühenditeks ja mille lõpp-
produktiks on anorgaanilised ühendid. 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
5
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Leukoplast  –  membraanidest koosnev taimeraku 
reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid : ATP, 
organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub 
GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. 
plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. 
Matriitsreaktsioon 
– 
ühe biomolekuli 
Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse 
monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli 
amüloplastiks. 
süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon , 
Lihtlipiid ( rasv )  – vees mittelahustuv orgaaniline 
transkriptsioon ja translatsioon. 
aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad 
Meioos  – päristuumse raku jagunemise viis, mille 
energia saamiseks. Propaantriooli (glütserooli) ja 
käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks 
rasvhapete ester . 
korda. Meioosi käigus homoloogilised 
Limakapsel  – mõnedel bakteritel rakukestast 
kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja 
väljapoole jääv ümbris. 
eoste moodustumisel. 
Lipiidid  – orgaaniliste ühendite rühm, mida 
Mendeli I seadus  –  homosügootsete vanemate 
iseloomustab vees mittelahustuvus ( rasvad , õlid, 
ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas 
vahad, steroidid jt.). 
genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased 
järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks. 
Liik  – looduslik organismirühm, kelle isendid 
võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma 
Mendeli II seadus  – homosügootsete vanemate 
levila. 
monohübriidsel ristamisel toimub teises 
hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide 
Loodusseadus  –  teaduslike faktide üldistus, mis 
lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka 
võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. 
lahknemisseaduseks. 
Loodusnähtuste püsiv korduvus . 
Mendeli III seadus  – homosügootsete vanemate 
Lootekest  –  loote ümbris. Selgroogsetel loomadel 
dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad 
(ka inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja 
tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest 
vesikesta. 
sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 
Looteleht   – selgroogsete organismide lootelise 
Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks. 
arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht . 
Menopaus  – ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 
Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), 
aastastel naistel. 
sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). 
Menstruaaltsükkel 
–  ajavahemik ühe 
Lõigustumine  – sügoodi kiire jagunemine mitoosi 
menstruatsiooni algusest teise alguseni . Enamasti 
teel, kusjuures jagunemiste vahel ( interfaasis ) rakud  
vältab 28 päeva, esineb ka 21 ja 35-päevane 
ei kasva. 
tsükkel. 
Lämmastikalused  – nukleiinhapete monomeeride 
Menstruatsioon   –  tsükliliselt (enamasti 28 päeva 
koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. 
järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, 
DNA ehituses on adeniin , guaniin , tümiin ja 
mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja 
tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, 
osa emaka limaskestast. Rahvakeeles nimetatakse 
uratsiil ja tsütosiin. 
seda kuupahastuseks. 
Lüsogeenne tsükkel  – viiruse paljunemisviis , mille 
Metabolism 
– organismi kõik biokeemilised  
korral peremeesraku kromosoomiga seostunud 
protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse 
viiruse  genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub 
ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse 
koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. 
assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 
Lüsosoom  – ühekordse membraaniga ümbritsetud 
Metafaas   – päristuumse raku jagunemise (mitoosi 
põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid 
või meioosi) teine faas. 
makromolekule, oma otstarbe kaotanud 
rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. 
Mikroelemendid  
– organismide normaalseks 
elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud 
Lüütiline tsükkel  – viiruste paljunemisprotsess, 
keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, 
millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja 
V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti 
peremeesraku hukkumine. 
nimetatakse 16 elementi, kuid eri 
Makroelemendid   – organismide koostises kõige 
organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. 
enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P 
Mikrotuubul  
– päristuumses rakus esinev 
ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja 
valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide 
Ca. 
(tsentriooli, kääviniitide, ja viburi) koostisse. 
Makroergiline ühend 
– 
madalamolekuraalne 
Mitokonder  
– membraanidest koosnev 
orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia 
päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule 
salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
6
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP 
Mükoplasma  – väiksemõõtmeline bakter (0,1...0,3 
molekulidega. 
µm) bakter, mis võib põhjustada inimeste 
hingamisteede haigusi. 
Mitoos   – päristuumse raku jagunemise viisi, 
millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus 
Mükoriisa  – ehk seenjuur on seene ja taimejuure 
tütarrakkudes. 
kooseluvorm , kus seen ja taim on vastastikku 
kasulikes suhetes (sümbioosis). 
Mittesuguline paljunemine  – paljunemisviis, mille 
korral uus organism pärineb ühest vanemast. 
Mükotoksiin (seenetoksiin) – mõnede seente poolt 
Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. 
sünteesitav mürkaine. 
Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik 
Mütseel  – hulkraksete seente keha moodustav  
muutlikus) 
– keskkonnatingimustest tulenev 
seeneniitide (hüüfide) kogum. 
tunnuste varieerumine. 
NAD 
(nikotiinamiidadeniindinukleotiid) 
– 
Molekulaarbioloogia   – bioloogiateadus, mis uurib 
makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi 
elu molekulaarset taset. 
lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. 
Monohübriidne ristamine 
– ristamine, mille 
NADP (nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat)  – 
korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe 
makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis 
tunnusepaari pärandumist. 
vesiniku aatomite sidujana. 
Monosahhariidid  
– ehk lihtsuhkrud , on 
Neuraalne regulatsioon 
– närvisüsteemi 
madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite 
vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja 
arv molekulis on enamasti 3  – 6 (Näiteks:   riboos , 
elundkondade talitluste regulatsioon.  
trioos, pentoos ). 
Nukleiinhape  – organismides esinev biopolümeer, 
Moondeline areng  – selgrootutel ja mõnedel 
mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse 
selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu 
RNA ja DNA molekule. 
erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist 
Nukleoproteiin  – nukleiinhape (DNA või RNA) ja 
ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 
valgu kompleks. Näiteks kromosoom päristuumses 
Putukatel eristatakse täis - ja vaegmoondelist 
rakus. 
arengut 
Nukleosoomne fibrill 
– lahtikeerdunud 
Moorula (kobarloode)  – sügoodi jagunemisel 
kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) 
tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esinemise 
molekulidest (nukleoproteiin). Esineb päristuumse 
staadium. 
raku interfaasis. 
Morfoloogia – uurib organismide välisehitust. 
Nukleotiid   – nukleiinhappe monomeer, mis on 
Morgani seadus  –  ühest kromosoomis lähestikku 
moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise 
paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning 
suhkru ( riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma 
päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 
liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis 
on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA 
Mutageen 
– mutatsioone tekitav tegur. 
monomeer. 
Mutageenideks võivad olla mitmesugused 
keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised 
Oligosahhariidid  
– on madalmolekulaarsed 
tegurid. 
liitsuhkrud , mis on moodustunud enamasti 2  – 
lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: 
Mutant  – päriliku muutuse kandja. Isend , kellel 
sahharoos , laktoos , maltoos ). 
esineb mutatsioon. 
Ontogenees – isendi individuaalne areng. Sugulisel 
Mutatsioon  – muutus raku kromosoomide või 
paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, 
geenide struktuuris või arvus. 
mittesugulisel  – vanemorganismist eraldumisest 
Mutatsiooniline muutlikus  – geneetilise (päriliku) 
surmani. 
muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest 
Otsene areng  –  roomajatel , lindudel ja imetajatel 
kromosoomide või geenide struktuuris. 
esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb 
Muutlikkus –  elu omadus, mis väljendub liigilises 
üldplaanilt oma vanematega. 
mitmekesisuses, liigisiseses populatsioonide 
Otsepooldumine  
– bakteritel esinev 
lahknemises ja populatsiooni isendite 
paljunemisviis. 
omavahelistes erinevustes. Eristatakse pärilikku ehk 
geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist 
Ovogenees  – munaraku areng ovogoonist küpse 
muutlikust . 
munarakuni. 
Muutuja   – tegur, mille mõju teaduslike teguritega 
Ovogoon  – emasorganismis esinev munaraku 
uuritakse. 
eellane. 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
7
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Ovulatsioon   – küpsenud munaraku vallandumine 
Polügeensus  – genotüübi omadus, mille korral 
munasarjast ja liikumine munajuhasse. 
isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt 
mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks 
Paleontoloogia  – uurib elu arengut Maal. 
inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. 
Parasitism   – on suhted, mis ühele osalisele on 
Polüpeptiid  –  aminohappe jääkidest koosnev 
kasulikud, teisele aga kahjulikud, seonduvad 
biopolümeer. 
enamasti toitumisega (Näiteks: paeluss inimese 
soolestikus ). 
Polüploidsus  –  organismi kogu kromosoomistiku 
mitmekordistumine. Näiteks triploidsus (3n), 
Partenogenees   – uue organismi areng viljastumata 
tetraploidsus (4n) jne. 
munarakust. 
Polüsahhariidid  – on kõrgmolekulaarsed ühendid 
Passiivne transport  – ainete liikumine läbi 
(polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks 
rakumembraani, milleks täiendavat energiat ei 
elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: 
vajata. Näiteks osmoos ja difusioon . 
tärklis, glükogeen, tselluloos). 
Patogeen  
– teiste organismide haigestumist 
Polüsoom  – ühe mRNA molekuliga seotud 
põhjustav organism. 
ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama 
Peptiidside  – kovalentne side valgu molekuli 
aminohappelise järjestusega valke. 
ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. 
Populatsioon   – samal ajal ühiselt territooriumil 
Peremeesrakk  – kindel rakutüüp, mida viirus on 
elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad 
võimeline nakatama, ja milles toimub uute 
omavahel vabalt ristuda. 
viirusosakeste moodustumine. 
Prion  – kesknärvisüsteemis esinev valk, mille 
pH  – ühikud, millega mõõdetakse keskkonna 
patogeene vorm põhjustab nakkuslikku 
happelisust. (Inimese vere pH peab olema 7,4). 
närvirakkude hävimist. 
Piirav ehk  limiteeriv tegur  –  on selline tegur, 
Primaarstruktuur  (esimest järku struktuur)  – 
mille hulk või intensiivsus on allpool eluks 
monomeeride järjestus valgu või nukleiinhappe 
vajalikku miinimumi. 
molekulis. 
Pimedusstaadium  – fotosünteesi teine etapp, mille 
Profaas  – päristuumse raku jagunemise (mitoosi 
tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus 
või meioosi) esimene faas. 
seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi 
Progesteroon  – naissuguhormoon, mis reguleerib 
reaktsioonides moodustunud NA DPH2 ja ATP 
menstruatsiooni ja raseduse kulgu . 
molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid 
moodustavad Calvini tsükli. 
Prokarüoot  –  organism (ka organismitüüp), mida 
iseloomustab rakutuuma ja membraansete 
Pinotsütoos  – ümbritsevast keskkonnast vedelike 
organellide puudumine. Prokarüootide rühma 
aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt 
moodustavad bakterid . 
rakumembraani sissesopistumise teel. 
Promootor   – DNA nukleotiidne järjestus, millega 
Plasmiid  – bakterirakus esinev väike DNA 
transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA-
rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on 
polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. 
vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud 
ensüümide sünteesiks. 
Proplastiid   –  taimerakus esinevate plastiidide 
eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, 
Plastiid  –  membraanidest koosnev taimerakule  
kromo . Ja leukoplastid. 
omane organell. Pigmentide sisalduse alusel 
eristatakse kloro-, kromo - ja leukoplaste. 
Proteiid  ehk liitvalk   –  moodustuvad valkude 
ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. 
Platsenta (emakook)  – imetaja (ka inimese) loodet 
ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta 
Proteiin  (valk)  – aminohapetest moodustunud 
kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu 
biopolümeer. 
loode on ühenduses emasorganismiga. 
Protozooloogia – teadusharu mis uurib algloomi. 
Polotsüüt  – munaraku arengu käigus moodustuv 
Pungumine 
–  vegetatiivse (mittesugulise) 
arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku 
paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel 
eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest. 
loomadel. 
Polüalleelsus  – geenifondi omadus, mille korral 
Põisloode (blastula)  – enamiku loomade lootelise 
ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb 
arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest 
populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. 
(moorulast). 
Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0- 
süsteemi vererühmade määramisel. 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
8
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Pärilik haigus  – isendi genotüübi iseärasustest 
Replikatsioonigeen  – viiruse geen, mille alusel 
tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii 
sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA 
kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes 
või RNA paljunemise. 
toimunud mutatsioonidest. 
Repressor 
– regulaatorvalk, mis takistab 
Pärilikkus   – eluslooduse üldine seaduspärasus, 
tsantskriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA-
mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja 
polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. 
talitluselt vanematega. 
Retseptorvalk   – rakumembraani koostises esinev 
Päriliku eelsoodumusega haigus  – pärilikkuse ja 
valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot 
keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. 
raku sisemusse . 
Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, 
Retsessiivne alleel  – alleel, mille poolt määratud 
mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite 
tunnus avaldub üksnes vastava alleeli 
suhtes. 
homosügootses olekus. 
Päristuumne rakk (eukarüootne)  – rakk (ka 
Retsessiivne tunnus  – fenotüübiline tunnus, mis 
rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja 
avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses 
membraansete organellide esinemine. 
olekus. 
Püroviinamarihape 
– glükoosi tulemusena 
Ribonukleiinhape  (RNA)  – biopolümeer, mille 
moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape 
monomeerideks on ribonukleotiidid . Eristatakse 
(CH3COCOOH). 
mRNA, tRNA ja rRNA molekule. 
Rakis  – organiteks liigendumata keha. Esineb 
Ribonukleotiid  
– RNA monomeer, mis on 
näiteks vetikatel ja samblikel. 
moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja 
Rakkude diferentseerumine  – geenide valikulisest 
fosfaatrühma liitumisel. 
avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus 
Riboos 
– peamiselt RNA koostises esinev 
nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku 
viiesüsinikuline monosahhariid. 
kuju ja talitluse. 
Ribosoom   – nii eel- kui ka päristuumse raku 
Rakukest   – rakumembraanist väljapoole jääv 
tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja 
taime-, seene- ja bakterirakule omane ümbris. 
valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgu 
Näiteks taimedel koosneb see põhiliselt 
süntees. 
tselluloosist, seentel kitiinist. 
RNA (ribonukleiinhape)  – biopolümeer, mille 
Rakumembraan  
– kõigil rakkudel esinev 
monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse 
rakuümbris. Päristuumsetel rakkudel koosneb 
mRNA, tRNA ja rRNA molekule. 
põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. 
RNA-viirus  – viirus, mille päriliku info kandjaks 
Rakutsükkel  – päristuumse raku eluring ühe 
on RNA. 
mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi 
lõpuni. 
Rõngaskromosoom  –  bakteriraku kromosoom, mis 
koosneb rõngakujuliselt DNA molekulis. 
Rakutuum  
– membraanidega piiritletud 
päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 
Sahhariidid (süsivesikud)  – süsinikust, vesinikust 
ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm 
Reaktsiooninorm 
– ühe tunnuse 
(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse 
modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. 
mono -, oligo - ja polüsahhariidideks. 
Regulaatorgeen  – geen, mille alusel sünteesitud 
Sekundaarstruktuur (teist järku struktuur)  – 
valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist . 
biopolümeeri molekuli ruumiline kuju (valkudel 
Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid 
heeliks , DNA-l biheeliks, RNA-l osaline biheeliks). 
korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 
Somaatiline mutatsioon  – hulkrakse organismi 
Renaturatsioon   – valgu kõrgemat (neljandat, 
keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel 
kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride 
paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei 
taastumine , denaturatsiooni pöördprotsess. 
kandu. 
Replikatsioon  – matriitssüntees, mille tulemusena 
Somaatiline rakk  – organismi ehitusse kuuluv 
saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse 
keharakk. 
nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. 
Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja 
Sperm   (spermatosoid)  –  seemnerakk (isasugurakk), 
meioosi. 
mis moodustub üldjuhul isasorganismis. 
Spermatogenees  
– seemneraku areng 
spermatogoonist küpse spermini. 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
9
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
Spermatogoon 
– isasorganismis esinev 
Teaduslik meetod 
– teaduslike probleemide 
seemneraku (spermi) eellane. 
lahendamise tee. 
Spontaanne mutatsioon  – organismi normaalses 
Teaduslik probleem  – küsimus, millele vastus 
elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. 
hetkel puudub. 
Spoor (eos)  – protistidel, seentel ja osal taimedel 
Telofaas   – päristuumse raku jagunemise (mitoosi 
esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus 
või meioosi) neljas faas. 
moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, 
Teooria  – teaduslike faktide ja seaduspärasuste 
kuid ei ole paljunemisotstarbeline. 
üldistus. 
Stenotoopsed  – on kitsa ökoloogilise amplituudiga 
Terminaator  – DNA nukleotiidne järjestus, mis 
liigid (kes on kohastunud vaid kindlate, vähe 
lõpetab transkriptsiooni. 
varieeruvate tingimustega). 
Tertsiaarstruktuur  (kolmandat järku struktuur)  – 
Steroidid 
– madalamolekulaarsete tsükliliste 
biopolümeeri molekuli kõrgemat järku ruumiline 
lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne 
kuju (valkudel gloobul). 
ülesanne (kolesterool, vitamiin D, 
steroidhormoonid jt.). 
Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid 
–hävitavad 
organismis võõrvalke tootvad rakud. 
Stoppkoodon  – mRNA nukleotiidne järjestus 
(UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. 
Transduktsioon   – viiruse poolt teostatav geenide 
ülekanne sama või eri liikide organismide vahel. 
Struktuurgeen  – geenid, mis määravad raku 
ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA 
Transkriptsioon  –  matriitssüntees, mille käigus 
ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot 
saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse 
viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude 
järjestusega komplementaarne RNA molekul. 
sünteesiks. 
Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA 
molekulid. 
Sugukromosoom   – isendi soo määrav kromosoom, 
mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. 
Transportvalk  – valgu molekul, mis viib aineid 
Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar 
raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad 
sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X 
näiteks rakumembraani koostises. 
ja Y. 
Tsentraalvakuool 
– taimerakus esinev suur 
Suguliiteline geen  – inimese X-kromosoomis 
vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide 
paiknev geen. 
liitumisel. 
Suguliiteline puue  – inimese puue, mida määrav 
Tsentriool   – loomaraku tsentrosoomi osa, mis 
geen paikneb X-kromosoomis. 
koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. 
Suguline paljunemine  – paljunemisviis, mille 
Tsentromeer   – päristuumse raku kromosoomi 
korral uus organism saab enamasti alguse 
kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu 
viljastunud munarakust (sügoodist). Iseloomulik 
rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. 
kõigile päristuumsetele organismirühmadele. 
Tsentrosoom  
– loomaraku tuuma lähedused 
Sügoot – viljastunud munarakk. 
paiknev üksik organell, mis koosneb kahest 
üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest 
Sümbioos  – on erinevat liiki isendite kasulik 
tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal 
kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul 
kääviniitide moodustamises. 
(Näiteks: samblikus elavad vetikas ja seen on väga 
tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse 
Tsitraaditsükkel  – mitokondri sisemuses toimuv 
taimekeha). 
tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse 
lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus 
Taksis  – ainuraksete reageerimine ärritusele. 
eraldub järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. 
Takson     – süstemaatika ühik, mis ühendab 
Tsütokinees 
– 
tsütolpasma jagunemine 
organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte 
rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. 
gruppi (Näiteks imetajate klass, käpaliste sugukond, 
maipõrnika liik on taksonid). 
Tsütoloogia  (rakuteadus)  – bioloogiateadus mis 
uurib rakkude ehitus ja talitlust. 
Teaduslik fakt  – teadusliku meetodi abil korduvalt 
kinnitust leidnud teadmine. 
Tsütoplasma  – raku poolvedel sisu, mis liidab kõik 
organellid ühtseks tervikusk. 
Teaduslik hüpotees 
– teadusliku probleemi 
eeldatav vastus. 
Tsütoplasmavõrgustik 
– päristuumse raku 
tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
10
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 
kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse 
eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse 
sileda - ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. 
olemasolul . 
Tsütoskelett – päristuumse raku tsütoplasmat läbiv 
Vegetatiivne paljunemine 
– mittesuguline 
niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja 
paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb 
liikumissüsteemiks. 
ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, 
protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel 
Turgor  – raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 
taimedel. 
Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. 
Vere vormelemendid 
– erütrotsüüdid ehk 
Tuumake   – mikroskoobis eristatav rakutuuma 
punalibled , leukotsüüdid ehk valgelibled , 
piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine.  
trombotsüüdid ehk vereliistakud ja plasma . 
Tuumapi irkond 
– bakteriraku tsütoplasma 
Vesikest (amnion)  – üks loodet ümbritsevatest 
piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. 
lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, 
Täismoondeline areng – Mõnedel putukatel esinev 
sealhulgas ka inimesel. 
areng, mille käigus läbitakse muna, vastse , nuku ja 
Viirused  – on elusaine , nad on valgusmikroskoobis 
valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, 
nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad 
mardikatel ja kahetiivalistel. 
parasiidid (viirused on nukleiinhappe 
– 
Tütarrakk  –  rakujagunemisel moodustunud üks 
valkkompleksid). 
uutest rakkudest. 
Viljakeha 
– osale seeneliikidele iseloomulik 
Uurimisobjekt 
– objekt, mida teadusliku 
hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad 
probleemi lahendamise käigus uuritakse. 
eosed. 
Vaegmoondeline areng  – mõnedel putukatel 
Viroid 
– 
taimehaigusi põhjustav RNA 
esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse 
rõngasmolekul, mis sarnaneb  kapsiidi ja ümbriseta 
muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks 
RNA-viirusega. 
rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. 
Virusoid   – viirus mis paljuneb ainult koos mõne 
Vakuool  – peamiselt taimerakule iseloomulik 
teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks. 
organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud 
Vitamiin 
– bioaktiivse toimega 
põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, 
madalamolekulaarne orgaaniline aine. Vitamiinid 
bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool). 
on vajalikud näiteks ensüümide aktiveerimiseks. 
Valgusstaadium   – fotosünteesi esimene etapp, 
Ökoloogia 
– bioloogiateadus, mis uurib 
mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel 
ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. 
toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja 
eraldub O2.  Protsess toimub nähtava valguse 
Ökoloogiline efektiivsus  – näitab energia kogust, 
olemasolul. 
mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele (s.o. 
umbes 10 %). (Energia väheneb toiduahelas järk 
Valk (proteiin)  – aminohapetest moodustunud 
järgult.).  
biopolümeer. 
Ökoloogiline nišš (ökonišš)  – näitab liigi rolli 
Vananemine   – üldine bioloogiline seaduspärasus, 
koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja 
mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse 
keskkonnaga. 
tasemetel . Käsitletakse ka ontogeneesi viimase 
staadiumina. 
Ökosüsteem  – arenev ja isereguleeriv looduslik 
süsteem, mille moodustavad aine- ja 
Variatsioonikõver 
–  variatsioonirea graafiline  
energiavahetuse kaudu omavahel seotud 
kujutis, mis iseloomustab eelkõige 
organismid koos keskkonnatingimustega. 
modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab 
ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. 
Ökoloogiline amplituud  
– näitab liigi 
taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. 
Variatsioonirida   – mõõdetavate tunnuste ja nende 
miinimumist (teguri mõju vähimast vajalikust 
esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis 
määrast) kuni maksimumini (teguri suurima 
iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist 
mõjuni, mida organism veel talub). 
muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilisest 
muutlikkusest. 
Östrogeen  – naissuguhormoon, mis  reguleerib 
suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist 
Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs)  – vee molekulide 
ning menstruatsiooni ja raseduse kulgu.  
lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi 
valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli 
Ürgjutt 
– välimise lootelehe rakkudest 
molekulide ergastunud elektronide energia arvel 
moodustunud embrüo välispinna vagu , millest 
toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja 
hiljem arenevad pea- ja seljaaju . 
Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 
11