OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
· 0 K on absoluutne null. · 273,15 K on jää sulamistemperatuur Celsiuse skaala - 100-kraadine temperatuuriskaala, mille püsipunktid on jää sulamispunkt (0 ºC) ja vee keemispunkt (100 ºC). Celsiuse temperatuuriskaalaga mõõdetud temperatuuri (t) ja absoluutset temperatuuri (T) seob valem t = T 273,15. Celsiuse skaala näited: · 273,15 °C on absoluutne null · 0 °C on jää sulamistemperatuur · +100 °C on vee keemistemperatuur. 6) Kui kaua kestab kehade vaheline soojusvahetus? Kehade vaheline soojusvahetus - Soojusvahetus toimub alati soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. 7) Mida kirjeldab isobaarne protsess, isboorne protsess ning isotermne protsess? · Isobaarne protsess - sündmus, mille korral rõhk on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. · Isohooriline protsess - sündmus, mille korral ruumala on jääv e. jääval ruumalal ja jääval gaasi massil toimuv isoprotsess.
jagamist põhioperatsioonideks. Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1. Fluidumi voolamine käsitleb nii vedelate kui ka gaasiliste ainete voolamist, voolamise tekitamiseks kasutavat tehnikat, samuti selle mõjutamist erinevate objektide poolt. 2. Hüdromehhaaniline separeerimine uurib tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete lahutamist teineteisest mehhaaniliste meetoditega, nt. filtrimine, sadenemine, jms. 3. Soojusvahetus uurib (soojusliku) energia ülekandmist ühelt soojuskandjalt teisele, selle akumulatsiooni printsiipe ning võimalusi seda mõjutada. 4. Aurustamine on sisuliselt soojusvahetusega väga lähedaselt seotud. See kujutab endast ainete segu lahutamist, mida teostatakse ühe või mitme lenduva aine (lahusti) eraldamist segust. 5. Kuivatamine on lenduva vedeliku (sageli vee) eraldamine tahkest materjalist. 6
Osakeste kiirused: raskemad molekulid liiguvad aeglasemalt, keskmine kiirus on väiksem; kergemate molekulide kiirus on suurem; keskmine kiirus sõltub temperatuurist, kõrgel temp kiirus suur, madalal temp kiirus väiksem. Temperatuus väljendav keskkonna soojuslikku olekut. Temp mõõtmine põhineb soojuspaisumisel. Mida kõrgem on keha temp, seda suurem on keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim
pööratava tsükliga soojusmasin, mis töötab kahe reservuaari vahel. Tsükkel koosneb: 1) Isotermiline soojusülekanne soojemast reservuaarist 2) Adiabaatiline paisumine madalama temperatuuriga reservuaari temperatuurini 3) Isotermiline soojusülekanne külmemale reservuaarile 4) Adiabaatiline kokkusurumine madalama temperatuuriga reservuaari temperatuurin Protsess on pööratav: 1) Mehaaniline energia ei muundu soojusenergiaks (hõõrdumise, viskoossuse vms tõttu ) 2) Soojusvahetus saab toimuda vaid sama temperatuuriga kehade vahel kui temperatuurid oleksid erinevad, oleks soojuse ülekanne võimalik vaid ühte pidi(soojemalt külmemale) ning protsess poleks pööratav. Järelikult on soojusvahetus keha ja reservuaari vahel isotermiline protsess. 3) Protsess on tasakaaluline. Kui protsess poleks tasakaaluline, liiguks see alati vaid stabiilsema seisu poole ning mitte kunagi ebastabiilsema poole ehk protsess oleks pööramatu
Pöörlemine ja Võnkumine ei haara kõiki molekule korraga. Algul hakkab pöörlema vaid väike osa molekulidest ... seda seletab kvantmehaanika. Vabadusastmete arv tähendabki sõltumatuid suurusi, mille abil on võimalik süsteemi kirjeldada... 8.Adiabaatiline on protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. Tegelikkuses saavad adiabaatilisele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid (kuna soojusvahetus nõuab aega). 9.Clayperoni võrrand: p*Vkm/T = R, mis seob ühe kilomooli ideaalse gaasi parameetrid, kehtib ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10. Ideaalne on gaas, milles igasugune molekulidevaheline interaktsioon puudub, sõltumata nende vahekaugustest. Molekulide mõõtmed ja ruumala loetakse tühiselt väikeseks võrreldes anuma ruumalaga ja jäetakse arvestamata. Molekul liigub vabalt, põrgates vahel kokku anuma seinetga. 11
Kelvini skaala - skaala, mille 0-punktiks on absoluutse nulltemperatuuri ja kraadi väärtus on sama, mis Celsiuse skaalal. Molekulide vahel mõjuvad jõud - Tõukejõudude järsu kasvuga saab seletada vedelike ja gaaside raskesti kokkusurutamist. Tõmbejõududega elastsust. Temperatuuri saab käsitleda 2-te moodi: 1) Molekulide soojusliikumine 2) Temperatuur kui kehade soojusvahetust iseloomustav suurus. Kehade süsteemin, mis vahetuvad soojust nim. Termodünaamiliseks süsteemiks. Soojusvahetus - protsess, kus üks keha saab soojust äram teine saab juurde. Soojusliku e. termodünaamilise tasakaalu olekuks nim. Sellist olekut, kus kõik parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna. Soojusvahetus termodünaamikas - toimub konvensiooni soojusjuhtuvuse või kiirguse teel. Kõik kehad annavad nii soojust ära kui ka saavad soojust juurde. Ideaalse gaasi olekuvõrrand - seob omavahel gaasiolekut määravaid suurusi eht rõhk,ruumala ja temp. Saab tuletada makrokäsitlusest läbi katsete
Lahustumise käigus suhkruosakesed hajuvad vedelikus üha suuremas ja suuremas ruumalas, nende paiknemise korrapäratus suureneb, entroopia kasvab. Lõpuks on kogu suhkrutükk lahustunud ja entroopia kasv sellega lõpeb. Teiste sõnadega areng peatub (igasugune muutus on ju areng). Kinnises süsteemis saab entroopia kasvada teatud piirini. Tegelikkuses absoluutselt kinnist süsteemi ei ole, igal juhul toimub vähemalt soojusvahetus väliskeskkonnaga. Ka selle näite puhul suhkruosakeste ümberpaiknemine ei lõpe, kuna toimub energia- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga. Temperatuuri tõustes osakeste paiknemistiheduse suureneb, jahtudes väheneb. Tassi ülaosas on temperatuur veidi kõrgem kui allpool, seega ka osakeste paiknemistihedus tassi eriosades on erinev ja see muutub aja jooksul. Maailm on tegelikult avatud süsteem ja siin entroopia kasv jätkub lõpmatult.
2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk 6) õhu hapnikusisaldus 7) õhu ionisatsiooni olukord Georg Badasjan Referaat 1.2 Õhutemperatuur Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline prot-sess, töö intensiivsus. Soovitatav õhutemperatuur tööruumis Töö iseloom Õhutemperatuur ºC
sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk). Fossiilsetel kütustel töötavates kateldes võib tinglikult vaadelda kolme soojusvahetus piirkonda: esimene piirkond haarab kiirgus ehk radiatsioon küttepindu, mis paiknevad otse koldes ja kus soojusvahetus toimub põhiliselt kiirguse teel (erand on keevkihtkolle). Eriti tähtis on kuidas soojusvoog jaotub kolde kõrguse ulatuses ja mööda perimeetrit. teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis paiknevad küllaltki kõrgete gaasitemperatuuride piirkonnas 800 1200 ºC ja kus soojusülekanne toimub nii kiirguse kui ka konvektsiooni teel
keemilistes protsessides. üldisemas mõttes uurib soojuse ja töö suhet ja vastastikust üleminekut. süsteem – vaadeldav ruumi/universumi osa 1) avatud süsteem – keskkonnaga toimub nii aine- kui energiavahetus 2) suletud süsteem – keskkonnaga toimub energiavahetus 3) isoleeritud süsteem – keskkonnaga ei toimu ei aine- ega energiavahetust või 1) diatermiline süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik 2) adiabaatne süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentaalselt uurida 1) homogeenne süsteem – omadused on samad kõikides ruumiosades või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt 2) heterogeenne süsteem – koosneb mitmest erisuguste omadustega faasist faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ning erineb
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.......................................
pV=cont:; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1=p2V2 ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus) . pV=m/M'R*T Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks jne.Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W . Siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid. mida suurem on soojusvahetus, seda suurem on siseenergia. Kuna adiabaatiliseks loetakse protsessi, mille puhul soojusvahetust keskkonnaga ei toimu, jääb gaasi siseenergia sellises protsessis konstantseks..siseenergia jääb samaks, kuna töö=0. Carnot' tsükkel. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt? Oma valemi tuletamisel lähtus Carnot' asjaolust, et suvalist kinnist tsüklit pV-diagrammil saab esitada lõpmata väikeste,
· molekulide potentsiaalne energia, · aatomite summaarne potentsiaalne energia molekulides NB! Termodünaamiliste süsteemide siseenergia on aatomite, molekulide mehaaniliste energiate summa Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W Siin on väga tähtis tähele panna, et siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid Võrrelge termodünaamika esimest seadust (energia jäävuse seadust) mehaanilise energia jäävuse seadusega potentsiaalse ja kineetilise energia asemel on siin siseenergia ning soojusvahetus ja töö. Olekufunktsioonide kombinatsioonid on samuti olekufunktsioonid Defineerime uue olekufunktsiooni entalpia H=U+pV Mis on entalpia füüsikaline mõte (konstantsel rõhul p=const)? Hp=U+pV Võrdleme seda termodünaamika esimese seadusega, mis kehtib ka konstantsel
Siseenergia- süsteemi sumaarne võime teha tööd (U). Ühikuks 1 Dzaul. Siseenergia on süsteemi koguenergia. Me ei saa mõõta süsteemi koguenergiat, kuid saame mõõta energiamuutust. Kui tehakse tööd, siis süsteemi siseenergia KASVAB ! Soojus energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuri osalt madalamale. Ühikuks 1 Dzaul. Suletud süsteemide tüübid : adiabaatne puudub soojusvahetus keskkonnaga , kuid energiat saab üle kanda tööna. Diatermiline soojusvahetus keskkonnaga on olemas ja seega ka siseenergia muutuda ülekantud soojuse arvel. Termodünaamika 1. Seadus suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga , millest on lahutatud energiahulk , mille süsteem annab ära tööga. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne
iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Soojusülekandeks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.
olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul (p=const ja dp=0). v2/v1=T2/T1=> Gay-Lussaci võrrand. Siin viisil. termodünaamilises Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel süsteemis tehnilist tööd puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi ei tehta ning termodün. temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), keha üleminekuks nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks olekust 1 olekusse2 süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga vajalik soojushulk q=i2- adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on i1. Seega on
Soojushulk on siseenergia,mille keha soojusvahetusel saa või ära annab. Konvektsioon on ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine. Termodünaamika põhjal iga keha annab soojust ära ja võtab ka vastu. Protsessi,kus üks keha annab soojust ära ja teine keha saab juurde nim. soojusvahetuseks. Kehade süsteemi,mis vahetavad soojudt nim. termodünaamiliseks süsteemiks. Süsteem on suletud, kui ta pole soojusvahetuses süsteemi väliste kehadega Kui lisaks süsteemi kehadele toimub soojusvahetus ka muude kehadega nim. süsteemi avatud termodünaamiliseks süsteemiks. Kui mingis protsessis on kolmest olekuparameetrist üks muutumatu,siis on tegemist isoprotsessiga. Ekkeskmine kineetilineenergia Vkiirus nkonsentratsioon prõhk KBoltzmanni konstant ttemp celsiustes Ttemp Mmolaarmass momolaarmass korda süsiniku ühendi mass 1.p= 3nmoV 2. p=3nEk 3.Ek= 2 4.Ek=2kT 5.V= mo 6.pV=MRT 7.T=t+273 8.t=T273 9.1,66 10 kg süsiniku ühendi mass 10. Boltzmanni konstant 1,38 10
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks.
kiirusest torus palju suurem, mõjutab staatilise rõhu muutus piki kollektoreid töökeskkonna kulu läbi paralleelsete torude. Vee ja auru juurde ja ärajuhtimiseks kasutatakse erinevaid skeeme. /2/ 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad Kolle on see katla (katelseadme) osa kus toimub kütuse põlemine. Kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepindade veele. Küttepinnad valmistatakse harilikult terasest või malmist. Soojusvahetus väljas ja seespool küttepinda paiknevate keskkondade vahel toimub kiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. Põlemisproduktidelt kandub soojus küttepinna välispinnale kiirguse ja konvektsiooni teel Koldes on kiirguse osa üle 90%. Läbi küttepinna materjali, aga ka küttepindu katva välise ja sisemise sadestuste kihi kulgeb soojus soojusjuhtivuse teel. Kollete töö iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid näitajaid :
Atmosfääri koostis Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümritsev kihilise ehitusega õhkkest,mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku:hingamine,põlemine Võimaldab roheliste taimede elu:CO2 fotosünteesiks ja lämmastik laimaksvatus Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm:tuuled ja soojusvahetus,veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisis:looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV-kirguse eest Seal toimuvad keemilised reaktsioonid,nt oksüdeerumine Lämmastik Tekib orgaaniline aine lagunemisel(surnud organismid). Vajalik toitaine taimedele. Hapnik
· t0 = algtemperatuur, · t = lõpptemperatuur. Energia Energia ei teki ega kao, vaid levib ühelt kehalt teisele, muunduda ühest liigist teiseks. Soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele. Nt. pliidi küttekehas olev energia kandub edasi vette - kusagil aeglustus molekulide liikumine ja vee energia suurenes, vesi läheb soojemaks. Soojusülekanne Siseenergia levimine. Soojusülekandes levib siseenergia iseenesest soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid on: · Soojusvahetus ehk soojusjuhtivus Soojusülekanne, kus energia antakse ühelt aineosakeselt teisele, aga aineosakesed ei paikne ümber. (Nt. kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast, kuna metall on hea soojusjuht). Ei saa soojendada Maad, sest Maa ja Päikese vahepeal ei ole osakesi vaakum. · Konvektsioon Soojus kandub edasi aine ümberpaigutamise tõttu, levib vedeliku või gaasi vooluga. (Nt
Soojusnähtused köögis Karl-joosep Volmerson Soojusnähtusi on maailmas tõsiselt palju. Füüsika kehtib alati ja igal pool. Need aga omakorda toimuvad erinevates paikades. Antud paigaks on minul aga köök. Köögis leidub samamoodi väga palju soojusnähtusi. Ruumides toimub välisõhuga pidev soojusvahetus, ütleme, et kui väljas juhtub olema temperatuur madalam kui köögis siis samalajal kui keeta mingi vett on õhku läinud ohtrasti veeauru. Me teame et mida madalam on õhu temperatuur, seda vähem mahutab ta endasse veeauru. Nüüd kui akna läheduses köögis on külmem, siis mahub sinna õhku ka oluliselt vähem veeauru ning seejärel näemegi, et aknale on kondenseerunud veepiisad. Miks läheb vesi väga kiirelt veekeetija masinas keema?
Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeauru ja see, mis enam õhku ei mahu, kondenseerub veepiisakeste kujul aknale. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad aga ära keeta, muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia, seega ka kiirus
gravitatsiooni. Teine väga tähtis asi on elektrienergia. Tean, et kunagi olid ajad kus istuti küünlavalgel ja tehti kõiki majapidamistöid käsitsi, aga tänapäeval on meil elektrienergia, mis aitab meil kiiremini, tõhusalt ja massiliselt oma tööd teha. Ma ei oleks saanud praktikal ajada vahukoort vahtu mõne minutiga käsitsi, vaid kasutasin selleks elektrienergiat ja seda kasutavat seadet : mikserit. Füüsika kohalt oskan öelda veel, et meil praktikal olles toimus ka soojusvahetus nagu igal teiselgi ruumil. Kui õues oli näiteks madalam temperatuur kui toas, kus ma pliidi peal keetsin kahte suurt poti täit puljongit siis läksid aknad väga uduseks, ehk kondenseerus see osa auru mis toasooja õhku enam ei mahtunud. Köögis on hästi märgatav , et toidu tegemisel seguneb toidulõhn õhuga ja seda on tunda ka mujal kui toidu vahetus läheduses. See on tegelikult toiduvalmistamise juures väga tavaline nähtus
vedeliku viskoossuse v mõju survekaole liinis. w – mida suurem voolukiirus, seda suuremad kaod. d – mida suurem siseläbimõõt, seda väiksem kadu. L – mida pikem on liin, seda suurem kadu. v – mida suurem viskoossus, seda suurem kadu. Mehaanilised protsessid 1. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise/tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsessides. Soojuslike protsesside kiirendamiseks, soojusvahetus on kiirem. Segamine kiirendab massiülekande protsesse. Kohvi sisse suhkru lisamisel ja segamisel lusikaga lahustumine kiireneb. Vahustamiseks võib kasutada erilisi segisteid (koore vahustamine, muna vahustamine jne). 2. Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik? Pneumaatiline meetod Tsirkulatsioonmeetod Mehaaniline meetod – kasutatakse erinevaid mehaanilisi segisteid.
ning süsteem teeb pärisjõudude ületamiseks tööd. Q=delta U+A 17. Termodünaamika II seadus ( vali üks sõnastus ) Pole võimalik masin, mis töötaks ainult teise keha arvelt. 18. Pööratav protsess ( mõiste, näide ) Protsess, mida saab tagasi pöörata. Vesi ja jää 19. Pöördumatu protsess ( mõiste, näide ) Protsess toimub ainult ühes suunas. Vananemine 20. Mis on adiabaatiline protsess? Protsess, kus puudub väliskeskkonnaga soojusvahetus. 21. Kuidas arvutatakse tööd isoprotsessides? Isobaariline A=p*delta V. Isotermiline A=Q. Isohooriline Q=0 A= - delta U 22. Soojusmasinad ( mõiste, näide ) Masin, mis muundab kütuse siseenergia mehhaaniliseks energiaks. Nt sisepõlemismootor 23. Kuidas leitakse reaalse ja ideaalse soojusmasina kasutegurit?
I seadus- süsteemile antud Q-ga arvelt suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. Q=(delta)U+A · Termodünaamika II seadus Pole võimalik luua sellist masinat, mis töötaks ainult teise keha arvelt · Pööratav protsess- protsess, mida saab tagasi keerata ( jää sulatamine ja vee külmetamine) · Pöördumatu protsess- protsess, mis toimub ainult ühes suunas(vananemine) · Adiabaatiline protsess-kus puudub välis kk soojusvahetus Q=O · Isobaariline protsess ,P=const, A=p(delta)U Isotermiline, T=const, A=Q Isohooriline, V=const, A=O · Soojusmasinad- masinad, mis muudavad kütuse siseenergia mehhaanilseks energiaks( aurumasin, sisepõlemismootor) · Reaalse soojusmasina kasutegur- masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe. re = = , re-kasutegur, A-masina poolt tehtud töö, Q1- soojendilt saadud soojushulk, Q2- jahutile antud soojushulk
termoregulatsioonikeskuse mõjutavad Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine.Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval epidermises asuvad enim levinud, eriti jalataldades ja peopesades ,lõhnatu .Apokriinsed: kaenla all, pealael avanevad karvanääp.Ei ole seotud soojusregulatsiooniga emotsionaalne,aeglane tootlikkus ,bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn
Korrapärane täisväärtuslik toitumine Eelnev ja perioodiline läbivaatus Uimasus, unisus, tähelepanu langus Sundasendid ja sundliigutused- skeletisüsteemi ülekoormushaigused, närvikahjustused Silmade ülepingest tekkivad laulihaste krambid, silmade ärritusnähud, silmade kuivamine Silmanägemise halvenemine Kanapimedus Tööõnnetused ja vigastused Vaimsed tervisehäired meeleolu langus, depressioon Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust või külma Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mil inimene viibib liiga kuumas või liiga külmas ruumis. Kasuta sobivat tööriietust Optimaalne vahemik 18 24º C Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis iseloomustab keha soojusliku seisundit Temperatuur mikrokäsitluses – iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat Absoluutne 0kraadi – molekulid ei liigu ning langevad raskusjõu mõjul anuma põhja 6. Termodünaamika – teadusharu, mis uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8. Termodünaamiline süsteem – Kehade süsteem, mis vahetavad soojust 9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2]
ELURIKKUSE KADUMINE Laura-Liis Sander Janeli Rammo 10c ELURIKKUS Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluslooduse vormid ja nende elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Elurikkuse kadumine Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kuna...
äraandmist ümbritsevasse keskkonda. · Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:soojuskiirgus ehk radiatsioon, konduktsioon, konvektsioon, aurumine ehk evaporatsioon. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele. Konduktsioon- Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsioon- Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt. Aurumine- Evaporatsioon ehk vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse,
erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1. triivhoovused püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled. 2. äravooluhoovused Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale. 3. tihedushoovus vee erinev tihedus( toimub selle ühtlustumine ) 4. kompensatsioonihoovus kompenseeritakse erinevad veekõrgused. Hoovuste tähtsus soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel, setete transportijad, planktoni transport, mõju kliimale. Rannikuprotsessid Rannik - mere ja maismaa üleminekuala. Rannikud jagatakse liigestatuse järgi. 1) skäärrannik - kaljusaared ranna lähedal. Iseloomulik Soomele ja Rootsile. 2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi: 1) järsakrannik - rannikuala kerkib järsku merest, tüüpiline Põhja-Eesti rannik
valem: Q=U+A, (Q-soojushulk 1J; U-siseenergia muut, 1J; A-töö 1J). Termodünaamika II seadus: on võimatu selline protsess, mille ainus tulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. Pööratav protsess on protsess, mida saab tagasi pöörata, (nt. vesi tahkub jääks ja sulab tagasi veeks). Pöördumatu protsess on protsess, mis toimub ainult ühes suunas, (nt. vananemine, kivi kukub allapoole). Adiabaatiline protsess on protsess, kus puudub väliskeskkonnaga soojusvahetus. A=-U ; Q=0. Isoprotsessides töö arvutamine: isobaariline protsess p=const, A=p·V; isotermiline protsess t=const, U=const, A=Q; isohooriline protsess V=const, A=0 ja Q=U. Soojusmasinad on masinad, mis muundavad kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks, (nt. sisepõlemismootor, aurumasinad, auruvedurid). Reaalse soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe. hre= A/Q1 = |Q1|-|Q2| / |Q1|,
ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K Entroopia korrastamatuse mõõt füüsikas. 63.Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem? Isoleeritud süsteemis puudub aine-, energia- ja infovahetus/puudub soojus- ja massivahetus väliskeskkonnaga. Suletud süsteemis puudub ainevahetus, olemas on energia- ja infovahetus/puudub ainult massivahetus, soojusvahetus toimub. Avatud süsteemis on kõik 3 vahetust olemas väliskeskkonnaga/toimub massi- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga. 64.Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis? Elusorganism on avatud termodünaamiline süsteem. Statsionaarses biosüsteemis entroopia muut on null, e S = 0. See tähendab, suurim entroopia peab olema väljuvatest produktidest, vähim toiduainetes. "Organism-väliskeskkond" süsteemi entroopia kasvab, kusjuures organismi entroopia on jääv suurus. Organismi korrastatus püsib keskkonna korrastatuse vähenemise tõttu. Patoloogia korral
hulga vaatlus- ja katseandmete üldistamisel. Termodünaamika kasutab tervet rida makroparameetreid: a) Rõhk p b) Ruumala V c) Absoluutne temperatuur T d) Keha mass m e) Siseenergia U f) Soojushulk Q Soojusnähtuste koral muutub ühel või teisel viisil keha siseenergia. Konkreetse keha siseenergiat on väga raske või peaaegu võimatu määrata, kuid siseenergia muutu saab kindlaks teha küllalt lihtsalt. Siseenergia muutmiseks tuntakse kahte viisi: a) Soojusvahetus ehk soojusülekanne b) Mehaaniline töö Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele soojusvahetuses. Termodünaamika on arenenud koos soojusmasinate leiutamisega - kõigis neis põletatakse kütust ja saadud energia arvel pannakse midagi töö tegemiseks liikuma (soojuse muundamine tööks). 2. Termodünaamika 1.printsiip Termodünaamika süsteemiks nimetatakse kehade hulka, mis on omavahel soojusvahetuses.
Rõhk: p=F/S= Pa(paskal) (Jõud jagatud pindalaga) Füüsika 9. Klass Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel. Soojusjuhtivus: Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku. Soojushulk: Ühik = J. On kindel arvväärtus energia hulk mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 8 Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tö...
Adiabaatne protsess/süsteem puudub soojusvahetus Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi väliskeskkonnaga olekut iseloomustada Avatud süsteem toimub energia ja ainevahetus Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav ümbritseva keskkonnaga parameetrite omavaheline sõltuvus Borni algoritm Born koostas abivahendi seoste Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes. Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi Nelinurgas on 2 noolt, 1 ülalt alla, 2. Vasakult paremale. iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, Vaadates olekufunkts ja olekupar paigutust on näha, et iga tähistatakse väiketähega (töö w, soojus q) olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar Isobaariga saab leida...
· Iskoorne - kõige halvem protsess, kuna sel juhul ei saa kolb soojusmasinas liikuda. 6) Mida näitab kasutegur? Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena. Soojusmasinate kasulikkust hindab soojusmasina kasutegur. 7) Termodünaamika II printsiib (3 lauset). Näited. · Soojus saab liikuda ainult soojemalt kehalt külmemale. · Soojusvahetus kestab niikaua kuni kehade temperatuurid on võrdsed (paned käe külmale pinnale, pind läheb ajapikku soojemaks, kuni temp. võrdsustuvad). · Suletud süsteem üritab alati minna korrastatud olekust mittekorrastatud olekusse (raud hakkab roostetama, õun hakkab mädanema jne). · Loodus püüab alati minna vähem tõenäolisest olekust tõenäolisemasse olekusse (nt. teed endale mõõga, tuhande aasta pärast on see sama rauapuru, mis mõõga jaoks kunagi kaevandati).
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV = const , cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet. ...
segab ühtlast aurumist aurumine sõltub palju pinnasest jahedamas piirkonnas kus on allikad toimub aurustumist vähem 4. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel ktilmem ja viiikestel laiustel soojem kui see praegu on . Nimetage kaks peamist tegurit, mille mdjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 1) ookeani soojuskaod vee aurumisel 2 soojuse juurdevool jõgedest 5. Mis moodustavad jiirve veebilansi tuluosa ja kuluosa? tuluosa kuluosa 1. sademetest l. auramisest , juurdevoolust ) äravoolust 6.
Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Akende lähedal on aga soojusvahetuse tõttu õhk jahedam kui mujal. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeauru ja see, mis enam õhku ei mahu, kondenseerub veepiisakeste kujul aknale. Meie ütleme siis tavaliselt, et aknad on udused. Köögis on hästi märgatav gaaside difusioon. Toidu tegemisel seguneb toidulõhn õhuga ja seda on tunda
süst., mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Avatud süst toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskk-ga Suletud süst puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (meh toime) või soojusena (termiline toime) Isoleeritud süst puudub nii energia kui ka ainevahetus. Väliskeskk pole ei meh. ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süst soojusvahetus väliskeskk. Puudub Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus - Ce soojushulk, mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Moolsoojus - Cm soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Siseenergia muut (qv = U) on võrdne soojusefektiga V=konts Entalpia muut (qp = H) on soojusefekt konstantsel rõhul Reaktsiooni entalpia
(antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = aurustumine, konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus Saame: radiatsioon, toit Kaotame: konvektsioon, soojuskiirgus, soojusvahetus, aurustumine 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Kui keha temperatuuri on vaja langetada: 1. Naha veresoonte laienemine. 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3. Soojustekke pärssimine. Kui keha temperatuuri on vaja tõsta: 1. Naha veresoonte ahenemine; 2. Soojustekke suurenemine: lihasvärin ja kananahk 33
süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia (kmol·K).]. Kahte viimast kasutatakse peamiselt otsest üleminekut ühelt kehalt teisele ilma väliste gaasiliste kehade puhul. Temperatuuri kasvades parameetrite muutusteta (kõrgema temp. kehalt erisoojus kasvab. Tõeliseks erisoojuseks- nim. madalama temp. kehale), sellist ülekande vormi nim. erisoojust, mida keha omab c=dq/dt = limq/t. soojuseks. Soojusvahetus, levi- soojusevormis 13.Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia h on ülekantud energiat nim. soojushulgaks. Tähistatakse Q- siseen u ja rõhuenergia pv summa: h=u+pv [J/kg]. [J]. q=Q/M [J/kg]. Arvuliselt on võrdne tööga, mis on vaja, et viia gaas 20.Vee aurustumine. Vee aurustumise all mõistetakse 4. Ideaalne gaas . Selle all mõistetakse gaasi, mis mahuga v vaakumist ruumi rõhuga p
Heterogeenne süsteem süsteem, mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist. Avatud süsteem toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga Suletud süsteem puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). Isoleeritud süsteem puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskesskonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süsteem soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatne protsess puudub soojusvahetus Isotermiline protsess temperatuur konstantne Isobaariline protsess rõhk konstantne Isokooriline protsess ruumala konstantne Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest Kasulik töö töö. mis ei ole seotud rummalamuutusega (näiteks akus või kütuseelemendis toimuva keemilise reaktsiooni töö)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
