taimede jäänustest. Põlevkivi anorgaanilise osa tähtsamateks mineraalideks on kaltsiit, dolomiit, kvarts, ortoklass, hüdrovilgud ja püriit. Sellise koostisega põlevkivi põletamisel tekib arusaadavalt suures koguses tuhka. Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi lendtuhk on tugevalt leeliseline ja teda iseloomustab raskemetallide suur sisaldus. Elektrifiltritest pärinevad lendtuha osakesed koosnevad põhiliselt sellistest mineraalsetest oksiididest nagu CaO (25-30%), SiO2 (30-35%) ja Al2O3 (10-12%). Peale selle sisaldab põlevkivi lendtuhk erinevaid raskemetalle. Samuti võib põlevkivi lendtuhk
Näiteks ,,National Environmental Institute" andmetel, on 20 aasta pärast värsket vett maailmas väga vähe ning 25 aasta pärast, pole seda üldse. Põhjavee tase langeb rahvaarvu kiire tõusu, kliima soojenemise ning heitgaaside kiire suurenemise tõttu. Järelikult on see ka Eestis probleem, sest mis puudutab kogu Maailma, puudutab ka Eestimaad. Kolmandaks oluliseks keskkonnaprobleemiks Eestis on Kirde-Eestis elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk ning tuhamäed. See kahjustab osoonikihti ning seega ei takista osoonikiht enam UV-kiirguse jõudmist Päikeselt Maale. Näiteks pikemaajalisel UV-kiirguse kahjustuste korral võib suureneda organismides mutatsioonide hulk ning organismid ei pruugi enam saada terveid järglasi. Samuti takistavad elektrijaamad just Eestis näiteks lõheliste rännet, sest tekitavad tammist ülesvoolu üleujutusi, kuid tammist allavoolu aga kuivust. See
kohtadega (Eesti Elektrijaam): 1. Koldetuhk 6. Elektrifilter I väli 2. I gaasikäik (auru ülekuumendi) 7. Elektrifilter II väli 3. II gaasikäik (ökonomaiser) 8. Elektrifilter III väli 4. Tsüklon 9. Elektrifilter VI väli 5. Elektrifiltri eelkamber 10. Lendtuhk Tabel A Emiteeritavate raskmetallide kogused tuhavoogudes Cd ja Hg Koht Tuhakogus, kontsentratsioonid Aastane Cd ja Hg sisaldus tuhas % tuhas tuhakogus, Cd, g/t Hg, g/t t Cd, kg Hg, kg
tänane pruukimine põhjustab keskkonnaprobleeme meie järeltulijaile. Niisiis, jätkates fossiilkütuste mistahes tööstuslikku kasutamist, kaevame iseendale lõksu. Eesti jaoks on põlevkivi muutunud arenguankruks. Muidugi juhul, kui mõistame arengu all liikumist ökosüsteemseid tehnoloogiaid rakendava majandus-ja kultuuriruumi suunas ning arvame loomulike põhiväärtuste hulka ökoloogilise tasakaalu. 1.4. Põlevkivi lendtuhk Eestis kaevandatav põlevkivi sisaldab 30-40% orgaanilist osa [87], mis pärineb erinevate taimede jäänustest. Põlevkivi anorgaanilise osa tähtsamateks mineraalideks on kaltsiit, dolomiit, kvarts, ortoklass, hüdrovilgud ja püriit. Sellise koostisega põlevkivi põletamisel tekib arusaadavalt suures koguses tuhka. Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri.
madalam heitmete tase uus vana plokk plokk vahe ploki kasutusvõimsus, MW 215 180 + 35 katelde atmosfääriheitmed, mg/Nm3 SO2 heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 0-20 2000 üle 100 korra heitmete vähenemine, t/a 9000 NOx heitmed (limiit 200 mg/Nm3) 90-175 300 2-3 korda lendtuhk (limiit 30 mg/Nm3) 30 30-150 kuni 5 korda CO2 heitmete vähenemine, % > 20 % energiatootmise netokasutegur, % 36 30 + 6% kütuse sääst, t/a - 250 000 Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust. Juhitava ahelreaktsiooni tingimused
Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme Ökoloogilised kitsaskohad Kirde-Eestis: ·Kasutamiskõlbmatuks on muudetud ligi 30 000 ha maad ·Tuhamäed, mis reostavad põhja- ja pinnasevett, ning lendtuhk ja vääveldioksiid, mis reostavad atmosfääri ·Põhjavee taseme alanemine ning veekogude termoreostus Kasutatud materjalid: T.Sarapuu, H.Kallak Bioloogia gümnaasiumile I 1998 Eesti Loodusfoto E.Karofeld, K.Relve Energeetika ja keskkond. Keskkonnaraamat gümnaasiumile IV osa 1998 Tallinn www.ttu.ee/maeinst/ www.sunsite.ee/taimed/
Tuhavoog nr 7 3,1 1,48 0,429 Tuhavoog nr 8 0,6 2,31 0,523 Tuhavoog nr 9 0,1 4,79 0,403 Tuhavoog nr 10 1,5 4 0,421 Kogu tuhk 100 Atmosfäär Lendtuhk Tuhaväljad Cd, kg 302,19 31,32 1209,29 Hg, gkg 26,21 3,30 167,69 Aastane Cd ja Hg sisaldus tuhas tuhakogus, t Cd, kg Hg, gkg 205146 697,50 31,39 16182 55,67 2,56 24534 22,08 11,75 168084 336,17 86,06 22968 17,69 7,97
Lähteained PCDD/F võivad tekkida pea igasuguse orgaanilise materjali põlemisel. ,,Rahvajuttudes" kiputakse Kloori sisaldust üle tähtsustama. Näiteks olmejätmete põlemisel on kloori liig harilikult umbes miljonikordne. Kloor võib seejuures esineda nii sooladena, kui seotuna orgaanilistesse ühenditesse [2, 6]. Tempearatuur Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6]. Lendtuhk ja Katalüsaatorid Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib formeeruda aromaatseteks struktuurideks, mis võivad olla PCDD/F või nende vaheühendid [2, 6]. Dioksiini teket katalüüsib tugevasti Cu 2+ ioon. Mõningal määral saab täheldada ka Fe3+, Pb2+ ja Zn2+ katalüütilist efekti, aga võrreldes vasega on see umbes kaks suurusjärku väiksem [2, 6]. Muud protsessid
Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid. Kaasnevad põlevkivi põletamisega tuhamäed. Suurt saastet tekitab elektrijaamate korstendest väljuv lendtuhk.95% Eestis toodetakse elektrit põlevkivist. Saaste vähendamiseks tuleb piirata kaevandamist, sellel põhinevat elektritootmist. Peaks kasutusele võtma taastuvaid energiaallikaid. 3. Bioloogoline mitmekesisus ehk bioversiteed on kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide, ökosüsteemide kogusumma. Iseloomustab maakera taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust.Geneetiline mitmekesisus on
3 PÕLEVKIVITUHK Põlevkivituhk, põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eestis saadakse seda peamiselt tolmustatud põlevkivist. Tolmküttekollete tuha jämedam osa langeb koldetuhana kolde põhja, ülejäänu väljub koldest lendtuhana koos põlemisgaasidega ning see eraldatakse nendest tuhapüüdureis enne korstnasse jõudmist. Lendtuhk koosneb tsemendimineraalidest, lubjast, kipsist ning räni- alumiiniumi- ja rauaühendite amorfsest segust. Põlevkivi jaotatakse 3 fraktsiooni: jämedaks, peeneks ehk kestmiseks ja ülipeeneks. Lubjarikast jäme- ja peenfraktsiooni segust saadakse mull- ja raskepetooni, peenfraktsioonist kukermiiti ja kukermiittsementi ning seda kasutatakse ka asfaltbetoonis fillerina, ülipeefraktsiooni tarvitatakse p-portlanttsemendi tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse ka silikaattelliste
järgnes kvarts 30 protsendiga, ning alumiiniumoksiidi, raud (III) oksiidi, kaalimoksiidi, vääveltrioksiidi ja magneesiumoksiidi leidus tuhas juba alla 10%. Seega koosneb põlevkivituhk põhiosas oksiididest. Tuha keemiline koostis sõltub kasutatud meetodist. Näiteks tolmpõletamisel juhitakse põlevkivi koldesse peenestatud kujul ja paljud ühendid aurustuvad (elavhõbe), samas mõned ei aurustu üldse (kaltsium, mangaan, magneesium). Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu erinevatest osakestest ja see sisaldab peaaegu kõiki perioodilisustabeli elemente kaasa arvatud raskmetalle.Põlevkivituhaväljadel on tänu kaltsiumi reaktsioonile veega väga palju kaltsiumhüdroksiidi, selle reaktsiooni tulemusena on tuhaväljade vesi väga aluseline, vee pH on 1213. Kõrgleeliselist vett on tuhaväljadel ja nende settetiikides umbes 19 miljonit kuupmeetrit. Põlevkivituhk iseenesest pole loodusele kahjulik seda võib
Põlevkivi on fossiilne kütus, mis moodustus vetikate kuhjumisel u. 450 miljonit aastat tagasi. Eestis kaevandatakse põlevkivi u. 10-15 miljonit tonni aastas ning sellise tarbimise käigus jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. 3) Bioloogiline mitmekesisus. Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus. Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad
Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4. Lisaks eelnimetatud ühenditele kujuneb ohtlikuks söe põlemisel tekkinud tuhk, mis edasi põledes lendub kerge lendtuhana atmosfääri, olles väga tugev päikesekiirguse hajutaja. Kuigi lendtuhka on võimalik filtreerida väga tõhusalt, on õhku paiskuva lendtuha kogused suured. Lendtuhk sisaldab: 15-60% ränidioksiidi, 5-35% alumiinium(III)oksiidi, 4-40% raud(III)oksiidi ja 1-40% kaltsiumoksiidi ning MgO, SO3, Na2O ja K2O. Lisaks on lendtuhas 4 veel mitmeid toksilisi aineid, mis kahjustavad hingamisteid, ja radioisotoope, mis põhjustavad radioaktiivsust vahemikus 218-293mBq/g. Söe põletamisel tekkiv NOx hulk moodustab 80% kogu USA lämmastiku ühendite emissioonist
2, 3]. Põlemisprotsessides PCDD/F võivad tekkida pea igasuguse orgaanilise materjali põlemisel. ,,Rahvajuttudes" kiputakse Kloori sisaldust üle tähtsustama. Näiteks olmejätmete põlemisel on kloori liig harilikult umbes miljonikordne. Kloor võib seejuures esineda nii sooladena, kui seotuna orgaanilistesse ühenditesse. [2, 6] Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450 °C ja alla 250 °C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. [2, 6] Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodsaks pinnaks dioksiinide moodustumisele. Kloori aatomid ühinevad süsinikuosakestega ja süsinik võib formeeruda aromaatseteks struktuurideks, mis võivad olla PCDD/F või nende vaheühendid. [2, 6] Dioksiini teket katalüüsib tugevasti Cu2+ ioon. Mõningal määral saab täheldada ka Fe3+, Pb2+ ja Zn2+ katalüütilist efekti, aga võrreldes vasega on see umbes kaks suurusjärku väiksem. [2, 6] Muud protsessid
jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90- nendate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd. tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO, elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisi aineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne). · Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid
Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90-ndate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO, elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisi aineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne). Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistest ja tööstusest tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)
on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. Tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Tahmale võib olla lisandunud adsorbeerunud kantserogeenseid aineid. Lendtuhk - tegelikkuses ainuke silmaga eristatav atmosfääriheide. Põhjustab inimestel hingamisteede häireid ning kopsuhaigusi. Sellest tulenevalt on ka piiratud tahkete osakeste, sh lendtuha kontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis, mis ei tohi ületada kehtestatud piirväärtust. Lendtuha keskkonnamõju sõltub oluliselt elektrijaama poolt kasutatavast kütusest. Aerosoolid-Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus
● Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid ● Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata - turbana Soo on terviklik ökosüsteem, milles kõige olulisem komponent on vesi. Vee hulk, kvaliteet, päritolu. Soo degradeerumist põhjustavad kraavid (kuivendus, veetase alaneb, turvas vajub kokku, O2!). Soo degradeerumist põhjustab toiterežiimi muutus: väetamine, lendtuhk, veega kanduvad lisatoitained. SOOD ON vähesed suuremahuliselt C akumuleerivad ökosüsteemid tänapäeval (500 kg C ha/aastas), lagunev turvas emiteerib (CO2 ja CH4, lisaks leostuv materjal, mis toidab veekogusid jne Põhjused soode kaitseks ja/või taastamiseks ● Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt allikasood, õõtsikud, nõrglubja allikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt geoökoloogilistest teguritest.
4. NOx vähendamine Gaasipuhastus • Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). • Poolkuivpuhastus. Absorbent on püdel vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. • Märgpuhastus. Gaasi reoained jäävad vette, mida on vaja puhastada. • Põletusjäägid on seega: – Gaasilised – Vedelad – Tahked Põletusjääkide käitlemine • Tuha ladestamine: – Koldetuhka ei loeta ohtlikuks (kui õigesti käideldud) – Lendtuhk on ohtlik! Rahuldav käitlusviis puudub! • Koldetuha ärakasutamine • Erikäitlus: – Ladestamine soolakaevandustesse (Saksamaa) Põletusjäägi ärakasutamine • Koldetuhka saab kasutada: – Tee-ehituses • Tee aluskihid • Müratõkked – Ehitusmaterjalitööstuses • Tellised • Sillutuskivid • Keraamilised torud • Pürolüüs on orgaaniliste ühendite termiline lagundamine kõrgel temperatuuril õhuvabas keskkonnas.
Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on vastavalt 75 ja 135. Neist 17 analoogi on ohtlikult toksilised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinide üldiseloomustus Dioksiinid tekivad peamiselt põletusseadmetes ning plstikjäätmete põlemisel Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450°C ja alla 250°C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodus dioksiinide moodustumisele. Dioksiinid on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas kaua. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinide teke Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis. Kõige enam paiskub dioksiine õhku plastikute
juba ligikaudu 200 aastat tagasi Suurbritannias, mil Manchesteri ümbruse soodest hakkasid kaduma turbasamblad. Hiljem on samalaadseid protsesse kirjeldatud märksa laiematel aladel Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Alates 20 sajandi lõpukümnenditest on täheldatud olulisi muutusi ka Kirde-Eesti suuremates õhusaasteallikate läheduses paiknevates rabades. Seda siis aluselise õhusaaste näol, mis tuleneb peamiselt põlevkivi põletamisel tekkivast lendtuhast. Kuna põlevkivi lendtuhk on väga rikas erinevate elementide poolest, siis see sisaldab ka palju toitained (nagu näiteks lämmastik, kaalium). Toitainete kandumine rabadele, aga muudab antud ökosüsteemi elutegevust nii, et see võib 5 täielikult muutuda või koguni hävida. Sellest tulenevalt on ka antud teema vajalik, et uurida õhusaaste mõju rabadele, just Kirde-Eestis, kuhu on koondunud Eesti põlevkivil töötav tööstus.
8. Trummel 9. Ökonomaiser ja õhueelsoojendi Tsirkuleeriv keevkiht 1. Kütus 2. Sorbent 3. Keevkiht kolle 4. Tsüklon 5. Konvektiiv küttepinnad 6. Sekundaarõhk 7. Turbiin 8. Korsten 9. Ülekuumendi 10. Õhueelsoojendi 11. Suitsupuhasti 12. Keevkihtjahuti 13. Purusti 14. Primaarõhk 15. Põhjatuhk 16. Õhk keevkihtjahutisse Lurgi 17. Lendtuhk Keevkihtkatel Narvas (tsirkuleeriv), valmistaja Foster Wheeler Veetorukatlad A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Loomuliku ringlusega aurukatlad (E -1/9) A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Suured energeetilised kamberkoldega katlad wikipedia.org http://dguha1952.blogspot.com http://dguha1952.blogspot.com http://dguha1952.blogspot.com www.directindustry.com
ligniini sisaldusega varisele org aine lagunemine aeglustus. Kõrge kvaliteediga ja madala ligniini sisaldusega varise puhul lämmastiku lisamine kiirendas lagunemist. 12. Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena). Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13. Kuidas satub veeorganismidesse kõige rohkem saasteaineid? Elavhõbe emiteerub vasekaevandustest, keemiatööstusest, jäätmetest. Anorgaaniline elavhõbe võib mikroobsel lagunemisel toiduahelas muutuda orgaaniliseks ühendiks - metüülelavhõbe on keemiliselt stabiilne ühend ja akumuleerub toiduahelas. Tehase heitvesi juhitakse veekogusse,
(eemaldab mudana). Väävlirikka kütuse gaaside puhastamisel tekib skaraberis happeline heitvesi, mis põhjustab korrosiooni, mistõttu kui lendtuhas on üle 20 % CaO, ei saa kasutada märgpuhastit, sest sadenev tuhk kivistub seadmetel, torudel ja käikude pindadel. Gaasikiirus skaraberis on 1-1,5 m/s, veekulu 3...5 m3 1000 m3 gaasi kohta. Skaraberiga süsteemid võib jaotada kolme rühma: märg süsteem, varustatakse skaraberi ja el.filtriga, saadusteks lendtuhk ja kips; poolkuiv/kuiv süsteem, varustatakse peale skaraberi kottfiltritega, saadusteks lendtuha, kipsi, Ca SO3 ja lubjakivi segu; katalüsaatoriga protsess, varustatakse kõrgefektiivsusega el.filtritega enne gaasi puhastusjaama, saadusteks nt väävelhape. Kottfiltrid kõrge efektiivsusega suitsugaaside puhastid (alla 10 mg/Nm3). Filtrite enda puhastamine toimub tavaliselt suruõhuga või mehaanilise raputamisega. l=4...5 m, d=160 mm.
Põlevkivienergeetika: kasvuhoonegaaside tootmine Põlevkivi kaevandamine: nitraatide Veekogus suureneb esmasproduktsioon. Avalduvad toksiliste ühendite kahjulikud ja toksiliste ainete kandumine mõjud veeorganismidele. veekogudesse Turba kaevandamine: orgaanilise Vee värvus ja valgustingimused vees muutuvad, orgaanilise aine sisaldus kasvab, aine sissekanne, happelise vee pH langeb. Mudastumine. Elukeskkonna muutus. suunamine eesvooludesse Õhureostus: lendtuhk, lämmastiku ja Toksiliste ainete, sulfaatide, väävelvesiniku sisalduse tõus. veekogudes ning väävli gaasid valglatel.
Ohtlikud jäätmed - inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Ka väikestes kogustes kahjulikud. Nad vajavad erikäsitlust. Plahvatusohtlukd ained, oksüdeerivad ained, Väga tuleohtlikud ained, tahked ained, mis võivad kergesti süttida; ärritavad mittesööbivad ained; kahjulikud ained nt hingamisteedele; mürgised ained Eestis on ohtlikeks jäätmeteks põlevkiviga seonduv nt lendtuhk ja ehitusmaterjalide tööstus. Ohtlikud jäätmed saastavad pinnaveekogusid ja põhjavett. Nt prügimäed, tööstusjäätmete hoidlad, tuhamäed, maanteed - talvine soolatamine. Parandamise meetodid Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine Saasteainete hävitamine kohapeal Biotehnika - pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained. Isepuhastusprotsesside kiirendamine
Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks. Saadud slammi tsentrifuugimisel liigse vee kõrvaldamiseks ja järgneval kuivatamisel on võimalik toota toorainet (kipsi) ehitusmaterjalitööstusele. Puhastatud suitsugaasid väljuvad absorberist läbi piisapüüduri ning juhitakse soojusvahetisse, kus nende temperatuuri uuesti tõstetakse segamisel auru ülekuumendi järelt võetud kuumade suitsugaasidega, millest lendtuhk on eelnevalt eraldatud. Puhastatud suitsugaasid juhitakse korstna kaudu atmosfääri. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele. Suitsugaasid juhitakse absorptsioonitorni, kuhu pihustatakse lubjapiima (Ca(OH)2). Väävel dioksiid reageerib
10.2 Gaasilised ja tahked heitmed Keskkonna saastamise taset elektrijaamade poolt saame hinnata üksikute saastekomponentide emissiooni järgi. Tavaliselt esitatakse vastavad arvandmed kas m3 suitsugaaside kohta või elektrijaamast väljastatud elektrienergia kWh kohta. Oluliste saastekomponentidena tuleb tänapäeval käsitleda järgnevaid komponente: · vääveloksiidid (SO2); · lämmastikoksiidid (NOx); · vingugaas (CO); · tahked heitmed (lendtuhk); · süsinikdioksiid (CO2). Keskkonna saastamise tase on sõltuv väga paljudest teguritest. Olulisemad neist on: · kasutatava kütuse keemiline koostis ja kütteväärtus; · kasutatav kütuse põletamistehnoloogia; · spetsiaalsete seadmete olemasolu näit. väävligaaside sidumiseks, NOx emissiooni vähendamiseks, lendtuha püüdmiseks jne.; · energiabloki netokasutegur (see omakorda sõltub auru parameetrite tasemest ja kasu-
_ Elavhõbe destillatsiooni protesssis taastus, vastav prügila _ Raskmetallid - märgkeemiline töötlus, märgkeemiline töötlus , vastav prügila, pikaajaline ladustamine _ Tsüaniid - pikaajaline ladustamine _ PCB põletus _ Pestitsiidid põletus või pikaajaline ladustamine Ohtlikud jäätmed Eestis 8,6 milj. tonni, elaniku kohta 4,5 tonniohtlikke jäätmeid, 137 tonni km2 kohta _ Põlevkivienergeetika (lendtuhk, koldetuhk), põlevkivikeemia (poolkoks, fuussid) _ ehitusmaterjalide tööstus Ohtlike jäätmete hulka liigituvad _ patareid, _ vanad ravimid, _ päevavalguslambid, _ elavhõbelambid, _ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, _ lakid, _ lahustid, _ masinaõli, _ taimekaitsevahendid, _ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed Ohtlike jäätmete teke Teised ohtlikud jäätmed 2,5%. _ Klinkritolm 60 000 t
Selle sajandi jooksul võib Maa keskmine temperatuur tõusta umbes 4 kraadi. Eesti keskkonnaprobleem. Eesti majanduse aluseks on põlevkivi kasutusele rajatud energeetika. Põlevkivi on fossiilne kütus. Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. Selle tulemusel on kasutuskõlbmatuks muudetud suuri hektareid. Lisaks põlevkivi põletamisega kaasnevad tuhamäed. Palju tekitab saastet ka korstnatest väljub lendtuhk. Liikide hävimine ja looduskaitse. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Mitmed neist on kohastunud elama haruldastes elupaikades ning koosnevad ühest või mõnest populatsioonist. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume, nende vähesuses on tihti süüdi ka massiküttimine. Inimtegevus. Inimasustus on koondunud peamiselt maakera nendesse piirkondadesse, kus kliima on mõõdukalt soe
10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu. Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine Vanadesse lagunenud hoonetesse sh. põllumajandushoonetesse viiakse igasugu
annaabi.ee 
