Vakuool REGINA KAASIK LIISA RATASSEPP 10.A KLASS JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM 2016 Vakuooli ehitus Vakuool on ümbritsetud ühe õhukese membraaniga, mida nimetatakse tonoplastiks Tonoplast eraldab vakuooli muust tsütoplasmast Vakuooli täidab rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges Vakuool pole tavaline organell, seepärast nimetatakse seda ka organoidiks Vakuool erinevates rakkudes Vakuoole esineb taimerakkudes ja osal vees elavatel üherakulistel organismidel Taimerakus tekib vakuool Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel Taimerakus võib olla mitu vakuooli, mis täidavad erinevaid ülesandeid Vakuool on struktuurselt ja funktsionaalselt
ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 5. Miks rakud on erinevad? V: Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakumembraani, rakutuuma, tsütoplasmavõrgustiku, ribosoomi, Golgi kompleksi, lüsosoomi, mitokondri, plastiidi, vakuooli, plasmiidi ehitus ja ülesanded. V: Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevadpoorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani:
Taimerakkudes on vakuoolid. Need on õhukese membraaniga ümbritsetud ja nad on rakumahla mahutid. Nendesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Rakumahl võib veel sisaldada ka igasuguseid värvaineid. Sellest oleneb, kas õite või mõndade teiste taimeosade värvus. Vakuoolid tekitavad raku siserõhu ehk turgori. Nad reguleerivad raku veesisaldust. Veepuuduse korral väheneb rakkude siserõhk ja seega taim närtsib. Noortes rakkudes on mitu väikest vakuooli. Kui rakud kasvavad või vananevad, vakuoolid suurenevad ja liituvad. Tavaliselt on täiskasvanud rakus üksainus vakuool. Seesugune vakuool võib võtta enda alla kuni 90 % raku mahust. Veel kõikidest rakuosadest: Rakukest: Rakukest ümbritseb taimerakku. See koosneb veel peale tselluloosi hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukestad on jäigad ja seega annavad nad tugeva toetuse. Rakukesta on valgusmikroskoobiga hästi näha. Rakukest kaitseb ka taimeraku sisemust. Rakumembraan:
saamine on pärsitud) Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused *Tonoplasti omal ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport, rakumembraani omal ühe. *Tonoplasti struktuuriks 400-500 kD, rakumembraani omal 2x100 kD *pH optimum on tonoplasti omal 7,5, rakumembraanil 6,5. *Aktivaatoriteks on tonoplastil anioonid, rakumembraanil katioonid. *Tonoplasti oma transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli, rakumembraani oma aga tsütoplasmast väliskeskkonda. Kirjeldage tonoplasti H+ATPaasi funktsioneerimist. Millised ained liiguvad vakuooli selle pumba tekitatud gradiendi arvel? Miks on ainete/ioonide liikumine vakuooli taimede jaoks oluline? Tonoplasti prootonpunp ehk v – ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli. Aktiveerijaks on anioonid (nt Cl), ühe ATP hüdrolüüsil toimub kahe H+ transport, inhibiitoriks on bafülomütsiin A
Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks tuuma suurtuum ja pisituum. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust ja pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Ehitus... Kinglooma paljunemine Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Aitäh!
Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ja pimedas kui loom. Hingab ja eritab samamoodi kui amööb. Paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom
Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm) b) rakud valdavalt isodiameetrilised koos vakuooli ja kestaga 15.Missuguste juhtkoe elementide kaudu liiguvad taimes orgaanilised ained, missuguste kaudu vesi ja mineraalained? Kuidas nende ainete voolu juhtkudedes (taimes) liikumise suuna järgi nimetatakse? Vee ja mineraalainete liikumine toimub trahheede ja trahheiidide kaudu. Orgaaniliste ainete liikumine toimub sõeltorude kaudu. Tõusev vool ja laskuv vool. 16.Tähtsamad kudede liigid taimedes Algkoed e. meristeemid, põhikoed, kattekoed, tugikoed, juhtkoed, erituskoed 17
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, m...
Rakkude mitmekesisus Taimerakk- eukarüootne rakk, millest taimed koosnevad. Võrreldes loomrakuga on tal mõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: 1. Plastiidid 2. Tsentraalvakuoolid 3. Rakukest Plastiidid on organellid taimerakus, mis akumuleerivad päikeselt tulenevat valgusenergiat suhkru molekulidesse keemilise energia näol. Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis Strooma- kloropasti poolvedel sisemus, milles on lahustunud valgud Leukoplast on värvusetu organell, mille ülesanne on varuaine, eelkõige tärklise talletamine Vakuool on taimerakus olev organell, mill...
kui loomadest Sarnasused taimedega Erinevused taimedega - puudub aktiivne - puuduvad plastiidid liikumisvõime - pole klorofülli - rakukestad - ei fotosünteesi - vakuoolid - piiramatu paljunemine Sarnasused Erinevused loomadega loomadega - Varuained (glükogeen - on liikumatud või rasvad) - sisaldavad rakukesta - toituvad orgaanilisest - sisaldavad vakuooli ainest - paljunevad eostega - puuduvad plastiidid HALLITUSSEENED PARASIITSEENED SEENED KÜBARSEENED PÄRMSEENED NUTTHALLIK PINTSELHALLIK HALLITUSSEENTE TÄHTSUS INIMESE ELUS I Kasulikud hallitusseened 1. Antibiootikumide tootmine 2. Juustusortide valmistamise 3. Salaami vorsti valmistamine II Kahjulikud hallitusseened 1. Eritavad toiduainetesse mürke 2. Rikuvad raamatuid 3
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
sarnaselt mitokondriga sisaldab ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke. Kroon- lehtede ja viljade erk värvus meelitab ligi teisi organisme tolmeldamiseks ja seemnete levikuks.vakuoolid on membaaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. nad moodustuvad golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. seetõttu on nad väga sarnased lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli. vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib
Tsütoplasma on raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. 9.Tsütoakelett on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.Mõnedele rakkudele annab pünotsütoosi- ja fagotstoosi võime. 10.Kromosoom on DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin). 11. 12. Taimerakk erineb seenerakust selle poolset, et seenerakus ei ole vakuooli ja plastiide, rakukestas tselluloosi asemel litiin. Seenerakk erineb loomarakus selle poolest, et seeneraku kest koosneb peamiselt kitiinist. Seenerakk erineb bakerirakust selle poolest, et bakteril ei ole ühtegi membraanset organelli. Sarnased on neil tsütoplasma, rakumembraan, ribosoomid.
12 Vakuool Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organeid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi (gaasivakuool). Rakus peab tekkima suurem osmootne rõhk kui väliskeskkonnas. Keskkonna soolsus raskendab seda ja seetõttu ei teki kõigil soolase vee olenditel rakkudes vakuoole. 13
• tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus? • DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 11. Iseloomusta taime-, seene-, looma- ja bakterirakku 12. Võrlde neid Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan Pole rakukesta rakukest Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid Kapsel puudub kapsel Pole plastiide plastiidid Plastiidid puuduvad Rakutuum tuumapiirkond
Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on hobusekabja kujuline. Eesti metsades esineb ka väävlik, kes igal aastal moodustab uue viljakeha. Haavadel esineb haavataelik, kes põhjustab havapuudel südamemädanikke. 9. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvav mürkseen on valge kärbseseen, mida tihti aetakse segamini sampinjoniga
Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid. Vakuool rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli. Ülesanne: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine (sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine. Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toetavad taime, tekitavad püstise asendi. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainest. Plastiidid taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente
tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud päristuumne rakk – rakk, millel on rakutuum eristunud rakutuum – kontrollib raku elutegevust. seal on ka pärilikkusaine
veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu. Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma.. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. Anaeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Aeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp.produktiks on kas piimahape või etanool. Autotroofid Toodavad ise orgaanilis aineid anorgaanilistest ainetest. Võilill, laanesõnajalg, tamm, kask, pärn, kapsas, porgand, pruunvetikas
Kloroplastides toimub fotosüntees. 2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes , vakuoolid ühinevad ja moodustub suur keskvakuool , mis sisaldab põhiliselt jääkaineid. Vakuoolid on ka vee reservuaariks ja kindlustavad raku siserõhu . e. turgori Bakterid . Bakterid - prokarüoodid ehk bakterioloogia eeltuumsed . * mikrobioloogia *bakterioloogia L.Pasteurn (1822 - 1895 ) 1857 .a tõestas , et bakterite olemasoli käärmimisprotessi käivitajatena. 'Alustas aktiivsen vaktsineermisiega .
valgud on rakule eriti tähtsad, sest paljud neist hakkavad rakus tööle raku eluprotsesse reguleerivate ensüümidena. (varusüsivesikutesüntees,glükogeen,lipiidide süntees,bioaktiivstete aintete süntees,steroidhormoonid,kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes.b)ribosoom-ribosoomides toimub valgu süntees. Mida sisaldvad vakuoolid?Kuidas tekib taime turgor?Vakuoolid sisaldavad taimemahla,suhkruid ja happeid.Turgir tekib siis vesi tungib vakuooli või kui ioonid liiguvad rakust välja.Turgor on tingitud osmoosist. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust.Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele
B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja min...
Mitokondrid viivad läbi rakus hingamist ja varustavad seda energiaga, mille käigus nad toodavad ATP-d (Adenosiintrifosfaat). Taimerakk Taimerakku ümbritseb peale membraani ka rakukest, mis annab oma jäikusega taimele tugeva teose ja kaitseb seda. Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta moodustamisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan. Taimerakus on vakuool, mis on rakumahlaga täidetud põieke. Seda ümbritseb üks membraankiht. Vakuooli ülesandeks on hoida rakku sisemise pinge eest, varustada varuaineid ja lagundada kasutuid organelle ja valke. Taimerakus on plastiidid, mis jagunevad pigmendisisalduse järgi kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leokoplastid. Plastiidid on ümbritsetud kahe membraaniga ja annavad taimele värvuse. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmeti klorofülli. Nendes toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos,
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidav...
Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool;
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud ...
roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne, mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin.
Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Mitokonder: Kindlustavad hingamise raku tasandil Raku varustamine energiaga Tsütoskelett: Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise Vakuool: Taimeraku veemahuti kindlustab raku siserõhu ehk turgori vakuooli kogunevad ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mid on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised Rakukest: moodustab taimele tugeva toese annab taimele kuju osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite Plastiidid: annavad taimede eri osadele erineva värvuse Eristatakse rohelisi kloroplaste, kollaseid kromoplaste või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste.
· Amööb on muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 1 1319659837129285.doc Kärt Roomäe · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Toitevakuoolis (toitekublikus) toimub toidu seedimine. · Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb ümbritsevasse keskkonda pulseeriva vakuooli (tuikekubliku) ja kehapinna kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. Mõisted: · kulend väljasopistus. Selle abil amööb liigub (kui tsütoplasma valgub keha mingisse ossa, siis tekib selles kohas väljasopistus (kulend); ühed kulendid tekivad, teised kaovad; niimoodi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades liigubki amööb edasi) ja haarab toitu. · toitevakuool selles toimub seedimine. Lahustunud toitained imenduvad
suureks tsentraalvakuooliks) Koostis vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub. Alkaloidid aluseliste omadustega keemilised ühendid, moodustavad sooli, mürgised Antotsüaanid looduslikud värvipigmendid, annavad taimeosadele värvused
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees) Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained, mis on kasutatavad raku hilisematel elujärgedel. Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid. Oopium ja kautsuk. Noores rakus on mitu vakuooli, vananedes rakus need ühinevad ja moodustavad ühe suure tsentruaalvakuooli. Tsentruaalvakuooli sisaldavad ainult taimerakud. Endoplastiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasma võrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondri põhiliseks ülesandeks on raku varustamine energiaga.
makromolekulide lõhkumisel) · Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad · Omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett LOOMARAKK TAIMERAKK Taimerakku eristavad loomarakust: · Rakukest ja plasmodesmid · Vakuoolid ja tonoplast · Plastiidid Vakuoolid · Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus: · toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine Vakuoolidesse võivad ladestuda ained lahustena, terakestena või tilkadena · teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga loomarakus) · turgori reguleerimine Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga
Ülesnded: Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime.Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele. Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vanas need ühinevad üheks suureks vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on: o Vee ja varuainete mahutamine o Loomade ligimeelitamine--selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised ained. o Kaitseb taime--osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon
Proterosoikum oli fs ajastu. Fotosünteesi käigus tekkis agressiivne jääkaine O2. Veepõhise fs teke à arhebakterite surm. f) H2O-fotosünteesi teke à hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g) Eukar¸oodid e päristuumsed. 1,5-2 mlrd a. Rõngaskromosoomid ja pulkkromosoomid) Päristuumse eellane, loobus rakukestast, läks uude/ohtusse kk, aga toidu saamine oli probleem. Võttis raku sisse vakuooli. Kromosoomide tekeà kogus ühte suurde vakuooli pooleks hammustatud kromosoome, mida vb saab hiljem kasutada à tuuma hilisem teke. Kasulik oli ära tunda enda sarnaseid organisme ja siis vahetada toitevakuoole. (Meioos oli vanem.) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada. Tekkis hapnikutaluvus, aga kasutada ei osanud à neelas alla aeroobse bakteri àmitokondri omandamine, sises¸biondina
ühendeid mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. 16. Musttäphallik- moodustab leiva pinnal spetsiaalsed üfid mis kannavad eoslaid e sporangeume. Sporangeumid on musta värvi ja silmaga nähtavad. 17. Sõnnikuhallik- pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti puhetunud rakkude otsas sporangeomid. Puhetunud rakus asuv vakuool sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuooli rõhk tõuseb küllalt kõrgele vakuool puruneb ja eosed ''tulistatakse '' paari meetri kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t. sitikaseenel on kõrge spetsiifilisus. 20
21. ja 22. Kuidas eristatakse patch-clamp meetodi resultaatide graafilisel kujutamisel + laenguga ioonide sisenemist ja väljumist? Kuidas eristatakse patch-clamp meetodi resultaatide graafilisel kujutamisel - laenguga ioonide sisenemist ja väljumist? 23. Kujutage graafiliselt õhulõhede K+ sisenemise kanalite avatuse sõltuvust membraanipotentsiaalist. vt eelmist. Kin kanalid avanevad, ioonid sisenevad tsütoplasmasse ja sealt edasi antipordis prootonitega vakuooli. 24. Kujutage graafiliselt õhulõhede Cl- väljumise kanalite avatuse sõltuvust membraanipotentsiaalist Õhulõhedes: Cl ioonid on vastasnimelisteks ioonideks kloori ioonidele ja aitavad vältida tsütoplasma muutumist aluselisemaks. 25. Nimetage kaks tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust membraanipotensiaal ja teatud ühendid, mis seonduvad kanalivalkudega 26. Millise valemiga on avaldatav kandjavalkude transpordi kiirus? Michaelis-Menteni võrrandiga
jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis – vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub. Alkaloidid – aluseliste omadustega keemilised ühendid, moodustavad sooli, mürgised Antotsüaanid – looduslikud värvipigmendid, annavad taimeosadele värvused
RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bio...
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põh...
Vakuoolid Vakuool esineb enamasti taimerakkudes. Vakuool on põieke, mis on ümbritsetud membraaniga. Ta täidab rakus seedeülessandeid. Vakuool ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Vakuool toob sisse väliskeskkonnast toitaineid, ning tema sisse tulevad jääkained, mida ta pärast eritab väliskeskkonda. Kui vakuool esineb bakteris, siis temas on gaas ja teda nimetatakse gaasivakuooliks. Parasiitidel puudub vakuool. Vakuooli ülessanded: 1) Ta lagundab ja on lüsosoom. 2) Temas säilitatakse aineid, seega on säilitusorganell. 3) Ta kontrollib raku siserõhku. 4) Tema läbi saab taimerakk ennast suurendada. Vakuoolis säilitatakse mittevajalikud ained, mida võib pärastpoole vaja minna. Näiteks: suhkrud Vakuool on täidetud rakumahlaga.
Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? parts per million (miljondikosa) 6. Millised organellid on ainult taimerakule iseloomulikud vakuool, rakusein, plastiidid 7. Millistel taimeorganellidel on oma genoom plastiididel ja mitokondril 8. Vakuooli ülesanded. Hoiustab- põhiliselt soolad, suhkrud. Hoiab rakkudes turgorit Surub kloroplastid vastu rakuseina, et kiirendada vee ja CO2 difusiooni kloroplastidesse 9. Kas C3 fotosüntees arenes kõrge või madala atmosfääri CO2 tingimustel - kõrge 10. Kas maakeral on rohkem C3 või C4 taimi? C3 taimi 11. Millised on C4 ja C3 fotosünteesi põhilised erinevused? C3 taimed Pärgrakud puuduvad Rubisco on mesofülli rakkudes
(rõngas). suhkur/rasvhapped, kloroplastil päikesevalgus. Ribosoomide olemasolu. Kloroplastidel on tülakoidid. Kahekordne membraan. Kloroplastid on suuremad. Pooldumisvõime. 4. Taimeraku eripärad, plastiidide tüübid (kloroplast, kromoplast, leukoplast) ja nende üleminekud (sh näited loodusest). Vakuooli rollid (sh varuained, pigmendid, kaitse), tsentraalvakuool. Taimerakul on r akukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on o mapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), k romoplastid (sisaldavad
· Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis. · Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapiima kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. · Kinglooma keha katavad ripsmed, mis liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. · Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi.
varuaineid. Taime koed ja nende ülesanded 1. Tugikude--kogu taime toestamine 2. Korkkude--kaitseb taime väliskeskkonna mõjutuste eest 3. Juhtkude--ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nende vahelist ainete liikumist. Taime vakuoolid Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vanas need ühinevad üheks suureks vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on: o Vee ja varuainete mahutamine o Loomade ligimeelitamine--selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised ained. o Kaitseb taime--osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised. 2 BIOLOOGIA TÖÖ 3.
Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja moodustavad suure tsentraalvakuooli. Funktsioonid: Vee reservuaar Kindusatavad siserõhu Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vananenud rakkudes aga jääkained Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid
leukoplaste pigment puudub sisaldavad varuaineid kartul(tärklis) Kloroplast Ümbritsetud kahe membraaniga Lamellid membraanidest moodustunud kotjad moodustised, membraanides klorofülli molekulid DNA, RNA ja valgu molekulid Toimub fotosüntees Vakuoolid Membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust Noortes rakkudes tihti mitu väikest vakuooli vananedes ühinevad = tsentraalvakuool Ülesandeks veemahutiks olemine, sinna kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile -ja kestale. Seda siserõhku nim. turgoriks veepuudusel kui taim kasutab kogu vakuoolides oleva vee ära, siis turgor langeb ja taim närbub, kui aga kasta taime uuesti vette siis liigub vesi osmoosi teel taas vakuoolidesse ja turgor taastub.
oksüdaas, uraatoksüdaas, lutsiferaas (viimane esineb jaanimardika vastsetel e. 'jaaniussidel' ning põhjustab helendumist). Erinevates kudedes võib peroksüsoomide ensüümkomplekt erineda, kuid kindlasti sisaldavad peroksüsoomid katalaasi, mis lagundab tekkivat vesinikperoksiidi. Vakuoolid- kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Ribosoomid- on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Selle ülesanne on katalüüsida peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt
naaberrakkudes 50. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Õhulõhede avanemise sagedaseks põhjuseks on turgori tõus rakkudes kaaliumi ioonide kontsentratsiooni kasvu tõttu. Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub ~50mV negatiivsemaks), K+ kanalid avanevad ja ioonid liiguvad tsütoplasmasse ja edasi vakuooli antipordis prootonitega. · valguskvandid sinine ja punane H+-ATPaas aktiveerum ehk rohkem H+'e transporditakse vastu nende gradienti tsütosoolist välja membraanipotentsiaal Vm muutub negatiivsemaks [K+] [sahharoos] [malaat] [Cl-] kontsentratsioonid tõusevad veepotentsiaal väheneb H2O liigub sisse turgor tõuseb õhulõhed avanevad 51. Milline valgus soodustab õhulõhede avanemist ja milliste pigmentide poolt see adsorbeeritakse
moodustumine. Tuumade keskmine läbimõõt on 10-20 µm. Ühekihiline membraan on iseloomulik järgmistele rakustruktuuridele: diktüosoomid, lüsosoomid, plasmalemm, tonoplast, peroksisoomid ja endoplasmaatiline retiikulum. Plasmalemm asub vahetult rakukesta all ning ümbritseb tsütoplasmat, tonoplast piirab vakuooli. Plasmalemm ja tonoplast pole valgusmikroskoobis nähtavad. Vakuool on enamiku taimerakkude suurimaks ja silmatorkavaimaks kompartemendiks. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95%. Vakuoolid tekivad noortes algkoe rakkudes ilmselt nii diktüosoomidest kui ka endoplasmaatilisest retiikulumist. Suured vakuoolid on enamasti läbistatud tsütoplasmaväätidest
lange päevavalgust. Stroomas paiknevad ribosoomid, DNA jm. Peamiseks ülesandeks varuainete tärklise, valkude, lipiidide süntees ja säilitamine). Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, ümbritsetud ühe membraaniga. Tekivad tsütoplasmavõrgustikust Golgi kompleksi osalused. Rakkude kasvades vakuoolid suurenevad. Taimes on väikesed vakuoolid ja üks suur ja püsiv tsentraalvakuool, mis aitab rakku hoida sisemise pinge all. Vakuooli võivad ladestuda varuained lahustena, teradena või tilkadena., 3. Taimerakule ainuomased raku osad (võrreldes loomade ja seentega). Taimerakule väga iseloomulikud raku osad. Plastiidid - vormid ja ülesanded. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Vakuool, selle tähtsus. Rakukest. Plastiidid: Kloroplastid fotosüntees. Kloroplast on ümbritsetud kahe rakumembraaniga. Ta sisaldab lamelle, tülakoide, DNAd, ribosoome ja graane ning stroomat. Kromoplastid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
