Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine (Viljastumine) 1. Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organismi. Näiteks: Okasnahksetel ja meritähtedel. Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja ...
Alimentaarne, vähkkahheksia,tserebraalne,hüpofüsaarne, kahheksia krooniliste nakkushaiguste korral. 16. Millest sõltub rakumuutuste iseloom? Kahjustava faktori tüübist, tugevus astmest, kestusest. Ja raku tüübist, funktsionaalsest seisundis, adaptatsioonivõimest. 17. Mis on regeneratsioon? Regeneratsioon ehk koedefekti paranemine on elundi või koe kudede hävinud struktuursete elementide taastekkimine. 18. Kuidas klassifitseeritakse regeneratsiooni? Klassifitseeritakse füsioloogiliseks, paranduslikuks e reparatiivseks (täielik, mittetäielik) ja patoloogiliseks (hüperegeneratsioon, hüperregeneratsioon) 19. Mis on hüperegeneratsioon, mis on hüperregeneratsioon? Hüperegeneratsioon on, kui haav ei parane täielikult ning tekib arm. Hüperregeneratsioon on kui haav täitub sidekoega, tekib liigliha, haav paraneb ja täitub mitmekihilise lameepiteeliga. 20. Millised tegurid mõjutavad regeneratsiooni?
Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja meie kehast moodustab 5 kg nahk Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes
R.Hooke- 17.saj valgusmikroskoobi leiutaja. M.Schleiden- 19.saj 1838 avastas taimeraku, seotud TÜ-ga. T.Schwann- 19.saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne on hapniku transport. On kaksiknõgusa ehitusega, et raku membraanipind oleks suurem. 3)närvirakk- ül. on üleerutuse vastuvõtmine ja edasi andmine. EHITUSE JA ÜLESANNETE KIRJELDUSED: Rakumembraan: on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse
suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). Hoolimata haigusprotsessi raskemast kujust taastuvad laste paranedes tänu kudede headele regeneratsiooni võimetele nii funktsionaalsed kui ka morfoloogilised muutused kiiremini kui täiskasvanul 1. Nimeta kolm lapse hoolduse põhimõtet. 2. Millised on laste sagedamad terviseprobleemid? 3. Miks esineb lastel sagedamini hingamisteede haigusi? 4. Kuidas õpetada lapsele nina nuuskamist? 5. Kui palju vedelikku vajab viieaastane laps, kui kehatemperatuur on tõusnud 39,3 kraadini? 6. Millised on lapse probleemid kõri limaskesta põletiku korral? 7.
ATP/ADP difussioon ajutiselt (kiired glükolüüt., maksarakkud) nõuavad Kreatiinkinaasne mehhanism: mi-CK + ANT ATP matriksist + ANT -> ATP mi-CK lahedusesse mi-CK + ATP -> PCr *mis liigub tsutoplasmasse samal ajal ADP+ANT matriksisse hingamine PCr -> muofibrillideni fosforullitakse Häired: PCr sünteesi mehhanismi kahjustunud ATP regeneratsiooni mehhanismi kahjustus (või mõlemad) Põhjus: ATP sünteesi pidurdamine, mi-CK aktiivsuse langus, mi-CK inaktivatsioon, mi-CK vabanemine membraanist, mitokondrite kahjustus ATP regeneratsioon häired: 1. PCr sünteesi langus häirib ADP fosforülimist 2. HVR inhibeerivad CK, mis pidurdab ATPaaside aktiivsust 3. Väheneb ATPaasidega seotud MM-CK ekspressioon Isheemiline/hüpoksiline pöörduv kahjustus verevool peetub lühikeks perioodiks
1. Mis on paljunemine? Paljunemine on elule omane tunnus, mis seisneb endasamaste või endasarnaste järglaste tekitamises liigi säilimise eesmärgil. 2. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. 3. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? · Vegetatiivne · Eoseline 4.Nimeta suguliselt paljunevaid organisme 5.Nimeta eostega paljunevaid organisme. 6.Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organisme 7.Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid? · Võsunditega · Mugulatega (kartul) · Sibulatega (tulp, sibul, liilia) · Sigitaim · Pungumisega (meritäht, merisiilik) · Risoomidega (kalmus) 8.Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest? Regeneratsiooni puhul organismi osad uuenevad või taastuvad, uusi organisme ei teki. ...
olema minimaalselt 48 tundi Mida sarkopeeniaga seotut mõjutab jõutreening positiivselt? Neuromuskulaarsed aspektid Hormoonide kontsentratsiooni Valgusünteesi kiirus Mida on vaja lihaskiudude taastumiseks? Vaja on satelliitrakkude olemasolu Need on spetsiaalsed rakud, mis paiknevad lihasraku basaalmembraanidel Nad on uute lihaskiudude eellasteks Vananedes väheneb ka satelliitrakkude arv, mis tähendab teisisõnu ka selle regeneratsiooni ja lihaskasvu mehhanismi võimsuse ning võimaluste vähenemist Kasutatud materjal http://www.epl.ee/artikkel/429552 http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=591 http://www.fitness.ee/print.php?toPrint=article&p Tänan kuulamast! "Milleks sportida? Kui sa oled terve, siis pole sull seda vaja. Ja kui sa oled haige, ei tohi sa sellega tegeleda." Henry Ford
(sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Putukate metamorfoosi tüübid, näited Imaginaaldiskid Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad? Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Vananemine ja mis seda põhjustab?
Naised 120-160 g/L 2.3. Punavereliblede eluring Punalibledeks muutunud luuüdi rakud täituvad aegamööda hemoglobiiniga. Tuum peab irduma rakust enne kui see pääseb vereringesse. Noortes vormides esineb veel hemoglobiini tootmiseks vajalikku ribonukleiinhapet. Punaliblede noorvorme nimetatakse retikulotsüütideks, neid esineb normaalolukorras 1% kõigist vere punalibledest. Punaliblede regeneratsiooni reguleerib erütropoetiin see on hormoon mida toodetakse peamiselt neerudes. Punaliblesid hävitavad põrna ja maksa õgirakud. Punaliblede valgulised ained lõhustuvad aminohapeteks, mida organism kasutab uuesti. Ka raud läheb taaskasutusse. Hemoglobiini 6 värvaine porfüriin vabaneb kollase värvaine ehk bilirubiinina. See ühineb alguses vere
kasvatamine kultuuris patsiendi raviks Tüvirakud ja rakuteraapia Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja regeneratsiooni. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Kõige suurema arengupotensiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud (blastomeerid). Need on totipotentsed. Väiksema arengupotensiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Ei ole totipotentsed.
8 · et jahutamine lõppeks mitte hiljem kui kolm tundi pärast lüpsi lõppu · et segisti töötaks jahutamise ajal ja vähemalt kaks korda tunnis lüpside vaheajal Jahutamise aeg võib pikeneda: · kui kondensaatorit ei hoita puhtana · kui ventilatsioon on halb · kui külmutusmasin vajab külmutusagensit · kui piimatanki regeneratsiooni süsteemis on vee temperatuur liiga kõrge 1. 11. Udarapesulappide pesemine Lüpsi ajal panna kasutatud udarapesulapid sooja veega ämbrisse koheseks loputamiseks, mis teeb nende hilisema pesemise kegemaks. · Loputada lapid hoolikalt leiges vees · Pesta soojas pesemisvahendite lahuses · Loputada lapid vähemalt kahes puhtas vees /2/ 9 2
Nahk 1.1 Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni kä...
Monokromaatiline valgus suurendab hapniku ja vere ringet, stimuleerib närvifunktsioone, vähendab valu ja lõõgastab lihaseid. Monokromaatilise valguse uuringud on keskendunud peamiselt valu leevendamiseks kõige sobivamate sageduste leidmisele. Rakukoed reageerivad kõige paremini teatud kindlatele sagedustele punases ja infrapunases spektris. Sagedus 660 nm on inimese kudedele kõige sobivam, sest stimuleerib rakukoe tekkimist ja soodustab nahakoe ja vere regeneratsiooni mõjutatavas piirkonnas. Haav suurusega 10p, mida mõjutatakse iga kahe tunni järel mõne minuti jooksul valgusdioodi või külmlaseriga sagedusel 660 nm, kasvatab uue, ilma armide ja kärnadeta naha ühe või kahe päevaga.. 660 nm punase valgusega laser sobib ta suurepäraselt armide, haavade, haavandite ja naha ravimiseks; 830-950 nm infrapunased laserid võivad ravida osteo- ja reumatoidartriiti. Roheline kiirgus sobib
Imikuhooldusvahendid Imiku nahk on Tundlik Mittetäiuslik, ei oma kaitsefunktsioone Väga õhuke Kergesti läbitav keemilistele ainetele, veele ja rasvadele Kaetud õhukese hüdrolipiidse kilega, tingituna rasunäärmete vähesest aktiivsusest Veel täieliku happemantliga kaitsmata (pH alla 5-6 Imikuhooldusvahendid Nõuded imikuhooldusvahenditele: Ei tohi blokeerida õhu juurdepääsu Ei tohi põhjustada mehhaanilist ärritust Peaksid soodustama regeneratsiooni Ei peaks kahjustama loomulikku hüdrolipiidset kilet Peaksid leevendama põletikku, kui neid kasutatakse mähkmepiirkonnas Ei tohiks sisaldada ühtegi ainet, mis võib imenduda läbi imiku naha ning põhjustada toksilisi või allergilisi reaktsioone Imikuhooldusvahendid Emulsioonid Imikušampoon Pastad Imikuseebid Puudrid Vanniekstrakt Õlid Tualettvesi
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja
võib vee aurustumine organismist isegi kümnekordistuda. Naha ehitus: Nahk koosneb 3 erinevast kihist. Välimisest kihist lugema hakates on need järgmised: · Naha väliskiht e. Epidermis · Naha keskmine kiht e. Cutis · Kõige alumine rasvkude e. Subcutis Naha pealmine kiht (Epidermis) täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises kihis toimub naharakkude uuenemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Melanotsiidid asetsevad epidermise keskosas ja seal tekib pigmentatsioon Päikest võttes melaniini tootmine aktiviseerub ja nahas tekib ,,loomulik päikesekaitsesüsteem". Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena
vähediferentseerunud pikliku kujuga rakud, paiknevad vahetult perikondri all Kondrotsüüdid lõplikult diferentseerunud ümarovaalsed kõhre rakud, paiknevad kõhre keskkosas põhiaine sees olevates kõhreõõnsustes Kondroklastid kõhrkudet lammutavad rakud füsioloogilise regeneratsiooni ja reparatisooni paikades. Enamikku kõhredest ümbritseb sidekoeline perikonder, mille välimise osa moodustavad kollageensed kiud, fibroblastid ja veresooned, sisemise aga kondroplastid. Vigastuse korral arenevad neist uued kondrotsüüdid. Jagatakse kiudude põhjal: o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes,
(kõrvavaik), proteiinide, lipiidide ja süsivesikute kombinatsioon (näiteks piimanääre) või lima (karikrakkudest seedesüsteemis). 8. Epiteelide regeneratsioon Füsioloogiline regeneratsioon- uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest epiteeli rakkudest, mitmerealistes ja mitmekihilistes epiteelides on jagunemisvõimelised vaid basaalrakud Reparatiivne regeneratsioon- epiteelid on väga hea reparatiivne regeneratsiooni võime. Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega 9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud) 10
hüdroksüekdüsooniks (20E) 20E algatab ja koordineerib kestumist (kutiikul) Saatekehades (corpora allata) produtseeritud juveniilhormoon (JH) takistab enneaegset nuku või valmiku tekkimist. Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine inaktiveerib vastse-spetsiifiliste ja aktiveerib nuku-spetsiifiliste geenide ekspressiooni ning imaginaaldiskide morfogeneesi, misjärel vastne on valmis nukkuma 95. Regeneratsiooni tüübid (epimorfoos, morfallaksis, tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) Taasteke ehk regeneratsioon on protsess, mille käigus organismis käivitatakse arengumehhanismid (rakkude kasv, morfogenees ja diferentseerumine), et taastada puuduolevat organit, kehaosa või kahjustada saanud kude Mitmetel loomadel (nt sisalikud, salamandrid, tuataarad, putukad,
Moodustavad ka aluskile aksoni ümber. Aluskile:rakuvaheaine mida sekreteerivad ja millele toetuvad epiteelirakud ja Schwanni rakud. Sooma aktiveerub. Schwanni rakud muutuvad parandavateks rakkudeks. Sekreteerivad adhesioonimolekule ja kasvufaktoreid. Katkenud närviots moodustab kasvukoonuse mis kasvab sihtkoe poole tagasi mööda allesjäänud adhesiivset aluskile toru, Schwanni rakud toetavad seda toru. Kesknärvisüsteemis spontaanset aksonite regeneratsiooni ei toimu: Tekkinud gliiapärane armkude (glial scar) takistab aksoni kasvu. Inhibeerivad molekulid: kondroitiinsulfaat proteoglükaanid aggrecan, brevican, neurocan, NG2 (aju rakuvaheaine). Nende üks retseptor: Receptor protein tyrosine phosphatase sigma (PTPσ). Oligodendrotsüütide (müeliini) pinnal on aksonite kasvu inhibeerivaid molekule: Nogo, myelin-associated glycoprotein (MAG). Gliia arm takistab immuunrakkude (põletiku) ja infektsioonide levimist ajju.
lagundavad vana kutiikuli ja sünteesivad uue. Kui 20E puudub, siis metamorfoosi üldse ei minda. 2) Lipiid juveniil-hormoon (JH) - tagab pärast kestumist vastse fenotüübi, mitte nuku või valmiku tekkimist (kui on vaja mitu kestumist). (on oluline vastse staadiumis, takistab seda, et loom läheks metamorfoosi) Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine põhjustab nuku tekkimise. · Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Regeneratsioon arengumehhanismide käivitamine post-embrüonaalses eas, et taastada puuduv või kahjustunud kude. 1) Tüviraku vahendatud regeneratsioon tüvirakke kasut kaotatud koe taastamiseks (vererakkude asendamine, karvakasv, nahk- tüvirakud jagunevad ja uuenevad pidevalt, lameussid) Kui lameuss keskelt pooleks lõigata, siis sabaosa taastab peaosa ja vastupidi ja kui nii saba- kui ka
(blastotsüsti staadiumini) ja seejärel lõhutakse eraldatakse tüvirakud. Neid kasutatakse tuumdoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks. (vaata C joonise nr 2 pilti). Selgroogsete tüvirakud on diferentseerimata või vähe diferentseeritud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseerud teisteks rakutüüpideks, kuid säilitada ka endasuguseid. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja regeneratsiooni (s.o. kahjustuste paransamise). Loomade ja inimeste tüvirakud on mõnes mõttes võrreldavad taimede meristeemirakkudega. Ravimimeetod, mille puhul organismis hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Villu Kõige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad
et aku pinge ei langeks alla 12,8V), et suurendada mootori koormust. Diiselmootori kübemefiltri ehitus ja tööpõhimõte · Filtri element on keraamiline monoliit, · mis on tehtud kõrge kuumataluvusega ränikarbiidist. See on 50% poorne ja kaetud plaatinapõhise katalüseeriva kattega. · See kate alandab tahma süttimistemperatuuri ja seega tagab tahmaosakeste filtrile head regeneratsiooni omadused. · BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID · Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. · Heitgaaside koostis
Komplektis on veel isepuhastuv hermeetiline separaator koos automaatstandardiseerimissõlmega, desodoraator ja homogenisaator. Selle plaadid on võrgukujulise mustriga, mille moodustab kalasabataoline gofreering. Need on valmistatud roostevabast terasest AISI 316 või titaanist, paksusega 0,5-0,7 mm, pinnaga 0,2; 0,4 või 0,6 m2. Aparaatide tootlikkus on kuni 75 000 l/h, regeneratsiooni koefitsient kuni 97%. 165. 166. 167. 168. UHT liin Tetra Pak VTIS 170. 169. 171. 172. Klapphomogenisaatorite põhisõlmed. Ühe- ja kaheastmeline homogeniseerimissõlm 16 173. 174. 175.
(vajaduse korral vahepeal külmutatuna vedelas lämmastikus -196°C juures) ja ta võib seda antikeha toota piiramatus koguses. 4 TÜVIRAKUD, RAKUTERAAPIA Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise regeneratsiooni (s.o. kahjustuste paranemise). Loomade ja inimeste tüvirakud on mõnes mõttes võrreldavad taimede meristeemirakkudega. 1980.-1990. Aastatel algas inimese tüvirakkude põhjalikum uurimine eesmärgiga leida võimalusi nende kasutamiseks haiguste ja traumade ravis. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Tüvirakke on mitmesuguseid
intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasvab. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munasarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette võimalikuks viljastatud munaraku vastuvõtuks. 4. Regeneratsiooni faas- on samal ajal mis deskvamatsiooni faas, taastumise faas. Sel ajal kui verejooks kestab, hakkab emaka limaskest kohe taastuma, rakud hakkavad paljunema. Vajalik, et verejooks jääks seisma. (see ei ole tavaline jaotus, tavaliselt on ainult 3 faasi). · Follikli faas- toimub munaraku küspemine folliiklis, domineerib östrogeenide produktsioon · Pärast ovulatsiooni järgneb kollakeha faas- progesterooni produktsioon, tase väga kõrge
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Ajaliselt ühtib see faas kollakeha taandarengu algusega, kus progesterooni hulk on langenud, östrogeenide sisaldus on aga väike. 2. Regeneratsioonifaas ehk taastekkefaas - algab juba deskvamatsioonifaasis ja lõpeb tsükli 5.- 6. Päeval. Regeneratsioon saab alguse endomeetriumi basaalkihi näärmeepiteelist. Regeneratsiooni põhjustab progresseeeruvalt suurenev östrogeenide hulk seoses uue folliikuli arenemisega munasarjas. 3. Proliferatsioonifaas ehk vohamisfaas - langeb kokku folliikuli valmimisega munasarjas, kestab kuni ovulatsioonini, 28-päevase tsükli korral kuni 14.päevani, võivad esineda ka paaripäevased kõikumised. Östrogeenide toimel endomeetrium vohab - kasvab näärmekude, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus. 4
intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasveb. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munadarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette võimalikuks viljastatud munaraku vastuvõtuks. 4. Regeneratsiooni faas- on samal ajal mis deskvamatsiooni faas, taastumise faas. Sel ajal kui verejooks kestab, hakkab emaka limaskest kohe taastuma, rakud hakkavad paljunema. Vajalik, et verejooks jääks seisma. (see ei ole tavaline jaotus, tavaliselt on ainult 3 faasi). Follikli faas- toimub munaraku küspemine folliiklis, pärast ovulatsiooni järgneb kollakeha faas. Munaraku väljutanud folliiklist saab kollakeha. Follikulaarfaasis domineerib
20E lained stimuleerivad epidermaalseid rakke sünteesima ensüüme, mis lagundavad vana kutiikuli ja sünteesivad uue II Lipiid juveniil-hormoon (JH) – takistab ecdysone-indutseeritud geeni ekspressioonide muutusi. Tagab pärast kestumist vastse fenotüübi, mitte nuku või valmiku tekkimist (kui on vajalik mitu kestumist). Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine põhjustab nuku tekkimise. Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Regeneratsioon on arengumehhanismide käivitamine post-embrüonaalses eas, et taastada puuduv või kahjustatud kude. Regeneratsiooni 4 tüüpi: I Tüviraku vahendatud regeneratsioon – tüvirakkude kasutamine kaotatud koe taastamiseks. Osalevad rakud on migreerumisvõimelised ja pluripotentsed. Dediferentseerumist ei toimu. (N: Vererakkude asendamine, karvakasv, nahk,
“Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid Valgusünteesi uurimise meetodid Rakuvaba valgusüntees Milliseid komponente peab sisaldama rakuvaba valgusünteesi ekstrakt (mis peab ekstraktis olema ja mida tuleb lisada) On olemas ribosoomid ja translatsiooni faktorid. Rakud lüüsitakse DNaasi juuresolekul, tsentrifuugitakse ja dialüüsitakse. Lisatakse: mRNA või DNA + RNAP (NTP), Aminohapped, ATP, GTP ja energia regeneratsiooni süsteem (PEP/PK, AcP/AK, KrP/KP) S12 puhul ka glükoos vms energia allikas, SH reagent (DTT, 2- ME), Mg2+, K+, Na või NH4+ Mille poolest erinevad bakterite ja eukarüootide rakuvaba valgusünteesi ekstraktid Bakterite lüsaadid saavad produtseerida vaid teatud komplekssusega valke, kuna puuduvad võimalused teatud protsessimisteks ja voltumisteks. Samas kõige kiiremini kasvatatav ning kõige kuluefektiivsem.
Normaalne ja patoloogiline histoloogia täiendavad üksteist organismi mõistmisel. Histoloogia uuritavad probleemid - Rakkude, kudede ja organite morfogeneesi,ehituse ja talitluse uurimine,üldiste omaduste ja seaduspärasuste väljaselgitamine normi, eksperimendi ja patoloogia korral. Sellesse lõiku mahub suurem osa teadustööst histoloogias. - Rakkude determinatsiooni, proliferatsiooni ja diferentseerimise, kudede füsioloogilise ja reparatiivse regeneratsiooni uurimine, histogeneeside uurimine - ealiste muutuste uurimine - koe meta- ja neoplaasia Metaplaasia- ka koe muundus,koe teisumine -ühe diferentseerunud koe asendumine teist tüüpi diferentseerunud koega.Tekib tavaliselt kroonilise ärrituse tagajärjel. Nimetatakse teatud väljakujunenud koeliigi muutumist teiseks, morfoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks,uutele funktsionaalsetele tingimustele või muutunud keskkonnale kohanenud koeliigiks.
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjud...
KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela. Sisaldab 45-50% orgaanilisi ja 50-55% mitteorgaanilisi aineid, millest enamuse moodustavad kaltsiumfosfaat ja -karbonaat. Eristatakse kahte tüüpi tsementi – rakuline ja rakuvaba vorm. Veresooned puuduvad. Tsemendi toitumine toimub difusiooni teel periodonti veresoonte kaudu. Inimese elu jooksul toimub hambas pidevalt uue tsemendi moodustumine ning tsement omab minimaalset regeneratsiooni võimet. 12. Jämesoole limaskesta ehitus Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini. Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud. Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli). 13. Maksasagarik
*tihe rakuvõrgustik - ei rebene KUDEDE KAHJUSTUSE PARANEMINE Paranemine võimalused: - Regenereerumine - Armi teke Erinevate kudede.. Sidekude Regenereerub kõige kiiremine Elastsed kiud ei uuene Arm on jäik Epiteelkude On hea regenereatsioonivõimega Sidekude (kitsamas mõttes) - hea taastusmisega, parandab ka teiste kudede vigastusi Kõhrkude Paraneb üsna halvasti, sest ei ole Luukude Paraneb üsna hästi Hambaluu regeneratsiooni võine on halb, sest hambaluus pole rakke - ei taastu Lihaskude Ühegi lihaskoetüübi lihasrakud pole ilmselt võimelised jagunemise teel paljunema - seega LIHASRAKUD EI TAASTU Närvikude Surnud närvirakud uutega ei asendu
Monokromaatiline valgus suurendab hapniku ja vere ringet, stimuleerib närvifunktsioone, vähendab valu ja lõõgastab lihaseid. Monokromaatilise valguse uuringud on keskendunud peamiselt valu leevendamiseks kõige sobivamate sageduste leidmisele. Rakukoed reageerivad kõige paremini teatud kindlatele sagedustele punases ja infrapunases spektris. Sagedus 660 nm on inimese kudedele kõige sobivam, sest stimuleerib rakukoe tekkimist ja soodustab nahakoe ja vere regeneratsiooni mõjutatavas piirkonnas. Haav suurusega 10p, mida mõjutatakse iga kahe tunni järel mõne minuti jooksul valgusdioodi või külmlaseriga sagedusel 660 nm, kasvatab uue, ilma armide ja kärnadeta naha ühe või kahe päevaga.. 660 nm punase valgusega laser sobib ta suurepäraselt armide, haavade, haavandite ja naha ravimiseks; 830-950 nm infrapunased laserid võivad ravida osteo- ja reumatoidartriiti. Roheline kiirgus sobib pigmendilaikude eemaldamiseks, kuna seal olev
Siin toimub intensiivne rakkude kasv ja raku struktuuride arvu suurenemine. Selgelt suurenevad raku mõõtmed, kõige selle aluseks on intensiivne valkude süntees. G0 faas e. soikefaas (G1 erand), selles faasis rakud ei jagune, kusjuures jaune misvõime kadu võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused]) S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad tuuma mõõtmed. S faasi lõpus on oluline kontrollpunkt, millega kontrollitakse DNA kahekordistumise edukust. Vigade avastamisel: * Rakus käivitatakse signaalid, mis viivad raku enesehävitamisele
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid (diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Magevetes on liike vähe. Eesti magevetes elab neli liiki: järvekäsn Spongilla lacustris, tavaline jõekäsn Ephydatia fluviatilis, mülleri jõekäsn E. mülleri ja Eunapius fragilis Liikide arv Eestis 4 Kirjandus: Lopp, A, Kelve, M., 2011. Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad. - Eesti Loodus 6- 7: 12-18. Hõimkond: Ainuõõssed Cnidaria Ainuõõssed on radiaalsümmeetrilised loomad, kellel on ühes keha otsas kombitsate pärjaga ümbritsetud suu
kõrgematele sagedustele meie Hingekihtide ilminguid, hoolimata sellest kui palju elusid see ka võtaks. 32. Sooseadus. Seadus hõlmab teadmist, et sugu avaldub kõikjal mees ja naisseadus töötab kõikidel põhjuslikkuse tasanditel, mis on: Suur Vaimne, Suur Mentaal ja Suur Füüsiline tasand. Ta on kõikidel tasanditel üks, aga kõrgemal tasandil võtab ilmumise kõrgema vormi. Ta töötab tekkimise, regeneratsiooni ja loomise suunas. Kõik eluvormid omavad kahte sugu. Füüsilisel tasandil avaldub see seksis ja rollis, mida ta etendab seksuaalsuse esiletoomises. Mentaaltasandil avaldub ta mees ja naisenergia näol, mis on koos iga isikuga. Iga mees omab naiselementi ja iga naine omab meeselementi. Suurel Vaimtasandil avaldub ta IsaEma põhimõttena lõpmatus kõikjale ulatuvas Jumalas, kelle teadvuses universumit eostatakse ja kindlalt hoitakse. Kirjas on:"Me
ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. 2. Selgita, mis on loomulik (=innate; = sünnipärane) immuunsus ja mis on omandatud (=adaptiivne) immuunsus. Innate immuunsus: mitte spetsiifiline, kiire (minutid, tunnid), mälu ei teki. Ta on alati olemas ja kohe valmis atakeerima. Näiteks fagotsütoos, komplement, interferooni süntees.
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
(diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Magevetes on liike vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Piirkonnas, kus tuule mõjul vesi liigub, elavad segaskeletiga (räni- ja spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed, hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad. 11
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi e...
CTS- karpaaltunneli venitusvahend- võimaldab venitada karpaalkanalit ümbritsevaid pehmete kudede struktuure. Käsi asetada vahendile, hoida venitust 3-5 s ja korrata mitu korda päevas. Aktiivne vabastamistehnika- (Active Release Technique) vabastatakse mediaannärv kompressioonist. Hinnatakse ka kaela ja õlgade lihaste seisundit. Võimaliku põhihaiguse mõjutamine. Ultraheli: suurendab verevoolu, lokaalset ainevahetust, kudede regeneratsiooni, vähendab põletikku, turset, valu, laserravi. Operatiivne ravi kui ..3-6 kuud kestev medikamentoosne ravi ja füsioteraapia pole tulemusi andnud 39 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik ...2-3 süsteraviprotseduuri ei andnud efekti ..
seejärel lõhutakse- eraldatakse tüvirakud. Neid kasutatakse tuumadoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks. Eetiline probleem- ülejäänud embrüod hävitatakse. Tüvirakud ja rakuteraapia Selgroogsete tüvirakud on diferentseerunud või diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja regeneratsiooni. Võrreldavad taimede meristeemrakkudega. Ravimeetod, mille puhul organism hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega nimetatakse rakuteraapiaks. Tüvirakud jagunevad: sügoodi esimesel jagunemisel tekkivad 46 lõigustusrakud (blastomeerid)- need on totipotentsed ja võivad diferentseeruda mis tahes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
