roheliseks kaeks, sest kaugelearenenud glaukoomi korral näib pupill e. silmaava kõrge silma siserõhu tõttu kollakasrohelisena. 3 Mis haigus on glaukoom? (2) · Tegemist on kroonilise haigusega, mille käigus tekkivad muutused on taaspöördumatud ning võivad põhjustada nägemise kaotuse. 4 Mis haigus on glaukoom? (3) · Haigust iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus. Seega on väga oluline võimalikult varajane diagnoos ning ravi alustamine, mis võimaldavad enamikel patsientidest nägemisvõimet säilitada kogu elu. 5 Glaukoomi tekkimine · Silma eeskamber on täidetud pidevalt juurde tekkiva vesivedelikuga. Vesivedelik voolab ära eeskambri nurgas asuva trabekulaarvõrgustiku kaudu. Terves
4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub. Alkaloidid aluseliste omadustega keemilised ühendid, moodustavad sooli, mürgised Antotsüaanid looduslikud värvipigmendid, annavad taimeosadele värvused
kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab
Leukoplast Värvitu, säilitavad värvaineid. 6. Too näiteid, kuidas ühed plastiidid võivad muutuda teisteks. Vastus: Nt sügisel on klorofülli rakus vähe või see laguneb. Nt värvilised lehed sügisel. Nt paljud viljad muutuvad küpsedes punaseks või kollaseks, sest kloroplastid muutuvad kromoplastideks. 7. Mida sisaldavad vakuoolid? Vastus: Vett, jääk- ja värvaineid, happeid, suhkrut, mürke, mõruaineid. 8. Mis on siserõhk e. turgor, selle tähtsus taimerakus? Vastus: Turgor on taimeraku siserõhk, see tekib siis kui rakku tungib vesi läbi poolläbilaskva membraani, mis tekitab selles siserõhu. See võimaldab rakkudel olla pingul, taim kaotaks ilma selleta kuju. 9. Millest koosneb rakukest, tema omadused ja ülesanded? Vastus: Peamiselt tselluloosist (tugev, sitke, valgusmikroskoobiga hästi nähtav). Noor rakukest on elastne, vananedes muutub jäigemaks. Tähtsus: katab, kaitsev,
4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus – membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis – vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub. Alkaloidid – aluseliste omadustega keemilised ühendid, moodustavad sooli, mürgised Antotsüaanid – looduslikud värvipigmendid, annavad taimeosadele värvused
Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Kasutatud materjalid: õpik ja konspektid.
2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub rakutuum,Golgi kompleks,mitokonder,tsütoplasmavõrgustik ja tsütoskelett. 5)Bakterid vajavad elu tegevuseks toitaineid ja sobivad elukeskkonda .6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses 1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundav...
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad
Katarakti arenedes halveneb silmanägemine pidevalt. (Trofimova 1994). Katarakti operatsioon on kõige sagedamini ja samas vanim teostatav silmaoperatsioon. Operatsioonil eemaldatakse tuhm silmalääts ja silma viiakse kunstlääts ning haav õmmeldakse kinni peene niidiga. (Trofimova 1994). . GLAUKOOM Teine eakate inimeste silmahaigus on glaukoom ehk roheline kae (Trofimova 1967). Põletikuline glaukoom on seisund, mille tõttu silma siserõhk tõuseb ehk on tekkinud häired silma sisevedeliku ringluses. Joonisel 2 on näha glaukoomiga silm. Joonis 2. Glaukoomiga silm. (Koppel) Glaukoomi sümptomiteks on nägemishäired, tugev valu silmas ja valgustundlikkus. Glaukoomi riskiga patsiendid vajavad regulaarset silma siserõhu kontrolli. Ägeda glaukoomi puhul võib silma siserõhk järsult tõusta. (Bodh 2011). Glaukoom võib tekkida silmahaiguse tagajärjel või ilma nähtava põhjuseta tervel silmal.
Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist. Lüsosoomid sisaldavad arvukalt ensüüme, mis aitavad lõhustada näiteks valgu- ja DNA molekule
Tähed erinevad teiste taevakehadest selle poolest, et neil on omadus ise valgust kiirata ehk olla valgusallikas. Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. Keskosa suurenemisega paisub ka pilv ning lõpuks saabub moment, kus keskelt leviv kuumalaine jõuab gaasipilve pinnale
Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. Kromoplastid - sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranži värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Leukoplastid - pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. ning lisaks on taimerakus ka vakuoolid. 17.) Turgor ehk turgestsents on taimeraku siserõhk. See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). Taimerakkude rakukestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti.
Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. · Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist....
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised
Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp. Elukeskkond org. vajadusi rahuldav keskkond. Vee kaitsefunktsioon vee omadus viia organismist võõrkehi välja. Nt
http://www.abiks.pri.ee Bakteritoksiinmürkained, mida makter eritab Biotehnoloogiabioloogia haru, miskasutaba organisme inimesele vajalike ainete tootmiseks Biotõrjeüht liiki isendite arvukuse piiram. teist liiki organismide abil Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei Mikrotuubulvalguline toruke, mis kuulub mõnede organel koostisse Mitokonderorganell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine (varustab ATPga...
Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur Histoonid puuduvad histoonid esinevad
................................................................................................................4 2. HAIGUSED........................................................................................................................5 2.1. Glaukoom....................................................................................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk- järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. . Joonis 1. Glaukoom silmas. (Koppel)..........................
Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000
Karotinoidid viljadele kollase, oranzi või punase värvuse, kloroplastides. Taime rakukest koosneb: Tselloloosist (ligniin, pektiin) Taime Rakukesta ülesanded: *Tugifunktsioon taime toestamine, *Kaitsefunktsioon korkkude milles on lõved ja korp ( surnud rakkudest, mis tükkidena lagunevad), *Transportfunktsioon juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organied ja soodustab nendevaheliste ainete liikumist. Turgor taime siserõhk, tekib, kui on veepuudus ja taim kasutab osaliselt vakuoolides oleva vee ära, turgor langeb ja taim hakkab närbuma. Vett saades hakkab rõhk taastuma.
2. 4. 5. 6 . 7. 9. 10 11. . 12. 3. 8. 1. Mida rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate tõrjes? 2. Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul. 3. Osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ. 4. Raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 5. Organism, mida iseloomustab membraansete organellide esinemine. 6. Seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 7. Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell. 8. Membraanidest koosnev taimeraku organell. 9. Kerabakterid ehk... 10. Seeneliik 11. Hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. 12. Mida korjatakse sügiseti metsaalt?
1 Sünteesib valke 6 2 Juhib raku elutegevust 3 3 Aitab kaasa raku jagunemisele 9 4 Laseb läbi vajalikke aineid 1 5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2. vakuool tekitab turgor ehk siserõhk. 3.kloroplast isaldab klorofüll rohelise värvusega Plastiidid 1. Kloroplastid kromoplastid leukoplastid 1. Toimub fotosüntees 2. Kromoplastid- nemad annavad värvusi punane oranz ja kollane 3. Leukoplstid värvusetud, sisaldavad varuaineid
difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega? plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis modusub pisemate vakuoolide liitumisel turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum viljakeha- osale seeneliikudele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mükoriisa- taimejuur koos seeneniitidega 1
Kodade kokkutõmbe järel toimub vatsakeste kokkutõmme. Selle aja jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel tõuseb rõhk kokkutõmbuvais vatsakestes, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l verd. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek Kestab 0,1 sek Kestab 0,3 sek
Selliseid seadmeid kasutab muuhulgas politsei piirkiiruse ületajate tabamiseks . Kuidas tekivad tähed? Meile lähim tähtede ´´sünnitusmaja´´ on Orioni udukogu. Sealsetes tolmu- pilvedes tekivad praegugi uued tähed. Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat
kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit
kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. PROTOTÄHE TEKE Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. PROTOTÄHE TEKE Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid. PROTOTÄHE TEKE Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega
anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast Ribosoomid- raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümritsetud põieke Turgor- raku siserõhk Lihtleht- ühe tervikliku lehelabaga leht Liitleht- leht, mille leherootsule kinnitub sõrmjalt v. sulgjalt mitu lehelaba osa Tsütoplasma- rakutuuma ümbritsev protoplasma, rakuplasma
Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23.Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud. 24.Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et
teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine
Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23.Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud. 24.Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et
Pigmentide sisalduse alusel eristatakse koloro-, kromo- ja leukoplaste 15. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigement, mis seob fotosünteesiks vajalikku valguseenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse 16. karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigement, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse 17. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moosustub pisemate vakuoolide liitumisel 18. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor 19. heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 20. hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit 21. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum 22. viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 23. mükoriisa- 24
Tsütoloogia- bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Tsütoplasma- raku poolvedel sisu, mis loodab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor Viljakeha- osadele seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor vakuool- peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool) viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed 2. Ehituslik ja talituslik eripära (taime-, seene-, bakterirakk), organellide ülesanded, kesta koostisained
kemikaalidega. Kanapimedus ehk nüktaloopia on võimetus hämarikus ja öösel näha. Puudulik võime väheses valguses näha võib olla pärilik, tingitud A-vitamiini puudusest või mõnest haigusest. Katarakt on vanemas eas sageli esinev haigus, mis põhjustab nägemise halvenemist. Lastel esineb katarakt harvem, kuid on arenenud maades üks sagedasemaid laste pimedaksjäämise põhjustajaid. Glaukoom(roheline kae) on krooniline silmahaigus, mida iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus.
kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jääk- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor ? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taim ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk. 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul?
pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded.
Tsütoloogia - teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.Tsütoloogia sünniks võib lugeda XVII sajandi keskpaika. Rakuteooria põhiseisukohad on : · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust, selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakke uuritakse: binokulaarse mikroskoobiga-saab vaadelda kahe silmaga stereomikroskoop-võimaldab 5-60 kordset suurendust valgusmikroskoop-ei saa vaadata väga väikeseid rakustruktuure radioaktiivsed isotoobid-uuritakse rakus toimuvaid biokeemilisi protsesse Mikrotoomiga valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik. 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. üherakulised(amööb,kingloom,silmviburlane) ja hulkraksed organismid. Päristuumne rakk eeltuumsed ehk prokarüoodid-bakterid. puudub memraaniga piiritletud tuum ja rakusisemuses on vähem organelle ja mebraanseid struktuure. päristuumsed ...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal.plasmodesm-membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda
keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond Vee kaitsefunktsioon: viia välja organismist võõrkehi ,( pisaratega saab silmast puru eemaldada) Vee ülesanded: Lahusti paljudele ainetele Rakkudes turgori tagamine
1. 4. ta on ümbritsetud kahe membraaniga . Membraanidest koosnev taimeraku organell , mis siladab kollaseid ja punaseid pigmente . Plastiiidi ( kolroplastide ehitus ) : * loroplastid * kromoplastid *leukoplastid 5 . putukad näevad paremini , nad naevad lilli nt : tulpe , sinililled. 6. sisaldavad mitmesuguseid varuaineid , ja sarnanevad üsosoomidega , koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest . Esineb näitseks rohutirtsudel , tarakandisel ja lutikatel . 7. taimede siserõhk , see tekib 8.turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. lk 72 4 . loomarakul ei ole vakuoooli aga seenerakul . Üherakulised pärmseened on ümarad , seenerakul on vakuool ja rakekest . puuduvad sentriooolid ja palstiidid . 5.(Kindlasti kt-s ) Seened on lagundajad . Seened toovad kahju looduses : hallitused , vetikatega , samblikud , Kuidas inimene kasutab seeni : söögiks , meditsiin , ravimiks , veinitööstuses , pagaritööstuses , pärmseened nt : leib .
Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest ja kopsuarterisse- paremast vatsakesest. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Karolin Urban
2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossus madalam ja laava voolab kiiresti. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI
valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus. Rakumahl: värvained (ligimeelitav), varuained, jääkained, mürgid – kaitse. Tarbeks rohkem suhkruid. Turgor – siserõhk. Ribosoom – valgusüntees. Toodetakse proteiine. Osaleb rakumembraani moodustamises. Ilma membraanita. Mitokonder – Kaks membraani. Moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Viiakse lõpuni glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vajab hapnikku, eraldab süsihappegaasi. Ribosoomid valkude sünteesiks (paljunemine raku sees) Ei sisalda klorofülli. Sisaldab kromatiini. Tsütoplasma – Koosneb 60-90% veest. Täidab raku seest