Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2
18. Mis põhjusel on mõõdukas päikesekiirgus inimestele soovituslik? Sest päikesekiirguse abil sünteesib meie nahk D-vitamiini, mida vajame luustiku arenguks. 19. Miks kirjutavad lastearstid sügisel ja talvel sündinud lastele välja D-vitamiini preparaate, mida tuleb tarbida kuni järgmise kevadeni? Sest sellel ajal paistab päikest vähem ja nahk sünteesib D-vitamiini vähem, mille puudus mõjub luustiku arengule. 20. Mis on nahatekised? Nahatekised moodustavad marrasnaha, nahatekised on nt. Karvad, juuksed ja küüned. 21. Miks on olulised nahal elavad bakterid? Kas naha täielik puhastamine bakteritest on mõtekas? Kui ei, siis miks? Naha puhastamine täielikult bakteritest ei ole kasulik, sest ,,head" bakterid, mis on inimesele kasulikud kattavad meie nahapinna ja ei lase nii meie nahale kahjulikke baktereid. 5
Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Valgud ehk süsivesikud jagunevad: mono-,polü-,oligosahhariidideks. Tselluloos - talletunud glükoos.
Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin ...
happeline karboksüülrühm. 13. VALKUDE ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON- ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad või aeglustavad biokeemilisi reaktsioone. Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vajalik vitamiinide juuresolek. 14. VALKUDE ??????????????????????????? 15. EHITUSLIK FUNKTSIOON- raku organellid on valgulise ehitusega. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised (küüned, juuksed, kabjad). 16. TRANSPORTFUNKTSIOON- rakumembraanis asuvad transportvalgud. Verevalk hemoglobiin transpordib hapnikku. 17. REGULATOORNE FUNKTSIOON- seda täidavad valgulised hormoonid. Veresuhkru sisaldust reguleerib insuliin, mida toodetakse kõhunäärmes. Adrenaliini toodavad neerupealsed.
Valkude biosüntees Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud täidavad erakordselt palju ülesandeid orgnismis. Sellepärast on vaja ka toota uusi valke. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. See tähedab, et valkudel on kõigis organismides ehituslik funktsioon. Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid
Organismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres
tertsiaarstruktuur,on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust.Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks.Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi,moodustub valk,mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur).Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valkude ülesanded : 1.Ehituslik ülesanne valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. 2.Transport ülesanne valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin,rakumembraani koostises esinvad transportvalgud). 3.Retseptor ülesanne rakumembraanis esineb mõningaid valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine,maitse tundmine). 4.Liikumisülesanne valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine). 5.Regulatoorne
d) valgu kvaternaarstruktuur: VII Leia sobivad vasted ja ühenda need joontega: ensümaatiline funktsioon organismile võõrad ained ehituslik funktsioon insuliin transportfunktsioon amööbi liikumine retseptorfunktsioon 17,6 regulatoorne funktsioon hemoglobiin liikumisfunktsioon nahatekised kaitsefunktsioon amülaas energeetiline funktsioon lihasvalgud VIII ATP on kõikides rakkudes esinev makroergiline ühend, mis on energia universaalne talletaja ja ülekandja. Too näide protsessidest, kus toimub: a) ATP süntees b) kasutamine organismis IX Ühes 400 nukleotiidipaarises DNA-fragmendis tümidiinnukleotiide 30%. Määra kõigi nukleotiidide arvuline sisaldus selles DNA lõigus.
diploidne, 3n/4n jne polüploidne). Loomariigis haruldane, taimeriigis üsna tavaline (kasutatakse sordiaretuses). 14) Pärilik haigus haigus, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. 15) Reaktsiooninorm tunnuse muutlikkuse piirid, tuleneb liigi geenifondist ehk genofondist (geenid + alleelid). 16) Somaatiline mutatsioon tekib keharakkudes nii lootelise kui ka lootejärgse arengu käigus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osasid (nt nahatekised, kasvajad jm). Pärinevad ainult vegetatiivsel paljunemisel. 17) Spontaanne mutatsioon tekkimise põhjused ebaselged (võivad olla nii välis- kui ka organismisisesed tegurid). Organismisisesed tegurid on näiteks vabad radikaalid või ainevahetuse vaheühendid (nt H2O2). On suhteliselt harvad. 18) Kombinatiivne muutlikkus - Vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks.
rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt (ööpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke). Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Karvad Jaheda ja külma ilmaga tõusevad kehal karvad püsti, selleks on karvapüstitajalihased. Imetajatel aitab tihe ja turris karvastik säilitada vajalikku kehatemperatuuri. Juuksed Ühest karvasibulast väljakasvav juuksekarv kasvab mitu aastat. Seejärel karvasibul katkestab oma tegevuse ja karv langeb paari päeva pärast välja. Alles mõne kuu möödudes hakkab kasvama uus juuksekarv.
organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel
Valkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb
organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel.
Primaarstrk. Jääb püsima. Renaturatsioon: Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarsktr. Mõnikord taastuda. Valkude ülesanded: 1. Valkude ensümaatiline funktsioon: Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ja Reguleerivad organismis enamikke biokeemilisi protsesse.Nt: lagundab inimese süljes esinev ensüüm amplaas tärklist. 2. Ehituslik ülesanne: Valgulise ehitusega on paljud nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. 3. Transportfunktsioon: erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Transportvalgud. 4. Valgu retseptorfunktsioon: Edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5. Regulaarfunktsioon: valgulised hormoonid. 6. Kaitsefunktsioon:Antikehad--- seostuvad haigustekistajatega ja kõrvaldavad need organismist. 7
Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded 3 lootekesta(ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu) arenevad trofoblastist(blastotsüsti rakkudest) Vesikest e. amnion lootevedelik
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessiks, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks, iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Vitamiinid on biomolekulaarsed madalmolekulaarsed ained, mida on vaja mõnede ensüümide aktiveerimiseks. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. Valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin, rakumembraani koostises esinevad transportvalgud). Valkude retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine). Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad on organismile mitteomaste
Nad on n-ö spetsialiseerunud, seonduvad teatud lähteainetega ja viivad läbi kindlat tüüpi reaktsiooni. 7. Mis on vitamiinid ja miks nad vajalikud on? Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained, mida on vaja mõnede ensüümide aktiveerimiseks. 8. Mida liitvalk hemoglobiin teeb? Kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. 9. Räägi rakkude funktsioonidest: · Ehituslik ainult valgulise ehitusega nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad · Transport · Retseptor rakumembraanis esineb valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (keele limaskesta retseptorvalgud nt aitavad maitset tunda) · Regulatoorne hormoonid reguleerivad nt insuliin vere suhkrusisaldust · Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valkude ülesanded: * Ensümaatiline funktsioon - Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks, iga reaktsiooni juhib oma ensüüm (amülaas lagundab tärklist) * ehituslik ülesanne Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. * transport ülesanne Valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin, rakumembraani koostises esinevad transportvalgud). * retseptor ülesanne rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine) * liikumisülesanne valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine)
Kesknärvisüsteemi osad - pea- ja seljaaju - paiknevad vastavalt ajukoljus ja selgrookanalis. Selgroogsete vereringe on suletud - s.t., et veri voolab kogu aeg veresoontes. Erinevate rühmade esindajate süda on 2- kuni 4-osaline. Selgroogsete loomade keha jaotub kõhtmiseks ja selgmiseks pooleks. Nende kesknärvisüsteem paikneb alati selgmisel poolel ning süda kõhtmiselt. Selgroogsete keha on kaetud nahaga, millel paiknevad erinevad nahatekised (soomused, karvad, suled jne.). Võrreldes selgrootutega on selgroogsetel loomadel ka kõik teised elundkonnad enam arenenud. KASUTATUD ALLIKAD www.koolielu.ee et.wikipedia.org bio.edu.ee www.miksike.ee
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
2. Hoiab püsivat temperatuuri 3. Kaitseb siseelundeid Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustavad siserektsiooninäärmetes. Steroidid on hormoonid · Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g) Aminohapete vahel on tugev peptiidside. I Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus II Sekundaarstruktuur polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt. nahatekised, juuksed, küüned, ämblikuniit) III Tertsiaarstruktuur gloobul (nt. vereplasma) IV Kvaternaarstruktuur ühinevad omavahel kaks või enam polüpeptiidi (nt. hemoglobiin) Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävitamine, v.a primaarstruktuur Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, mille käigus kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas
Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides uusi rakke, pealmistes kihtides muutuvad rakud lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad tuumatud lamedad rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks e sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. PÄRISNAHK Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud
Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded: · reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. · ensüümiline funktsioon · ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) · transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) · retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine · regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) · kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad)
Sugurakkude ühinemine toimub munajuhas, kus toimub ka loote esmane areng. Ovotsüüdis on 23 kromosoomi aga ovogoonis 46. sügoot - viljastatud ovotsüüt moorula - kobarloode, paljude tüvirakkudega blastotsüst - rakkude kindla ül võtmine (diferentseerumine) gastrula - karikloode, emaka külge kinnitunud embrüo Gastrulast (kariklootest) arenevad välja lootelehed (millest hiljem arenevad): 1) Ektoderm (välimine): närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised. 2) Endoterm (sisemine): seede- ja hingamiselundid. 3) Mesoderm (keskmine): luud ja lihased, vereringe, sugu. ..ja lootekestad 1) Amnion (vesikest): vedelik, mis kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste muutuste eest. 2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi. 3) Koorion (kõldkest): koorion + emaka limaskest = platsenta
lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides 3. Ülesanne suguliiteliste puuete kohta Nr 6 1. Valgud organismis. Valkude koostis ja struktuurid · Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g) Aminohapete vahel on tugev peptiidside. I Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus II Sekundaarstruktuur polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt. nahatekised, juuksed, küüned, ämblikuniit) III Tertsiaarstruktuur gloobul (nt. vereplasma) IV Kvaternaarstruktuur ühinevad omavahel kaks või enam polüpeptiidi (nt. hemoglobiin) Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävitamine, v.a primaarstruktuur Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, mille käigus kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 2. Mittepärilik muutlikkus. Reaktsiooninorm
toiduga. Mõningaid vitamiine suudavad sünteesida ka inimese soolestikud elavad bakterid (näiteks vitamiin K). Vitamiin D võib aga ultraviolettkiirguse toimel moodustuda nahas. Vitamiinide puudus põhjustab mitmete oluliste ensüümide töö pidurdumise, millega kaasnevad tõsised tervisehäired. 2.3. Ehituslik funktsioon Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. Nende ehitusega tutvume edaspidi. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). 2.4. Transpordifunktsioon Vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks. V. Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et ensüümid on reaktsioonispetsiifilised • Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone VI. Osata tuua näiteid valkudest organismis • Ensüümid, valgust keratiinist koosnevad loomade nahatekised, transportvalgud aitavad ainetel liikuda VII. Kuidas valgud meid kaitsevad Õp.nr.1 lk. 50 – 51 • Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel • Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega
neljanda järgu struktuur. Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Valgu ülesanded - reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. ensüümiline funktsioon ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad)
tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuuri ei ole veel lõplikult lagunenud (keedetud munast ei arene kunagi tibupoega). Ülesanded: Ensümaatiline roll. biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks (inimese süljes olev valk amülaas lagundab tärklist- spetsiifiline). Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Ehituslik funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist
suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. poise-poised - kalade suu ümber paiknevad jätked. püsisoojane - loomad, kelle temperatur kehas on püsivalt kõrge ja nad suudavad seda hoida kindlates piirides. sisetoes e luustik e skelett - tugisüsteem organismis sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel soomused - paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon. tiinus - looma järglase ootus uimed - veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust. Uimed esinevad muu hulgas kaladel, kahepaiksetel, mõnedel tigudel. Kõrgemate loomade jäsemed evolutsiooni käigus arenenud ürgkalade uimedest. ujupõis- kalade elund, mis sisaldab gaase. Talitleb lisahingamis-, hüdrostaatilise ja erikaalu muutva elundina.
Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Bioaktiivne aine. MLB 6001 Üldbioloogia 9 Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vaja vitamiine. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Taimed sünteesivad neid ise, loomorganismid saavad aga vitamiine põhiliselt toiduga. 2) Ehituslik funktsioon ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. 3) Transportfunktsioon rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Hemoglobiin O ja CO2 transportimiseks. 4) Retseptorfunktsioon rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonnainfot raku sisemusse. 5) Regulatoorne funktsioon seda täidavad mitmed valgulised hormoonid.
dumise, millega kaasnevad tosised tervisehdired See ensilum l6hustab toiduga suhu sattunud tdrklise molekulid esmalt eri pikkusega oligo- Valgud kuuluvad k5igi rakuorganellide sahharijdideks ja seejArel tArklise monomeeri- koostisse. Nende ehitusega tlrtvume edaspidi. deks - gltikoosi molekulideks. Samal ajal ei Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: kar- lagunda amtilaas toidus leiduvaid teisi orgaa- vad, suled, kuunised, sdrad ja kabjad (joon. nilisi tihendeid. Sel1es vziljendub valkude 2.19.). Seega on valkudel koigis organismides ensiimaatiline funktsioon. ehituslik funktsioon. Vere erutrotsutitides esinev iiitvalk hemoglo-
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
