2. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. 3. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt ? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. 4. Kuidas rakud jagunevad ? mitoos? Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 5. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis ? Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud?
Lk 107---Mitoos 1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.
Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Rakutsükliks nimetatakse raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist, vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest ja keskkonnatingimustest. Raku ainevahetuse põhiprotsessid (organellide arvu suurenemine, ATP ja teiste makroerigiliste ühendite süntaas, tsentrioolide ja DNA kahekordistumine) toimuvad interfaasis, raku mõõtmed suurenevad. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (nende koostisse kuulub kaks identset DNA molekuli). Mitoosi alguseks on ühe kromosoomi kromatiidid omavahel ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks osaks (kromosoomi õlgadeks). Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid
Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed
kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku interfaasis. Tsütoplasmavõrgustik: karedapinnalisel võrgustikul toimub valkude sünteesimine siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks: Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid: Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagunemine Rakusisene seedimine
SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse
6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15
ekvatoriaaltasandil, jõuavad tagasi rakupoolustele. TELOFAASis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Tekivad tuumakesed, kromosoomid keerduvad lahti, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena saadakse kaks tütarrakku. 15. Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. 16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, raku mõõtmed suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22
13. Millest sõltub rakutsükli pikkus? Rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, ka keskkonnast. 14. Mis toimub karüokineesis? Kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel, tsütoplasma jagunemine mille tulemusena moodustub 2 tütarrakku 15. Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. 16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, raku mõõtmed suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22
- Kliiniline surm bioloogilisele surmale eelnev periood (u. 5min). Iseloomulik: südametöö ja hingamise seiskumine, teadvus puudub, rakkudes eluvõime säilib. - Biloloogiline surm . organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 2. Matriitssünteesid Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. - Toimumiskoht: päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites ja kloroplastis, eeltuumsetel tsütoplasmas - Toimumisaeg: interfaasis - Komplementaarsus: ACGT TGCA - Protsessi läbiviimiseks vajatakse: Ühe ahelaist DNA'd Kõiki DNA koostisesse kuuluvaid nukleotiide Ensüüm (DNA polümeraas) Energia - Etapid: DNA biheliks lõhutakse DNA polümeraas seondub DNA ahelaga DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Tulemusel 2 identset DNA molekuli.
Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunimisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad samu geene. Profaas:kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad üks suur
Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil. Matriitssüntees uus molekul sünteesitakse olemasoleva molekuli järgi. Need on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. REPLIKATSIOON -DNA kahekordistumine -matriitssüntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi) -tulemus: jagatakse tütarrakkudele sarnane pärilikkusinfo TRANSKRIPTSIOON -RNA süntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne protsess -viib läbi ensüüm, mis peab seostuma vastava geeni alguosaga -promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine.
Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekordistumine toimub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. 2)Transkriptsioon RNA süntees toimub rakutuumas. 3)Translatsioon valgu süntees toimub tsütoplasmas. Need on matriits sünteesid ja universaalsed sünteesid. REPLIKATSIOON DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, interfaasis ja läbi viib DNA polümeraas. A=T G=C Tähtsus tagab sarnase pärilikkusinfo tütarrakkudes. TRANSKRIPTSIOON RNA süntees, toimub rakutuumas, interfaasis ja läbi viib RNA polümeraas. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Promootor Terminaator RNA sünteesi piirkond Promootor on DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni alustav ensüüm.
· Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. · Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. · Moodustub 2 tütarrakku. · Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. · Kahe mitoosi vahele jääva raku eluperiood on interfaas. · Raku eluring ehk mitoos>interfaas>mitoos on rakutsükkel. · Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. · Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. · Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. · Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Pari and Pattak Co.
12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagunemine- jaguneb 1 rakk mitmeks osaks (amitoos)/kasvaja- ehk vähirakud kaudne jagunemine- eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist (mitoos) karüokinees- tuuma jagunemine tsütokinees- tsütoplasma jagunemine interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust, teise mitoosi lõpuni. INTERFAASIS TOIMUVAD PROTSESSID: 1. DNA- replikatsioon ehk dna kahekordistumine 2. ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks. 5. Rakk lõpetab kasvu. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS: kromosoomid hästi nähtavad, tuumamembraan lõhustatakse, tuumakesed kaovad 2. METAFAAS: kromosoomid liiguvad keset rakku ning paigutuvad ühele tasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3
püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks, seega mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. · Kahe mitoosi vahele jääv eluperiood on interfaas. · Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni on rakutsükkel. · Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused. · Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise
Eoseliselt paljunevad seened, sõnajalad, vetikad, samblad. Mittesugulise paljunemise eripärad Järglased on sarnased vanematele /järglased geneetiliselt identsed Kiire paljunemine Rakutsükkel Rakutsükkel = interfaas + mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestvus erinev. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, DNA kahekordistub. Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos
Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde
oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1)Profaas- Tuumamemb. lõhustub, kormosoomid hakkavad ennast kokku pakkima ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele
Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeeniks ja munaraku arengut ovogeeniks Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgita pikemalt ja too näiteid. 1
õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. MITOOS Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasmas jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusel moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teist makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Suurenevad raku mõõtmed. Toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosi käigus? Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab see iga kormatiidi kaheks osaks, neid nim. kromosoomi õlgadeks. Mitoosile järgnevas
· Tsütokinees 15.Millest sõltub rakutsükli pikkus? Raku ning organismi tüübist. 16.Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 17. Mis toimub tsütokineesis? · Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) · Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 18.Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 19.Mis toimub interfaasis? · intensiivne raku mõõtmete ja struktuuride kasv (rakk töötab) · sünteesifaas(DNA süntees, lõpuks tuum 10% suurem sünteesi kontroll) · vahetu ettevalmistus mitoosiks: nn liikuvate valkude süntees, ATP ja RNA süntees 20.Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Haploidsed 21.Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Diploidsed 22.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 23
b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) telofaas tsütoplasma kahestumine, rakumembraan nöördub sisse, kaks tütarrakku moodustub, tsentrioolid kahestuvad, tuumakesi EI moodustu ja tuumamembraani ei teki Esimese jagunemise tulemus: kromosoomide arv kaks korda vähenenud, need koosnevad kõik kahest kromatiidist, DNA EI kahekordistu Interfaasis: lühiajalisem võrreldes mitoosiga Profaasis: tsentrioolid liiguvad poolustele Metafaasis: kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, kinnituvad kääviniidid Anafaasis: tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid eralduvad, kääviniidid lühenevad Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed ja tuumamebraan, kääviniidid lagundatakse Meioosi tulemus: ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset tütarrakku
GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist. Mitoosi ja interfaasi pikkus on erinevatel rakkudel erinev ja sõltub raku ja koe tüübist ning keskkonnatingimustest Mitoosi vajalikkus - organismi kasv, areng, hukkunud rakkude asendamine, vigastuste paranemine. Peale diferentseerumist kaotab enamus rakke oma pooldumisvõime
Kahekromatiidilise kromosoomi ehitust on mikroskoobis kõige parem uurida raku jagunemise metafaasis. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Iga kromosoom on interfaasis ühekromatiidiline. DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku.
3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA molekuli. A=T C=G TRANSKRIPISOON Trantskripsiooni käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarsuse alusel RNA molekul. Vaja on: ensüüme, DNA molekuli, nukleotiidset järjestust, kohta(tuuma) Toimub interfaasis *Promootor- kõige esimese DNA ahelas oleva nukleotiidiga ühineb promootor *terminaator- lõpetab RNA sünteesi T=A A=U C=G G=C ERINEVUSED REPLIKATSIOON TRANSKRIPISOON Läbi viiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Protsessi ulatus haarab DNA tervikuna Teatud DNA lõik Tulemus tekib identne DNA mol moodustub teatud DNA
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest
Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
geen DNA RNA RNA polümeraas RNA polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KOHT Seal, kus leidub DNA-d Seal, kus leidub DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, kloroplastides, mitokondrites, mitokondrites, tuumapiirkonnas tuumapiirkonnas AEG Interfaasis Interfaasis EELDUSED 1 DNA ahel matriitsiks, 1-ahelalise DNA lõik nukleotiidid, DNA- matriitsiks, nukleotiidid, polümeraas, ATP RNA-polümeraas, ATP KOMPLEMN- G-C, C-G, A-T, T-A G-C, C-G, A-U, T-A TAARSUS REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KÄIK Alguspunkte Promootoriga seostub (replikone) on palju, polümeraas. Terminaator kiirus 3-4 tuhat lõpetab
esinemine. Nende rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokinees- rakutuuma jagunemine. Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine karüokineesi lõpus. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mtioosi lõpuni Interfaasis toimuvad rakusisesed muutused: Organellide arv suureneb ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Raku mõõtmed suurenevad Enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad ära pärilikke tunnuseid. Muutused kromosoomidega mitoosi käigus: Kromosoomid pole mikroskoobis vaadeldavad ja esinevad rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul.
tütarrakkudes. Meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Interfaas valmistab raku ette mitoosiks ja meioosiks. St. mitoosis ta kahekordistab kõike ( nt. inimesel on 46 kromosoomi siis ta teeb sellest 92, pärast jaguneb ära ja jääb mõlemasse rakku ikka 46 kromosoomi, meioosi puhul on aga nii, et interfaasis kahekordistatakse kromosoomide arvu (nt.46-inimesel), saadakse 92....ja siis see rakk hakkab jagunema ning pärast esimest jagunemist jääb mõlemasse rakku 46kromosoomi ja sealt jaguneb see rakk veel edasi ja jääb mõlemasse 23 kromosoomi (inimese puhul)- sugurakud) 4. Mitoosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus. Mitoos toimub raku sees. Käiku vt. eestpoolt, tulemuseks on kaks algsele rakule sarnast rakku (sama kromosoomide arv, sarnane DNA algsele rakule.) 5
1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.
tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees -- algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid? Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises. Oluline roll kromatiini organiseerumisel interfaasis. Prometafaasis tuumamembraan laguneb ning kromosoomid kinnituvad mitoosikäävile. Kääv koosneb tubuliini mikrotuubulitest e kääviniitidest. Eristatakse: A. poolustevahelisi ehk polaarseid kääviniite B. tsentromeeri piirkonnale kinnituvaid kinetohoorseid kääviniite C. perifeersesse tsütoplasmasse suunduvaid astraalseid kääviniite 10. Mõisted endoreduplikatsioon? Endomitoos?
Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 4.Missugused protsessid toimuvad rakutsükli interfaasis? 1)Väga aktiivne ainevahetus. 2)Moodustub juurde organelle. 3)Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse. 4)DNA kahekordistumine tuumas 5)Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsentriooliga tsentrosoom. 5.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? DNA kahekordistumise tulemusena on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised ning tänu sellele ,et nad on kahekromatiidilised moodustuvad mitoosi lõpuks sama kromosoomide arvuga kaks identset tütarrakku. 6
toidutehnoloogia – veinide, õlle, jogurti jms. valmistamiseks. Rakuhingamise kulg (Ilma hapnikuta) 2. Glükoosist saab energiat>käärimine. 3. Glükolüüs saab toimida, kuid ülejäänud rakuhingamine mitte. 4. Teisisõnu, glükolüüsi saab lõhustada osaliselt (ja saada vähem energiat). 5. Käärimine on oluliselt kiirem, kuid vähem tõhusam kui rakuhingamine. Rakutsükkel Ja rakujagunemine Raku eluring 90% raku eluajast veedab ta interfaasis st. Ei paljune. 10% raku eluajast kulub sellele, et nad jagunevad. Enne raku jagunemist pakitakse DNA molekul kromosoomideks. Raku jagunemist on kahte tüüpi: 1) Mitoos>ülejäänud rakkude (keharakkude) jagunemine 2) Meioos>sugurakkude jagunemine Kuidas toimub mitoos? 1. DNA on kahekordistunud 2. Rakus moodustuvad käävniidid. 3
Mõiste Koht Aeg Tähtsus Tuum, Rakkude ainus Replikatsioon DNA tuumapiirkond, Enne raku pooldumise kahekordistumin kloroplastid, jagunemist, eeldus e mitokondrid interfaasis Tuum, Transkriptsioo RNA molekuli tuumapiirkond, Interfaasis n süntees kloroplastid, mitokondrid Ribosoomid, Translatsioon Valkude süntees tsütoplasma, Kogu aeg Tulemuseks mitokondrid, lihtvalgud
tütarrakud. Lisaks on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemisteks. 11.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? tütarrakud 12.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas, tsütokinees, interfaasi g1 faas, interfaasi s faas, interfaasi g2 f 13.Mis toimub karüokineesis? Rakutuuma jagunemine 14.Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jagunemine 15.Mis toimub interfaasis? Organellide arvu suurenemine, ensüümide süntees, DNA replikatsioon, ATP süntees 16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Keharakud, geneetiliselt identsed 18.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 19.Mis toimub profaasis? Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid 20
sünteesitaks valke. REPLIKATSIOO TRANSKRIPTSIOON TRANSLATSIOON N KOHT Seal, kus leidub Seal, kus leidub DNA-d Ribosoomides DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites, kloroplastides, tuumapiirkonnas mitokondrites, tuumapiirkonnas AEG Interfaasis Interfaasis Koguaeg EELDUSED 1 DNA ahel 1-ahelalise DNA lõik mRNA ja tRNA töö, matriitsiks, matriitsiks, nukleotiidid, mRNA toodud info nukleotiidid, RNA-polümeraas, ATP olemasolu ja tRNA toodud aminohapete DNA-polümeraas, olemas olu
-) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada. -) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine. -) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks. -) * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi. -) Ovotsüüt/Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi. -) Kromosoomide kahekordistamine toimub mitoosi: interfaasis. -) Munaraku viljastumine toimub: munajuhas. -) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis. -) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi. -) Inimesel esinevad sugukromosoomid kõikides tuumaga rakkudes. -) * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Imetajate ontogenees jaotub kaheks perioodiks: embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks. -) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga.
Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist? Karüokinees toimub esmalt. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku. Mis on mitoosi põhieesmärk? Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise. Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud. Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. Kirjeldage mitoosi faase. 1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse. Nende vahele tekivad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. 2
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I. Mõisted : Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme.
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pung...
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis
kaudu loode toitub, hingab ja eritab. Rakkude jagunemisviisi, mis leiab aset sugurakkude moodustamisel nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on:
tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mitoos jaguneb neljaks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Rakkude jagunemine meioosi teel. Meioos raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploides Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku.
käärniidid;anafaas-käärniidid lühenevad,krom kromatiidid liiguvad poolustele;telofaas-krom keerduvad lahti,tekivad tuumamembraanid,algab trütoginees.*on tekkinud 4 geneetiliselt erinevat,ühekordse kromosoomistikuga tütarrakku.1x-ne kromo-tik:n happeline;2x-ne:2n diploidne. Mitoos päristuumsete rakkude jag viisi,millega tagatakse krom arvu püsimvus tütarrakkudes.Mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist.Rakkutsük-koosn interfaasist ja mitoosist.Rakuseised muutused interfaasis-Organellide arv suureneb,toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Interfaasi lõpus toimuva DNA 2x-mise tagajär-l on krom rakujag alguseks kahekromatiidilised. (koostis:2dna molekuli,mille nukleotiidsed järj on identsed ja sisaldavad samu geene)Mitoosi alguses- 1krom kormatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil.Rakujag lahknevad kõigi krom kromatiidid ja moodustunud tütarrakudesse jäävad ühekromatiidiised kromosoomid.1jagunemine-profaas-keerduvad krom kokku
Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas) Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist)
Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
annaabi.ee 
