Neuraalne Humoraalne NEURON = närvirakk HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad (närvisüsteemi abil) keemilised signaalained, mis koos 1.Peaaju närvisüsteemiga reguleerivad organismi 2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. ...
Bioloogia II kursus 3. teema inimese talitluse regulatsioon Küsimused: · Millised on inimese peamised koetüübid? · lihaskude, sidekude, epiteelkude, närvikude · Kuidas toimub inimese talitluse regulatsioon? · Närv koed on üle keha laiali ja omavahel ühendatud · Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärri...
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne?
moodustakse lüsosüümid(lagundavad mitte vajalikke aineid) *Mitrokondrid- sünteesitakse ADPst ATP *Tsütoskelett- ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Koosneb pemiselt valkudest. *Tsentrosoom-rakutuuma läheduses paiknev organell, mis koosneb kahest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Koed- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. 1) epiteelkoed- katavad organismi ja elundid pealt ning vooderdavad seest. Paiknevad tihedasti üksteise kõrval ühe või mitme kihilised. Ül: katavad ja kaitsevad, eritavad aineid, reageerivad ärritajatele, imendavad aineid sooleseinas, ripsepiteelid puhastavad õhku, neerupealised väljutavad jääkaineid. 2)Sidekude- paikneb elundite vahel, moodustub kiududest. Värgustikrakud paiknevad hõredalt. Ül: 1. Kohev
süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge. Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal
Refleksid Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida
sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga. Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt on esitatud joonisel 2. [1] Joonis . Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt. 1. Sidekude 2. Epiteel. 3. Veresoon 4. Punaseks värvunud kolloid. [2] 2. Kilpnäärme talituse regulatsioon Kilpnäärme talitust reguleerivad hüpotalamus ja hüpofüüs. [2] Kilpnäärme hormoonide teket mõjutab hüpotalamusest pärinev riliisinghormoon türeoliberiin (TRH). TRH on kolmest aminohappest koosnev peptiid. See siirdub hüpofüüsi värativeenide kaudu adenohüpofüüsi, mille toimel vabaneb hüpofüüsist türeotropiin (TSH). [2] TSH on süsivesikut sisaldav proteiinhormoon, mis stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni
Bioloogia kontrolltööks 1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest.
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4
Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse regulatsioon
4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. 7. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). 8.Miks üldse uurida loodust?
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad
Täitke lünk sobiva sõnaga! 1)Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada üheja hulkrakseteks. 2)Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 3)Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 4)Tedusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 5)Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal ja kontrollgrupp. 6)Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks. 7)Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel rguatsioonil. 8)Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nim teaduslikuks probleemiks. MÕISTED 1)anatoomiauurib oranismi ehitust. 2)bioloogiateadus, elusolendite ehitusest, alitusest ja suhetest keskkonnaga. 3)biosfäärkõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. 4)etolooogiateadusharu, mis uurib loomade käitumist. 5)füsioloogiateadusharu, mis käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni.
Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem
Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ehk organ Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon Humoraalne reaktsioon reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel Autotroof organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad Heterotroof organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid Populatsioon ühes kohas elutsevad sama liiki organismid Biotsönoos sama elupaiga taime ja loomakooslus Ökosüsteem abiootiline keskkond Biosfäär kogu maad ümbritsev elu kiht
Eluslooduse organiseerituse tasemed Alates madalamast: 1. Molekul. Bioloogia uurib ennekõike biomolekule, näiteks lipiide,süsivesikuid ja valke. 2. Rakk. Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. Sarnase talituse ja ehitusega rakud moodustavad koed. Koed koonduvad organiteks, ühist ülesannet täitvad organid ehk elundid moodustavad elundkonna. 3. Organism ehk isend 4. Populatsioon on ühte liiki isendite kogum, kes antud alal võivad üksteisega vabalt ristuda. 5. Liik on ehituslikult,talituslikult,ökoloogiliselt, geneetiliselt ja evolutsiooniliselt päritolult sarnaste isendite kogum. 6. Ökosüsteem on isereguleeruv seostatud tervik, mille moodustavad
Bioloogia teadus, mis uurib elu. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohasel järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega (pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2
Taimerakk / Loomarakk Mõisted : Eeltuune rakk - rakk milles pole rakutuum eristunud. ( pärilikus aine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud , nt. bakterid) Päristuune rakk - rakk , milles on rakutuum eristunud. nt. taimed , loomad Rakutuum - organell , mis suunab ja kontrollib raku elutegevust. Seal paiknevad kromosoomid milles on pärilikus aine. Kromosoom - paiknevad rakutuumas , sisaldavad pärilikus ainet. Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga. Rakutuumas olevad kromosoomid säi...
tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine on pöördumatu. Kohastumine on organism ehituse ja talituse pöördumatu pärilik muutumine, kohanemine aga on organism ehituse ja talituse pöörduv mittepärilik muutumine. Näiteks kohanemisega on tegu, kui punaste vereliblede arv suureneb, et tulla toime kõrgmäestikus (madal hapnikutase), kui tulla jälle normaalse kõrguse peale,siis algne olukord taastub. Kohastumised on pöördumatud protsessid, näites kõrbetaimedel on vee saamiseks sügavale tungiv juurestik. 4
kõrgemale. Selgita, kuidas saad aru aktsioonipotensiaali tekkimisest ja liikumisest närvirakus. Aktsioonpotsentsiaal tekib siis kui ioonide sissevool ületab teatud lävendi. Kui see on saavutatud või ületatud, tekib alati ühesuguse max ulatusega aktsioonipotentsiaal. Mille kaudu liigub erutus ühelt närvilt teisele? Närvirakkude vaheliste ühenduste ehk sünapside kaudu Mis moodustavad koe? ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Parakriimne... Signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema konsentratsiooniga alalt suuremale on... ioonpumbad Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone suurema konsentratsiooniga alalt väiksemale on.. ioonkanalid Mis on Aktsioonipotensiaal?
rajava isendirühma väikesest arvukusest. *Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. *Suunav valik loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustavad olemasolevad kohastumused. *Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis.
ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Organi tasand Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni Elundkondade tasand Ühe talituse alusel moodustavad organid organsüsteeme e. elundkondi Organismi tasand Organismi talituste regulatsioon kindlustatakse sisekeskkonna stabiilsus e. homöostaas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon-hormoonid Populatsiooni tasand Ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni (nt. ühes tiigis ujuvad karpkalad) Liigi tasand Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste abil. Nt. Iseloomulik sise- ja välisehitus,
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3
Naha veresoonte laienemine. Higistamine Kui kehatemperatuur on liiga madal: Naha veresoonte ahendamine Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin Info liigub tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. (mul on külm, panen paksemad riided selga) Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: · Temperatuur · Niiskus · Sademed · Riietus · Tuul · Soojakiirguse allikate olemasolu Närvisüsteem Ülesanded: · Reguleerib organismi kõikide elundite talituse · Tagab organismi kohanemise väliskeskkonna muutustega · Võimaldab koguda ja töödelda infot ja anda edasi seda lihastele ja näärmetele Närvisüsteem koosneb närvirakkudes.Närvirakkude aksoneid ümbritsevad gliiarakud.Nende ülesanne: · Kaitse · Toestada närvirakke · Toitainetega varustamine Närvisüsteemi jaotus I. Kesknärvisüsteem=peaaju+seljaaju II. Piirdenärvisüsteem Peaaju-asub koljuõõnes, juhib kogu organismi tegevust
meeleelundi, lihas või näärmerakuga Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Neuraalne regulatsioonnärvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehanism Püsimälu ehk ROM on mälukiip, kuhu salvestatakse käsud ning andmed säilivad seal alaliselt Hüpufüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev Endokriin ehk sisenõrenääre
nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. nt eesnääre, seemnesari, peenis meestel; rinnanääre, munasari, emakas, tupp naistel 2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon. Närvisüsteemi talituse aluseks refleksikaar (seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talituses). Humoraalne regulatsioon elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm jne Positiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde
Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu ja hulkrakseteks. 18. Iga organism sünnib, elab ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: katse ja kontroll. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Küsimused. 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? - Kuna elu on keeruline ja mitmekesine. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? - Toitumine => kasv => paljunemine => arenemine => jne. 27. Miks bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad?
Bioloogia Rakud,koed ja elundkonnad 1. Rakk on organismi ehituslikuks ja talituslikuks üksuseks. 2. Rakud erinevad üksteisest suuruse,kuju,sisemise ehituse ja ülesannete poolest. 3. Rakud paljunevad pooldumise teel(mitoos) 4. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan. 5. Membraan kaitseb ja hoiab rakku. 6. Kõik rakkud on täiidetud tsütoplasmaga. 7. Tsütoplasma on poolvedel mass mis koosneb veest ja selles lahustunud ainetest. 8. Raku keskosas asub rakutuum,mis kontrollib ja suunad raku tegevust. 9. Eeltuumsed-ilma rakumembraanita ja päristuumsed rakumembraaniga. 10. Plastiidid jagunevad kloroplastid,leokoplastid ja kromoplast. Tunnus Eeltuumsed Päristuumsed Membraaniga Puudub Olemas ümbretsetud tuum Membraansed puuduvad olemas organell...
2.Vaatlus- tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Kirjeldavad, korrelatiivsed, *juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringne vaatlus jne.3.Vestlus. 4.Intervjuu *struktureeritud *mittestruktureeritud .5.Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ns, ehk kehans, autonoomne ns ehk vegetatiivne ns. Refleksid-annavad ärritustele vastuse : *tingmatud( kaasasündinud tahtmatud refleksid, nt toitumis-ja kaitserefleksid, täieneb elu jooksul)*tingitud(kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal; teadmised, oskused, harjumused, kombed; muutlikud,võivad kustuda)
Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. 12. Kohastumine- evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talituse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Selle tulemusena arenevad kohastumused 13. Kohanemine- individuaalne adaptsioon: isendi fenotüübi otstargekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 15. Liigi teke algab isolatsiooni tekkega 16. Mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused,
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TR...
IT-süsteemide nooremspetsialisti Mitmeks semestriks jaguneb õppeaasta Tartu KHK-s? 2 Mitu õppeperioodi on meie koolis ühel õppeaastal? 4 Millistel gruppidel toimuvad sel kolmapäeval Koplis A-411 tunnid IS117 KKo17 KPKo17 Milliseid toetusi on võimalik taotleda Tartu KHK õppuritel? õppetoetus eritoetus koolilõuna toetus sõidukulude hüvitamine õpilaskodu koha maksumuse toetus Millega tegeleb kooli it talitus? IT talituse vastutab kooli infosüsteemide talitluspidevuse, informatsiooni õigsuse ning turbe eest. Millised on kooli põhiväärtused? meisterlikkus, koostöö, uuenduslikkus, paindlikkus, hoolivus. Milline oli viimane Tartu Kutsehariduskeskusega seotud uudis(pealkiri, väljaanne, kuupäev) Kutsehariduskeskuse 95. õppeaasta hakul avatakse hübriidauto õppeklass; 28.08.17 Millega tegeleb tugikeskus?
Lisaks nendele kuuluvad seedeelundkonda süljenäärmed, kõhunäärmed ja maks -näärmete poolt eritatavad ensüümid aitavad toitu seedida. -maksa poolt toodetav sapp emulgeerib toidus leiduva rasva. Eluslooduse organismiline organiseerutuse tase on rakulisest kõrgem. AUTOTROOFID organismid ,mis väliskeskkonnast hangitud orgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid sünteesivad. NEURAALNE REAKTSIOON elundite ja elundkondade talituse regulatsiooni nimetatakse neuraalseks reaktsiooniks. HUMORAALNE REAKTSIOON veres olevate hormoonide ja mõnede teiste keemiliste ühendite regulatsioon -Hormoonid on orgaanilised ühendid , mida sünteesivad sisekretsiooni näärmed . -Inimese sisekretsiooni näärmed on ; peaaju , käbikeha ja ajuripats , kaelapiirkonnas kilpnääre ja harknääre , ning kõhukoopa erinevates osades neerupealised , kõhunääre ja muna- seemnesarjad .
Sama talituse ja struktuurilt sarnased rakud mood. kudesid. Organ (elund) koosneb paljudest kudedest. Organid, mis täidavad ühtset ülesannet mood. organisüsteemi (elundkond). Elundkonnad mood. organismi. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja se...
Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal; Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired; Raske kõrgvererõhutõbi; Südamerütmi häired; Jalavõlvi lamenemine 4 Mexico sprindi rekordid 1968. aasta Mexico olümpiamängude fantastilised maailmarekordid sprindis (100-400 m), tõkke- ja teatejooksudes ning kaugus- ja kolmikhüppes - kokku (M+N) 13 alal! - on lõpuks kõik ületatud. Analüüsimis- ja kõneaineks olid mõned neist (eriti Robert Beamoni nn. sajandihüpe 8
viljastumisest kuni surmani, mittegulisel- vanemorganist eraldumisest surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6. Kliiniline surm- inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul Mis elundkonnad arenevad lootelehest?- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammastevaap(välimine). tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus-ja sigimiselundkond(keskmine). seede-ja hingamiselundkond.(sisemine)
- Vabasid RNA nukleotiide - Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon … määrab tunnused ja mis reaktsioonid toimuvad/ei toimu Geneetiline kood on vastavus mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ja ühe aminohappe vahel (valgussünteesi võti), näiteks: AUG.UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi
- Vabasid RNA nukleotiide - Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon … määrab tunnused ja mis reaktsioonid toimuvad/ei toimu Geneetiline kood on vastavus mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ja ühe aminohappe vahel (valgussünteesi võti), näiteks: AUG.UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi
Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu. (Vaikiv ajastu. www) Propaganda Talituse korraldused andis ajakirjandusele informatsiooniosakonna juhataja (pikka aega oli selleks Ilmar Raudma) või sekretär. «Päevaleht» ja «Vaba Maa» kuulusid osakonnajuhataja kompetentsi, «Uus Eesti», «Uudislehe» ja provintsilehtede toimetustega tegeles sekretär. Põhimeetodiks oli võimalikke eksimusi ennetav selgitustöö. Enamjagu pressitöötajaid kuuletus üsna kergelt Propaganda Talituse korraldustele. Ajal, mil mu vanaema oli üheaastane, 1939
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
*Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib:
Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake eriliste valkude süntees Rakumembraan kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi : 1) Epiteelkude tihedasti üksteise kõrval ja raku vaheainet on vähe. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri
· haiguste või meditsiinierialade järgi, näiteks diabeet, astma, reuma, kardioloogia, onkoloogia, nakkustõrje jne; · tegevuskoha järgi, näiteks operatsiooniosakond, funktsionaaldiagnostika jms; · probleemi tüübi järgi, näiteks haavad, stoom jne. Intensiivõde on õendusala spetsialist, kes osutab õendusabi kriitilises terviseseisundis patsiendile, kellel esineb kas reaalseid või potentsiaalseid elutähtsate organsüsteemide talituse häireid, tema terviseseisundi stabiliseerimise, parandamise ja säilitamise eesmärgil. Intensiivõde osutab tervishoiuteenust igas eas patsientidele ambulatoorses, haiglaeelses ja haigla-etapis nii koostöös teiste tervishoiumeeskonna liikmetega kui ka iseseisvalt. Intensiivõenduse eesmärk on kriitilises terviseseisundis oleva patsiendi terviseseisundi stabiliseerimine, parandamine ja säilitamine. Intensiivõenduse ülesandeks on:
Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd. Elektripaigaldise käidukava Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talituses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra, protsetuurid ja toimingud. Risk Ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosuse ja astme kooslus
4 MÜRGISUS Arvatakse, et kerakalad on teised kõige mürgisemad selgroogsed maailmas pärast kuldset mürgikonna. Nimelt sisaldavad paljud liigid ainet nimega tetrodotoksiin. (Britannica) See on erakordselt tugevatoimeline närvimürk. Keskmise kehamassiga inimese tapmiseks piisab vaid ühest milligrammist. Keskmise kaaluga kerakalas leidub mürki pea kolmekümne täiskasvanud inimese surmamiseks. Tetrodotoksiini sihtmärgiks on närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talituse blokeerimine, mis omakorda takistab elektriliste impulsside teket ja levikut. Koos närvirakkude talituse häirumisega kahjustub ka lihastegevus. Toksiin on termostabiilne, seega mürgist ei saa vabaneda ka pikaajalisel kuumutamisel. (Kokassaar, 2012) Mürgine pole mitte kala tervikuna, vaid tema teatud kehaosad (Kokassaar, 2012). Enamus mürki on kogunenud siseorganitesse (Britannica, 2015). Kõige rohkem on toksiini kala
· ribosoomid neis sünteesitakse valgud. · tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid. · Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. · mitokonder varustab rakku energiaga. · rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. · vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti. · kloroplast selles toimub fotosüntees. · organell tsütoplasmas paiknevad erineva talituse ja ehitusega raku osad. · kromosoomid sisaldavad pärilikkusainet, asuvad tuumas ·
said liikluses surma enda eksimuse või hooletuse tagajärjel, kas otseselt liiklusreegleid rikkudes või teadlikult alkoholijoobes juhi autosse istudes¹. Inimestel kaob liiga tihti reaalsustaju, unustades, et ebakainena rooli istudes seavad nad ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Sageli juhtub, et kannatada saavad täiesti süütud kõrvalseisjad, olles mõnes teises autos või isegi kõnniteel liigeldes. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juht Tõnis Sulu ei näe vajadust karistuste üldise karmistamise järele, kuid joobunud olekus auto juhtimine võiks lõppeda koheselt arestimajas². Viimase poole aasta jooksul on mitu korda karmistatud karistusi, kuid senini pole see nähtavat edu toonud. Tuleb kurvastusega nentida, et inimeste rahakoti tühjenemine, ei suuda neile mõistust pähe tuua. Kahjuks saavad inimesed on teo ekslikkusest aru alles siis, kui auto on sõidetud rusudeks või keegi on hukkunud. Nii
rasvatagavaraks. Nahk on paberõhuke, ning samas kui ujud vees on ta kummi ülikonna eest. Juuksekarv kasvab välja follikulist. Nahk vananedes hõreneb ja läheb pingule. See tõttu tekivadki näo nahale kortsud. On olemas palju eri liiki haiguseid. Nendest kõige populaarsemad on harilikud vinnid või akne, dermatiit või ekseem, nahavähk, psoriaas ning nahaseened. Akne või harilikud vinnid = naha rasunäärmete talituse häire. Rasunäärmed on üliaktiivsed. Mees suguhormoonid on rohkem aktiivsed kui nais suguhormoonid. Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid.
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
