Bioloogia 12 klassi mõisted (0)

5 VÄGA HEA

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid.
Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga .
Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm , mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike.
Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana.
Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli.
Agenda 21 - ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992.a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil.
Aglutinatsioon - punavereliblede kokkukleepumine.
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) - viirushaigus, mis kujuneb HIViga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt.
Aine ja energiavahetus - sünteesi ja lagundamisprotsessid , mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia ( soojus või valgusenergia ) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
Ajastu - geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks.
Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, kasutatakse ATP energiat.
Aktivaator - regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga.
Albiino - melaniinipuudega invaliid , kelle nahk on roosa ja karvad valged.
Albinism - retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirguse kartlik.
Algoloogia - teadusharu , mis uurib vetikaid.
Allantois (kusekott) - üks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel.
Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.
Allopatriline liigiteke - vt. Erimaine liigiteke.
Amnion ( vesikest ) - üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel.
Anaeroobne glükolüüs (käärimine) - Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool.
Anafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas.
Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel.
Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust.
Anatoomia - bioloogiateadus mis uurib organismide ehitust.
Antibiootikumid - peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikumeid.
antidiureetiline hormoon - ajuripatsi poolt eritatav hormoon , mis vähendab vee hulka uriinis.
Antigeen - mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; sattub organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. on enamasti valgud , nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid.
Antigeen - selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket.
Antikeha (kaitsevalk) - neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks.
Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk (spetsiifiline immuunglobiin, Ig), mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide jms.) eest. Neid sünteesivad ja sekreteerivad vere plasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveeritud lümfotsüütidest. ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi.
Antikoodon - tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga.
Antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, näiteks hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks.
Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele.
Areaal ( leviala ) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon , liik, perekond) asuala.
Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil.
Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid , mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus ). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan .
Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine.
Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik , mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente.
Asendusema - vt. surrogaatema .
Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum.
Asutajaefekt - vt. rajajaefekt
ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana.
Australopiteek (lõunaahv) - perekond varaseid, tõenäoliselt esimene püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 kuni 1,1 miljonit aastat tagasi Ida ja Lõuna Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik.
Autosoom - kromosoom , mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost.
Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat.
Avalduv geen (geeniekspressioon) - geen, milles toimub RNA süntees.
Bakteriofaag - viirus , mille peremeesrakus on bakter .
Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine.
Bentos - ehk põhjaelustik
Biheeliks - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel.
Binaarne nomenklatuur - Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet.
Bioaktiivne aine - orgaaniline ühend (ensüüm, vitamiin , hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust.
Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe .
Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid).
Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon .
Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid .
Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest.
Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid.
bioloogiline kell - mehhanism , mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
Bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks; allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil.
Bioloogilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust.
Biomassi püramiid - ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.
Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid.
Biomolekul - orgaanilise aine molekul , mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid , sahhariidid , vitamiinid jt.).
Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik .
Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi.
Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.).
Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa , mida asustavad elusorganismid.
Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).
Biotehnoloogia - bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike einete tootmiseks.
Biotroof - seened, mis hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbiondid.
Biotsönoos (elukooslus) - ökosüsteemi eluossa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid.
Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvanduses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes.
Blastomeer - vt. lõigustusrakk.
Blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele.
Blastula (põisloode) - enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast).
Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule.
Daltonism - (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue , mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis.
Denaturatsioon - valgu kõrgemat ( neljandat , kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur.
Dendriit - närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse.
Desoksüribonukleiinhape (DNA) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine .
Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer , mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid , mis esineb peamiselt DNA koostises.
Destruendid ehk lagundajad - lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte).
Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist.
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena . Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised . Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46).
Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum.
Divergents - liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis .
DNA (desoksüribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.
DNA kloonimine - inimese või looma DNA fragmentide paljundamine bakterikloonides. Rekombinantse DNA tehnoloogia abil sisestatakse DNA- fragment plasmiidi DNA molekuli ja siiratakse bakterirakku ; siiratud fragmendis asuv geen ei avaldu, üksnes paljuneb koos bakteriga.
DNA konstrukt - erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste (geenide, geeniosade, operaatorite) ühendus ehk kokkuseade, mis on loodud rekombinantse DNA metoodika abil geenitehnoloogilisel otstarbel.
DNA profiili määramine - DNA sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks.
DNA proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis .
DNA sõrmejägede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel.
DNA viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA.
Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus.
Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus.
Downi sündroom - inimesele kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi.
Eeltuumne rakk (prokarüootne) - rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide puudumine.
Eesti keskkonnastrateegia 2010 - Riigikogu poolt 2005. a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus .
Eesti looduskaitseseadus - Riigikogu poolt 2004. a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti looduslikul mitmekesisuse säilitamine.
Eksperimentaalgrupp - uurimusobjektide rühm, mida uuritakse erinevates katsetingimustes.
Elu - loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond , reageerimine ärritustele, paljunemine, areng jt. tunnused.
Elukooslus - vt. Biotsönoos.
Elund e. organ - mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa.
Elundkond - ühtset ülesannet täitev elundite süsteem.
Embrüo - organismi lootelise arengu staadium.
Embrüo retsipient - emasimetaja (ka naine), kellele siiratakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo; võib olla sama isend , kellelt on saadud munarakk , või teine selleks ette valmistatud isend (asendus e surrogaatema).
Embrüoblast - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar , millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus.
Embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel).
Embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Embrüonaalne induktsioon - lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise.
Embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud , mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks.
Embrüosiirdamine - embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamiseks sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks; teostatakse ka inimesel.
Embrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retipientloomadele.
Endosümbioos - eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt.
Energeetiline pidevus - organismi varustamine energiaga kestval pingutusel.
Energiabilanss - kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
Eoon - (Igavik ) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum .
Eos ( spoor ) - paljunemisotstarbeline rakk , mis moodustub protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel.
Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel.
Eoskand - kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed.
Eoskott - kottseentele omane rakk, mille sees valmivad eosed.
Eoskupar - sammaltaimede organ, milles valmivad eosed.
Epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed rakud fenotüübilt erinevad, olenevalt nende asupaigast ja ajast.
Epigeneetiline - raku selline geneetiline eriseisund, mis ei ole tingitud geenide (DNA) mutatsioonidest. Epigeneetilised muutused tulenevad geenide avaldumise regulatsioonist kromatiini struktuuri, DNA inaktiveerimise või mRNA translatsiooni tasemel.
Epiteelkude - kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu.
Eribioloogia - bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega.
Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) - liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis.
Erituselundkond - elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid.
Erosioon - mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm.
Etanoolkäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool.
Etoloogia - loomade käitumist uuriv bioloogiateadus.
Eugeenika - inglise teadlase Francis Galtoni (1822-1911) arendatud idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda.
Eukarüoot - organism (ka organismi tüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid , seened, taimed ja loomad.
Eukarüootne rakk (päristuumne) - rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine.
Eumelaniin - melaniini must või pruun alatüüp.
Eurütoopsed - on laia ökoloogilise amplituudiga liigid (suudavad elada väga erinevates elutingimustes).
Eurütoopsed - on laia ökoloogilise amplituudiga liigid.
Eutrofeerumine - veekogude (järvede, jõgede, mere) muutumine rohketoiduliseks on tänapäeval tõsine keskkonnakaitse probleem veekogudesse sattuvate väetiste ja N ning P rikaste reovete tõttu.
Evolutsioon - süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järkjärguliselt keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Bioloogiline on põhiliselt adaptiivse iseloomuga .
Evolutsiooniline progress - evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng.
Evolutsiooniline regress - eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale.
Evolutsiooniteooria - teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilisele evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme.
Fagotsütoos - ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel.
Fanerosoikum - Maa geoloogilises ajaloos periood (viimane eoon), mida iseloomustavad silmaga nähtavad s.t. skeletiga hulkraksete loomade kivistised.
Feneetiline - fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistase).
Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest.
Feomelaniin - melaniini punane või kollane alatüüp.
Fibrillaarne sidekude - sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud ; moodustab sidemed ja kõõlused.
Fibrillaarne valk - niitja kujuga teist järku struktuuriga valk.
Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke.
Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Fossiil (kivistis) - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend.
Fotoperiodism - on organismide reaktsioon päeva ja öö pikkusele.
Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõppproduktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2.
Fülogenees - liigi sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik.
Fülogenees - organismirühma evolutsioonilise arengu tee.
Fülogeneesipuu - evolutsiooniline sugupuu , liikide või kõrgemate taksonite evolutsioonilist arengukäiku ja põlvnemisseoseid kujutav joonis.
Fundamentaalteadus (alusteadus) - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
Funktsionaalne toit - on toit, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile. saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel ( tervisemunad ) või valitakse bioaktiivse mõjuga toiduaine ( mesi , küüslauk, astelpaju viljad jne.).
Füsioloogia - bioloogia teadus, mis uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni.
Füsioloogiline lahus - inimese puhul 0,9% NaCl lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja veekaotuse puhul. Kasutatakse ka mitmete süstimiseks mõeldud pulbriliste ravimite lahustamiseks.
Füüsikaline evolutsioon - universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate tähtede ja planeedisüsteemide areng.
Gaasivahetus - kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist.
Gaasivakuool - membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase . Organell mis esineb mõnedes (vees elavates) bakterites.
Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete: munarakud ja seemnerakud (spermid).
Gastrula (karikloode) - enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel).
Geen - DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum.
Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud („nokauti löödud") geeniseisund.
Geenisiirdaja - vt. geenivektor .
Geenitehnoloogia ( tehnogeneetika , insenergeneetika) - molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
Geenitehnoloogia - molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega.
Geeniteraapia ( geenravi ) - geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse.
Geenivaigistus - geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata.
Geenivektor (geenisiirdaja) - rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus.
Geenivool ( geenisiire ) - geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Geenmutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket.
Geenravi - vt. geeniteraapia.
Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil.
Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.
Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgumolekulis.
Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) - erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis . Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks.
Geneetiline polümorfism - populatsiooni geneetiline mitmekujusus; nähtus, mille puhul populatsioonis esineb mingi geeni kaks või enam sagedat alleeli. Tihti kaasneb feneetiline polümorfism.
Geneetiline triiv (geenitriiv) - alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.
Geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks.
Geneetiliselt muundatud toit - on toit või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMOsid).
Generatiivne areng - organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad .
Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele.
Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).
Genofond (geenifond) - populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi
Genoom - liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22 autosoomist, ning sugukromosoomidest X ja Y).
Genoomipank (geenipank, „DNA raamatukogu") - bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdamismaterjali saamiseks.
Genoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. sellest on näiteks inimesel tingitud Downi, Klinefelteri ja Turneri sündroom.
Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum.
Geograafiline isolatsioon - eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav genoomi muude elementide kogum.
Geograafiline liigiteke - vt. erimaine liigiteke.
Geokronoloogia - geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eeonid, aegkonnad ja ajastud.
Globaalökoloogia - uurib suuri üleplaneedilisi muutusi ja seoseid biosfääris. (Näiteks, kuidas mõjub vihmametsade raiumine kliimale).
Globiinigeenid - globiine kodeerivad geenid . Globiinid on müoglobiini ja hemoglobiinide polüpepetiidid. Inimese hemoglobiinides sisalduvaid globiine on kaht põhitüüpi: alfa ja beetatüüpi, kummaski on alltüübid, mis avalduvad ontogeneesi eri arengujärkudes.
Globulaarne valk - teraja kujuga valk. Globulaarne kuju on iseloomulik kolmandat järku struktuuriga valkudele .
Glükogeen (loomne tärklis) - loomadele ja seentele omane energeetiline varuaine . Polüsahhariid, mille monomeerideks on glükoosi molekulid.
Glükogeen - polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos.
Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine.
Glükoos - suhkur, mida lagundades saab organism energiat.
GMO - ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele ( geenidele ) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud.
GMO - lühend väljendist „geneetiliselt muundatud organism".
Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse.
Gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas.
Gonadotropiin - vt. gonadotroopsed hormoonid.
Hallikud - hallitust põhjustavad seened, mis võivad kuuluda eri süstemaatilistesse üksustesse.
Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23).
Happevihm - happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide (SO2, SO3, NO, NO2) ühinemisel veeauruga.
Hardy -Weinbergi seadus - populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleli ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid.
Hemofiilia (vere hüübimatus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X kromosoomis.
Herbitsiid - umbrohtude hävitamiseks kasutatav taimemürk, mis mõjub kindlat tüüpi taimedele (nt. kaheidulehelistele, kuid mitte üheidulehelistele).
Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega.
Heterosügootsus - geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid .
Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
Hierarhiline süsteem - süsteem, mille üksused e. taksonid koonduvad järkjärgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne.
Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks.
Hingamiselundkond - elundkond, mis tagab gaasivahetuse.
Hingamiskeskus - piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
Histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni.
Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehtitust ja talitlust.
Hominiidid - vt. inimlased.
Hominoidid - inimlaadsed, sabata primaatide ülemsugukond, kuhu kuuluvad gibonlased, inimahvlased ja inimlased.
Homoloogilised kromosoomid - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Homoloogilised struktuurid - geenid, kromosoomid, elundid , mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased; homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest .
Homosügootsus - geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.
Homöostaas - organismide stabiilne sisekeskkond ehk tasakaal, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega.
Hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele.
Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.
HOX geenid - kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea saba teljel .
Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine.
Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk.
Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon.
Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil.
Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit .
Immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine.
Immuunreaktioon - reaktsioon organismi sattunid antigeenidele (võõrainetele).
Immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu.
Indutseeritud mutatsioon - kuntslikult esile kutsutud mutatsioon.
Inimahvlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad suured ja suhteliselt suure peaajuga sabata ahvid: orangutan, gorilla ning tava ja kääbusšimpans ehk bonobo.
Inimlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad nüüdisinimene ja mitmed väljasurnud liigid, kelle ühisteks tunnusjoonteks olid kahejalgsus, hammastu omapära ning kiirelt progresseeruv peaaju evolutsioon.
Initsiaator tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi.
Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon .
Innastükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. On põhjustatud erinevate suguhormoonide nõristuse perioodilistest muutustest. Tsükkel koosneb neljast faasist: innaeelne, inna, innajärgne ja soikefaas. Embrüosiirdamiseks sobib innajärgne faas. Naisel nimetatakse sellist tsüklit menstruaaltsükliks.
Insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk; on laia ja kitsatoimelisi insektsiide.
Insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia.
Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib glükoosi sisaldust imetajate veres.
Intelligentsuskoefitsient (IQ) - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik.
Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood .
Intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus.
Isolaat - liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon.
Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik , toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed.
Kahanev populatsioon - populatsioon, milles suremus ületab sündimuse.
Kaitsealad - maaalad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
Kaitsealune liik - haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega.
Kaitstavad loodusobjektid - Eestis 2004. a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid.
Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel.
Kallus - taime vigastatud kohal (nt. lõikepinnal) arenev haavakude , sisaldab meristeemirakke.
Kambriumi plahvatus - piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10 kuni 15 mln. aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad.
Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket.
Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate.
Karikloode (gastrula) - enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel).
Karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom
Karotinoid - taimeraku kromoplastides esinev pigment , mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse.
Karüogramm - organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost.
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisu.
Kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse.
Kasvufaktor - rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; selles õpikus: taimehormoon (nt. auksiin, giberelliin, tsütokiniin, etüleen).
Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. kasvuhoonegaasidelt)
Kasvuhoonegaasid - kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) jt.
Kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mis juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks.
Katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
Käärimine - rakkude tsütoplasmas hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine (anaeroobne glükolüüs), mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool ja süsihappegaas.
Kääviniidid - rakujagunemise ajal moodustuvad niitjad valgud ( mikrotuubulid ), mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel.
Keemiline evolutsioon - universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke.
Keskkond - on kõik see, mis ümbritseb organismi, nii aineline keskkond (õhk, muld, vesi) kui ka teised elusolendid.
Keskkonnakaitse - rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise säilitamisele.
Keskkonnategurid - vt. Ökoloogilised faktorid.
Kesknärvisüsteem - pea ja seljaaju , kus toimub informatsiooni töötlemine.
Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest (sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism.
Kiskahel - saak ja röövloomadest moodustunud toiduahel .
Kisklus - röövlooma toitumissuhe saakloomaga.
Kitiin - putukate välisskeleti ja seente rakukesta koostises esinev polüsahhariid.
Kivistis - vt. fossiil.
Klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus (kopsu- ja silmapõletik, suguhaigus klamüdioos).
Kliimakskooslus - ehk püsikooslus, kus on enamasti stabiilne liikide arv ja biomass . Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast .
Kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises.
Kloon - isendi, raku või DNA molekuli (fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond.
Kloon - ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond. moodustub üksnes rakkude mitootilise paljunemise teel. Kõik osad on ühesuguse genotüübiga. moodustavad pillirootukk, maikellukeste laik, haavad, saared, lepad.
Kloonimine - DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine.
Klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat . Kuulub kloroplasti koostisse.
Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid .
Kobarloode (moorula) - sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.
Kohanemine - individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires.
Kohastumine - (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. tulemusena arenevad kohastumused.
Kohastumus - populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimete ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist.
Kohasus - individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega.
Kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse.
Kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude.
Kõldkest ( koorion ) - loodet ümbritsev välimine lootekest . Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel.
Kolesterool - lipiidide hulka kuuluv steroid , mis esineb ka loomaraku membraani koostises.
Kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk.
Kollakeha - folliikuli jäänused, milles munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud.
Kombinatiivne mutlikkus - geneetilise muutlikkuse tüüp suguliselt sigivatel organismidel, mis on tingitud alleelide kombineerumisest meioosis ja viljastumisel.
Kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjulik. on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju.
Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G.
Konkurents - on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast.
Konsument - vt. tarbija.
Kontraktsioonivalk - liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.
Kontrollgrupp - uurimisobjektide võrdlusrühm, mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kohaldata.
Konvektsioon - soojuse liikumine õhu või veevooluga.
Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis.
Koorion (kõldkest) - loodet ümbritsev välimine lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel.
Kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin.
Kõrbestumine - kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse (metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis, niisutamis- või maaharimisvõtted) tagajärjel.
Kromanjoonlane - arukas inimene esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magoni koopa järgi Prantsusmaal.
Kromatiid - ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom.
Kromatiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega).
Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ( karotinoide ). Kuulub plastiidide hulka.
Kromosoom - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid.
Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. tulemuseks on geenivahetus.
Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel .
Küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinas, elusolendis ja ühiskonnas.
Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi või tõuaretuse ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine.
Kusekott (allantois) - üks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel.
Kvaternaarstruktuur (neljandat järku struktuur) - mitmest polüpeptiidahelast koosnev valgukompleks.
Laguahel - heterotroofsetest organismidest koosnev toiduahela osa, milles looduses leiduvad orgaanilised ained oksüdeeritakse järkjärgult lihtsama ehitusega ühenditeks ja mille lõppproduktiks on anorgaanilised ühendid.
Laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
Lagundaja (destruent) - surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen , selgrootu loom).
Lämmastikalused - nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin , guaniin , tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.
Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat seda nimetatakse amüloplastiks.
Leviala - vt. areaal.
Ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad .
Lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon .
Lihtlipiid (rasv) - vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks. Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete ester.
Liigiteke - uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro ja makroevolutsiooni eraldusprotsess.
Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila.
Liik - populatsioon või populatsioonide rühm, mille isend on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi.
Limakapsel - mõnedel bakteritel rakukestast väljapoole jääv ümbris.
Limiteeriv (ehk piirav ) tegur - on selline, mille hulk vfõi intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi.
Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus ( rasvad , õlid, vahad, steroidid jt.).
Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
Lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta; lõigustumisel tekib moorula.
Lõigustusrakk (blastomeer) - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni).
Looduskaitse - loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest.
Looduslik valik - populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimustest piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. On adaptiivse evolutsiooni põhitegur.
Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus .
Lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element.
Lootekest - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel (ka inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
Looteleht - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht . Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm).
Lõunaahv - vt. australopiteek.
Lümfotsüüt - vere leukotsüütide (valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. on kaks põhitüüpi: B ja T lümfotsüüdid. Need rakud pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja elundeis: T rakud tüümuses (e. harkelundis) ja B rakud peamiselt põrnas.
Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemisviis , mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse.
Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi.
Luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure.
Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine.
Mahepõllundus - looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi. Ei kasutata keemilisi taimekaitsevahendeid (putuka ja umbrohumürke) ja mineraalväetisi. Loomasööt on võimalikult looduslik (nt. ilma hormoonpreparaatideta).
Makroelemendid - organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca.
Makroergiline ühend - madalamolekuraalne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid : ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt.
Makroevolutsioon - „suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine.
Makrofossiil - kivistunud organismid või nende osad, mis on vaadeldavad palja silmaga.
Mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon.
Mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel.
Mandunud elund (vestigiaalne elund e. Vestiigium ka rudimendid) - evolutsioonilis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis.
Matriitsreaktsioon - ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon , transkriptsioon ja translatsioon.
Meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks.
Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda. selle käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
Melaniin - tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse.
Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks.
Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahknemisseaduseks.
Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks.
Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel.
Menstruaaltsükkel - ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21 ja 35-päevane tsükkel.
Menstruatsioon - tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles nimetatakse seda kuupahastuseks.
Meristeem - taimede algkude ; kude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja millest võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimeks.
Meristeemkloonimine - vt. meristeempaljundus .
Meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro.
Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks.
Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas.
Miinimumseadus (Liebigi miinimumseadus) - miinimummseaduse kohaselt piirab organimi eksisteerimist (kasvu, aktiivsust) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.
Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi.
Mikroevolutsioon - populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuriajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suunas.
Mikrofossiil - mikroorganismide kivistised, mis on eristatavad mikroskoobi abil.
Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke , mis kuulub mõnede organellide (tsentriooli, kääviniitide, ja viburi) koostisse.
Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega.
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Mittespetsiifiline immuunreaktsioon - kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile.
Mittesuguline paljunemine - paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks.
Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikus) - keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine.
Molekulaarbioloogia - bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
Molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide (mutatsioonide) tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil.
Molekulaarkell - DNA nukleotiidse või valkude aminohappelise järjestuse erinevustel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnistumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam vähem püsiva kiirusega.
Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist.
Monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon.
Monosahhariidid - ehk lihtsuhkrud , on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 kuni 6 (Näiteks: riboos , trioos, pentoos ).
Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut
Moorula (kobarloode) - sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esinemise staadium.
Morfoloogia - uurib organismide välisehitust.
Morgani seadus - ühest kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
Mükoplasma - väiksemõõtmeline bakter (0,1...0,3 m) bakter, mis võib põhjustada inimeste hingamisteede haigusi.
Mükoriisa - ehk seenjuur on seene ja taimejuure kooseluvorm, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis).
Mükotoksiin (seenetoksiin) - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
Mutageen - mutatsioone tekitav tegur võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid.
Mutant - päriliku muutuse kandja. Isend, kellel esineb mutatsioon.
Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus.
Mutatsiooniline muutlikus - geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris.
Mutatsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid ; suunatud mutagenees , s.t. rikutud struktuuriga geeni(fragmendi) siirdamine raku normaalse geeni asemele.
Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
Muutlikkus - elu omadus, mis väljendub liigilises mitmekesisuses, liigisiseses populatsioonide lahknemises ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Eristatakse pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist muutlikust.
Muutuja - tegur, mille mõju teaduslike teguritega uuritakse.
Nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks.
NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) - makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana.
NADP (nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) - makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana.
Närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada .
Närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust.
Natura 2000 - üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik.
Neandertallane (neandertali inimene) - nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees ning Kesk Aasiat asustanud inimliik.
Negatiivne tagasiside - homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks.
Nekton - ehk ujum ( kalad kahepaiksed , putukad jt. Vees aktiivselt liikuvad loomad).
Neoteenia - individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused.
Neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas.
Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
Neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele.
Neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked.
Nukleiinhape - organismides esinev biopolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse RNA ja DNA molekule.
Nukleoproteiin - nukleiinhape (DNA või RNA) ja valgu kompleks. Näiteks kromosoom päristuumses rakus.
Nukleosoomne fibrill - lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin). Esineb päristuumse raku interfaasis.
Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru ( riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer.
Nüüdisinimene - vt. arukas inimene.
Ökoloogia - bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.
Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist (teguri mõju vähimast vajalikust määrast) kuni maksimumini (teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub).
Ökoloogiline efektiivsus - näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele (s.o. umbes 10 %). (Energia väheneb toiduahelas järk järgult.).
Ökoloogiline globaalprobleem - ülemaailmne keskkonnaprobleem , mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu- ja veepuudus , elukeskkonna saastumine , happevihmad , loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine jt.).
Ökoloogiline nišš (ökonišš) - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga.
Ökoloogiline tasakaal - ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus.
Ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist.
Ökoloogilised tegurid (keskkonnategurid) - organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks.
Ökosüsteem - arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega.
Ökotoop ( biotoop ) - ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevaid abiootilised ökoloogilised tegurid.
Olelusvõitlus - organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus jne. tingimuste talumises.
Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed liitsuhkrud , mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos , laktoos , maltoos ).
Omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi „tundmaõpitud" patogeenide (antigeenide) vastu.
Omnivoor (segatoiduline) - öoomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.
Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani.
Ööpäevarütmid - maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses.
Organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel (kloonimisel). Teatavat biotehnoloogilist selgroogsete loomade, peamiselt imetajate kloonimist nimetatakse tuumkloonimiseks.
Osav inimene - „osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimene, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. Elas umbkaudu ajavahemikus 2,5 kuni 1,6 mln. aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas.
Osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine.
Osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes.
Osteoporoos - luukoe hõrenemine.
Östrogeen - naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ning menstruatsiooni ja raseduse kulgu .
Otsene areng - roomajatel , lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
Otsepooldumine - bakteritel esinev paljunemisviis.
Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane.
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri.
Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu.
Paleontoloogia - uurib elu arengut Maal.
Parasitism - on suhted, mis ühele osalisele on kasulikud, teisele aga kahjulikud, seonduvad enamasti toitumisega (Näiteks: paeluss inimese soolestikus).
Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest.
Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes.
Päristuumne rakk (eukarüootne) - rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine.
Partenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust.
Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks täiendavat energiat ei vajata. Näiteks osmoos ja difusioon.
Pastöriseerimine (pastöörimine) - toiduainete (piima, mahla, õlle) konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90 °C (harva kuni 115 °C).
Patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigusetekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit .
Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Peremeesrakk - kindel rakutüüp, mida viirus on võimeline nakatama, ja milles toimub uute viirusosakeste moodustumine.
pH - ühikud, millega mõõdetakse keskkonna happelisust. (Inimese veres peab olema 7,4).
Piirav ehk limiteeriv tegur - on selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi.
Piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega.
Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli.
Pinotsütoos - ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel.
Plankton - ehk hõljum, mis koosneb fütoplanktonist ehk taimhõljumist ( vetikad ) ja zooplanktonist (väikesed hõljuvad loomakesed: vesikirbulised, aerjalalised, keriloomad jt.).
Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste.
Platsenta (emakook) - imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga.
Põisloode (blastula) - enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast).
Polotsüüt - munaraku arengu käigus moodustuv arengu ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest.
Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemi vererühmade määramisel.
Polügeensus - genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus.
Polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) - meetod kindlast DNA-lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel.
Polüpeptiid - aminohappe jääkidest koosnev biopolümeer.
Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus (3n), tetraploidsus (4n) jne.
Polüsahhariidid - on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos ).
Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
Populatsioon - samal ajal ühiselt territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Populatsiooni arvukus - ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv.
Populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis.
Populatsiooni tihedus - ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.
Positiivne tagasiside - homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks .
Postsünaptiline pidurdus - närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale.
Pöördtranskriptaas (revertaas) - RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele.
Primaadid (esikloomalised) - imetajate selts; hõlmab poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukonna, kuhu kuulub ka inimlaste sugukond.
Primaarne mälu - lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud informatsiooni.
Primaarstruktuur (esimest järku struktuur) - monomeeride järjestus valgu või nukleiinhappe molekulis.
Prion - kesknärvisüsteemis esinev valk, mille patogeene vorm põhjustab nakkuslikku närvirakkude hävimist.
Probiootikumid - on piimhappebakterite tüved, mis on isoleeritud inimese soolestikust ja millede positiivne mõju inimese tervisele on teaduslike uuringutega tõestatud.
Produtsent - vt. tootja.
Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas.
Progesteroon - naissuguhormoon, mis reguleerib menstruatsiooni ja raseduse kulgu.
Prokarüoot - organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. rühma moodustavad bakterid .
Promootor - DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema.
Pronukleused - idupõiekesed, viljastuva munaraku emas ja isastuum enne nende ühinemist; paistavad põisjate moodustistena.
Proplastiid - taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro, kromo ja leukoplastid.
Proteiid ehk liitvalk - moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega.
Proteiin (valk) - aminohapetest moodustunud biopolümeer.
Protozooloogia - teadusharu mis uurib algloomi.
Pseudogeen - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad.
Pudelikaelaefekt - geneetilise triivi erijuht , mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest.
Pungumine - vegetatiivse (mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel.
Püroviinamarihape - glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH).
Püstine inimene - väljasurnud inimliik, mis eksisteeris umbes ajavahemikus 1,9 miljonit kuni 300 tuhat aastat tagasi (aga võib-olla hiljemgi). Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist pihukirveid. (Varem nimetatud pitekantroobiks e. ahvinimeseks).
Rajajaefekt (asutajaefekt) - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest.
Rakendusbioloogia - teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi.
Rakendusbioloogia - teadusharu, mis kasutab bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatud seaduspärasusi inimkonna huvides. Üheks selle osaks on biotehnoloogia.
Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega,
Rakis - organiteks liigendumata keha. Esineb näiteks vetikatel ja samblikel.
Rakkude diferentseerumine - geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
Rakkude kloonimine - hõreda rakususpensiooni külvamine pooltahkesse söötmesse või plastikplaadi lohkudesse või üksikute rakkude eraldamine mikropipetiga ja viimine paljundussöötmesse; samamoodi kloonitakse ka mikroobe.
Rakukest - rakumembraanist väljapoole jääv taime-, seene- ja bakterirakule omane ümbris. Näiteks taimedel koosneb see põhiliselt tselluloosist, seentel kitiinist.
Rakukloon - ühest eellasrakust mitootilisel jagunemisel tekkinud järglaskond, mis enamasti hõlmab paljusid rakupõlvkondi.
Rakumembraan - kõigil rakkudel esinev rakuümbris. Päristuumsetel rakkudel koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest.
Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega.
Rakuteraapia (rakkravi) - kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega.
Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Rakutuum - membraanidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid.
Rass - kehaehituse esiloomulike pärilike tunnustega inimrühm.
Rasvkude - sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud.
Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid.
Refleksikaar - närvisüsteemi talitluse aluseks olev mehhanism, mis seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluses.
Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.
Rekombinantne DNA - DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest.
Renaturatsioon - valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine , denaturatsiooni pöördprotsess.
Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi.
Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise.
Repressor - regulaatorvalk, mis takistab trantskriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga.
Reproduktiivne kloonimine - inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele.
Restriktaas (restriktsiooniensüüm) - bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised „kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse.
Retroviirus - RNA-viirus, mis sisaldab pöördtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi.
Retseptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse .
Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus.
Retsessiivne tunnus - fenotüübiline tunnus, mis avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus.
Revertaas - vt. pöördtranskriptaas.
Ribonukleiinhape (RNA) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid . Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.
Ribosoom - nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgu süntees.
Ribosüüm - katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul.
Ringeelundkond - elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned.
Ripsepiteel - epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed .
Ristumisbarjäär - vt. bioloogiline isolatsioon.
RNA (ribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
RNA-maailm - elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid.
RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA.
Roheline revolutsioon - saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide (kääbusnisu, riis ) aretamine ja viljelemine.
Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
Rudiment - elundid embrüonaalne alge, arenev elund; varem ekslikult kasutatud mandunud elundi (vestiigiumi) tähenduses.
Sahhariidid (süsivesikud) - süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm (keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono -, oligo - ja polüsahhariidideks.
Samamaine liigiteke (sümpatriline liigiteke) - eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama areaali piirides.
Säästev Eesti 21 - Riigikogu poolt 2005. a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030.
Seedeelundkond - elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit.
Seedimine - toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks.
Sekundaarne mälu - mälu, milles olev informatsioon võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda.
Sekundaarstruktuur (teist järku struktuur) - biopolümeeri molekuli ruumiline kuju (valkudel heeliks, DNA-l biheeliks, RNA-l osaline biheeliks).
Selektiivsööde - spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatud geneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just need, nt. hübridoomirakud või talitleva transgeeniga rakud.
Sensoorne mälu - mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon.
Sidekude - hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi.
Sigimiselundkond - elundkond, mille abil saadakse järglasi.
Siirdgeenne - vt. transgeenne.
Silelihaskude - ühetuumalistest käävjastest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a. süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele.
Sisenõresüsteem - elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi.
Skeletilihased - lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda .
Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu.
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk e. koerakk .
Somaatiliste rakkude hübriidimine - rakutehnoloogiline protseduur , milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud (nt. normaalne lümfotsüüt ja vähirakk või hiire ja inimese koerakk).
Soojusbilanss - soojusliikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale.
Soojuskiirgus - soojakadu infrapunase kiirguse näol.
Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng.
Sotsiaalne pärilikkus - sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega.
Sööde - vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote, organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi (raku-, koe-, organikultuuris).
Sperm (spermatosoid) - seemnerakk (isasugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane.
Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon.
Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.
Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve.
Stabiliseeriv valik - loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega.
Stenotoopsed - on kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid (kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega).
Steroidid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.).
Stoppkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni.
Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks.
Südamelihas - südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele.
Sügoot - viljastunud munarakk.
Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y.
Suguliiteline geen - inimese Xkromosoomis paiknev geen.
Suguliiteline puue - inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis.
Suguline paljunemine - paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele.
Suguline valik - emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel.
Suktsessioon - on erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). Jaguneb primaarseks ja sekundaarseks suktsessiooniks.
Sümbiogenees - (edosümbioosi hüpotees) evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. Näiteks eukarüootide mitokondrite ja kloroplastide arenemine bakterite endosümbioosil eukarüootide eellaste rakus; samblike teke seente ja rohevetikate või tsüanobakterite sümboosi teel.
Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm.
Sümbioos - on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (Näiteks: samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha ).
Sümpatriline liigiteke - vt. samamaine liigiteke.
Sünaps - koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus.
Sünnieelne diagnostika - arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel.
Sünteetiline evolutsiooniteooria - tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandil 30. ja 40. Aastatel Darwini evolutsiooniõpetuse (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast.
Superovulatsioon - hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga.
Surrogaatema (asendusema, laen -ema, embrüoretsipient) - emasimetaja (ka naine), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.
Süstemaatika - bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse.
Suunav valik - loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Selle toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused.
Taastumatud loodusvarad - metallimaagid , mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt.
Taastuvad loodusvarad - päikeseenergia, vesi, mullastik , puit, turvas jt.
Täiskasvanu tüvirakud (somaatilised tüvirakud) - sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumispotentsiaal; viimasel ajal on leitud mõjutamisviise, mille tagajärjel nende arenguvõimalused on oluliselt laienenud.
Täismoondeline areng - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus läbitakse muna, vastse , nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel .
Taksis - ainuraksete reageerimine ärritusele.
Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi (Näiteks imetajate klass, käpaliste sugukond, maipõrnika liik on taksonid).
Tarbija (konsument) - toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimene, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid .
Teaduslik fakt - teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine.
Teaduslik hüpotees - teadusliku probleemi eeldatav vastus.
Teaduslik meetod - teaduslike probleemide lahendamise tee.
Teaduslik probleem - küsimus, millele vastus hetkel puudub.
Tehnogeneetika - vt. geenitehnoloogia.
Telofaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas.
Telomeer - kromosoomide mõlemas otsas asuv DNA lõik.
Teooria - teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus.
Terapeutiline kloonimine - inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks.
Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni.
Termoneutraalne tsoon - temperatuurivahemik , mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat.
Tertsiaarne mälu - mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi.
Tertsiaarstruktuur (kolmandat järku struktuur) - biopolümeeri molekuli kõrgemat, kolmandat järku ruumiline kuju (valkudel gloobul).
Toiduahel - toitumissuhte alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid , konsumendid ja destruendid.
Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis.
Tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakterist).
Totipotentsus - rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks.
Transduktsioon - viiruse poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liikide organismide vahel.
Transgeenne (siirdgeenne, geneetiliselt muundatud, GM) - organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga.
Transgenees - geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks.
Transkriptsioon - matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid.
Transportvalk - valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises.
Trinaarne nomenklatuur - liigi alamliikide eristamiseks kasutatav teadlik (ladinapärane) nimetussüsteem, kus taksoni (alamliigi) nimetuses on peale perekonna ja liigi veel alamliigi nimetus (vt. ka binaarne nomenklatuur).
Troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid.
Tsellulaarne immuunsus - patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt.
Tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool , mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.
Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist.
Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
Tsentrosoom - loomaraku tuuma lähedused paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eraldub järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid.
Tsütokinees - tsütolpasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis.
Tsütoloogia (rakuteadus) - bioloogiateadus mis uurib rakkude ehitus ja talitlust.
Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks.
Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda - ja karedapinnalist.
Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud.
Tugielundkond - lihased koos toesega; võimaldab liikuda.
Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor.
Tütarrakk - rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest.
Tuumake - mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine.
Tuumapiirkond - bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom.
Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud .
Tüvirakk - hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. (Vt. ka embrüonaalsed, nabaväädivere ja täiskasvanu tüvirakud.)
Üldbioloogia - bioloogilised teadused, mis uurivad kas kõigile või enamikule elusolendeile omaseid elu üldnähtusi.
Ürgjutt - välimise lootelehe rakkudest moodustunud embrüo välispinna vagu , millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju.
Uurimisobjekt - objekt, mida teadusliku probleemi lahendamise käigus uuritakse.
Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
Vakuool - peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool).
Valgusstaadium - fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul .
Väljasuremine - üksikute liikide või tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigud. Eristatakse foonilist (pidevalt toimuv üksikute liikide kadu) ja massilist (paljude liikide ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul).
Valk (proteiin) - aminohapetest moodustunud biopolümeer.
Vananemine - üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel . Käsitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina.
Variatsioonikõver - variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest.
Variatsioonirida - mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest.
Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) - vee molekulide lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
Veebilanss - veekoguste summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
Veekogude isepuhastumisvõime - reoained muutuvad vees järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena.
Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
Vere vormelemendid - erütrotsüüdid ehk punalibled , leukotsüüdid ehk valgelibled , trombotsüüdid ehk vereliistakud ja plasma.
Vesikest (amnion) - üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel.
Vestiigium - vt. mandunud elund.
Viirused - on elusaine , nad on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid (viirused on nukleiinhappe - valkkompleksid).
Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.
Viljastamine in vitro - imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse.
Viroid - taimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNA-viirusega.
Virusoid - viirus mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks.
Vitamiin - bioaktiivse toimega madalamolekulaarne orgaaniline aine. on vajalikud näiteks ensüümide aktiveerimiseks.
Vöötlihaskude - kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 30 lk · .docx · 44 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

204674 Õppematerjali autor

Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid.
Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga.
Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike.
Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana.
Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli.
Agenda 21 - ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992.a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil.
Aglutinatsioon - punavereliblede kokkukleepumine.
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) - viirushaigus, mis kujuneb HIViga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt.
Aine ja energiavahetus - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
Ajastu - geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks.
Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, kasutatakse ATP energiat.
Aktivaator - regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga.
Albiino - melaniinipuudega invaliid, kelle nahk on roosa ja karvad valged.
Albinism - retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirguse kartlik.
Algoloogia - teadusharu, mis uurib vetikaid.
Allantois (kusekott) - üks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel.
Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.
Allopatriline liigiteke - vt. Erimaine liigiteke.

Abiootilised tegurid Adaptatsioon Adaptiivne radiatsioon Adenosiintrifosfaat Aegkond Aeroobne glükolüüs Agenda 21 Aglutinatsioon AIDS Aine ja energiavahetus Ajastu Aktiivne transport Aktivaator Albiino Albinism Algoloogia Allantois Alleel Allopatriline liigiteke JNE.

Sarnased õppematerjalid

pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Eoseline paljunemine mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. arengu tee. Eoskand kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed. organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Eoskott kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed. lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosüg

Bioloogia

odt

Bioloogia mõisteid keskkoolile

Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - bioloogiateadus, mis uu

Bioloogia

docx

Bioloogia mõisted

ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elute

Bioloogia

doc

Mõistete seletaja - bioloogia mõisted

10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega k

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted.

Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot Organism, mid

Bioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia

doc

Pärilikkus - 81 mõistet

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uurit

Bioloogia

Rohkem sarnaseid