Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte *Näiteks kui retseptorid ei tunne ära insuliini ei pääse see rakku ja inimene on diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised *Viburid ja ripsmed algloomadel *Valguline kääv liigutab kromosoome raku jagunemisel *Raku sisu püsib ja paikneb ümber tänu valgulistele fibrillidele tsütoskeletis Energeetiline *1g valgu oksüdeerumisel saame 17,6kJ energiat *aga seda teed kasutab organism viimases järjekorras kuna valkudel on väga olulisi funktsioone täita DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
*Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja
Kordamispunktid kontrolltööks: 1. Valkude ülesanded ja näited. 1. Ensümaatiline funtksioon 2. Ehituslik funtksioon 3. Transpordifuntksioon 4. Retseptorfunktsioon 5. Regulatoorne funktsioon 6. Kaitsefunktsioon 7. Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited.
loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Funktsiooonid Ensümaatiline,ehituslik,trantsport,retseptor, regulatoorne, kaitse,liikumisfunktsioon. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Valgud täidavad neid kõiki funktsioone organismis. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele.
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7. Retseptorfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon Nukleiinhape Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA ja RNA ülesanded: DNA pärilikuse info sälitamine ja õige aegne ülekandmine, koopia valmistamine, mRNA pärilikkuse avaldumine jaotub kolmeks, informatsiooni mrna, transport, ribosoomi mrna
tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon Rakumembraan annab luudele elastsuse. (valgud, liipidid) Tavaliselt organism ei kasuta valke energia saamiseks.
karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju.
sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2) Nukleotiid, selle ehitus. - Nukleotiidid on DNA ja RNA koostises olevad monomeerid. ( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
MILLISED ON VALKUDE ÜLESANDED? ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON (INIMESE SÜLJES ESINEV AMÜLAAS ALUSTAB TOIDU LÕHUSTAMIST); EHITUSLIK FUNKTSIOON (KÜÜNED, JUUKSED); TRANSPORTFUNKTSIOON (HEMOGLOBIIN KANNAB HAPNIKKU KOPSUDEST KUDEDESSE); RETSEPTORFUNKTSIOON (VÄLISKESKKONNA INFO EDASTAMINE RAKU SISEMUSSE); REGULATOORNE FUNKTSIOON (VERE SUHKRUSISALDUST REGULEERIV INSULIIN); KAITSEFUNKTSIOON (MITTEOMASTE ORGAANILISTE ÜHENDITE VASTU MOODUSTUVAD VERES ANTIKEHAD); LIIKUMISFUNKTSIOON (ALGLOOMADE, VIBRUTE JA RIPSMETE LIIKUMINE); ENERGEETILINE FUNKTSIOON (VALKUDE TÄIELIKUL LAGUNDAMISEL VABANEV ENERGIA ON KASUTATAV ORGANISMI ELUTEGEVUSPROTSESSIDES). DENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE HÄVIMINE. RENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE TAASTUMINE. MAKROELEMENT ORGANISMIDE KOOSTEISES KÕIGE ENAM ESINEV KEEMILINE ELEMENT. MIKROELEMENT ORGANISMIDE NORMAALSEKS ELUTEGEVUSEKS
Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma Trantspordi funktsioon- valkude lagunemisel vabaneb energia Nukleiinhapped (DNA ja RNA): ... on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid: Nii DNA-s kui ka RNA-s on : A, G, C Ainult DNA-s on: T Ainult RNA-s on: U DNA lõigud on geenid. BIHEELIKS(DNA ehitus 2 ahelat kõrvuti keerdus) DNA ülesanded: 1.Säilitada päriliku infot 2. Anda päriliku infot edasi RNA osaleb pärilikuse avaldumises. RNA tüübid on: 1
b) valgu sekundaarstruktuur: c) valgu tertsiaarstruktuur: d) valgu kvaternaarstruktuur: VII Leia sobivad vasted ja ühenda need joontega: ensümaatiline funktsioon organismile võõrad ained ehituslik funktsioon insuliin transportfunktsioon amööbi liikumine retseptorfunktsioon 17,6 regulatoorne funktsioon hemoglobiin liikumisfunktsioon nahatekised kaitsefunktsioon amülaas energeetiline funktsioon lihasvalgud VIII ATP on kõikides rakkudes esinev makroergiline ühend, mis on energia universaalne talletaja ja ülekandja. Too näide protsessidest, kus toimub: a) ATP süntees b) kasutamine organismis IX Ühes 400 nukleotiidipaarises DNA-fragmendis tümidiinnukleotiide 30%. Määra kõigi
3. Jood vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. A. transportfunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku B. toksiline funktsioon putukate mürgid nt. mesilased, madude mürgid C. liikumisfunktsioon algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud D. energeetilist funktsiooni väga madal E. ainevahetuslik funktsioon ensüümid kiirendavad reaktsioone 8. Vali kas väide on õige või väär. Ringista oma vali. Juhul kui väide on väär paranda see õigeks! 1.Väär elemendid, mida organism vajab väga väikestes kogustes on mikroelemendid. 2. Väär Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma 3. Õige 4
· Retseptoorne ülesanne( retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot) · Regulatoorne funktsioon( N: insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust; organismi tasandil) · Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen(võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest; · Liikumisfunktsioon(lihasvalkudel on kontarktsiooni võime see annab loomale liikuvuse; raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud) · Energeetiline funtksioon(valkude lagundamisel vabanev energia)Keha ei kasuta valke energia saamiseks sellepärast , et saadud aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. RNA-ribonukleiinhappe RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris. Renaturatsioon valgustruktuuride taastamine Valkude ülesanded: Ensümaatiline ensüümid kiirendavad keemilist reaktsiooni; nt. suus hakkab amülaas lõhustama tärklist. Struktuurne. Transport hemoglobiin. Regulatoorne hormoonid. Retseptoorne retseptorvalgud. Liikumisfunktsioon. Varuaine muna piim. Kaitse antikeha, fibrill (vere hüübimine). Energeetiline. Nukleiinhapped: DNA desoksüribonukleiinhape, RNA ribonukleiinhape. Mõlemad koosnevad nukleotiididest, moodustavad ahelaid, iga nukeotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, lämmastikalus, suhkrujääk. DNA struktuurid: Primaarstruktuur koosneb nukleiinhapete jääkidest. Sekundaarstruktuur biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G)
selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse antigeenideks. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Inimene haigestub sageli nakkushaigustesse. AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja. Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid
(põlveliiges, küünarvarreliiges). *Keraliiges on inimesel kõige liikuvaim liiges. Liikuva luu ümar liigesepea asetseb liikumatu luu liigeseaugus. See võimaldab järsult mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi. (õlaliiges, puusaliiges) *Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli, seetõttu saab ta pead pöörata. Lihaste ülesanded: *Liikumisfunktsioon *Omavad kuju *Osalevad aktiivselt ainevahetuses *Aitavad tekkitada energiat *Aitavad säilitada kehatemperatuuri *Lihased töötavad pidevalt. *Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. *Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu. * Liikumapanev jõud tuleb lihastest. *Lihased kinnituvad kimpudena luudele. *Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsuset, koormusest ja raskusest. Lihaste töö :
(võõrkehade) vastu ning ka kiirendab verehüübimist) · Struktuurne funktsioon (karvad, küünised, kabjad, sõrad, kõõlused, suled) · Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks) · Transportfunktsioon (verehemoglobiin transpordib hapnikku, rakumembraani suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja) · Liikumisfunktsioon (algloomade viburite ning ripsmete liikumine, tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed) · Energeetiline funktsioon Aminohape- orgaaniline hape, mis kuulub valgu koostisesse Antikeha- kaitsevalk, mis teeb kahjutuks kehasse sattunud võõrained ehk antigeenid Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped, jt.) Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste rfeaktsioonide kiiruse regulatsioon 5)nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4. a)aminohapped on valkude monomeerideks b)nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige
2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b. Kaitsefunktsioon- antikehad, meie kaitsevalgud, mida organism toodab võitluses haigustekitajatega. Kõrge spetsiifilisus. Kvaternaarstruktuuriga: 2 valku alati samad ja 2 valku spetsiifilised haigustundjad. c. Energeetiline funktsioon: annab sama palju energiat kui 1 gly molekul. Kuid kuna
Rakumembraanis on transportvalgud, mis juhivad osasid molekule nii rakku kui ka sellest välja (transportfunktsioon). Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulaator funktsioon on vere suhkru sisaldust reguleeriv insuliin (näiteks). Kaitsefunktsioon: veres moodustuvad antikehad mitte omaste orgaaniliste ainete vastu. Kontraktsioonivalgud on need, mis suudavad oma struktuuri muuta (nt lihasvalgud) ehk valkudel on liikumisfunktsioon. Energeetiline funktsioon algab, siis kui organism on pikka aega nälginud ning sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu otsas.
unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks. 5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige
Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (punane) ,milles tekivad vererakud (erütrotsüüdid) . Luud koosnevad mineraal ainetest ja orgaanilistest ainetest
Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine VALKUDE ÜLESANDED: · ensümaatiline funktsioon( ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust) · ehituslik funktsioon rakuorganellides · kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest aktiivne kaitse-antikehad passiivne kaitse küüned,juuksed · regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid(insuliin) · liikumisfunktsioon · transportfunktsioon hemoglobiin albumiinid · retseptorfunktsioon · energeetiline funktsioon valkude lagunemisel vabaneb energiay 17.6kJ/g NUKLEIINHAPPED(A,T,C,G) DNA- desoksüribonukleiinhape DNA on polümerr,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. Kõigis nukleotiidides on: · fofaatrühm · desoksüriboos · lämmastikalus ( A,T,C,G) RNA- ribonukleiinhape RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
IV Järku struktuur e kvaternaarstruktuur Moodustub kuni omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon struktuur taastub (munavaht -> vedel) Valkude ülesanded 1) Ensümaatiline funktsioon 2) Ehituslik (nahatehised: karvad, suled, küünised jt) 3) Transport (nt hapnikku juhib hemoglobiin) 4) Retseptor 5) Regulatoorne (nt insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust) 6) Kaitse (antikehad) 7) Liikumisfunktsioon 8) Energeetiline (vabanev energia -> protsessides vaja) Liitvalgud kosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid, hemoglobiin. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Teaduslik uurimismeetod: Probleemi püstitamine ->Taustinfo kogunemine -> Hüpoteesi sõnastamine -> Hüpoteesi kontrollimine -> Tulemuste analüüs -> Järelduste tegemine C, H, O palju => kuuluvad kõigi organismi ühendite koostisesse. Valke palju => rakus vaja täita palju ülesandeid
sõrad, kabjad. 3. Transportfunktsioon: erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Transportvalgud. 4. Valgu retseptorfunktsioon: Edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5. Regulaarfunktsioon: valgulised hormoonid. 6. Kaitsefunktsioon:Antikehad--- seostuvad haigustekistajatega ja kõrvaldavad need organismist. 7. Valkude liikumisfunktsioon: Nt alkgloomade viburite ja ripsmete liikumine- selle tagavad valgulised torukesed ehk mikrotuubulid. 8. Energeetiline funktsioon:lagundamisel vabanev energia kasutatav elutegevusprotsessideks. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monumeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA-desoksüriribonukleiinhape. Molekuli koostis: monumeerideks on desokrüribokunkleotiidid : lämmastikalus, desoksüriboos ja fosfaatrühma liitumisel.
Hakatud tegema polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toel kiiresti (kallid). Polüamiid: Tekivad polükondensatsioonil. C=O - N 1) Aminohapetest 2) Dihape ja diamiin VALGUD Valkude bioloogiline tähtsus: 1) struktuurne funktsioon- organismi ülesehitusmaterjal 2) kaitsefunktsioon- antikehad 3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid 5) reguleeriv- hormoonid 6) liikumisfunktsioon- kontraktsioonivalgud (lihased) 7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa 3) primaarstruktuur- aminohappe järjestus [-Ala- Met- Phe- Gly-] 4) ainult kindla ruumilise struktuuriga 5) valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused 6) sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri (disulfiidsidemed- tugevad, ioonilised, hüdrofoobsed, vesiniksidemed nõrgad)
ise sünteesida) Fibrillaarsed valgud (niitja kujuga valgud) Globulaarsed valgud (keraja kujuga valgud) Lihtvalk (koosneb ainult aminohapetest) Liitvalk (aminohapped + teised org. ained) Valkude ülesanded Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm
· Esymaatiline funktsioon. Ensyymid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensyym seostub ainult kindla l2hteainega. · Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides, karvad, kyynised, kabjad, s6rad, suled. · Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on synteesitud. · Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid, n2iteks insuliin. · Liikumisfunktsioon. Skeletilihased alluvad meie tahtele, sidelihased t66tavad meie tahtest s6ltumata, sydamelihaskude t66tab kogu aeg. K6iki neid juhivad kontratsioonvalgud. · Transportfunktsioon. Hemoglobiin on veres transport valk, annab punase v2rvuse. · Retseptorfunktsioon. · Energeetiline funktsioon. Rakkude lagunemisel vabaneb energiat. DNA-desoksyribonukleiinhape DNA on biopolymeer, mille monomeerideks on desoksyribonukleotiidid.
2) organismis moodustuvad antikehad 3) retseptorvalgud 4) monosahhariidid 3. Leia omavahel sobivad paarid ja lihenda numbrtd fiihtedega: 1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensiiiimid d) valgu kompleks nukleiinhappega 5) nukleoproteiinid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 4, Tdida liingad: onvalkude monomeerideks a) aminohapped monomeerideks 3p. b) nukleotiidid on biobolümeeride . monomeerideks polüsahhariidide
3. Kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. 5. Liikumisfunktsioon (kontraktsioonvalgud lihasrakkudes) 6. Transportfunktsioon (Hemoglobiin ja albumiinid veres; transportvalgud rakumembraanid) 7. Retseptorfunktsioon (Retseptorvalk rakumembraanis) 8. Energeetiline funktsioon valkude lagundamisel vabaneb energiat. Lipiidid 2% (rasvad, õlid, vahad, steroidid vees enamasti mittelahustuvad ühendid) koosnevad rasvhappejäägist ja alkoholist.
valgulised hormoonid (insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad on organismile mitteomaste orgaaniliste ainete (antigeenide) vastu veres moodustunud kehad. AIDSi e. immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab HIV-viirus. Selle toimel lakkab inimese veres antikehade teke. Kontraktsioonivalkudeks nimetatakse valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud). Sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Niisiis on valkudel ka liikumisfunktsioon. Valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides (kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud). Valgu molekulide kaitse saavutatakse eelkõige molekuli esimest järku struktuuri püsivusega. Valkude ruumilise struktuuri ebastabiilsus aitab täita valkudele ainuomaseid ülesandeid.
+ muu aine Omadused: temperatuuritundlikud, denaturatsioon (kaotab kõrgemad struktuurid), renaturatsioon (taastab kõrgemad struktuurid), hüdrolüüs (laguneb vee liitmisel aminohapeteks), kleepuv, vees lahustuv Tähtsus organismis: ehituslik funktsioon, oluline organismis toimuvatele keemilistele reaktsioonidele, trantsporifunktsioon (rakumembraanis ainete trantsport), kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, moodustavad antikehi, energeetiline funktsioon, 11. Nukleiinhapped Koostiselemendid: C ; H ; N ; O ; P Monomeerid: 4 nukleotiidi DNA Lämmastikalus-süsivesik-fosfaatrühm A-adeniin G-guaniin C-tsütosiin T-tümiin Polümeerid: DNA molekul Esmane truktuur: nukleotiidide kaksikahel Komplimentaarsus: A=T T=A C=G
3.ehituslik funktsioon -suled, kppned, kabjad, juuksed 4. transportfunktsioon -hapniku kandumine kopsudest kõikidesse kudedesse, hemoglobiini abil membraanis on transportvalgud, mis juhivad kidnlat tüüpi molekule rakku kui ka sealt välja 5. retseptorfunktsioon -keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda -amööb liigub tänu retseptorvalkudele toiduosakeste suunas 6. regulatoorsed ülesanded -insuliin (hormoon)reguleerib veresuhkurt 7. liikumisfunktsioon -KÕIK liikumised toimuvad läbi valkude.nt lihased 8. energeetiline funktsioon -vabanevat energiat kasutame organismi teistes elutegevusprotsessides -pole ühtki valku, et saada energiat -valkudest saab energiat alles suure nälgimise tagajärjel valgu kaitse saavutatakse eelkõige esimest järku struktuuriga: aminohappejääke ühendav peptiitside on küllaltki stabiilne. valkude struktuurimuutused on vajalikud, et täita oma ainuomased ülesandeid. nt lihasrakud kas
Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13. Mis on nukleiinhapped? V: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA ja ATP 14. Teate DNA, RNA monomeeri ehitust? DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalus, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel, biheeliks
2.lihaskoevalgud o Kvartensaarstruktuur (mitme polümeeri ühinemisel) hemoglobiin, enamik antikehasid · Denaturatsioon ja renaturatsioon o Denaturastiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturastiooniga taastuvad o Nt munavalge kloppimine · Valkude ülesanded o Ensümaatiline o Regulatoorne o Retseptorfunktsioon o Kaitsefunktsioon o Ehituslik funktsioon o Liikumisfunktsioon o Energeetiline funktsioon o Transpordifunktsioon · Lipiidide jaotus o Lihtlipiidid (alkoholi ja rasvhapete estrid )- nt naha all rasvkoes olevad lipiidid o Liitlipiidid (moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega)- nt rakumembraanis vee sisse ja väljavoolu takistavad lipiidid o Steroidid (tsüklilised ühendid) suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D, kolesterool
reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. 2. Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides; karvad, kabjad, küünised, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Vere hüübimine. Antigeen on bakter või viirus, mis põhjustab haigusi. 4. Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid nt. Insuliin. 5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
transpordivad happnikkud. (Transportvalgud) Retseptorfunktsioon- liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eelmaldub vette asetatud keedusoola kristallist ärritus.retseptorid võtavad ärritust vastu.. (retseptorvalgud) Regulatoorne funktsioon –suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes (valgulised hormoonid) Kaitsefunktsioon- antikehad kaitsevad organismi Liikumisfunktsioon –valgus on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev mõõtmete muutmine. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud. (kontraktsioonvalgud) Energeetiline funktsioon – vabanev energia. Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja katsiumi
tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED Inimesel saavutas liikumisfunktsioon suurima keerukuse seoses järgmiste asjaoludega: · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete (ülajäsemete) spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks (kõneks) KÕNE JUHTIMINE
* ensümaatiline funktsioon (valgud reguleerivad biokeemilisi protsesse) * ehituslik funktsioon (raku organellide koostisosa; naha tekised puhtalt valgud (juuksed, küüned)) * transpordi funktsioon (hemoglobiin transport ülesandega valk) * retseptor funktsioon (membraani koostises olevad valgud, mille ülesandeks ainete ära tundmine, vastavalt sellele raku töö mõjutamine) * signaafunktsioon (valgulistel hormoonidel) * liikumisfunktsioon (nöofibrill) * kaitsefunktsioon (valguliste antikehade teke T-lümfotsüütides) 8. energeetilise funktsioon Iga reaktsioon toimub ensüümide toimel. Ensüüm + substraat (alus, millele toetuda) = ensüümsubstraatkompleks, mis osaleb järgmise ainega reaktsioonis. Igal ensüümil aktiivtsenter. Immuunvastus alati hilinemisega. Nukleiidhapped. * DNA - desoksüribonukleiinhape * RNA ribonukleiinhape DNA.
· transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) · retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine · regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) · kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) · liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) · energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides 2) Sahhariidid: · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks.
molekulidest. Esimene järgu struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Teise järgu struktuur on kruvikujulihe heeliks. Kolmas on kerakujuline gloobul (seda ei moodustu kõigil valkudel). Neljanda järgu moodustab 2 või enam polüpeptiidi. ÜLESANDED: valgud kiirendavad või aeglustavad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone, lagundab tärklist, kaitse funktsioon (veres tekivad antikehad), liikumisfunktsioon (viburite liikumine), energiline funktsioon (valkude lagunemisel tekib energia), ehituslik funktsioon (karvad, suled, küünised), transportvalgud juhivad molekule rakku ja sealt välja. 2.Looduslik valik, valiku vormid Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv valik säilitab liigid
72)Ehituslik funktsioon--valkudest on tehtud loomade nahatekitised (nt. nahk, suled, küüned). 73)Transpordi funktsioon--valgud juhivad kindlat tüüpi molekule rakku sisse ja sealt välja. 74)Retseptorfunktsioon--valgud edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. 75)Regulatoorne funktsioon--valgulised hormoonid reguleerivad keha talitusi (nt. insuliin). 76)Kaitsefunktsioon--valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu. 77)Liikumisfunktsioon--osad valgud saavad muuta oma ruumala, seda kasutavad liikumiseks ära näiteks algloomad. 78)Energeetiline funktsioon--organism kasutab valkude lagunemisel tekkivat energiat. · Iseloomusta DNA-d ja RNA-d DNA RNA (deoksüribonukleiinhape) (ribonukleiinhape) Esineb püsivas koguses raku Leidub muutuvas koguses raku Kus võib
happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse
Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ise ei muutu ensüüm. Ehituslik Karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transportvalgud Rakkude vaheline ainete transport Kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse (hemoglobiin) Retseptorfunktsioon Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Retseptorvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. Regulatoorne (lihaste liikumisfunktsioon) Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust (kõhunäärmed) Kaitsefunktsioon Antikehad on valgulised. Energeetiline Valgud annavad energiat. · Nukleiinhapped (DNA desoksiiribonukeiinhape; RNA ribonukeiinhape) Lämmastikalused A adeniin T tsütosiin C tsümiin G guaniin DNA koosneb nukleotiididest. Dna struktuuriks on bikeelike ehk kaksikheeliks.
ning lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud. Struktuuride tähtsus. Primaarne struktuur on püsiv, aminohappejääke ühendab peptiidside küllaltki stabiilne. Teist ja kolmandat järku kooshoidvad keemilised sidemed on juba üsna nõrgad, tekivad ja katkevad juba väikeste rakusiseste tingimuste muutuste käigus. See omadus võimaldab täita valkudele ainuomaseid ülesandeid. P.S. Liikumisfunktsioon. Lihasraku ehituses olevad valgud muudavad välismõjutuse tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Nukleiinhapped DNA. Ale vastab T, Gle vastab C. A ja T vahele kaks, G ja C vahele kolm vesiniksidet. Kromosoomide põhiline koostisosa. Rakutuumas paiknevadki kromosoomid. Vähemal määral esineb neid ka kloroplastis ja mitokondris kahes rakuorganellis
.................................................................................... 9 2.6. Regulatoorne funktsioon..................................................................................................9 2.7. Kaitsefunktsioon.............................................................................................................. 9 2.7.1. Antikehad................................................................................................................10 2.8. Liikumisfunktsioon ....................................................................................................... 10 2.9. Energeetiline funktsioon ............................................................................................... 10 3. VALKUDE VAJALIKKUS ................................................................................................ 11 3.1. Valgu kogus .................................................................................................................. 12
2) Ehituslik funktsioon rakuorganellides (absoluutselt kõigis); karvad, küüned, küünised, kabjad, sõrad, suled. 3) Kaitsefunktsioon antikehad (alati kompleksvalk) koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vast ta on sünteesitud 4) Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, näiteks insuliin 5) Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (kokkutõmbuvad) tsentrioolis ja lihasrakkudes 6) Transportfunktsioon transportvalgud rakumembraanis 7) Retseptorfunktsioon retseptorvalk võtab info vastu rakumembraanis 8) Energeetiline funktsioon (valkude lagunemisel vabaneb energiat 17, 6 kJ/g). Organism kasutab valke energiana viimases hädas. (kõige vähem tähtsam ülesanne)
Rakumembraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon). Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga (sh. pino- ja fagotsütoos), kaitseb rakku väliskeskkonna mõjude eest, ühendab rakke omavahel, osaleb mõnede ainete sünteesil, retseptoorne funktsioon, liikumisfunktsioon (liikumine membraani abil - amööb), kindlustab raku laengu (raku välispind + ja sisepind - laenguga). Ainete liikumine läbi membraani toimub passiivselt või aktiivselt E abil. Passiivselt liiguvad vesi, gaasid ja teised väikesed molekulid difusiooni, osmoosi teel või transportvalkude abil. Selleks pole vaja täiendavat energiat. Aktiivtransport toimub ainult läbi transportvalkudes olevate kanalite. Erinevaid aineid transpordivad eri valgud. Energiat saadakse ATP-st. 48. Lipiidiparved
Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja organismist Valgud AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke Valgud e. proteiinid on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), mis 7) Liikumisfunktsioon – lihas- e. kontraktsioonivalgud moodustavad on moodustunud aminohapetest ja mille molekulmass ületab 5000 lihased Koostises on 20 erinevat aminohapet, mis koosnevad aminorühmast ja 8) Energeetiline funktsioon – valkude lagunemisel vabaneb energiat karboksüülrühmast 17,6 kJ/g Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis Nukleiinhapped
funktsioonid- ● ensüümaatiline ül (kõik ensüümid on valgud või valgulise päritoluga) ● ehituslik e struktuurne (küüned, karvad, kõõlused) ● transpordi ül (kõikides rakkude membraanides on on transportvalgud, hemoblobiin transpordib hapniku) ● retseptoorne funktsioon (retseptorvalgud nägemiskeskuses) ● regulatoorne funktsioon ● kaitsefunktsioon (madude ja putukate mürk) ● mehaaniline kaitse (sõrad, küüned) ● liikumisfunktsioon(lihaskoevalgud) ● varuainefunktsioon(munavalge) ● energeetilinefunktsioon (valgu kasutamine hädaolukorras) Pt 3. lk 48 - 68; teada rakuteooria põhiseisukohti ja oluliseimaid teadlasi tsütoloogia arengul; RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: ● Kõik organismid koosnevad rakkudest ● Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust ● Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. TEADLASED: ● Hans ja Zacharias Janssen (1595) valmistasid esimese mikroskoobi
annaabi.ee 
