Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood
Bakterihaigus Teetanus Koostajad: Lisann Rebane ja Donna Kada Teetanus ehk kangestuskramptõbi • bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab üldiste lihaskrampide esinemine • Haigust põhjustab eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeraoobsetes tingimustes toksiine • Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus, sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Vastsündinu teetanus • Esineb vaid arengumaades • Kõrge suremus • Vähemalt pooled teetanuse surmajuhtudest maailmas kuuluvad vastsündinu teetanuse arvele • Arengumaades ulatub teetanuse 28%ni, arenenud maades esineb surmajuhte harva • Esineb ka kaasasündinud teetanust (vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt) Levikuteed • Arenenud riikides on enam kui 70% juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda
Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans Eostega pulgakujulised bakterid: Eukarüoodid: Bacillus anthracis siberi katku tekitaja Plasmodium spp (malaaria), Clostridium tetani teetanus tekitaja Trichomonas vaginalis - trihhomoniaas
muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsiin. Vahel võib aga haigestuda ka vaktsineeritud inimene, kuid sel juhul on tema haiguse kulg kerge. Eestis vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi. Pildid Teetanus Clostridium tetani Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Sattunud inimese organismi, hakkab bakter tootma mürkainet ehk toksiini. Toksiin kahjustab aga närvisüsteemi, levides piki närve või vere vahendusel. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid tekivad tavaliselt 3-14 päeva pärast peale nakatumist. Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus ning üldjuhul järgneb sellele juba neelamishäire ja
Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab kauem kui passiivne immuunsus. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant. Sellega alustatakse juba varases lapseeas. VANUS HAIGUS MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE 3-5 päeva Tuberkuloos 3-6 kuud Läkaköha, difteeria ja teetanus (2 korda); lastehalvatus (3 korda) 1. aasta Mumps, punetised ja leetrid 2. aasta Lastehalvatus 7. aasta Difteeria ja teetanus; lastehalvatus 12. aasta Difteeria ja teetanus Kokkuvõte Immuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Immuunsüsteemi elundid lümfisõlmed, põrn ja harkelund valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke lümfotsüüte. Organismi aktiivse kaitse tagavad nii õgirakud, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad
Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia? Tekib müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kudedes. Paraneb absoluutne jõud, ei parane vastupidavus. Mis on summaarne kontraktsioon? Tekib siis, kui lihaskiule järgnevad teineteise järel mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon üksikkontraktsioon lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise vastus.? Mis on teetanus ja kuidas jaguneb? Teetanus on kangestustõbi. Jaguneb: HAMBULINE tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel SILE tekib kontraktsioonide täielikul summeerumisel Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid Lihase jõud sõltub: üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõust kiudude hulgast lihases lihase lähtepikkusest, närvimõjutuste iseloomust mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele.
mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine. TEETANUS Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab eksotoksiin. Teetanus kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme. Teetanusetekitaja elab paljude koduloomade seedetraktis ning organismi satub tavaliselt haava kaudu. Sümptomiteks on näolihaste jäikus, millele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib alla poole. Tekkida võivad hootised lihaskrambid ning tõuseb vrerõhk ning palavik. Tekib ka tugev higistamine
20. Difteeria - ehk kurgutõbi, mis l evib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse. 21. Botulism - Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 22. Teetanus - ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide esinemine. Teetanusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus.
Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Teistele organismidele toiduks 10. Bakterite kasutamine Toiduainete valmistamisel(hapupiim), ravimitööstuses(antibiootikumid), põllumajanduses (reovee puhastamisel),energeetikas 11. peamised bakterhaigused botulism- iiveldus, oksendamine, palavik, nägemishäired, teadvuse kaotus, riknenud konservid(õhukindlalt suletud neutraalse keskkonnaga liha-, kala- või seenekonservid) teetanus- närvisüst. Mõjut. lihaskrambid algavad näost. Mulla, tolmuga saastunud haavade kaudu.Difteeria- palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, mandlitel hallikasvalge katt., kõridift. võib põhj. lämbumist.salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu
Viiruste põhjustatud nakkushaigused on gripp, leetrid, punetused, tuulerõuged, mumps, puukentsefaliit, AIDS. Parasiitide tekitatud haigused on toksoplasmoos, sügelised, enterobioos. Seente põhjustatud haigused on epidermofüütia ja mikrospooria. Vaktsineerimisel viiakse inimese organismi vaktsiini nõrgestatud või surmatud mikroobe, viirusi või nende elutegevuse produkte. Eestis vaktsineeritakse lapsi kaheksa nakkushaiguse vastu. Need on tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, leetrid, mumps, punetised ja poliomüeliit ehk lastehalvatus. Bakteriaalseid haigusi ravitakse baktereid hävitavate ravimitega antibiootikumidega. Allikad, kus leidsin nakkushaiguste kohta informatsiooni: http://et.wikipedia.org/wiki/Difteeria http://et.wikipedia.org/wiki/Gripp http://et.wikipedia.org/wiki/Leetrid http://et.wikipedia.org/wiki/Lyme%27i_t%C3%B5bi http://et.wikipedia.org/wiki/Puukentsefaliit http://et.wikipedia.org/wiki/Teetanus http://et.wikipedia
6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse lahtrisse: Tuulerõuged, B-Hepatiit, Marutõbi ,Mumps, Herpes, Sarlakid, Botulism, Teetanus, Difteeria ja Süüfilis. Ülesanne 5 Millise viirushaiguse bakteriga on pildil tegu? Pildil on ........................... bakter. Ülesanne 6 Paiguta järgmised haigused õigesse lahtrisse: Borrelioos, Marutõbi, Botulism ning Süüfilis. Püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi
korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi) · Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook(botulism, salmonelloos); kontakti teel: nahk, limaskestad(süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos) ja muld(teetanus) · Leviku teed organismis: vere ja lümfiga(süüfilis), närvikiududega(teetanus ja botulism), levitavad toksiine(difteeria) · Toksiinid on reeglina valgulised aineid ja neil on väga spetsiifiline toime · Virulentsus- haigustekitaja patogeensuse aste(kui ohtlik on) · Kaitse on vaktsineerimine: nõrgestatud või surmatud bakteritega; nõrgestatud toksiinidega · Organismis tekib imuunvastus=aktiivne immuunsus · Passiivne immuunsus= valmis antikehad · Botulism- neurotoksiin, takistab lihaste kokkutõmbeid, surm lämbumise läbi
25. Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur 26. Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise (difteeria- piisknakkus, salmonelloos- saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus- sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine
ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib põletikukolle, mis levib lümfisõlmedesse. Haigestudes on haige teistele
Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli Imineste immuniseerimiskava Eestis 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Hemofilus influenza b-tüüp.
Funktsionaalne toit toit, millele on lisatud inimorganismi tugevdavaid baktereid või aineid. Inimorganismist endast eraldatud, pandud kasvama = Hellus lactobacillus ME-3. Patogeensed bakterid bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi, eritades elutegevuse käigus (patogeenseid) bakteritoksiine. Bakteri levik, kui see on organismi saanud. 1. veri (süüfilis = pikk peiteperiood) 2. lümf 3. närvikiud (teetanus, botulism) 4. bakter ei levi, vaid levitab toksiine (difteeria = kaasneb kõriturse ja lämbumine) Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos)
tekkes. Antibiootikumide tootmine on samuti üks olulisimaid ülesandeid. Bakterite abiga on võimalik isegi madala metallikonsentratsiooniga maakidest toota rauda ja uraani. 2. Kuidas võib bakterite tegevus inimesele kahju teha? Meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide nõrgemisel kiiresti paljuneda võivad, mis siis meid haigeks muuta võivad. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused nagu: düsenteeria, salmonelloos, teetanus, tuberkuloos, pidalitõbi, meningiit jms. Bakterid põhjustavad toiduainete roiskumist, mis inimesele teeb kahju, kui ta peaks seda roiskunud toitu sööma. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid.
seerumagarplaadil. Agargeelis jälgitakse antitoksilise seerumiga (pretsipitiin) pretsipitatsioonijoonte teket (pretsipitaat). See toimub juhul, kui uuritav tüvi produtseerib eksotoksiini (pretsipitinogeeni) 19.Difteeria profülaktika põhimõtteid. Difteeria vastane laste vaktsineerimine kuulub Eestis vaktsinatsioonikalendrisse Täiskasvanuid vaktsineeritakse epidemioloogilistel näidustustel. Kasutatakse difteeria anatoksiini (toxoid): DTP - difteeria, teetanus, pertussis; TD ja Td - teetanus, difteeria; D - difteeria monovaktsiin (anatoksiin). 20.Difteeria ravi põhimõtted. · Varajane antitoksilise seerumi süstimine (20 000 kuni 100 000 i/v). Teha enne, kui eksotoksiin fikseerub retseptoritele. Kiire antibakteriaalne - erütromütsiin 40 mg/kg/die, prokaiin-penitsilliin 14 päeva vältel. · Difteeria ravis on primaarne võidelda eksotoksiiniga! - kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume 21
90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit. Kui tahad vältida nakatumist nakkushaigustesse, siis pese tihti käsi, lase ennast regulaarselt vaktsineerida, hoidu haigetest inimestest kaugemale, söö kasulikke vitamiine(nt c-vitamiin) ning ära lase mustusel haava sisse sattuda.
3. Kahjulikud ehk patogeensed (baktertoksiin) Haigused Tuberkuloos Kopsud Difteeria Kurk Katk Lümfisõlmed, kopsud Düsenteeria Peensool Koolera Peensool Botulism Närvisüsteem Teetanus Närvisüsteem Süüfilis Suguelundid Gonorröa Suguelundid Puukborrelioos Nahk, närvisüsteem Bakterite kasutamine biotehnoloogias 1. Toiduainetetööstus (aminohapete tootmine, toidupaksendajad) 2. Farmaatsiatööstus (antibiootikumid, vitamiinid) 3. Tekstiilitööstus 4. Energeetika 5. Loomakasvatus
Mittepärilike bakterhaiguste ennetamine: hügieen, liha ja muna korralik kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia soolepõletik
Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid? Bakteri mürgid 9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria. 10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett
baktereid, osa baktereid on imetajate, näiteks lehmade ja lambaste kõhus ja aitavad neil rohtu seedida. Mõni taim kasutab oma juuremügarikes olevaid baktereid lämmastiku sidumiseks õhust ja nitraatideks muutmiseks see on lämmastikuühend, mida taimed saavad kasutada. Bakterid lagundavad ka looduslikke jäätmeid, mis tähendab, et nad osalevad süsiniku, lämmastiku ja fosforiringes. Kahjulikud bakterid Bakterid tekitavad haigusi, nagu näiteks koolera, teetanus, ja tüüfus. Paljude nende haiguste ilminguid põhjustavad toksilised valgud, mida bakterid toodavad. Antibiootikumid ja korralik hügieen aitavad bakteriaalsete haiguste vastu võidelda. Siiski on maailma mõneski paigas vähe ravimeid ja madal hügieenitase, mistõttu rasked epideemiad levivad kiiresti. Kahjulikud viirused Gripp, mumps, marutaud ja AIDS on vaid mõned viirushaigustest. Erinevalt bakteriaalsetest haigustest on viirushaiguste vastu raske võidelda, sest
Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus Möirgamine Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs Loom kukub ning jääb maha
coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E
eristatakse perioode. I periood - aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni II lõhenemiseperiood, lihas tõmbub kokku III lõõgastumise ehk lõtvumise periood Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus. Kontraktuur võib tekkida pärast siledat teetanust 4. Liigutuste koordinatsiooni areng lastel. Lapse psühhomotoorne areng. ERALDI LEHEL OLEMAS 5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosilõhustamine võib toimuda kas a) hapniku juuresolekul aeroobne glükolüüs b) hapnikuta anaeroobne glükolüüs
maitsetugevdajad), põllumajandus (bakterväetised), tagavad ainete ringlemise Maal (süsinikuringe, lämmastikuringe) · Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega). · Erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks bakter)
5. Vaktsiinid on ebaeffektiivsed • Iga inimene, tema immuunsüsteem ja haiguse kulg on erinevad. Vaktsiinid on aga loodud põhimõttel “one size fits all” ehk siis miljonitele süstitakse sisse täpselt sama kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi kõrge ning nad annavad vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. 6. Pole tehtud pikaajalisi uuringuid. • Näiteks QuadrigenEsimene katse panna difteeria/läkaköha/teetanus/lastehalv atus ühte vaktsiini. Tuli turule ilma turvalisustestideta 1959 ja hakkas kohe haigus-ja surmajuhtumeid koguma. Aga võttis aega 9 aastat ja suurt hulka kohtuprotsesse, enne kui vaktsiin 1968.a vaikselt turult kõrvaldati. Vaktsineerimise poolt 1. Vaktsineerimine on ohutum • Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sama immuunsus nagu nakkushaiguste läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohu ja vaevata. 2
05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner
(geenid + keskkond) Lapse genotüüpi satuvad 1) Olmetraumad Vastav genotüüp põhjustab retsessiivsed alleelid, mis 2) Haigustekitajatest tingitud tundlikkust teatud määravad päriliku haiguse BAKTERID salmonelloos, keskkonnategurite suhtes. avaldumise, kusjuures vanem ei teetanus, borrelioos, süüfilis. pruugi haigust põdeda, vaid võib VIIRUSED nohu [-> sinusiid], Pärilik rasvtõbi, olla haiguskandja. Sellist tüüpi entsefaliit ABC hepatiit, HIV-nakkus. alkoholism, haigus avaldub alati. PARASIITUSSID solge, laiuss, kõrgvererõhktõbi ehk paeluss. hüpertoonia, II tüüpi Näiteks daltonism, hemofiilia, ALGLOOMAD toksoplasmoos, suhkruhaigus, kopsuvähk.
veterinaaridele. Miks vaktsineerida? Vaktsineerimine on elustiil haigusi ennetav käitumine. Vaktsineerides tõstame organismi loomulikku kaitset, mis annab võimaluse tõsistest haigustest hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku ja rõugeepideemiad.difteeria,lastehalvatus,läkaköha,teetanus need tõved on tänaseks peaaegu unustatud just tänu vaktsineerimisele. Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja erinevad müüdid. Reisides võib nakatuda erinevatesse haigustesse nagu näiteks hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus
* elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses * lagundajad muudavad org. aine mineraalseks * lämmastiku sidujad rikastavad mulda lämmastikuga * sümbioos teiste organismidega * algloomadele toiduks üks lüli toiduahelas Haigused (patogeenilised bakterid) * tuberkuloos * salmonelloos * teetanus * katk * botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus * ravimite tootmine antibiootikumid * bioplasti tootmiseks looduses lagunev plastik, tooraineks teravili * loomasööda valmistamiseks * biotõrje * keskkonna reostuse kõrvaldamine * tekstiili- ja paberitööstuses viimistlemisel * pesupulbritööstuses * metallurgia
Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoiavad immuunsüsteemi toimivana. VÄGA STERIILSENA ELAMINE ON PROBLEEMNE! (NT telekas vasutolu: actimel vs safeguard) Inimene ja bakterhaigused: Nakatumisviisid on viirustega samad, ainult näited teised Närvisüsteem: bakteriaalne meningiit, teetanus, borrelioos Nahk: akne, Siberi katku nahavorm, muhkkatk, erüsiipel (roos- hulgipõletik) Hingamisteed: tuberkuloos, bakteriaalne kopsupõletik, difteeria, angiin Seedekulgla: kaaries, salmonelloos, koolera, tüüfus Suguelundid: klamüüdia, süüfilis, gonorröa Lihased: lihasööjabakter (kiiresti progresseeruv) Organism tervikuna: sepsis (veremürgitus) Kaitse bakterhaiguste eest: 1) Loomulik- a) terved biobarjäärid (nahk, limaskestad),
PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas. Meie riigis on programm, mille alusel vaktsineeritakse inimesi nende haiguste vastu: duberkuloos, lastehalvatus, difteeria, läkakõha, teetanus, mumps, leetrid, punetised. Vabatahtlikult võib ennast vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole vaktsiine ja tuleb jälgida tervislikke eluviise (näiteks pole vaktsiin HIV-viiruse vastu).
vaktsiin sisaldab viiruse osakest nt pinnavalku v elusat nõrgestatud viirust mis tuvastatakse vaktsineeritava organismi immuunrakkude poolt võõrkehana Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid Kui päris viirusorganismi tungib on antikehad juba olemas mis hakkavad organismi kaitsma. Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota) BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha, haemophilus influenzae) BAKTERITE MITMEKESISUS: Eeltuumsed ainuraksed organismid, väga väikesed ja eri kujuga, neid on kõikjal, üks liik on kohastunud kindlatele keskkonnatingimustele. Inimese kehas on 10 astmel 12 rakku, bakterirakke on 10x rohkem. PALJUNEMINE: bakterid poolduvad mittesugulilsel teel, tekib kaks ühesugust tütarrakku, väga kiire paljunemine kui on soodsad tingimused, kasvufaasid: lähtefaas, eksponentsiaalne faas, statsionaarne faas, surma faas.
7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens.
Tõvestavad - bakterid Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus
Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega
tundekiududes. Sensoorse kronaksia all mõeldakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoors reobaasi all mõistetakse kõige nõrgemat ärritahat, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorse kronaksia all mõistetakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontr tekke. LIHASE FÜSIOLOOGIA Läviärritaja ek lihase min kontraktsioon. Hambuline teetanus- kui lihas enam ei lõõgastuu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakaute tipud. Sile teetanus- tõmmakute tipud ei ole enam eristatavad. Ärritaja optimaalseks sageduseks loetakse sellist sagedust, mille puhul lihase kontrakstioon on maksimaalse amplituudidga ja kestab muutumatuna kogu ärritamise aja. Ärritamissageduse optimumi ületavaid sagedusi nim pessimaalseteks ning nende rakendamisel hakkab lihase kokkutõmbe amplituud langema.
· saastunud toidu ja joogiga · siirutajad · Otsene kontakt haigega Difteeria · Levib piisknakkusega · Kurk on väga haige, tursunud lümfisõlmed, kõha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist · Ennetamine: mitmed vaktsineerimised elu jooksul · Ravi: ravitakse antitoksiiniga ja antibiootikumidega. Läkaköha · levib piisknakkusega · Toob kaasa ägedad köhahood jne · vaktsineeritav Teetanus · Haava kaudu · toob kaasa lihaste krambid, · ennetada saab ainult tänu vaktsineerimisega · ravida saab antibiootikumidega ja antitoksiinidega Leepra · Kontakti ja piisknakkusega levib, 95% nakatunutest ei haigestu · Haigusnähtudeks on kõhnumine, seedehäired, närvi- ja reumavalud, punetav lööve, võivad ilmneda muhud ei ole valulik Koolera · saastunud joogi- ja toiduga, väljaheidetega
Looduses na on pealmised lagundajad( muidu mets sureks enda jääkmetesse ja inimestele on ta söögiks 28.Kirjelda bakterite tähtsust looduse ja inimesele! Ta on antibiootikumides inimestele ja ta on ka looduses jääkainete lagundamises 29.Kirjelda bakterite koostööd teiste organismidega! Aitavad lagundada asju mida teised ei suuda ( inimese jämesoolas ka ) 30.Nimeta seente ja bakterite poolt põhjustatud haigusi! Nahahaigused nt Süüfilis Koolera GonorrÖa Teetanus 31.Kuidas neid haigusi vältida saab? Pesed ennast ja ei käi paljajalu niisketes kohtades (SPA-D)
sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega), teistel varustatud ühe või mitme viburiga (liikumiseks). Osadel bakteritel on kestast eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks). Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest (valgulise ehitusega, kaitsefunktsioon; botulism, teetanus, koolera). Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom (koosneb vabade otsadeta DNA molekulist). Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Plasmiidid on väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks)
5054 5 3 8 55–59 1 1 60–64 2 2 65–69 1 1 Teadmata 3 1 4 Kokku 244 173 417 § 2. Nakkushaiguste loetelu, mille vastu immuniseeritakse immuniseerimiskava alusel Immuniseerimiskava alusel immuniseeritakse järgmiste nakkushaiguste vastu: 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) hemofilus influenza b-tüüp. Kasutatud materjalid: • http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page • http://www.healingdaily.com/conditions/cirrhosis-liver.jpg • http://www.ilmaternal.org/CAIC/VPDinfo.htm • http://www.salli.org/info/sos/pro/hepatiitti-e.pdf#search= %22hepatiit%22 • http://www.yellowfever.com.au/vaccine.html • http://www.hiv.ch/ • http://www.tervisekaitse.ee/tkuus.php
Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3. läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) 4. läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja) 5. siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku) hingamisteed kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria nahk vistrikud ja pidalitõbi suguelundid süüfilis jt närvisüsteem meningiit, teetanus e kangestuskramptõbi seedekulgla salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera
Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi) Difteeria Levimisviis piisknakkus Kaigusnähtused tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos Saastunud toidu ja joogiga. Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik. Bakter sureb toidu valmistamisel. Teetanus Levib haava kaudu, musta süstlaga Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid Mullabakter ehk elab mullas. Botulism Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus. Puukborrelioos Levib puugihammustusega, ringikujuline punetus hammustuskoha ümber, palavik, külmavärinad, närvisüsteemi häired. Düsenteeria Levimisviisiks on joogi- ja toiduga Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid Tuberkuloos Piisknakkus.
(lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks) transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele. 4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?(õp lk 43) - immuunvaste esilekutsumine - peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus 5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse - leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid. - soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega?
periood. Kolmas on lõõgastumise ehk lõtvumise periood. Need faasid on erinevatel lihasliikidel eri pikkustega. Kõige kiirem on vöötlihas. Kogu tsükkel kestab alla poole sekundi. Südamelihas kestabki ühe sekundi. Silelihas 5 sekki. Südamelihase omapära: rekraktaarsuseks – erutumatus. Ilma selleta võib juhtuda et organism jääb vereta. Tetaaniline kontraktsioon – kramplik kokkutõmme. Tetaanilist kontraktsiooni võib olla kahesugust: 1. Hambuline teetanus – meenutab saehambid, tekib üksikärrituste summeerumise tõttu. 2. Sile teetanus – üldine pidev kokkutõmme, kui ärritused väga tihedalt, siis ei jõua lihas üldse lõõgastuda ja on pidev kokkutõmme. 3. Kontraktuur – kokkutõmme (kontraktsioon) kestab, kuigi ärritus on lakanud. Koolnukangestus. Kontraktuur võib tekkida ka pärast sile teetanust. Liigutuste koordinatsiooni areng? ÕISIS, AJAKAVAST, ÕPPEMATERJALIDE VAATAMINE, ARENG
tunde. Motoorne reobaas - kõige nõrgem ärritaja, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorne kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontraktsiooni tekke. 27. Mida nimetatakse tõmmakuks ja millised on selle faasid? 5 Tõmmak on lihase üksikkontrakstioon 28. Mida nimetatakse hambuliseks ja mida siledaks teetanuseks? Hambuline teetanus- kui lihas ei lõõgastu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakute tipud. Sile teetanus - tõmmakute tipud ei ole enam eristatavad. 29. Miks tekkib lihase väsimus ja milles see väljendub? Lihasväsimus avaldub kokkutõmbe- lõõgastusfaasi aeglustumisena ning kõkkutõmbejõu ja amplituudi vähenemisena. Tekib, kuna... 30. Mis tähendab EEG ja kuidas seda registreerida? EEG tähendab elektrontsefalograafiat, mis on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste
aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos *toidu ja joogiga düsanteeria *läbi vigastatud naha teetanus *läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega süüfilis *siirutajate vahendusel nt kirbud siirutavad katku Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa organismi loomulik kaitsesüsteemidel (happeline nahk, limaskestad, nt maksasapp, happeline magu jne), kuid mitmete bakterihaiguste ennetamiseks kasutatakse vaktsineerimist /vaktsiine valmistatakse nõrgestatud või surmatud batkeritest/. Väljakujunenud bakterihaiguste leviks kasutatakse antiobiootikume.
Inimeste, lindude ja loomade ühised haigused. Kanakatk Lindude katk; zoomed, enamasti surmaga lõppev äge nakkushaigus, mille põhjustajaks on nähtamatu mürk. Taud esineb peamiselt Lõuna Euroopas, Lõuna- ja Põhja Ameerikas. Levib haigetega otsesel kokkupuutel, samuti inimeste, teiste lindude ning vee kaudu ja ka nahanugilistega. Et ravimitega ravi ei anna soovituid tulemusi, siis teostatakse taudi tõrjet hügieeniliste abinõudega. Teetanus Kangestuskramptõbi, inimese ja loomade äge raske nakkushaigus, mida põhjustab mullas leiduv anaeroobne teetanusebatsill. Teetanusetekitajad satuvad maapinda peamiselt hobuste ja veiste väljaheidetega ning säilivad seal aastaid. Inimene nakatub teetanusse haavade (isega kriimustuste) saastudesbatsille sisaldava mulla ja tolmuga; eriti ohtlikud on muljutud kudedega ja sügavad torkehaavad. Teetanusebatsill tekitab haavas närvikudede erutavat mürki. Haigus algab pärast 7-10 päevapikust
annaabi.ee 
