Mitokondrid tekkinud endosümbioosi teel Tuumaväline DNA, mis on emapoolse päritavusega Pärandub emaliinipidi, kuna viljastamisel jäävad spermatosoidi mitokondrid (ka nende DNA) munarakust väljapoole Mitokondriaalne DNA (Funktsioon) Sisaldab spetsiifilisi geene oksüdatiivseks metabolismiks (ATP süntees) Mitokondriaalne DNA (iseloomustus) Väike kaheahelaline rõngasmolekul Inimese mtDNA: 16 659 bp 37 geeni: 2 kodeerivad rRNA-d 22 kodeerivad tRNA-d 13 kodeerivad oksüdatiivses fosforüleerimises osalevaid ensüüme Mitokondriaalne DNA Enamus mitokondriaalsete geenide produkte toimivad mitokondris. Neist üksi aga mitokondrite elutegevuseks ei piisa! Mitokondrite ribosoomid: RNA - mitokondriaalne valgud nukleaarne Paljud aeroobses metabolismis osalevad polüpeptiidid on päritolult tuumavalgud (nt: ATP- aasi osa subühikuid)
Hingamine, põhiainevahetuse rajad ine.) 2) Aktiivsed, kui rakk diferentseerub 3) Aktiivsed teatuval eluetapil, hiljem inaktiivsed 4) Aktiivsed teatavas rakutüübid, teises rakutüübis inaktiivsed 5) Muutuvad aktiivseks ainult siis kui rakku saabub käsklus (näit. Hormooni mõGeen – DNA funktsionaalne osa, mis sisaldab informatsiooni kas RNA molekuli ehituse või jutusel) • umb. 33% geenidest, ca 22000 tk. on mRNA geenid ja kodeerivad valkusid. ! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis. Replikatsiooni alguses endonukleaas lõhub vesiniksidemed nukleotiidide vahel ning DNA helikaas keerab biheeliksi lahti. SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja
ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geenis on regulatoorsed regioonid, transkribeeritud järjestused ja palju muid funktsionaalsete järjestuste regioone Ehitus eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate alleelide kujul ühe geeni erinevaid variante nimetatakse alleelideks geen on nukleiinhapete järjestus Tähtis meelde jätta: Geenid kodeerivad valke, mis avalduvad teatud identifitseeritavate järjestuste põhjal, kuid päritav on siiski geen ise, mitte see konkreetne järjestus! Kasutatud kirjandus Maailmateatmik 2010 http://et.wikipedia.org/wiki/Geen Viikmaa, M. "Klassikalise geneetika leksikon". Aitäh
Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev) 2. Konstitutiivsed geenid Ekspresseeritakse pidevalt "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor Repressor Operaator ehk kontrolliv sait Kodeerivad järjestused Terminaator järjestus Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA Induktorid ja induktsioon Induktor keemiline aine (võib tulla ka keskkonnast), mis initseerib tarnskriptsiooni Induktsioon geeniprodukti süntees vastusena induktorile Operoni organisatsioon ja induktsioon E. coli lac operon: E. coli glükoosi metabolismi geenid ekspresseeritud pidevalt
raku kasvus, vilja pehmenemisel, juure karvakeste tekkes jpm. Seotud on ka auksiinide tegevusega ja teiste raku hormoonidega nagu: gibberilliin, tsütokiniin. AGP - Arabinoglaktaanvalk PME - Pektiini metüülesteraas PRX - Raku seina peroksüdaas Laccase - Vaske sisaldavad ensüümid, mis oksüdeerivad hüdrokinoonid kinoonideks. Uurimus, mis tehti hiina kapsal (Brassica rapa L.) näitas, et mõningad raku seinaga seotud geenidel on oluline roll kuumakindluse tekkimisel. Mitmed geenid ja kodeerivad valgud XTH perekonnast on ülesreguleeritud, pärast kuumusega kokkupuudet. Teised tabelis väljatoodud ensüümid ja proteiinid olid üles reguleeritud 2-3 kordselt isegi pärast esimest kokkupuudet 37 °C-ga. Kuumus tekitab muutusi raku seina metabolsimis ja see on oluline füsioloogiline mehhanism kuumatolerantsi tekkes. Kuigi, palju on jäänud veel uurida, et täielikult aru saada füsioloogilisest, geenetilisest ja biokeemilisest aspektist mis puudutab taime kuuma kindlust.
otsekordusjärjestused. IS element kodeerib ensüümi transposaas, mis võimaldab transpositsiooni toimumist läbi lõika kleebi mehhanismi. Tn elemendid, iseloomustus: suuremad IS elementidest. kompleksed sisaldavad mõlemas otsas IS elementi. Tekivad, kui kaks IS elementi lülituvad lähestikku kromosoomi ja muudavad nende vahele jääva DNA lõigu mobiilseks. kodeerivad lisaks transpositsiooniks vajalike ensüümide ka ensüüme, mis seotud antibiootikumi või raskemetalli resistentsusega. Tn elemendid jaotatakse: IS otsad võivad olla samasuunalised (Tn9) või erineva suunaga (Tn5). transpositsiooni kohtades esinevad elemendi otstes DirectRepeats järjestused. Tn transposooni sisselülitumine põhjustab kromosoomis geenide inaktivatsiooni (mutatsioonid IR järjestuses aktiveerivad geeni).
et organisme geneetiliselt muundata Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) on organismid, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMOd on geneetiliselt muundatud taimed, loomad ja mikroorganismid. GMOd olid pärit bakterite perekonnast. Nad tekkisid bakteri rakku uusi geene sisaldava plasmiid DNA sisestamisel. Hiljem avaldusid bakteril need uued geenid, mis kodeerivad ravimeid ja ensüüme. 1982. aastal loodi esimene insuliini tootev bakter. L G S G M O E Y L B X T J D L N R N M O O L M I E O E J D L W U T M I E V B N G K S I H G A R E A Y P N X Z G F B D S W I K S H L P S T A I M L Äitah tähelepanu eest!
Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid Metazoa: *Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt:Arengulistele aspektidele. Haigustekke põhjuste selgitamisele. On juhitud kolmest motivatsioonist: Alusuuringud, Kommertsiaalsed huvid, Meditsiinikesksed huvid Caenorhabditis elegans: Ülitähtis mudelorganism arengubioloogias. Genoomi sekveneerimine lõpetatud 1999 a. Genoom ca 100Mb ja 20 000 geeni (1000 RNA kodeerivad). 9000 kohta eksperimentaalsed tõestused, ülejäänud ennustatud in silico. Kodeeriv osa 27%, intronid 26%. 32% kodeerivast osast sarnane inimese geenidega, 70% inimgeenidest sarnane C.elegansiomadega. Geeni keskmine pikkus 5 kb, suur osa koondunud operonidesse. Otsene HGP eelkäija (metodoloogia). Drosophila melanogaster Genoom 165 Mb (6 kromosoomi). 13601 valke kodeerivat geeni s.t. üks iga 9 kb. kohta. Väga palju retrotransposoneid. Esimene genoom, mis
Muidugi ei olnud mikroskoop ainus oluline abimees evolutsiooni teooria leidmisel. 17. sajandil ei olnud kindlasti nii häid paate, millega reisida ja andmeid koguda. Kas kaks meest oleks üldse 200 aastat varem tolleaegses maailmas kohtunud ja pead kokku pannud? Evolutsiooni teooria põhjalikkus paneb mind ikkagi üllatama. Darvinism on poolteist sajandit vastu pidanud teaduslikule kontrollile ja suudab siiamaani mahutada uusimaid ideid. Kuidas geenid kanduvad vanematelt järglastele ja kodeerivad erinevaid bioloogilisi ja käitumuslikke avastati sootuski hiljem. Võttes arvesse seda, et Darwin ei teadnud geneetikast midagi, vaid jälgis hoopis evolutsiooni mustrit, on tema avastused eriti võimsad. Usun, et mehed oleks 200 aastat varem jõudnud evolutsiooni teooriani, kuid selle hilisem avastus aitas sellel olla täiuslikum.
Surrogaatema III 2. 3. 4. 5. Joonis IV 1. Kuidas nimetatakse kodeerivaid/mittekodeerivaid DNA lõike? Eksonid / intronid 2. Kui palju on inimese genoomis kodeerivat DNA-d? 2% 3. Mis toimub joonisel punktis 2? Mittekodeerivad lõigatakse välja 4. Mis toimub joonisel punktis 3? Liidetakse kodeerivad DNA- lõigud kokku IV Joonis V 1. Millest võib saada DNA proovi (üldistage)? Kõikjalt, kus on DNAd 2. Kumba joonise kõrval asuva tähe pool asuvad lühemad/pikemad DNA lõigud? B/ A 3. Millest on tingitud, et analüüsitavad DNA fragmendid on erineva pikkusega? Erinevatel isenditel on geenides erinev arv aluspaare. 4. Kas joonisel kujutatud metoodika abil võrreldakse kogu inimese genoomi (DNA-d)? Ei, piisab nt. 10 alleelist V
kokku 6)väljuvad rakust)) EHITUS: väga erineva kujuga, kuid ühised jooned on : sisaldavad pärilikkusainet DNA v RNA, seda ümbritsevad valgud mis moodustavad kapsiidi, mõnel viirusel on kapsiidi peal lipiididest ja valkudest ümbris, mis koosneb peremeesraku membraani osadest ja ka viiruse valkudest, Kapsiidi või ümbrise peal on Valgud mis seostuvad peremeesrakuga 3 tüüpi geene: struktuurgeenid, mis kodeerivad viirspartikli valke Geenid, mis sünteesivad DNA/RNA paljundamiseks vajalikke ensüüme Regulaatorgeenid, mis suunavad peremeesrakku uusi viirusosakesi tootma Pärilikkusaine on erinev: Kaheahelaline DNA v RNA Üheahelaline DNA v RNA Pluss- v miinusahelaline DNA v RNA Rõngakujulised v sirged DNA/RNA Vaktsineerimine: viirusnakuuste ennetamiseks, antigeen ja antikeha printsiip,
tetrameer, eukarüootidel oktameer) o Bakterirakk on haploidne tal on üks rõngakujuline kromosoom o Mõndel on leitud ka lineaarseid kromosoome o Enamikel bakteritel on lisaks kromosoomile ka veel plasmiidid, kus paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud olukordades osutuvad talle vajalikuks, (seal võivad esineda geenid, mis kodeerivad antibiootikume kahjustavaid ensüüme või toksiine.) o Bakterite geenid on pidevad (puuduvad intronid) ja mitu samas reaktsiooniahelas osalevat geeni paiknevad järjestikku (mood operoni) ning trantskriptsiooni neilt juhotakse ühise promootoriga · Membraan o Tsütoplasmat katab rakumembraan, mis on turgori mõjul surutud vastu rakukesta o membraani koostis on bakteritel ja arhedel erinev o Koosneb valkudest ja fosfolipiididest
M.lepraevaid 47,5%). GC hulk varieerub 67%-25%. Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Multiresistentsuplasmiid pTP10: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus,
- DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad - Replikats lõpuks on kaks identsed molekuli Transkriptsioon - RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga - Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli - RNA-polümeraas jõuab terminaatorini Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees - DNA omandab uuesti biheeliksi kuju Struktuursed geenid kodeerivad valke ja RNA molekule mis viivad läbi rakkudes eluprotsesse Regulatoorsed geenid kodeerivad valgulisi produkte (RNA, valgud) mis reguleerivad teiste geenide avaldumist Geen ehk pärilikkus tegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu RAKKUDE KUJU SÕLTUB: - Gen määratlusest - Funktsioonist - Keskkonnast RAKKUDE SUURUS SÕLTUB: - Gen määratlusest
pakituse tasemed tuuma pole, selle asemel on tuumapiirkond, kromosoom on superkeerdunud ning assotsieeritud polüamiinide ja madalmolekulaarsete aluseliste valkudega, mis võimaldavad DNAd tihedalt bakteriraku keskosas pakkida. 3. Eukarüootse geeni struktuur. Sisaldab introneid ja eksoneid ning enhancer'eid ja funktsionaalselt olulisi mittekodeerivaid alasid, mis määravad ära 3' lõikamise ja polüadenülatsiooni toimumise koha. Eksonid geenide osad, kodeerivad alad, tihti intronitest palju lühemad, intronid geenide osad, mittekodeerivad alad, mis eemaldatakse RNA protsessingu käigus. Eksonid on geenis teineteisest eraldatud erineva pikkusega intronitega. Lihtsad ja komplekssed transkriptsiooniühikud. Eukarüootides on geenid ja transkriptsiooniühikud identsed. Eukarüootsed transkriptsiooniühikud jagatakse vastava primaarse transkripti edasise protsessimise järgi. Primaarset transkripti, mida sünteesitakse
esimene 1998 · Eksonid järjestuse osa, mis jääb alles · Intronid väljalõigatud järjestuse osad Regulaatorvalgud- reguleerivad RNA polümeraasi tööd. Repressor ja aktivaator- molekulid, mis soodustavad või takistavad transkriptsiooni. Mittekodeeriv RNA molekul- Funktsionaalne RNA molekul, mille info põhjal ei sünteesita valku · Kaks peamist gruppi: · Pikad mitte-kodeerivad RNAd (oluline roll bioloogilistes protsessides, nt areng, paljunemine) · Lühikesed mitte-kodeerivad RNA (21-24 nukleotiidi). Funktsioon on geeni vaigistamine · microRNA (miRNAs) · short interfering RNA (siRNAs) · piwi-interacting RNA (piRNAs) Pikad ncRNAd Kolm kategooriat: loomulikud antisense transkriptid (natural antisense transcripts (NATs). Pikad intronites sisalduvad RNAd.
(Srvalgud) ära tunnevad. Splaissingu aktiivsust reg. Fosforüleerimine (fosfataasid-võtavad ära, kinaasid- panevad juurde). Geeni reg- kromosoomi üleminek valguks. Tsentromeer- hoiab koos kahte kromatiidi. Telomeerid- hoiavad kromosoomi otsi tugevana, et mitte lasta kromosoomil lüheneda ja pärilikkusel kaduda. Eukromatiin- lõdvalt pakitud , aktiivse transkrip. ala. Heterokromatiin- tugevalt pakitud, transkr. ei toimu. Operon- erinevaid valke kodeerivad alad. Speiser- geenide vaheline ala. Prokarüoodi geenis puuduvad.Operaator- negatiivne geenireg piirkond (bakteris). Repressor- DNAd siduv valk mis represeerib transkriptsiooni.cDNA- complementary DNA- küpsest mRNAst (RNA sõltuvast DNA polumeraasi abil ) sünteesitud DNA. Enhansereid vaja transkriptsiooniks. microRNAs (miRNA) üheahelalised RNA molekulid 21-23 nukleotiidi pikad. Reguleerivad geeniekspressiooni. miRNAd kodeerib geen mis on
transportvalgud, valgusünteesiga seotud, rakuliste protsessidega seotud, regulatoorse funktsiooniga, rakukest, DNA metabolismiga seotud jne. 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid). Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E.coli (soolekepike) genoom: Sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289 geeni (2657 valke kodeerivad, 1632 funktsioon teadmata). Neljandik geenidest organiseeritud 75 operoni. Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Keskmine distants geenide vahel 118 bp.Valke kodeerivad geenid (87,8% genoomist) paigutatakse 22 funktsionaalsesse gruppi. Plasmiidid: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb. pTP10 on Corynebacterium striatum M82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16
Sellist tsüklit nimetatakse lüsogeenseks tsükliks. Teisel juhul hakkavad faagid bakteris kiirelt paljunema, kasutades ära peremeesraku ressursse, kuni lõpuks bakteri rakumembraan lüüsitakse ning faagipartiklid pääsevad ekstratsellulaarsesse ruumi (Matsuzaki et al., 2005). Et ka lüsogeensed faagid põhjustaksid bakteriraku lüüsumist, on neid geneetiliselt muudetud. Neisse faagidesse on viidud geenid, mis kodeerivad erinevaid antibakteriaalseid ühendeid ning need aktiveeritakse pärast peremeesrakku sisenemist. Toodetud produktide mõjul bakter lüüsub. Tänu sellisele modifitseerimisele saab kasutada edukalt ka lüsogeenseid faage bakterhaiguste ravimisel (Nobrega et al., 2015). Lisaks on faage kujundatud ka nii, et nad tõhustaksid antibiootikumide antibakteriaalset toimet. Selleks on faagides üleekspresseeritud geenid, mis kodeerivad metsiktüüpi ja
lookuses (see on populatsiooni genofondis) Diploidne indiviid omab sellest kogusest siiski ainult kahte, mis juhusliku ristumise korral kombineeruvad juhuslikult kui nad ei allu valikule ABO vererühmad, Drosophila silmavärvus . Metsik alleel on see alleel, mida kannavad enamus populatsiooni liikmetest. Polümprfne tunnus on selline, mis ületab oma sagedusega populatsioonis rohkem kui 1%. Dominantse suhtelisuse molekulaarne alus mitmikalleelsuse korral: Geenid kodeerivad valke ja transkriptsiooni faktoreid, mis eri alleelide korral on erineva aktiivsusega ja ka hulgaga, mis omakorda kajastub fenotüübis. Dominantsuse erinevad fenotüübilised väljendused (modifikatsioonid) sõltuvad eelkõige geeni ekspressioonist molekulaarsel tasandil: 1. Täielik domineerimine 2. Mittetäielik domineerimine 3. Kodomineerimine Täielik domineerimine (täielik retsessiivsus): Üks allel domineerib täielikult teise üle.
kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nt puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes on ajus kaart sellest, missugune on keha ehk keha kuju on korratud ajus. 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO14
Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest. Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nagu ka puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta Ajus on keha kaart. 4. Mis on vaatlusõpe ja mis Protsess, kus me vaatame, kuidas teised
Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest. Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nagu ka puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO13 (observational learning, social käituvad ja õpime sellest kasutades teisi
enesehävitamisega, kuna üha uued rakud nakatuvad viirusega. Inimest nakatavad viirused Herpesviirused: HSV1 nakatab epiteelkoe rakke, paljuneb nendes, siseneb neuronitesse ja levib närvisüsteemi kaudu paljudese kehaosadesse. Tuulerõugeviirus on ülimalt nakkuslik. Viiruse replikatsioon toimub nahas. Nakkus annab eluaegse immuunsuse selle viiruse suhtes. Papilloomiviirused: Need viirused paljunevad epiteelkoe rakkude tuumades. Viiruste genoomis on kolm geeni, mis kodeerivad valke, mis kutsuvad esile rakkude vohamise. Neid nim. onkovalkudeks ja neid kodeerivad geene onkogeenideks. Onkovalgud kutsuvad esile reeglina healoomulise kasvaja tekke. Mõne aja pärast need kaovad organismi immuunsüsteemi toimel. Kõrge riskiga viiruste korral võivad healoomulise kasvajad muutuda pahaloomulisteks. Hingamisteede põletikke põhjustavad viirused: Hingamisteedes põhjustavad põletikke nii RNA- kui ka DNA-viirused. Sellised nakkused on väga sagedased.
Geenide arv genoomis Arabidopsis'el on ~20 000, inimesel 27000-32000. 1 Need arvud näitavad, et enamik DNA-st tuumas ei ole transkribeeritav (vastavat mRNA-d ei sünteesita). Näiteks taimede Arabidopsis thaliana genoomi suurus on ~7x107 aluspaari, Fritillaria assyriaca 1011 bp, aga cDNA (mRNA-lt pöördtranskriptaasiga saadud DNA) suurus on peaaegu ühesugune. See näitab, et mõlemad genoomid kodeerivad sama arvu geene kuigi genoomi suurus erineb neli suurusjärku. Järelikult erinevus genoomi suuruses põhineb mittekodeerivatel korduvatel DNA järjestustel. (50% maisi genoomist on retrotransposoonid). Inimese haploidne genoom sisaldab ~3,2x109 aluspaari, mis on jaotatud 23 kromosoomi vahel. Keskmine kromosoomi pikkus ~108 bp. Suurem osa tuuma DNA-st on vajalik kromosoomide ja genoomi struktuuri tagamiseks, aga mitte valkude kodeerimiseks. Kui
Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid - on osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Plasmiidid suurendavad bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Osades bakterites esinevad ka antibiootikumide suhtes resistentsust kodeerivad plasmiidid. Tsütoplasma - on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. · Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. · Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees. · Tsütoplasmas leidub veel mitmeid lahustunuid ensüüme, aminohappeid, suhkruid ja vitamiine. Lisaks nendele on veel ka reservmaterjali terad ehk inklusioonkehad, mis salvestatakse lahustumatute graanulitena
(Tõlge Wikipediast). 4. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi prokarüoodis trp või lac operoni näitel. Operon on geneetilise materjali funktsionaalne ühik, mis koosneb kimbust geenidest, mis on kõik allutatud ühele regulatoorsele signaalile või promootorile. Geenid transkribeeritakse koos mRNA ahelasse. E. coli genoomi trp operon sisaldab viit geeni, mis kodeerivad trüptofaani sünteesiks vajalikke valke. Startsaidi lähedal asuv kontroll-ala reguleerib kogu operoni transkriptsiooni. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse 7-kb polütsisroonne (üks mRNA molekul sisaldab kodeerivaid järjestusi, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessis osalevat valku) mRNA. Mutatsioon transkriptsiooni kontrollalas võib pärssida kõigi trp operoni valkude ekspressiooni. Samas aga mutatsioon ühes trp geenis pärsib reeglina vaid selle valgu sünteesi, mille
hulgal. o CP sgRNA sünteesitakse hiljem ja ta on väga mažoorne. IRES- elemendid (võivad erinevatel tobamoviirustel asuda MP ja /või CP geeni ees) ning võimaldavad vastavate valkude transaltsiooni otse genoomselt RNA-lt. Genoomi 3’ ots moodustab tRNA like struktuuri. Viiruse seisukohalt on tRNA-like struktuur negatiivse RNA ahela sünteesil promootoriks ja arvatavasti ka kaitseks raku ribonukleaaside vastu. TMV genoomi kodeerivad alad ORF1- 126 kDa valk, TMV replikaasi subühik, seondub infitseeritud rakkudes membraaniga. Osaleb viiruse genoomse ja sgRNA-de cap-imisel ja sisaldab RNA- helikaasset domeeni. ORF2- 183 kDa valk, TMV replikaasi katalüütiline subühik. Translatsioon toimub UAG terminaatorkoodoni mahasurumise teel (“read-through” strateegia). Mahasurumise efektiivsus on ca 5-10%. MP, movement protein, sünteesitakse sgRNA-lt: hüdrofoobne, seondub
2) Ig-line domään: (2ja 2). 2 tunneb CD4-ja. 3) transmembraanne osa 4) tsütoplasmaatiline osa lühike, ei sisalda fosforüleerimissaite, sealt signaali edasi ei kanta. Sellega seondunud võõrvalgu fragmente tunnevad ära Th-rakud. MHC molekul määrab ära T-rakkude aktivatsiooni, mitte sellega seotud antigeen. Kogu T-rakkude repetuaar valitakse välja tänu MHC molekulidele. MHC valke kodeerivad geenid koonduvad lookustesse, mida kokku nim. MHC kompleks. MHC kompleksi nimetatakse inimesel HLA kompleksiks, (asub 6-ndal kromosoomil). MHC geeni koonduvad lookustesse. Klass I ja klass II lookuste vahele jääb komplemendi valkude lookus, mis on klass III lookus. On komplemendi valgud (C4;C2;BF ) ja põletiku vastuses osalevad tsütokiinid TNF- ja TNF-, samuti heat-shock valgud. MHC valke ekspresseeritakse kõigil kõrgematel selgroogsetel rakkude pinnal.
· peale sünteesi DNA keerub kokku · sünteesi lõpeta terminaatorala · DNA polümeraas lahkub · DNA jääb muutumatuks Päriliku info avaldumise etapid · transkriptsioon · mRNA töötlemine enne rakutuumast väljumist · translatsiooni aktiivsus · polüpeptiidi kokkupakkimine valguks · valgu aktiivsuse mõjutamine vastavate molekulide abil GENEETILINE KOOD molekulaarbioloogia süsteem, mille alusel kodeerivad kolm RNA nukleotiidi ühte aminohapet valgumolekulis · universaalne rakkudes ühesugune 7 · ühetähenduslik üks koodon, üks konkreetne aminohape · mittekattuv · sünonüümne KOODON kolm järjestikust nukleotiidi, mis kodeerivad ühte aminohapet Algus ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin
Erinevalt eukarüootidest, kus transkriptsioon ja translatsioon on ajaliselt ja ruumiliselt teineteisest lahutatud, toimuvad prokarüootsetes rakkudes mõlemad protsessid korraga: parasjagu sünteesitavalt mRNA molekulilt algab kohe ka translatsioon. 28. mRNA protsessing mRNA protsessing – pre m-RNA süntees küpseks mRNA molekuliks. Protsessing toimub enne translatsiooni! Intronid – mittekodeerivad alad Eksonid – kodeerivad alad Protsessingu käigus lõigatakse intronid RNA-st välja. Selle tulemusel ühendatakse omavahel kodeerivad eksonite alad. Intronite väljalõikamist nimetatakse geeni splaissinguks. Valku kodeerivate geenide pre-mRNA splaissingp eab toimuma väga täpselt, et mRNA saaks kodeerida funktsionaalset valku. Intronite täpne väljalõikamine peab toimuma nukleotiidi täpsusega, vastasel juhul läheb lugemisraam paigast ära.
mRNA esimase transkripti 5’-otsa müts mRNA splaissing mRNA polüadenüleerimine RNA protsessing algab juba RNA transkriptsiooni käigus. Müts läheb RNA 5’ otsa ja pannakse tagurpidi. Mütsiks on lämmastikaluse positsioonis 7 metüleeritud guanosiin. Side on 5’-5’ fosfaatside. Lisatakse juba kui RNA polümeraas on sünteesinud 25-30 nt. Müts kaitseb RNAd ribonukelaaside vastu. Eukarüootsel geenil on eksonid (kodeerivad) ja intronid (vahejärjestused) Geenidel esineb sageli alternatiivsed splaissingut. Eksonite splaissimiseks on ekson-intron piirides ja intronite sees spetsiifilised signaalijärjestused. Ekson splaissitakse välja lariaat-struktuuri abil. Kui RNA on protsessitud, siis ta transporditakse läbi tuuma pooride tsütoplasmsse.
mRNA TÖÖTLEMINE - Töötlemine ehk protsessing (processing) = transkriptsioonijärgne RNA molekulide modifitseerimine -> Esmane RNA transkript-> Funktsionaalselt küps RNA molekul: Lõikude kärpimine polünukleotiidahela 3' ja 5' otsest; Terminaljärjestuse lisamine; N-aluste modifitseerimine (metüleerimine); Polünukleotiidahela kokkupõimine e splaising (splicing) intronite kõrvaldamiseks. mRna splaising - Intronid mittekodeerivad nukleotiidide järjestused; Eksonid kodeerivad nukleotiidide järjestused; Splaisingu protsessis intronid kõrvaldatakse ja eksonid ühendatakse; Monotsistroonne mRNA kodeerib ühte valku, iseloomulik eukarüootsetele rakkudele; Polütsistroonne mRNA kodeerib mitut valku, iseloomulik prokarüootsetele rakkudele. GENEETILINE KOOD - mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute (triplettide) ja neile vastavate aminohapete loetelu. mRNA ahela nukleotiidikolmikud e tripletid = koodonide e koodsõnad.
mõjutatakse. Arvatakse, et ka mõnede dinosauruste koljus olevad õõnsused täitsid resonaatori ülesannet ja võimendasid nende hääli. KUIDAS LOOMAD KUULEVAD? Et "aru saada" loomade poolt tekitatud häältest, on vaja teada, kuidas loomad kuulevad. Tegelikult on mehhanism, mis võimaldab helisid kuulda, üsna sarnane selle mehhanismiga, mis võimaldab helisid tekitada. See tähendab, mingi kehaosa või organ hakkab võnkuma. Lõpuks kandub see võnkumine edasi meelerakkudele, mis kodeerivad võnkumise elektrilisteks impulssideks närvides. Loomadele on oluline ka muu heliga kaasnev info: heli tugevus (kauguse määramiseks), sagedus, heli suund, faas. Erinevatel loomaliikidel on erinevad võimed nende heli omaduste tajumiseks. Putukate kuulmiselundid on enamasti üsna lihtsad, paljudel kahetiivalistel on kuulmiselundeiks lihtsalt tillukesed tundekarvakesed tundlatel, mis helilaineist võnkuma hakkavad ja nii putuka kuulma panevad. Väga paljudel
SENSOORSED SÜSTEEMID ON tundlikud erinevuste suhtes Kontrastefektid- eesmärk on rõhutada servi, et eristada kujusid Nägemismeele värvitaju Värvitaju on triromaatiline: tugineb kome tüüpi lainepikkusele, mida tunnetakse kolme tüüpi värvusretseptoritega Lühike lainepikkus- sisine v Keskmine lainepikkus- roheline Pikk lainepikkus-punane Trikromaatiline teooria seletab värvitaju algfaasi Edasised mehhanismid kodeerivad signaali ümber kolmeks vastandprossessi paariks KUULMINE Stiimuliks on heli Helilained-järjestikused rõhumuutused õhus, mis erinevad üksteisest lainepikkuse madal v kõrge heli ja amplituudi poolest vali v vaikne heli Kas metsas murduv puu teeb häält, kui keegi seda ei kuule? EI tekitab vibratsioone õhus aga hääl on tekitatud meie ajus NAHAMEELED Nahameeled- rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta Infot jõuab simatosensoorsess projektsioonipiirkonda
Ei toimi tsütoplasmasse, kus seostub (tavaline), resistentsust amikatsiin, anaeroobsetesse mikroorganismidesse, kuna toime on hapnikust pöördumatult ribsoomi 30S kodeerivad geenid sõltuv. alaühikule, blokeerides seal 50S plasmiidides, kanduvad Streptomütsiini kasutatakse harva – ainult tuberkuloosi, brutselloosi, alaühiku kinnitumise
Ig-de ja kerged ahelad ning rasked ahelad kodeeritakse erinevate geeniperekondade poolt, mis paiknevad erinevatel kromosoomidel. L- ahelate perekonnad ( või ) : sisaldavad V, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab L ahela ( või ) - variaabel (VJ) piirkonda kodeeriv ala. H- ahelate perekonnad sisaldavad V, D, J ja C geeni- segmente, millede ümberkorraldusel - saab H ahela variaabelpiirkonda (VDJ) kodeeriv ala. Mõlemil juhul C segmendid - kodeerivad antikeha konstantset (C) piirkonda. V ja C piirk. kodeerivad geenisegmendid (kõik ca 300 bp ehk üks domään) on genoomi eri osades, nende ühinemine V+C toimub enne ekspressiooni. J ja D segmendid (30-50bp) on olulised antikehade mitmekesisuse loomisel. Lookuse ümberkorraldamine toimub alati kindla korra järgi: Antikeha VH piirkond: D+JDJ+V; Antikeha VL piirkond: V+J. V ja C piirkondi kodeerivad geenide segmendid asuvad genoomi (DNA) eri piirkondades. Erinevaid V
rakumembraani. Selleks, et faagi DNA oleks kaitstud rakusiseste nukleaaside eest, on ta modifitseeritud. Faagi paljunemistsükli erinevatel etappidel avalduvad erinevad geenid. Varajases infektsioonistaadiumis inaktiveeritakse faagi poolt kodeeritud valkude abil raku geenide transkriptsioon ja translatsioon. Bakteri RNA polümeraas modifitseeritakse nii, et ta tunneb ära faagi geenide promootoreid. Toimub ka intensiivne faagi genoomi paljundamine. Hilised geenid kodeerivad faagi kapsiidi valke ja faagi DNA-d lahtilõikavaid ensüüme. Lisaks basaalplaadis sisalduvale lüsotsüümile sünteesitakse ka lahustuvat lüsotsüümi, mis hävitab rakuseina. Vabaneb 200 viiruspartiklit, kogu infektsioonitsükkel kestab 25 minutit. Faag paljuneb erinevates bakteritüvedes erineva edukusega. Seda nähtust kirjeldati esmalt faag lambda ja P2 puhul. W. Arber leidis, et T4 paljunemine on osades E. coli tüvedes restrikteeritud (piiratud). Rakus on olemas
Etikettidele on võimalik trükkida nii inimesele loetavat infot kui ka vöötkoode. Kombineerides inimsilmale loetavat teksti vöötkoodide ja elektrooniliste andmetega võib üks meetoditest mitte töötada, vajalikud andmed saadakse kätte igal juhul. Etikett pakub tagile täiendavat kaitset tolmu, temperatuuri ja niiskuse eest. Printimiseks kasutatakse termosiirdeprintereid, mis on varustatud raadiomärgi kodeerimiseks antenniga. Printerid trükivad etiketi ja samaaegselt kodeerivad vastava kiibi. Nii on võimalik kombineerida kaks erinevat tuvastamistehnoloogiat. Logistikas ja kaubanduses on võimalik kasutada kõrgsageduslikku (13,56 MHz) ja ultrakõrgsageduslikku (850-950 MHz) raadiotuvastamistehnikat, mis võimaldab lugeda distantsilt ja kindlustab piisava hulga andmete salvestamise ning edastamise. Mälukiibi andmemaht on kuni 256 kB. RFID-st on saanud hindamatu tehnoloogia logistikarakendustes. Tagid kannavad infot tootja,
Hübriid – lähisuguluses olevate liikide isendid võivad omavahel ristuda ja anda hübriidseid, vahepealsete tunnustega järglasi, kes muudavad liikide piirid ebamääraseks. Liigirikkus (species richness) – liikide arv koosluses või pinnaühiku kohta. Populatsioon (population) – samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt eraldatud. Geenid – kromosoomide osad, mis kodeerivad valkude ehitust. Kooslus (community, biolocigal community) – sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogum. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise seesmise ühetaolisuse ja ökoloogiliste interaktsioonide poolest. Suktsessioon (succession) – koosluste muutumine ja vahetumine nende loomuliku arengu käigus. Tugiliik (keystone species) – liik, millel suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata on
Viimasena seondub PolI-Rrn2p kompleks juba ees olevate valkudega startsaidi lähedusse. Inimese rakkudes on TBP seotud kolme teise polüpeptiidiga, moodustades initsiatsiooni faktori SL1, mis seondub tuumikpromootorelemendile. PolIII sõltuv transkriptsioon tRNA,5 srRNA + väikesed RNA-d: PolIII sünteesib tRNAd ja 5S-rRNAd. Igas tRNA geenis on olemas sisemised promootorelemndid A box ja B box. Need alad ei funktsioneeri ainult promoo-toritena, vaid kodeerivad kahte eukarüootse tRNA osa, mis on vajalikud valgu-sünteesiks. 5S-rRNA geenis on üks sisemine kontrollala C box, mis käitub promootorina. tRNA ja 5S-rRNA sünteesiks on vajalikud kaks multimeerset valku TFIIIB ja TFIIIB ning 5S-rRNA sünteesiks on veel vajalik ka faktor TFIIIA. PolIII sõltuvas transkriptsioonis seonduvad generaalsed transkriptsiooni-faktorid DNA promootorile kindlas järjekorras. 14. Kus toimub transkriptsioon? Kus transkriptsioonifaktorid rakus
Põhja-Eurooplasi. Juutide ja mustlaste tapmine natside ja venelaste poolt. Nõukogude Liidus keelas Stalin geneetika ja tehti ka muud mittekasulikku, nt kasvatati Eestis maisi. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüootsel on 3-30 korda suurem genoom. Prokarüootse DNA on haploidne, koosneb ühest kromosoomist, tavaliselt rõnga kujuline, seal pole introneid, geenid on tihedamalt kokku pakitud kuid neid on vähem, tihti kodeerivad ühist tunnust geenid koos. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Profaas kromosoomid lühenevad ja paksenevad Metafaas kromosoomid joonduvad paaridena tsentrisse Anafaas tsentromeerid eralduvad, muutudes õdekromatiidideks, liigvad poolustele Telofaas kromosoomid dekondenseeruvad, tsütokinees (raku lõplik jagunemine) Meioos (sugurakud):
Põhjustavad inversiooni ja deletsioone. Võviad olla konservatiivsed(liiguvad koopiat maha jätmata) või replikatiivsed ( jätavad koopia maha) Jagunevad: IS elemendid (insertion sequence)- IS elemendid ehk järjestuse sisestused (insertion sequence) on lühikesed DNA järjestused, mis käituvad kui tavalised transponeeruvad elemendid. Neil on kaks põhilist omadust: võrreldes teiste transponeeruvate elementidega on nad väiksed, tavaliselt suurusjärgus 700 kuni 2500 aluspaari ja kodeerivad ainult valke, mis mõjutavad transponeerumise aktiivsust Komplekstransposoonid- keskel kodeeriv ala ja mõlemas otsasa IS element ´´Selfish DNA´´ 11. Modifikatsiooniline muutlikkus Mittepärilik muutlikkus- keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Keskkond kas pidurdab või soodustab tunnuste arengut aga ei saa kujundada ühtegi omadust, kui seda määravad geenid puudvad. 12. Spontaansed/indutseeritud mutatsioonid Spontaane
- kodeeriva osa, millelt sünteesitakse RNA. -nn., struktuurne osa mis vastab produktis sisalduvale pärilikule infole. Kuna peale RNA sünteesi läbib RNA protsessingu, mille käigus osa järjestustest eemaldatakse, siis ei satu kogu DNA kodeeriv osa produkti. Prokarüootide geenid on tavaliselt pidevad, DNA järjestuse struktuurne osa paikneb pideva järjestusena ja kopeeritakse produkti. Prokarüootsed geenid on enamasti organiseeritud operonidesse, milles on mitut produkti kodeerivad järjestused ühise regulaatori kontrolli all. Eukarüootide geenid on enamasti katkendlikud, sisaldavad introne ja eksone. Geeni primaarne produkt mRNA, läbib splaissingu, mille käigus osa RNA järjestusest eemaldatakse. Intronid eemaldatakse. Eksonid jäävad alles ja nende ühendamise (splaissingu) tulemusel tekib küps mRNA. (Inton-ekson skeem) Ka küpses mRNA's on mittekodeerivad järjestused, nn liider ja treiler vastavalt mRNA alguses (5' osas) ja lõpus (3' osas).
,,Sa tunned (antud tunnet), sest (tundega seotud sündmus või kontekst)." o Kokkuvõtlik peegeldamine kuulaja võtab kokku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded. See võib koondada hiljutisi ütlusi või tõsta esile tundeid või võtta lühidalt kokku aruatud küsimusi. Peegeldav kuulamine tundub inimestele mõistlikum, kui nad mõtlevad suhtlemise kuue iseärasuse peale: x sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused x sageli inimesed kodeerivad oma sõnumeid x tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb muret hoopis muu teema x kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud x kuulajat on kerge häirida x kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Juhtnöörid peegeldava kuulamise täiustamiseks: x ärge teeselge mõistmist x ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on x varieerige oma vastuseid x keskenduge tunnetele
Kuidas arendada võimet kuulda? 1. Keskenduge tundeid väljendavatele sõnadele 2. Pange tähele sõnumi üldist sisu 3. Jälgige kehakeelt 4. Küsige endalt: ,,kui minul oleks olnud selline kogemus, mida mina siis tunneksin?" Peegedav kuulamine tundub inimestele mõistlikum, kui nad mõtlevd suhtlemise kuue iseärasuse peale: 1. Sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused 2. Sageli inimesed kodeerivad oma sõnumeid 3. Tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb muret hoopis muu teema 4. Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud 5. Kuulajat on kerge häirida 6. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut Mõned juhtnöörid on kehakeele lugemisel abiks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, zestid ja tegevused Võtke kehakeele pugul arvesse ka konteksti
Selle tulemusena trp operoni transkriptsioon jätkub. Kui aga rakus on piisavalt trüptofaani, peatub ribosoom alles liiderpeptiidi kodeeriva mRNA lõpus, regioonide 2 ja 3 omavaheline paardumine on takistatud ja omavahel saavad paarduda regioonid 3 ja 4, termineerides transkriptsiooni. Sarnane regulatsioon toimub ka teiste aminohapete biosünteesi operonide transkriptsioonil. Juhul, kui operon kodeerib rohkem kui ühe aminohappe biosünteesi, sisaldavad vastavate operonide liiderpeptiidi kodeerivad järjestused kõigi nende 11 aminohapete koodoneid. Näiteks ilvGDMEA kodeerib isoleutsiini, valiini ja leutsiini biosünteesi ning sel juhul on liiderpeptiidi kodeerivas järjestuses kontrollkoodoniteks Ile, Val ja Leu. Pürimidiini biosünteesi operonid Pürimidiini biosünteesi kodeeriv pyrB1 operon kodeerib samuti liiderpeptiidi. Transkriptsiooni
1) Initsiatsioon ehk protsessi alustamine 2) Elongatsioon ehk ahela pikenemine 3) Terminatsioon ehk protsessi lõpetamine 15. Nukleotiidsete järjestuste klassifikatsioonid imetajatel? Nukleotiidsete järjestuste klassifikatsioon: Lokalisatsiooni alusel a. Genoomsed järjestused rakutuumas olevad DNA järjestused aa. Mitokondriaalsed järjestused mitokondri DNAs B. Kodeerivuse alusel b. RNA ja valku kodeerivad järjestused struktuurgeenid bb. RNA ja valku mittekodeerivad järjestused - regulatoorsed C. Unikaalsuse alusel c. Unikaalsed järjestused genoomis 1 10 koopiat. Prokarüoodil on enamus geenidest unikaalse järjestusega, eukarüoodil 60% kogu geenivälisest DNA st ja 25-50% geenidest Nt: lüsosüümi geen, mis avaldub pisaranäärmes cc. Kordusjärjestused mingi nukleotiidne motiiv esineb genoomis kuni
Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed.
Selle tulemusena trp operoni transkriptsioon jätkub. Kui aga rakus on piisavalt trüptofaani, peatub ribosoom alles liiderpeptiidi kodeeriva mRNA lõpus, regioonide 2 ja 3 omavaheline paardumine on takistatud ja omavahel saavad paarduda regioonid 3 ja 4, termineerides transkriptsiooni. Sarnane regulatsioon toimub ka teiste aminohapete biosünteesi operonide transkriptsioonil. Juhul, kui operon kodeerib rohkem kui ühe aminohappe biosünteesi, sisaldavad vastavate operonide liiderpeptiidi kodeerivad järjestused kõigi nende aminohapete koodoneid. Näiteks ilvGDMEA kodeerib isoleutsiini, valiini ja leutsiini biosünteesi ning sel juhul on liiderpeptiidi kodeerivas järjestuses kontrollkoodoniteks Ile, Val ja Leu. Aminoatsüül tRNA süntetaasid Aminohapete nälja korral tõuseb rakkudes aminoatsüül tRNA süntetaaside hulk. See võimaldab efektiivsemalt kasutada veel olemasolevaid aminohapete ressursse enne, kui vastavad biosünteesirajad on uuesti tööle lülitatud.
annaabi.ee 
