meenutada koralle, samas on mõningatel sammalloomadel sarnane välimus taimede ja vetikatega. Sammalloomad on lubitoesega organismid. (fossiilid.info). Sammalloomi elab ka tänapäeval. 3. Käsnad Käsnad on ürgseim teadaolev hulkraksete hõimkond. Nad on vaasikujulised või ümmargused pehmekehalised loomad, kelle õrn siseskelett koosneb kaltsiidi või räni nõelakestest. Vanimad käsnade kivistised on teada juba 570 miljoni vanusest fosforiidikihindist Hiinas. Eestis leidub käsnade kivistisi üsna harva Kohtla-Järve põlevkivikihindis ja levinumalt Kesk-ja Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivides. Levinud on ka käsnade hulka kuuluvad kihtpoorsed ehk stromatoporoidid, kelle kivistisi leidub Saaremaal Siluri lademe lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine, mille välispind on tavaliselt ebatasane, tihti okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval
F O S F O R I I T P A E K I V I K L A A S K O H T L A J Ä R V E L U B J A K I V I P Ä I K E T U U L I K S A A S T A V A D Iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2. Milline maavara on tekkinud käsijalgsete kodadest? 3. Mis on Eesti rahvuskivi? 4. Seda valmistatakse liivast. 5. Kus asuvad Eesti kõige paksemad põlevkivilademed? 6. Paekivi liik. 7. Sellega on seotud kõikide kütuste energia. 8. Kus kasutati vanasti tuuleenergiat? 9. Tehased ... õhku. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7
mis suurendab organismi ellujäämisvõimalust siis antakse see edasi järgmistele põlvkondadele. Olelusvõitlus. Pole füüsiline vaid kaudne. Organismid peavad konkureerima eluks vajalike tingimuste pärast. Eelisolukorras on need kellel on sobivam värvus, tugevamad, kiiremad jne. Järglased. Kohastumused (pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilmise). Uued liigid kui levila jaguneb üksteisest. Selleks, et leida tõendeid evolutsiooni toimumise kohta võrreldakse: kivistisi, organismide ehitust, loodete arengut, organismide DNA-d ja kehavalke. Organism sureb, mattub setete alla kus hapnikuvaene keskkonda takistab lagunemist, katub pika aja jooksul aina rohkem setete kihtidega, tema koed asenduvad mineraalainetega ja tekib kivistis. Võrreldes kivistisi erineva vanusega kivimikihtides näevad teadlased kuidas organismid on aja jooksul muutunud. Sügaval on vaenmad erinevad rohkem tänapäeva organismidest.
Teisel etapil toimus ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised orgaanilised ühendid püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast eristuvateks molekulideks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi ehk fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu
Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja 1
Malla kihistiku paksus on 0,6-0,85 m, keskmiselt 0,73 m. (1,2) Joonis 1. 1) Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass. Trilobiidid olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. Trilobiidid tekkisid Kambriumi ajastul ning surid lõplikult välja Permi lõpus 250 Ma. Välisskeleti olemasolu ning merelise eluviisi tõttu on säilinud väga palju trilobiitide kivistisi. Tänapäevaks on teada umbes 15 000 liiki trilobiite. Ka Eesti Paleosoikumi vanusega settekivimeis on rohkelt trilobiitide kivistisi (1, 2) 2) Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid.
elusoleste ilmumine maale elu tekkis maal umbes 3,7...4 miljardit aastat tagasi. Elu arenes esialgu vees ainuraksete organismidena millest arenesid ainuraksed organismid, kellest omakorda said hulkraksed organismid ja siis saabusid maismaale esimesed taimed neile tulid järgi loomad ning lõpuks inimene Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. 4) Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Evolutsiooni tõendid Elu ajaloolise arengu tundmaõppimiseks on vaja selgitada 1
BIOSFÄÄR Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusena tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Paekivi lademetest võib...
Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase Põhja-Ameerika lääneosa, kuid 2006. aastal Portugalist leitud skelett osutas, et neid leidus ka tänase Euroopa aladel. Omased sabaogad ja luuplaadid.
Evolutsiooniteooria kujunemisest · Füüsikaline · Keemiline · Bioloogiline · Sotsiaalne Georges Cuvier (1769-1832) paleontoloog, katastrofismiteooria Paleontoloogia on teadus väljasurnud organismidest 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad kivistised. 2. Kuid arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena Eesti paas on tekkinud 500 000 000 380 000 000 aastat tagasi! Milliste loomade kivistisi siit võib leida? Milliste taimede? Suure kanjoni kivimikihte saab lugeda kuni 2 miljardi aasta vanuseni Jean-Baptiste de Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung "Zooloogia filosoofia" 1809.a. 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad Karl Ernst von Baer (1792-1876) Koostas esimese evolutsioonipuu. Embrüonaalne areng on erinevatel loomadel sarnane!? Charles...
Plastiline savi, loomade Lääne-Virumaa Kambrium Ordoviitsium Silur savi kivistised (Kunda) Madal meri Harjumaa (Tiskre) liivakivi Vähe kivistisi (jahe meri) Pakri (Harjumaa) liivakivi VANAAEGKOND Troopiline meri, palju Harjumaa organisme (Vasalemma), lubjakivi Lääne-Virumaa (Porkuni)
Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi on Eesti üks levinumaid maavarasid, mida kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Lubjakivi kasutatakse ka põllumajanduses, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Veel kasutatakse lubjakivi järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Paljud Eesti lubjakivid sisaldavad rikkalikult kivistisi ja organismide elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Lubjakivi tuleb tavaliselt kaevandada lõhkamise abil, kuid kõige pehmemaid liike saab kaevandada masinaga. Kaevandatud kivi veetakse jämepurustamisele, misjärel toimub edasine töötlemine, näiteks purustamise, sõelumise, peenestamise, puhastamise või põletamise teel. Lubjakivi kasutatakse paljude erinevate purustatud ja peenestatud toodete valmistamiseks
kollakashallist kuni rohekani • -on hõlpsasti töödeldav • -kasutatakse ehitustel • -tehakse skulptuure Lubjakivi • Lubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade ladestumisest veekogude põhja, mis kivistudes ning tihenedes moodustavadki lubjakivi. Tänu sellele sisaldavad lubjakivid tihti kivistisi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi.Põhja- ja Lääne-Eestis Lubjakivi • -settekivim • -moodustunud protistide kodade ladestumisest • -koosneb kaltsiumkarbonaadist • -kasutatakse lubja tootmiseks tööstustes Lubjakivi leiukohad Marmor • Marmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseks mineraaliks kaltsiit või dolomiit
Käsijalgsetel ei ole käsi Merilyn Martis 10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu
Evolutsiooni tõendid Angeelika Sooba 1. Paleontoloogia andmed Paleontoloogia uurib fossiile. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Paleontoloogid uurivad erineva vanusega kivimikihtides säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE
Uusaegkond Uusaegkond ehk kainosoikum • Algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani • Uusaegkond jaguneb kolmeks ajastuks – Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar Need omakorda kolmeks ajastikeks Paleogeen • Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn
Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus, mis uurib mikroorganismide ehitust ja talitlust, Molekulaarbioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Molekulaargeneetika teadus, mis uurib pärilikkusest tulenevaid seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Ornitoloogia teadus, mis tegeleb linnuvaatlustega ning uurib lindude elutegevust. Paleontoloogia teadus, mis uurib taimede ja loomade jäänuseid ning kivistisi. Rakendusbioloogia teadus, mis tegeleb uute bioloogiliste seaduspärasuste kasutuseie võtmisega inimkonna huvides. Rakubioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusorganismide rühmitamisega taksonitesse. Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Viroloogia teadus, mis uurib viiruseid. Zooloogia teadus, mis uurib oom Ökoloogia teadus, mis uurib elusa ja eiuta looduse organismide vahelisi suhteid.
Evolutsioon Maa elu ajalooline areng, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on...
Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Silur Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Siluri ladestu moodustab olulise osa Eesti aluspõhja kivimitest. Siluri ladestu kivimid määravad Kesk-Eesti, Saaremaa, Muhu ja suures osas Hiiumaa geoloogilise ilme. Devon Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi ning Pärnu lademest. Kvaternaar Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks.
pärandaks edasi oma haigusi. Georges Curvier ,,Eri maakihtides on erinevad loomade kivistised. Mida sügavamal, seda erinevad on praegustest organismidest" Seletas paljut katastroofidega. Lamarck ,,Elu tekkis ja tekib Maal iseärkamise teel ja on pidevas, kuid aeglases muutumises" Louis Pasteur ,,Kõik elu pärineb elusast" Miller jäljendas algseid tingimusi Maal, taheti matkida evolutsiooni, ainete kokkusegamisel saadi aminohappeid. Paleontoloogia uurib kivistisi ehk fossiile 1. SUHTELINE VANUS (millised kivimid olid varem, millised on praegu. Mida sügavamal seda vanemad) 2. ABSOLUUTNE VANUS (tegelik vanus) 3. GEOKROMOLOOGILINE VANUS (skaala, mitmest piirkonnast võetud tulemused analüüsitakse ja võrreldaks) Teooriad Maal elu tekke kohta: 1. Suure Paugu teooria 2. Iseärkamise teel 3. Taevakehade tagajärjel Elu Maal ei ole enam elutust ainest võimalik, sest vanasti puudus osoonikiht, mullakiht ja vaba hapnik.
olulisemaks maavaraks. Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid
Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid Evolutsiooni kulgu aitavad välja selgitada väljasurnud organismide ja praegu Maal elavate organismide uurimine. Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t. ühiste
Põlevkivimaa Valik meie tehtud piltidest. Nendel piltidel on peajalgsete kivistised. Selliste kivististega kive oli rannas kõige rohkem. Tegu on ordoviitsiumi lubjakiviga. See rannast leitud kivi on graniit. Lained on teda väga pikka aega kulutanud, mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist
määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? V: 1. Settekivimites leidub fossiile. 2. Paleontoloogilised uurimused, 3. Anatoomilise ehituse võrdlus, 4. Praegu Maal elavad orgamismid jpm. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? V: Paleontoloogilised uuringud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? V: Põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele viitavad ka mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid,
alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus Sellest hukkunud massist moodustus pealmiste kihtide raskuse ja maa sisesoojuse tõttu ajapikku kivisüsi. Veel praegugi on kivisöelademes leida kivistisi Kivisöeajastu Sõnajalgtaimede tähtsus Kivisüsion üks maailma levinumaid kütteaineid Kivisöest tehakse bensiini, ravimeid ja lõhnaaineid Osa rahvaid söövad mõningaid sõnajalgu Toataimed Sõnajalgtaimede tähtsus TV. Lk. 10-11 1. Mis on sammaldel ja sõnajalgtaimedel ühist? 2. Miks kivisüsi põleb ja annab sooja?
kivistuvad. moondekivimid taas Eesti aluspõhja maapinnale. settekivimid on tekkinud Graniit moondub: rohkem kui 400 miljonit GNEISS aastat tagasi. Lubjakivi moondub: Settekivimid MARMOR sisaldavad kivistisi Liivakivi moondub: ehk fossiile - taimede KVARTSIIT ja loomade kivistunud Kivisüsi moondub: jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI,
eluliikide alged.Aguaegkonna ja ürgaegkonnaeluvormidest tuleb esile tõsta rauabaktereid, mille säilmed moodustavad kuni 95% maakoore rauamaagi varudest. Ürgaegkond ja aguaegkond moodustavad ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Ürg- ja aguaegkonna kivimid kildad, gneisid, graniidid jt - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neis kivistisi haruharva. Iga selline leid on geoloogidele tõeliseks suursündmuseks. Vanaaegkond e Paleosoikum vanaaegkond algas 570 miljonit aastat tagasi ja kestis 345 miljonit aastat. Ta jaguneb kuueks - kambriumi, ordoviitsiumi, siluri , devoni, karboni ja permi ajastuks.Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium oli 570-500 miljonit aastat tagasi. See oli Maa ajaloos rahulik aeg. Mandrid olid siis madalamad kui nüüd, kliima oli soe ja vulkaanipurskeid esines suhteliselt harva
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi ...
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust
õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi. Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. Lootelise arengu sarnasus selgroogsetel loomadel - Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab
Õpik lk. 57 1. Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3. Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
· Pealiskorra / pinnakate moodustavad pudedad kivimid. · Eesti pinakatte kivimid on kujunenud vanaaegkonnas/ kaeskaeggkonnas / uusaegkonnas 5. Koosta mõistega moreen geograafiliselt tõese sisuga lause. .......................................................................................................................................... ................. 6. Lubjakivid ja põlevkivis võib leida kauges minevikus elanud organismide kivistisi enh fossiile, graniidist aga mitte. Põhjenda. ........................................................................................................ ............................................................................................................................................... ............ 7. Leia ühine nimetaja järgmistele kõrgustikele : Pandivere ja Sakala kõrgustik ...............................................
Selle värvus on hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tallinna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI Liiv ja savi on väga tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise
Miks Eesti settekivimite teradena, keerulise koostisega silikaatne raua- ühendid kantakse põhjaveega kompleksis ei leia (hästi) mineraal. murenemispaigast välja. Rasklahustuvad Al, Fe 4. Mis see Baltica üldse on? sauruste kivistisi? 3+, Si, Ti- ühendid ladestuvad Glaukoniit viitab madalale settimiskiirusele, murenemispaigas, moodustades Üks kontinentidest, mis tekkisid juba arhaikumi Sest Eesti aladelt on kõik kivimid peale devonit tavaliselt külmemas kliimas. murenemiskooriku. (s
anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas silmalaug.BIOGENEETILINE REEGEL-Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid.Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba
Sotsiaalne evolutsioon Bioloogilise täiustumise teatud tasemel võis saabuda ühiskondliku organiseerituse ja sotsiaalse pärandumise selline hüppeline tõus, mis põhjustas loodusliku valiku järsu nõrgenemise ja bioloogilise evolutsiooni pidurdumise Palentoloogia tegeleb möödunud aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Palentoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid kivistisi e. fossiile Homoloogilised organid Organite homoloogsus Elundite põhiehituse sarnasus Rudimendid inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (kolmas silmalaug, silmhambad ja tarkusehambad, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik) Taimeriigi evolutsioon · Vetikad o 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes o Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga
elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. Nende täpse vanuse määramisel kasutatakse abivahenditena väga vähesel hulgal radioaktiivseid aineid ja nende laguprodukte. 4.Mis on homoloogilised elundid? Need on sarnase ehitusega jäsemed, millel võib olla erineb funktsioon. Selgroogsete loomade jäsemed on homoloogilised
>eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne näitab kivististe tegelikku vanust. radioaktiivsete elem. ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivimite vanuse hinnangu alusel. II Võrdlusmeetodid a.) feneetiline vaadeldakse org. ehitust, elundite ehitust ja embrünaalsust. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada org
Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäevastest organismidest. J.B. de Lamarck- elu tekkis Maal isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Esimene tendents oli
GEOGRONOLOOGIA maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem ABSOLUUTNE GEOGRONOLOOGIA väljendab geoloogilise sündmuste aega ja kestvust ja kivimite vanust aastates SUHTELINE GEOGRONOLOOGIA piirdub kivimikihtide tekkimise järjekorra selgitamisega http://www.abiks.pri.ee PALEOLOOGILINE MEETOD uuritakse kivides sisalduvaid kivistisi RAHVAARV JÄTKUSUUTLIK ARENG ühiskonna selline areng, mis rahuldab inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata tulevaste põlvkondade väljavaateid Ülerahvastatuse mõju: 1.energiaprobleem 2. mittetaastuvate loodusvarade nappus 3. nälg 4. liiga suur tihedus 5. keskkonna probleem Rahvaarvu kontrollimise võimalused a) perepoliitika b) sõjad c)haigused, epiteemiad d) nälg e) majandus MAA KUI SÜSTEEM biosfäär elukeskkond pedosfäär muld
korraldatud Koola poolsaare ja Valge mere ekspeditsioonil, kus täpsustas nende alade kaarti. Baeri ettepanekul ja tema instruktsioonide kohaselt asus Middendorff 1842. aastal juhtima Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni Taimõrile ja Kaug-Itta. Baeri ülesandel tuli uurida pinnavorme ja igikeltsa ulatust. Jakutskis kaevatud sahtkaevu andmetel tehti kindlaks geotermilise gradiendi esinemine. Ekspeditsiooni käigus koguti paljude seni teadusele tundmata looma- ja taimeliike, samuti kivistisi, kaardistati Taimõri jõe alamjooksu. Tagasiteel Santari saartelt läbis ekspeditsioon Amuuri jõe põhjakalda. Ekspeditsioonil kogutud kollektsioonide materjale töötati läbi veel aastakümneid. Tulemustest ilmus aastatel 1848-78 kollektiivne monograafia reisist äärmisse põhja ja idaossa, mis koosneb paljudest mitmete erialade monograafilistest käsitlustest. Nende koostajaiks olid paljud selleaegsed tuntud teadlased nagu Baer, Lenz, Meyer, Helmersen jt. Rasket, kuid
Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist Fosforiit Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti
Põhjendus: evolutsiooni aluseks on geneetilised muutused 13. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõtteks uute liikide tekkele, nimetatakse mikro -evolutsiooniks. 14. Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. 15. Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleantoloogilised uuringud Selle uurimismeetodi käigus uuritakse kivistisi, mis on saadud erineva vanusega maakoore kihtidest. Varasematest kihtidest pärinevad organismide on lihtsama ehitusega. 2. Molekulaarbioloogilised Organismide sarnasus molekulaarsel tasandil (eelkõige valkude uuringud ja geenide sarnasus) on tõendiks nende organismide sugulusest ja ka ühisest eellasest.
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3
elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma
Second level Third level Fourth level Fifth level LUBJAKIVI Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi LUBJAKIVI Kasutamine: - lubja tootmiseks - tsemenditööstuses - suhkrutööstuses - paberitööstuses - metallurigas -ehitus- ja viimistluskivide ja killustiku valmistamiseks LUBJAKIVI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
helebeezist tumepruunini, helerohelisest roheliseni, helehallist mustani jne. Pinnatöötluse poolest on kivid kas looduslikud(lõhestatud) või lihvitud pinnaga. Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim, mis koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandiks veidi savi või kvartseri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja-hüdroksiide. Paljudes Eesti lubjakivides on rikkalikult kivistisi, organismide ja nende elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis-ja kaevumisjälgi. Lubjakivi värvus oleneb lisanditest ja võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Enamik dolomiite on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel:settesisete protsesside toimel on kaltsiit asendunud kaltsium-magneesium kaksiksoola,dolomiidiga. Puhas dolomiit on looduses haruldasem kui dolomiidistunud lubjakivi. Eelised: *Kvaliteetselt töödeldud lubjakivil on pikk kasutusiga.
Lade Definitsioon Kukruse Kukruse lade on tuntud eelkõige põlevkivi kandva lasundina, kuid seal, kus ta Põhja- Eesti klindil avaneb (Suur-Pakri saarest lääne pool merepõhjas), ta kahjuks enam põlevkivi ei sisalda ja on esindatud tavalise helehalli lubjakiviga. Uhaku Klindil esindatud enamasti rohekashalli savika lubjakiviga, milles on rohkesti organismide purdu ja ka nende hästi säilinud kivistisi. Klindil avaneva Uhaku lademe paksus on 3–4 m ja see suureneb läänest itta. Aseri Kivimiks on raudooide (1–2 mm rauahüdroksüüdidest kerakesed) sisaldav lubjakivi. Lademe paksus väheneb u 4 meetrilt klindi idaosas kuni 1–2 cm-ni Osmussaarel. Kunda Keerukaima ehitusega, kuigi valdavalt kuulub see Loobu kihistu hallile, rohkesti peajalgsete (nautiloidide) kivistisi sisaldavale lubjakivile. Idas on lademe ülaosas
b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit. 7.Vääriskivid on looduses harva esinevad mineraalid v kivimid, millest valmistatakse ehteid. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal.Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev. Smaragd kroomi sisaldav tumeroheline berüll. Rubiin punaka värvusega korund. Safiir sinaka värvusega korund. Klaas & tsement 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
