1. Milline alljärgnev väide on õige? bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale)
Toiduhügieeni koolituse küsimused ja vastused 1. Milline alljärgnev väide on õige? : bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 3. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale)
Sõna bakter kuuldes tekib enamikku meisse negatiivne sisetunne. Me teame, et bakterid on halvad, nad tekitavad haiguseid, neid pestakse reklaamides seepidega kehalt maha ja nii edasi. Tegelikkuses on aga bakterid absoluutselt igal pool meie ümber, meie organismid on sellise kooseluga harjunud ja suur osa bakteritest ei kujuta inimesele ka mitte kõige väiksemat ohtu, vaid on hoopis meile eluks vajalikud. Iga inimese keha on kaetud bakteritega, meie keha on nendega harjunud, ning probleem võib tekkida vaid juhul, kui see mikrofloora peaks muutuma. Ka väikese vastsündinu keha, kes esimest korda ema kätesse antakse, kattub ema kätelt saadud bakteritega. Ka meie kehas sees on baktereid, paljud neist on meile kasulikud, näiteks soodustavad seedimist, paljud neist ei kujuta meile mingisugust ohtu. Ka on meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide
+10 kraadi (vale) 7. Milline järgnevalt esitatud väide kodulindude sulatamisel on õige? : kodulinde tuleb sulatada kõige kauem 1 tunni jooksul (vale) juba kord sulatatud kodulindu tuleb töödelda 24 tunni jooksul (õige) juba kord sulatatud kodulindu tuleb töödelda 6 tunni jooksul (vale) sulatamisel tekkinud vedelik kasutatakse toidu valmistamisel ära (vale) 8. Milline alljärgnev väide on õige? : bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 9. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et
· Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid.
Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes 1000 erinevat bakteriliiki,mis aitavad v�htsus idelda haigusi tekitavate bakteritega,s�htsus nteesivad vitamiine ja aitavad s�htsus sivesikuid seedida. Toiduainet�htsus �htsus stus-Baktereid on aastatuhandeid kasutatud toitude valmistamiseks. Ravimite tootmine-Bakterite abil valmistatakse antibioootikume ja vaktsiine 5
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon
valmistamisel. Ega ka taignapärmita saaks me õhtuti ei kooke ei saiakesi küpsetada. Hallitusseenigi on mitmeid liike näiteks Penicillium ehk meie kõige tavalisem moosipurgi- hallitus, samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades. Sügisel, seeneajal, saadavad seeneniidistikud meile lahkelt üle 5 tonni söögiseeni, mis on suurepärane saak ühe sesooniga. Looduses on olemas suur rühm seeni, mis koos bakteritega tagavad mulla viljakuse. Just nende abiga lagunevad keerukad orgaanilised ühendid ja muutuvad rohelistele taimedele kättesaadavaks sellega kindlustavad need seened kogu õitsengu Maal. Üks gramm mulda sisaldab selliste ülikasulike mullatööliste eoseid juba üle saja tuhande. Bakteritega koos on nad ka ainevahetusproduktideks kõikvõimalike antibiootikume, mis on päästnud miljonite inimeste elu.
Puidu kaitsmine mädaniku eest Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
energiaga. Paljuneb mitmesuguselt pungumise teel. Ta eraldab oma elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Seda pärmseene omadust kasutatakse pagaritoodete kergitamisel. Kuna mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Teatud keskkonnatingimustes võivad pärmseened moodustada hüüfe. 2 4. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Need esinevad nii taimedel kui ka loomadel. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Nii kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisosi tselluloosi ja ligniini
KEEFIR Jelizaveta Tomingas MK15 KET-1 SISSEJUHATUS Paljude eestimaalaste jaoks on jätkuvalt armas hapupiim, mis sobib ideaalselt toidu kõrvale janu kustutamiseks kui ka toidu valmistamiseks. Hapupiimale on lisatud ka maailmas enimuuritud Lactobacillus rhamnosus GG bakter. KEEFIRI TUNNUSED Rasva protsendi sisaldus Keefir lisanditega Probiootiliste bakteritega keefir Pakendi suurus Pakendi materjal Keefirijook Tootjad/bränd RASVA PROTSENDI SISALDUS 2,5% Keefir 3,5% Keefir 3,5% rasvasisaldus 2,5% rasvasisaldus 2,2% rasvasisaldus 1% rasvasisaldus KEEFIR LISANDITEGA Kirsi keefir Kama keefir Kirsi keefir Maasika keefir Kama keefir Õuna ja piparmündi keefir Cappucchino keefir Mustika keefir PROBIOOTILISTE BAKTERITE GA KEEFIR
T, 18. oktoober 2011 Autor: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) Kas kloonida geneetiliselt muundatud lehma insuliini tootmiseks? Jah, sest: Eelised: · Lehmad kui imetajad toodavad insuliini, mis on inimese ensüümile sarnasem, kui see, mida saadakse bioreaktoris kasvatatavatest bakteritest; · Lehmade kasutamine on odavam võrreldes bakteritega, sest nad toodavad rohkem insuliini · piima on lihtne koguda; · ensüümi toodetakse ainult piimas, · ülejäänud loomas ei muutu midagi, seega peaks lehm olema täiesti terve; · ensüümi saab toota väga suurtes kogustes, sest selliseid lehmi saab kasvatada palju; · ensüümi saab lihtsalt piimast eraldada; · ensüümi tootmine on odav. Otsustav etapp on inimese geeni viimine lehma, sellest tuleb ka nimetus - transgeenne.
Meditsiini ja bioloogia areng 19. sajandil Meditsiin Joseph Lister Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884)
Alexander Fleming Nimi Klass Mis on antibiootikum? · Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi, see toimib mikroobe hävitavalt. Alexander Fleming · Kaheksakümmend aastat tagasi tegi soti arst Alexander Fleming Londoni haigla laboris bakteritega katseid, et leida tõhus vahend nakkuste vastu. Ühtäkki märkas ta, et kasvama pandud söötmele oli kinnitunud hallitus, mille juures oli ebatavaline see, et söötmele kinnitunud hallituse (penitsilliiniseene) ümbert olid bakterid kadunud. Esimene antibiootikum · Flemingi tööd arendasid edasi teadlased Ernst Chain ja Howard Florey, kelle koostööl nägi ilmavalgust maailma esimene antibiootikum. · Flemingi avastus on pärjatud ka Nobeli
väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Puhastamise võimalused · Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese
vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja (mürgiseid aineid, õli ja bensiini näiteks) ei tohi üldse loodusesse jätta. On vaja säästa elektrit, metsa ja vett. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel ja ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Maapiirkondades või väikeasulates,
Seened ja bakterid inimeste teenistuses Seentel ja bakteritel on suur osatähtus inimeste igapäevases elus. Me puutume peaaegu iga päev kokku bakteritega, nad ümbritsevad meid kõikjal. Seentega puutume kokku vähem. Vanima bakteri vanuseks peetakse 25-40 miljonit aastat, see leiti merevaigus olnud mesilaselt. Bakterid on eeltuumsed-neil puudub tuum. Enamasti värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid
väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Puhastamise võimalused · Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese
saadi UV- ja soojuskiirgusest ning õhuelektrist. 1953. aastal tõestas Ameerika teadlane Stanley Miller, et teatud ainete segust (näit: vesinik, metaan) võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ning 1960. aastal viis teine Ameerika teadlane, Sidney Fox, läbi katse, kus ta kuumutas aminohappeid laavatükil ja tulemuseks olid polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustasid kerajaid struktuure nn. mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. Arvatakse, et elu tekkis algselt vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobsed, sest keskkonnas puudus vaba hapnik. Ilmselt olid nad termofiilsed ehk soojalembelised ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened
6 Bakterid ja haigused lk. 7 Bakterite kasutamine lk. 7 Bakterioloogia lk. 8 Kokkuvõte lk. 9 Lisa 1 lk. 10 Lisa 2 lk. 10 Kasutatud kirjandus lk. 11 Sissejuhatus Bakterid on tillukesed olevused, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal. Ja kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures kunagi lahti ei mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle kunagi selle peale, et nüüd ma puudutasin bakterit. Kui me haigeks jääme, siis räägime, et meie sees on mingi haiguse pisik, aga tegelikult on seegi ju bakter, mis meie sees haiguse tekitas. Samuti ei mõtle me
Enamike bakterite suuruseks on mõni mikromeeter Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna poolest. Baktereid leidub kõikjal. Elutegevust mõjutab temperatuur ja keskkond. Paljunevad põhiliselt pooldumise teel, kuid esineb ka pungumist. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas
Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna ,,jogurt" on tuletatud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Lisaväärtuse andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega- laktobatsillide ja bifidobakteritega. Jogurti pH on enamasti 4. Jogurti valmistamine Jogurteid on erinevaid: 1. tardjogurt; 2. joogijogurt. *piima tugevdamine, ehk piima kuivasinesisalduse suurendamine(piimapulber või piima aurustamine). *piima homogeniseerimine-tagab rasvade ühtlase jaotumise *Piim pastöriseeritakse 80-85C juures 10- 30 minutit-väheneb piimas olevate bakterite hulk. *Piimale lisatakse juuretist ning hoitakse 3-4 tundi 35-40?C juures-piimhapete
Osmoos Osmoos tasandil osmoos Bakterid rakendusbios: toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine (piima, kurgi,kapsa hapendamine, juust), biotõrje(ohutum inimestele), seenhaiguste tõrje, metallide tootmine, meditsiinis (insuliin, vitamiinid, aminohapped) Seened rakendusbioloogias: koos bakteritega ühed peamised surnud organismide, keemiliste ühendite ja tarbe puidu lagundajad. Põhjustavad seenhaigusi.Inimene nakatub seenhaigustesse: avalikus dussiruumis, umbsed/niisked jalanõud, väikesed nahatraumad. Vältimine: ühiskasut. Dussiruumides kasuta kummisandaale, ära laena teiste jalanõusid, kuivata korralikult pärast pesu 3. Milline on seente ja bakterite osa looduses? Seened osalevad mulla tekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, 4
tulemus ületab normi (550 PMÜ/ml). Vastused 1. Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid.Terminiga Coli-laadsed tähistatakse bakterite rühma, kes inkubeerimisel 48 tunni jooksul temperatuuril 36 ± 2 ºC kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Coli-laadsed viitavad keskonna saastusele inimtegevusele tagajärjel. 3. Haigestumine coli-laadsete bakteritega on võimalik ebapiisava hügieeni puhul 4. Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml (jõevees) 5. Piirarv coli-bakterite suhtes kraanivees: 0 PMÜ/100ml piirarv mikroobide üldarvu suhtes kraanivees: 0 PMÜ/100ml 6. Joogivesi ei ole joogikõlblik, sest et ta ei vasta normidele.
Kasvuhormooni liigne hulk häiris sigade üldist ainevahetust, loomad olid tihti suguvõimetud, kummalise käitumise ning nad põdesid mitmeid haigusi. Kuid sellised katsed andsid positiivseid tulemusi kaladel. Kuidas saadakse transgeenseid organisme? Organismi siiratakse teise liigi geen, mis loob uute omadustega organismi. Sellist organismi nimetatakse transgeenseteks e geneetiliselt muundatud organismideks. Nagu paljudes teistes valdkondades, katsetatai ka selles valdkonnas esmalt bakteritega. Näiteks soolekepikese kromosoomo viidi inimese geenid, mis määrasid insuliini sünteesi. Selle tagajärjel hakkasid muudetud bakterid sünteesima insuliini ning see võime säilis ka bakterite paljunemisel moodustunud uutel bakterirakkudel.
a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse Avaldumine Süüfilisel on mitu staadiumit Esimesed sümptomid ilmnevad kuu aja jooksul pärast nakatumist Nakatumiskohale tekib üks või mitu tihket, valutut, roosakaspunast haavandit, mis võivad olla ka mittemärgatavates kohtades Sellele järgneb lümfisõlmede suurenemine
a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse Avaldumine Süüfilisel on mitu staadiumit Esimesed sümptomid ilmnevad kuu aja jooksul pärast nakatumist Nakatumiskohale tekib üks või mitu tihket, valutut, roosakaspunast haavandit, mis võivad olla ka mittemärgatavates kohtades Sellele järgneb lümfisõlmede suurenemine
kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. ● Paljud elavad sümbioosis mitmesuguste organismidega nt taimedega vetikatega loomadega või bakteritega. ● Tähtsaim sümbioosivorm on mükoriisa ehk seenjuur. ● Suurem osa mükoriisaseeni ja paljud taimed ei saagi sümbioosita elada. Sümbioos seente ja taimede vahel ● Meie kliimavöötmes on levinud sümbioos puidu sinetust põhjustavate seente ja kooreüraskite vahel. ● Üraskite peas on eriline organ, kuhu koguneb puidu küljes kasvav sinetuseseene niidistik. ● Kui putukas lendab puult puule ja tungib selle sisse, levib seen puule. Seal kasvab seen kiiresti ja tema
KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv
Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid. Bakterite rühm, kes kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Millele viitavad keskkonnas coli-laadsed bakterid? E. coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja, selle avastamine joogiveest tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. 3. Millest sõltub haigestumine coli- laadsete bakteritega? Escherichia coli põhjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi. Nende avastamine joogivees osutab kas vee töötlemise puudulikkusele, saastumisele pärast desinfitseerimist, torustikus oleva vee toitesoolarikkusele või sellele, et vette võivad olla sattunud soolenakkusetekitajad. 4. Milliseid piirnormid on kehtestatud coli-laadsete bakteritele jõevees? Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml 5
1. SEENED HANGIVAD TOITU SURNUD ORGANISMIDEST Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad. Nad saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi.
Tsüstiit 1. Mõiste Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide. Põiepõletik on suhteliselt sage haigus. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud naised (lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud päraku lähedal) ning haigestumine sageneb seksuaalse aktiivsuse suurenemisega (näiteks nn. honeymoon(ingl.k. mesinädalate) tsüstiit). Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (inimene.ee). 2. Etiopatogenees Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena
Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. 1)Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. NB! Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei astu võitlusesse tuberkoloosibakteritega. Imuunsusvormid! o Kaasasündinud imuunsus- organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele.nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse
äädikhappe konserveerimisel · Biotõrjel(seenhaiguste tõrje, kahjurputukate tõrje) · Veepuhastuses(biopuhasti). Reovee õhutamine- aeroobsete bakterite paljunemine · Helbelise aktiivmuda teke- helvestele biokile tekkimine- aktiivmuda settimine- anaeroobsete bakterite tegutsemine- rasvhapete, alkoholide, CO2 ja H2 ja metaani teke · Metaan- tootmis- või elamuhoonete kütmine · Metallide eraldamine maagist(raud, uraan) · Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust) · Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir, biotooted) · Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest · Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud
murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid- toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini,
ning annab talle kindla kuju, on gaaside ja vedelike poolt mõlemas suunas läbitav). Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid (varustavad seenerakku vajaliku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosüümid ja ribosoomid (toimub valkude süntees). Seened elavad kõikjal, kust nad leiavad toiduks vajalikke orgaanilisi ühendeid. Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest organismidest, põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi (inimestel eelkõige nahahaigused, jalgadel, kaenla all, kubemes, põhjustavad naha punetust ja ketendust, ravi on pikk ja keeruline). Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele toiduks ei kõlba (tselluloos, ligniin). Sellega puhastavad nad loodust taimsetest
uusi rakke. Selline viiruste paljunemine ja organismi normaalse talitluse häirimine kutsub enamasti esile vähem- või rohkem tõsise viirushaiguse. · Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulikud, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. Mitte segi ajada bakteritega · Kuigi bakteritest tulenevate infektsioonide sümptomid võivad olla tihti sarnased viiruste omadele on neil suur vahe. Viiruste vastu antibiootikumid ning ravimid ei aita, aitab ainult vaktsineerimine. Meditsiiniga saab ainult veidi sümptomeid leevendada ja keha vastupidavust suurendada. Külmetus Põhjustatud enamasti "Rhinovirus" e poolt. Otsene ravi puudub, meditsiiniga saab vaid sümptomeid leevendada. Tänapäeval on ära tõestatud, et külmetusel
need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see võib põhjustada kaastöötajate kadedust (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) need võidakse ära varastada (vale) 2. Kas toidukäitlejal peab olema tervisetõend? : peab olema enne tööle asumist (õige) ei pea (vale) peab olema ainult suvel (soojal aastaajal) (vale) ei pea, kui tunneb end tervena (vale) 3. Inimene võib nakatuda laiusstõppe, kui ta sööb... : bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud liha (vale) pesemata puu ja köögivilju (vale) 4. Peamine põhjus käte kuivatamiseks kasutada paberkäterätte on... : mugavus (vale) toidu saastumise vältimiseks (õige) odavus (vale) mustuse eemaldamiseks kätelt (vale) 5. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale)
· 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud · 30 - surm paari päeva jooksul SUUR DOOS · Kiiritustõbi · Surm VÄIKE DOOS · Kahjustus ühes rakus · Hilistoime · Vähkkasvaja · Lootekahjustused Gammakiirguse praktiline kasutamine · Gammakiirgust kasutatakse enamasti 1)meditsiiniseadmete steriliseerimiseks 2)toiduainete pikema säilituse tagamiseks 3)vähirakkude tapmiseks · Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise tehtud vaktsiinid. `Gamma nuga' · Gamma noaks nimetatakse 1960-date lõpus leiutatud seadeldist, mis aitab kasvajaid hävitada. Töö põhimõte · Gamma nuga saadab kasvaja suunas mitmeid kiiri. · Kiired, mis tapavad enamus baktereid, on effektiivsed ka kasvajate vastu.
5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31
proovides muuta nende silmavärvi SULFANIILAMIIDI KATSED Viidi läbi 1942-1943 Ravenbrücki koonduslaagris Saksa väed kannatasid idarindel gangreeni tõttu suure haavatute arvu all. Tekkis huvi terapeutiliste ravimeetodite vastu Sulfaniilamiidi avastamine andis võimaluse enneolematuteks sõjatevusest tulenevate haavapõletike ravimiseks Ravimit katsetati kehaliselt tervete juutide peal Nende kehadele tekitati tahtlikult haavad ning nakatati neid erinevate bakteritega ning vereringe katkestati KOHTUPROTESESSID JA JÄRELKAJA Nümbergi koodeks pani paika eetika õiguslikud küsimused inimkatsetuste alal. See dokument nõuab katsealuste vabatahtlikku osalust. Kaitseb inimõigusi Toimus Nürnerbergi kohtuprotsess, kus otsustati katsete tegijate saatuste üle. Paljud süüdistatavad põgenesid KASUTATUD KIRJANDUS http://maaja.ee/dr-josef-mengele-sadistlik-morvar- arstikitlis/ https://et.wikipedia.org/wiki/Natside_inimkatsed
5. Lihaskontraktsiooni valgud: müosiin ja aktiin. Selgitada ehituse ja funktsiooni seoseid 6. Immuunglobuliinid. Ag-ak kompleks Teist sõnaga, see on antikehad. Neid produtseerivad plasmarakud.Asuvad nad B-rakkude pinnal,seedumis või vereplasmas(lahustatud). Ig-del on 5 põhiklasse: A,G,D,E,M - nendel on erinevaid struktuurid ja funktsioonid. IgA- antibakteriaalne,antiviiruslik (piim,broonhiaal- urogenitaaltrakti sekreedid) IgG- peamise sekundaarse immuunvastuse ak, seostavad bakteritega ja stimuleerivad fagatsütoosi,neutroliseerub nende toksiine(vereplasma,koevedelik). IgD- antiallergiline, ag pinnaretseptoritega seostumine.(B-rakkude pind,vereplasma). IgM- esmase immuunvastuse antikeha, seostub erütrotsüütidega ja bakteritega(B-rakkude pind,vereplasma) IgE- Peamine kaitse parasiit-tingitud infektsioonide vastu(vereplasma). Ak-ag on valgu ja ligandi komplementaarne interaktsioon,mida hoivad koos mittekovalentsed sidemed.
koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub 2membraaniga ümbritsetud rakutuum Sellest väljapoole jäävad tsütoplasmas on mitokondrid , mis varustavad rakku energiaga. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid.Osa seeni on võimelised hankima oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks
Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama vi eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jkidest ja surnud organismidest ning lpeb mikroorganismidega ( seente, protistide, bakteritega) Lagundaja surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism Omnivoor loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest ( segatoiduline) Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon hist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta
tingimustes võivad nad aga moodustada hüüfe. SEENERAKU ISEÄRALISUSED Seened on heterotroofse toitumisega, seega taimeele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ei esine ka vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seneniit ühest hulktuumsest rakust. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMTEGEVUSES Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna nad hangivad oma eluks vajalikke aineid tesitest organismidest põhjustavad nad seenhaigusi. Nad suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid mis teistele organismidele toiduks ei kõlba: tselluloosi ja ligniini. BAKTERID Neil puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootied rühma. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0.1-25 mikromeetrit
Kõige suurem on harkelund 11.- 12.eluaastal.Suguküpsuse saabudes algab selle elundi taandareng ja harkelundi kude asendub rasvkoega.Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone, ning toodab lümfotsüüte. MIS JUHTUB, KUI TÕVESTAVAD MIKROOBID ON ORGANISMI TUNGINUD 1.Valged vererakud haaravad mikroobid endasse, lagundavad need ära. 2.Lümfotsüüdid (teist tüüpi valged vererakud) valmistavad antikehasid, mille ülesanne on liituda viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada, nõrgestada. Igat liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. ÕGIRAKUD(koostöös) + ANTIKEHAD (tagavad) = IMMUUNSUS IMMUUNSUSVORMID Eristatakse kaasasündinud ja omandatud immuunsust. Kaasasündinud immuunsus on meil juba sündidest peale.See pärandub vanematelt järglastele ning kestab kogu elu.Näide (haigustekitaja kohta) - koertekakk Omandatud immuunsus kujuneb 1)haiguse läbi põdemisel 2)vaktsineerimise tagajärjel.See ei
tihedat ainet (enamasti pliid), kuid gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse ka muid metalle ja betooni. [3] Gammakiirgus neeldub Maa atmosfääris. [4] Eristatakse kosmilist gammakiirgust lainepikkusega u. 10-13 meetrit ja alla selle. Nii kõrge energiaga footoneid ei suuda anda ükski maapealne protsess ning neid esineb vaid kosmilises kiirguses (pärinevad supernoovaplahvatustest). Kosmiline gammakiirgus läbib Maa atmosfääri takistamatult. [5] Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise töötluse teel inaktiivseks muudetud haigustekitajatega vaktsiinid. [6] Gammakiirgust kasutatakse praegu meditsiiniseadmete steriliseerimiseks ja mõnedes riikides ka toiduainete pikema säilimisaja tagamiseks. [6] Astronoomidele pakuvad erilist huvi kõige eredamad kosmilised nähtused gammakiirguse pursked
· Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Haigust diagnoositakse emakakaelast või meestel kusitist võetud analüüside alusel · Vajalik partnerite samaaegne ravi ja ravijärgne kontroll · Ravitakse antibiootikumitega, ravikuur kestab tavaliselt 10 päeva · Kui haigus jääb ravimata, võib nii naistel kui ka meestel hilistüsistusena tekkida liigesepõletik või konjunktiviit SÜÜFILIS · Kandub suguühte ajal üle koos bakteritega, kui ema nakatab lapse enne sündi platsenta kaudu, võib esineda ka kaasasündinud süüfilist · Kolm nädalat pärast nakatumist tekib tavaliselt häbemokkadele, tuppe või peenisele, tugevapõhjaline haavand, mis jääb sageli märkamata (primaarne süüfilis) · Bakterid võivad lümfi- ja veresoonte kaudu levida üle kogu organismi ja põhjustavad lümfisõlmede suurenemist ning paikset või generaliseerunud löövet nahal ja limaskestadel (sekundaarne süüfilis)
Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidetega, piisknakkused väljahingatava õhuga, süljega, tolmuga jms.Mikroorganismide organismi pääsemise teed on väga erinevad. Nakkusteedeks võivad olla nii nahk, limaskestad kui ka seedetrakt. 22. Shigelloos ka düsenteeria Seletus Düsenteeriaks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Ülevaade Düsenteeria on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on düsenteeria ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Ennetamine Düsenteeria vastu ei ole tänaseni loodud head vaktsiini. Kuna esineb enamasti alla 10 aasta vanustel lastel, tuleb kontrollida lastekollektiivide töötajaid düsenteeria infektsiooni suhtes ning isoleerida haigestunud. Oluline on ka joogivee, toiduainete ja nendega seotud
V: jogurt,hapupiim,hapukoor,salaamivorst 3) Selgita erinevaid viise kuidas saab vältida toiduainete riknemist? V: säilitusainetega 4) Võrdle steriilimist ja pastöörimist? V: pastöörimisel osad spoorid jäävad ellu. Steriilimisel kõik hävib. 5) Võrdle inimorganismis elavate kasulike ja kahjulike bakterite toimet. V: kasulikud bakterid hävitavad kahjulikke baktereid. 6) Kuidas inimene nakatub tõvestavate bakteritega? V: toidu ja joogiga, piisknakkus, veri. 7) Kuidas saab vältida nakatumist bakterihaigustesse? V: vaktsineerides 8) Kus inimese organismis bakterid elavad? Mis võib nende hulka suurendada ja vähendada? V: vaktsiini või rohu abil vähenevad. Suurenevad kui tõvestav bakter hakkab levima.
annaabi.ee 
