SÜSINIKURINGE Maali Suitso 10. klass süsinik · Elemendina moodustab süsinik suure osa organismide kuivmassist (inimesel 48%). Süsinikuühendid on seotud organismide nii organismide ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata. · Süsiniku varud on peamiselt kivimites (99%) ja setetes, elusorganismidele on süsinik kättesaadav õhust CO2-na (anorgaaniline aine, mis siseneb ringlusesse).
docstxt/.txt
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud.
Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1
Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php?
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis  boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N)  on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi-
Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul
Süsinik (C) Raiko Gutmann Kristiine Salumäe 12.R Süsinik perioodilisustabelis Süsinik asub IVA rühmas, mittemetallide hulgas Perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 6 Süsiniku aatommass on 12,01115 ja sümbol C (ladinakeelsest sõnast carbo) Tal on 6 prootonit ja 6 elektroni, millest kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja neli teisel Omadused Aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) Süsi on suhteliselt hea elektrijuht Kõrge sulamistemperatuuriga Oksüdatsiooniaste ühendites on IV kuni -IV
Süsinik Ülevaade · Süsiniku keemiline tähis C. · Mittemetalliline keemiline element. · Asub IVA rühmas. · Süsinik võib loovutada oma elektronid kui ka võtta juurde. Keemilised omadused · Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused
Keemia: SÜSINIK, LIHTSAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIK LIHTAINENA: Süsinik esineb lihtainena mitmes erinevas vormis: allotroobid (koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused) TEEMANT · iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga · elektrit ei juhi · kõrge sulamistemperatuuriga · väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) · hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT · iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) · kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis  boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 90Â95% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku
Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis  boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N)  on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element  maakoores massi järgi 13. kohal. Teda
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C)  Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et
Süsinik Asetus perioodilisussüsteemis Süsinik asub IVA rühmas Süsiniku aatomnumber on 6(aatomituumas on 6 prootonit) Elektrone on samuti kuus ning need asuvad kahel elektronkihil Süsinik asub teises perioodis Süsinik looduses Süsinikku leidub liht- ja liitainena Lihtainena esineb ta näiteks teemandi ja grafiidina Looduses esineb arvukalt süsinikuühendeid Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks.
Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias.
naftakeemiatööstuses ·Autorehvid ·Jahutamine  kaevetööd, toiduainetööstus SÜSINIK. C · Universumis levimuselt 4. kohal · Maal levimuselt 12. kohal, leidudes peamiselt lihtainena grafiidi ja teemandi kujul · Mineraalide koostises karbonaatide näol, nt lubjakivi CaCO3, dolomiit CaMg(CO3)2 · Oluline element kütustes, nt maagaasis CH 4 · Kõikide orgaaniliste ühendite koostises · Kaks stabiilset isotoopi - 12C ning 13C Süsinik Sulamistemp. 3800°C, sublim.temp. 4830°C Esineb väga paljude allotroopidena: ·Grafiit - kristalne, heksagonaalse struktuuriga, pehme, tumehall, määriv, vastupidav kuumusele, hea soojus- ja elektrijuht. ·Grafeen  grafiidi üksik kiht, väga vastupidav ja hea elektrijuht Süsinik · Teemant  kristalne (oktaeedriline, kuubline, tetraeedriline), värvuseta, ülitugev, väga suure mur- dumisnäitajaga, ülihea soojusjuht · Karbüün (-CC-CC- või CCC)
tasakaalus. Inimese mõju süsinikuringele Inimesel on väga suur ökoloogiline jalajälg Bensiini, Diisli põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise protsesside voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu suurentatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist õhkkonda. Süsiniku põlemine Süsinik põleb ilma lõhnata Süsinik on mürgine Süsisnik on värvitu Süsinik on maitsetu Süsinik on igal pool meie ümber Aitäh kuulamast !
Lahustunud orgaaniline süsinik Maapind Meresetted ja Hingavad välja süsinikku settekivimid
Black Carbon (must süsinik) Annika Pindis 10A Mis on must süsinik ja kuidas see tekib? Must süsinik on atmosfääri aerosooli koostisosa. Tekib põlemisproduktina, (eriti mittetäielikul põlemisel) fossiilkütustest, bioloogilisest kütusest, biomassist. Esineb nii looduslikest protsessidest kui ka inimtegevusest eralduva tahmana. Musta süsiniku toime Maale Must süsinik soojendab atmosfääri, kuna see on kõige suurema valguse neeldumisvõimega atmosfääris. Tahm vähendab maakera albeedot (päikesekiirguse peegeldumisvõime), muutes lume ja jääga kaetud alad tumedamaks. Mõjutab arktiliste alade jääkatte sulamist. Musta süsiniku allikad globaalselt 42% avatud biomassi põlemine 18% elamute kütmine biokütusega 6% elamute kütmine söega 14% diiselmootorid transpordis 10% diiselmootorid tööstuses 10% tööstus ja energia tootmine
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside
võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. 5. Tuumareaktsioonide liigid  tuumapommides ... kasutatakse U-d. Suurte tuumade puhul on lõhustumisreaktsioon, sünteesireaktsioon e. Termotuumareaktsioon-toimub väikeste tuumade ühinemine. On vaja palju energiat. Päike annab energia. Radioaktiivse süsiniku (14C) meetod. Radioaktiivne süsinik (massiarv 14, poolestusaeg 5570 aastat) tekib maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radioaktiivse süsiniku meetod põhineb asjaolul, et kosmiline kiirgus tekitab Maa atmosfääri ülakihtides pidevalt ebastabiilset süsiniku isotoopi süsinik- 14, mis ladestub elusorganismides koos palju tavalisema ja stabiilsema isotoobiga süsinik- 12. Kui taim või loom sureb, siis temasse isotoopi süsinik-14 enam ei lisandu ja temas olev
Ca5(PO4)3F ning lahustu, hästi lahustub selles, et ta sütib kergesti õhus. Mõningaid fosforiit Ca3(PO4)2. süsiniksulfiidis(CS2) ja fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. orgaanilistes lahustites( kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis bensiinis, alkoholis) . tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. 7 Süsinik Süsinik moodustab Süsinik esineb Karbiidid on süsiniku ühendid metallide või teiste elementidega looduses kahe erineva mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on C palju ühendeid ja teda lihtainena, teemandi ja väiksem kui süsinikul (näiteks Si). Süsinik leidub paljudes grafiidina. isotoobi sisaldust kasutatakse bioloogilist mineraalides
Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Küllastunud ühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik- kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. Põlemine on eksodermiline. Täielik põlemine =CO2+H2O. Pürolüüs on aine lagunemine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Krakkimine on pikkade süsivesinikuahelate lühemks tegemine.
(Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevduseks. Nendest terastest ei saa valmistada detaile, mis vajavad termilist töötlust
Süsiniku aatomid keemilistes reaktsioonides ei liida ega loovuta elektrone vaid annavad põhiliselt vähepolaarse kovalentse sidemega ühendeid. Süsiniku oksüdatsiooni aste võib olla -IV kuni IV. Süsiniku aatomid annavad omavahel suhteliselt püsivaid kovalentseid sidemeid. Kuna erinevate kombinatsioonide arv on tohutu, on süsinikuühendeid oluliselt rohkem kui kõiki teisi ühendeid kokku. Süsinikuühendid on eluslooduse aluseks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Kuigi süsinik ei kuulu levinumate elementide hulka maakoores ( ta moodustab u. 0,1 % maakoore massist) on ta eluslooduse põhiline koostiselement. Süsinik võib moodustada mitmeid erineva ehitusega allotroopseid teisendeid.Tuntumad nendest on teemant ja grafiit. Teemant on korrapärase ehitusega ja ta on kõige kõvem lihtaine. Teemantnuge,-puure jt. tööriistu kasutatakse mitmesuguste kõvade ainete töötlemisel ( klaasi lõikamisel ). Läbipaistvad suured teemandikristallid on hinnalised vääriskivid
MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orgaanilisi ühendeid. Osa
a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, no= 12-6=6 orgaanilises negatiivne. 12 e-= 6 süsiniku valents ALATI Â4 süsiniku võrdlus Anorgaanillistes ühendites Orgaanilistes ühendites Oksüdatsiooniaste +2 kuni +4 Valents alati -4
1808.a nim.kuulus rootsi keemik J.Berzeluis orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks.Esimene orgaaniline aine mis saadi sünteetiliselt- karbamiid e. kusiaine e. uurea.Süsiniku erilisus: Võimalike süsinikuühendite arv on põhimõtteliselt lõpmata suur.Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid mis omakorda võivad olla kas hargnenud, tsükliks sulgunud või teiste elementide aatomitega seotud jne.Süsiniku omadus moodustada väga püsivaid süsinik-süsinik sidemeid tuleneb selle elemendi aatomi ehitusest.Süsiniku sümbol on C, tema aatomi tuumas on 6 prootonit ja 6 neutronit.Tema elektronkatte moodustavad 6 elektroni, mis on jaotunud 2 elektronkihile ja väliskihil on neist 4 elektroni.Süsiniku aatom võib moodustada 2 või 4 keemilist sidet.Süsiniku aatom molekulis: Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet.Teiste ,,orgaaniliste" elementide-lämmastiku ja hapniku tüüpilised sidemete arvud on kolm ja kaks
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? H-1 O-2 N-3 C-4 halogeenid-1 6
sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui süsinik saab moodustada sidemeid teiste elementidega peab ta väljaspoolt energiat juurde saama. Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1.
ORGAANILINE KEEMIA  lühikonspekt gümnaasiumile (I) Vaata lisaks: Ants Tuulmets, ,,Orgaaniline keemia" (õpik gümnaasiumile, I ja II osa). ,,Avita", 2008. SISSEJUHATUS Orgaaniline keemia XIX saj. orgaaniline keemia  elus organismidest pärinevate ainete keemia. Tänapäeval  orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia e. orgaaniline keemia on teadus süsinikuühenditest ja nende reaktsioonidest. Põhimõttelist erinevust orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel ei ole  anorgaanilistest võib saada orgaanilisi ja vastupidi. Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea).
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat....................................................................
-) Orgaanilisi aineid võrreldes anorgaaniliste ainetega on kõvasti rohkem. *) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents  keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet. *) Vesiniku valentsolekud: H: +1/ 1); 1s2 -) Vesinik on ühevalentne ning saab moodustada ühe sideme. * Süsinik võib moodustada pikki ja erineva kujuga süsinikahelaid:
1.4. Soojuspaisumine  aineomadus kuumenedes paisuda ja jahtumisel kahaneda. Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegus - materjali suhteline pikenemine 1C võrra tõstes. 2. Mustad metallid 2.1 Terased teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on kuni 2,14% süsiniku:Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja lekerterasteks.Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Süsinik konstruktsiooniteras Süsinik konstruktsiooniterased jagunevad tava sys kons.terasteks ja kvaliteet sys kons. Terasteks.Standardiga GOCT 380  88 toodetakse järgmisi marke tava sys kons. Teraseid.Ct,O,Ct1,Ct2,Ct3,Ct4,Ct5,Ct6.Arv materjali margis iseloomustab teatavaid mehaanilisi omadusi.Taandamisastme järgi toodetaks selles terasegruppis nii keevaid (vene P), poolrahulike (Vene PC) ja rahulike teraseid (vene CP).Neid teraseid kasutatakse laialt mitte vastustusrikaste
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c).
Keemilised elemendid minus ja minu ümber Süsinik ja räni Süsinik Süsinik on meie elu aluseks siin Maal. Ta on mittemetalliline element ja suudab kõige rohkem ühendeid moodustada. Süsinikuühenditest koosnevad kõik elusorganismid, kütused ja ka õhk, mida pidevalt hingame. Süsiniku üks tuntumaid ühendeid on CO2 ehk süsihappegaas. Seda leidub õhus ning selle hulk on viimasel ajal kiiresti suurenenud, põhjustades globaalset soojenemist ehk kavuhoone efekti. Süsihappegaasi suurenemise õhu koostises on põhjustanud autode massiline kasutamine
Ehitusel kasutatavad metallmaterjalid ja tooted Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Üldmõiste metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu.
Driboos nukleiinhapete koosseisu kuuluv suhkur Dglütseeraldehüüd lihtsaim aldoos, oluline metabolismis Dribuloos oluline suhkrute metabolismis Dfruktoos kõige magusam looduslik suhkur Dihüdroksüatsetoon lihtsaim ketoos, metabolismis oluline DErütroos oluline tetroos metabolismis Stereoisomeeria Sama koostisega ühendid, mis erinevad sidemete ruumilise paigutuse poolest Aminohapped enimlevinud on Laminohapped Sahhariidid enimlevinud on Dsahhariidid Kiraalne süsinik, kiraalne tsenter asümmeetriline süsinik. NB! Süsinikuga peab olema seotud 4 erinevat asendajat Stereoisomeeria on võimalik vähemalt ühe asümmeetrilise süsiniku olemasolu korral Br H F Cl H C OH C CH3 I Stereoisomeerid on optiliselt aktiivsed Optiline aktiivsus võime pöörata polariseeritud valguse tasapinda
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga Âoh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh  puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan
Teras ja malm. Terase tootmine: Terase tootmisel tuleb osa süsiniku jt lisandelementidega malmist malmist kõrvaldada. Süsiniku eraldamiseks kasutatakse õhku või hapnikku. Õhuhapniku arvel põleb malmis sisalduv süsinik süsinikoksiidiks CO või süsinikdioksiidiks CO2. Käsitleme lühidalt terase tootmist hapnikukonverterites ja elektrienergia kasutamisel kaarleekahjus. Terase tootmine hapnikkonverterites: Hapnikukonverteris olevasse sulamalmi juhitakse ülevalt hapnikku. Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus:
Tänapäeval usutakse et maailm sai alguse 12-15miljardit aastat tagasi kui toimus suur pauk. Makroelemendid on C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on Ca, Na, K, Cl, Cu, I, Fe, F, Zn. Süsiniku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Eluta looduses domineerivad anorgaanilised ühendid. Rakkudes esinevad biomolekulid on sahhariidid e süsivesikud, lipiidid e rasvad, proteiinid e valgud ja nukleiinhapped e RNA ja DNA. Süsinik on elu seisukohalt kõige tähtsam element. Süsiniku võib moodustada pikki ja erikujulisi ahelaid ning üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Süsinik võib moodustada kuni 4 keemilist sidet. Keemilised elemendid: Kaltsium  tugevdab luid ja hambaid, osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulka organismis Kaalium ja naatrium  närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine, osaleb ainete
energiaallikad Oligosahhariidid Monosahhariidid Lipiidid Sahhariidid Valgud Koostis Süsinik Moodustuvad C Hapnik organismide elutegevuse käigus DNA O Nukleiinhapped Vesinik H Biomolekulid RNA Orgaaniline Hapnik
See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik C ja Co redutseerivaid omadusi kasutatakse metallurgias metallide tootmiseks.
· Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis  teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3  tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed  · Sp  tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp  lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side
Süsinik 1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ? Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) .
nt −Hal, −OH, −NH2  Asendatud alkaanid on alkoholid, amiinid, halogeeniühendid. Struktuuri analüüs: 1) tüviühend; 2) asendusrühmad; 3) tüviühendi süsiniku nummeradamine. KOHANUMBER+ASENDUSRÜHM+TÜVIÜHNED+KOHANUMBER+AINEKLASSITUNNUS nt. 2,4-dimetüülpentaan-1-ool 5. Küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud  Küllastumata süsivesinikud sisaldavad süsivesinikahelas vähemalt ühte kordset sidet.  alkeenid – sisaldavad süsinik-süsinik kaksiksidet -een  alküünid – sisaldavad süsinik-süsinik kolmiksidet -üün  Aromaatsed ühendid ehk areenid sisaldavad aromaatset tsüklit.  lihtsaim areen on benseen Benseeni derivaadid  aniliin e aminobenseen  fenool e hüdroksübenseen 6. Süsivesinike ja alkoholide keemilised omadused Alkoholid 1) Täielik põlemine
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid.
Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
Terase elektrometallurgia, kus kasutatakse elektrienergiat, võeti kasutusele XIX saj. Lõpul ja XX saj. Algul ning on täiuslikum kui pürometallurgilised konverter- ja martäänmeetod. Oksüdeeriva leegi puudumine ja väike õhu juurdepääs ahju tööruumi võimaldab luua neutraalse keskkonna ja tagab terase täielikuma desoksüdeerimise. Sulatusprotsess on elektriahjudes (elektrikaarahjudes ja induktsioonahjudes) paremini juhitav, mistõttu seda kasutatakse kõrgkvaliteetsete süsinik- ja legeerteraste, samuti ferrosulamite tootmiseks. Martäänmeetod  Kasutatakse kõrgahjuprotsessis eelkuumutamisega saavutatud kõrget temperatuuri(-1700°C), et sulatada teras, algmaterjalid toormalm(malmmaakprotsess)- metallurgiakombinaatides, või põhiliselt terasmurd- masinatehastes, oksüdeerimiseks viiakse sulamisse sisse rauamaaki, puhutakse sisse hapnik, sulatuse kestus(5-12H), toodetakse süsinik- ja madal-legeerteraseid.
hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad : • Terased • Legeeritud terased (terasesulamid), erineva süsinikusisaldusega. Suure süsinikusisaldusega on malmid. 4 Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (>2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi:  malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina  malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on:  hallmalm – liblelise grafiidiga  keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga
annaabi.ee 
