see suhe ligi 50%. · Inimlaps saavutab 3-aastasele simpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga. · Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis Püstine, kahel jalal Peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused Skujuline selgroog, Selgroog ei ole Skujuline laienenud rinnakorv, laiem ühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele
Millised on olnud muutused inimese evolutsioonilises ja füsioloogilises ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine
kromanjoonlane mandrite kerkimine, kliima inimese arenemine (2) Homo sapiens 65 0 UUSAEGKOND jahenemine, mandrite inimlaste eristumine inimahvidest (6) Homo erectus jäätumine (jääajad) Homo habilis Australopiteek paljasseemnetaimede ja roomajate väljasuremine (65)
Tingis paiksema eluviisi ja võimaldas eluiga pikendada. 4. Omnivoorlus- kõige söömine. Tõendid: segatüübiline hammastik, keskmise pikkusega seedekulgla, seedenõrede ja seedeensüümide koostis. Eelised: järjepidevam toiduga varustatus, toidu kõrgem energeetiline väärtus, toidu mitmekülgsem bioloogiline koostis, suure hulga ühendite saamine valmiskujul ilma nende sünteesile ressursse raiskamata. 5. Geneetilise süsteemi muutus- Inimese erinevus inimahvidest jääb alla 2% (DNA). Inimesel suur regulaatorgeenide osakaal (võimaldab olemasolevat geneetilist materjali paremini ajaliselt või ruumiliselt ära kasutada. Näiteks: koljuõmbluste hiline luustumine võimaldab peaaju mahu suurenemist tänu närvirakkude venimiskasvule ja abirakkude arvu suurenemisele. Järjepidevalt kujuneb juurde uusi geene ja vaigistatakse vanu ebavajalikke geene. Peamised valdkonnad, kus toimub uute geenide
PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid. Siredatest arenes välja perekond homo (2-4 milj aastat tagasi): Homo habilis: põsesarnad taandarenenud, koljumaht suurem, käeline osavus Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde
väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal Liikumisviis püstine, kahel jalal jalal S-kujuline selgroog, laienenud selgroog ei ole S- rinnakorv, laiem kujuline –ühe tagavööde, suur kõverusega, suur Luustiku varvas ei vastandu varvas vastandub
organellid. -) Rudimendid ehk vestigaal mandunud elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni ja pole täielikult välja arenenud. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooniline protsess. -) Esimesed elusorganismid ilmusid Maale 3,7... 4 miljardit aastat tagasi. -) Esimesed imetajad ilmusid keskaegkonnas. -) Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaaju poolest. -) Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. -) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. -) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. -) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. -) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p)
ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10. Inimeste erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid liikumisviis Kahel jalal Peamiselt neljal jalal kolju Suur ja ümar ajukolju, lame Väike ja piklik ajukolju kehalustik s-kujuline selgroog Selgroog ühe kõverusega eesjäsemed Lühemad kui tagajäsemed Pikemad kui tagajäsemed
3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejäänutele. 9. a)abiootilised tegurid- tulenevad organismi ümbritsevast anorgaanilisest maailmast.(kliimategurid: (valgus, temperatuur, niiskus, tuul), keskkonna happesusreaktsioonid, raskmetallide ühendid, radioaktiivne kiirgus).
Inimese eelkäijate areng sai alguse ca 6 mln aastat tagasi ning sellest ajast peale on inimene arenenud 7 liigi etapis, kusjuures omistas iga rohkem arenenud liik uusi oskusi. Tähelepanuväärne on ka see, et kui esimeste liikide areng võttis aega miljoneid aastaid, arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini. Hominiidid e inimahvlased 6 5 mln a t Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja
järglasliikide hilisematele ontogeneesijärkudele. Progenees ehk pedogenees somaatilise arengu normaalse tempo kiirenemine, enneaegne suguline küpsemine. Orangutangi morfoloogiline areng läheb kaugele edasi sealt, kus inimese areng peatub. Inimese evolutsiooni neoteenilise olemuse teooria peamine esmaarendaja oli Amsterdami ülikooli anatoomiaprofessor Louis Bolk. Bolk kujundas kontseptsiooni, mille kohaselt inimese evolutsiooniline eristumine inimahvidest on täielikult tingitud neoteeniast. Mis on teiste primaatide ontogeneesis vahepealne staadium, on saanud lõppseisundiks inimesel. Inimene on primaadiloode, mis on saanud suguliselt küpseks. Bolk tõi teooria kinnituseks rohkesti andmeid: Lame nägu Keha karvkatte puudumine või nõrk areng Naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon Väliskõrva kuju Suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga Käte ja jalgade ehitus Hammaste lõigustumise järjekord
nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)? 5. Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased? 6. Missugused on olnud hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja evolutsioonilised tegurid? 7. Missugused on olnud inimese evolutsiooni geneetilised iseärasused ja mehhanismid? Milles seisnevad inimese geneetilised erinevused inimahvidest? 1. Teoreetilised raskused Näib olevat ilmne, et antropogeneesi faktiliste andmete käsitust on suuresti raskendanud mõningad teoreetilised lähtekohad, mis kaua aega on selles valdkonnas valitsenud, osaliselt aga jätkavad oma mõju avaldamist veel praegugi. 1.1. Inimese eriline unikaalsus. Selle antropotsentristliku arusaama kohaselt eeldab inimese sotsiaalne ainulaadsus paljude oluliste bioloogiliste tunnuste sellist
uued mandriliustikud. Mandrite ja mere piirjooned muutusid tänap. Vaid Põhja-Jäämere piirkonnas oli maismaa palju laialdasem, kui praegu. Neogeeni kliima, taimestik, loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Karud, hüaanid, koerad, rebased. Neogeenis toimunud kiire primaatide arengu jätkuna evolutsioneetusid Aafrikas esimesed hominiidid.Sugukond inimlased, kuhu kuulub inimene, ei arenenud tänapäevastest inimahvidest, vaid need kaks sugukonda on arenenud kaht erinevat teed mööda. Kvaternaar nüüdisajal.Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus, mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ilatunud kuni200 m.
Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 2,5 mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine inimene(homo erectus); 300 000 a tagasi pürisinimene ehk tark inimene (homo sapiens) . varasemad tulijad- nendertallased surid välja 30 tuhande aasta eest, hilisemast rändest tuntuks saanud kromanjoonlased, eelkõige oma koopamaalidega. Inimees on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Ahvilaadsete ellaste arengut
nina. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300000...400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. 15. Nimeta inimeste peamisi erinevusi inimahvidest. Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis püstine, kahel jalal peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused S-kujuline selgroog,selgroog ei ole S-kujuline laienenud rinnakorv, laiemühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas eivarvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele
üldtunnustatud teooria järgi on arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimeste väikeste imetajate hulgast eraldus rühm loomi, kellel ei olnud teravaid hambaid ja küüniseid. Nad elasid nii maapinnal kui ka puude otsas ning toitusid mitmesugustest puuviljadest ja putukatest. Sellest rühmast saidki arvatavasti evolutsiooni alguse harud, mis viisid inimese eellaste kujunemisele. Inimese eristumine inimahvidest toimus arvatavasti ajavahemikus 5-7 miljonit aastat tagasi. 1-5 miljonit aastat tagasi Aafrikas inimese esimesed esindajad nimega australopiteekus. Neist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Targa inimese üheks alamliigiks olid samal ajal Maal elanud neandertallased. Nad olid
liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet. Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi? 1. Taimed (Vegetabilia) 2. loomad (Animalia) 3. protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: • kehaehituses • füsioloogias • käitumises • sigimises • haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) • kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid • Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus
Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi? 1. Taimed (Vegetabilia) 2. loomad (Animalia) 3. protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: · kehaehituses · füsioloogias · käitumises · sigimises · haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) · kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid · Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus
Palju elab seal ka kitsaninalisi ahve ja poolahve. Lindudest on endeemsed jaanalind, pärlkana ja hiirlinnud. Indo.Malai regiooni loomastik sarnaneb Etioopia regiooni omaga. Ühised rühmad on soomusloomad, londilised, kitsaninalised ahvid, ninasarvikud, võhkhirved ja sarvlinnud. Ainult selles regioonis elutsevad karutiivalised, kandlased, gibonlased. Rohkesti on hirvlasi, veislasi, oravaid, kanalisi. Rohkesti elutseb seal lennusega loomi. Inimahvidest elab seal ainult orangutang. Neotroopilise regiooni loomastik on rikkalik ja omapärane. Imetajaist on endeemsed kukkurvõhnlased, vampiirlased, napihambulised, laamad, laianinalised ahvid, lindudest nandulised, tuttkana, kannushaned, tuukanlased. Iseloomulikud on ka okaslased, tapiirid, nabasead, suurtsest kaslastest puuma ja jaaguar, pesukaru, tinamulised, kondorid, koolibrid, iguaanlased, suured putukad ja ämblikud. Austraalia regioon on ürgseim.
loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis püstine, kahel jalal peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused S-kujuline selgroog, selgroog ei ole S-kujuline laienenud rinnakorv, laiem ühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
kitiinist rakukest 6. Loomad heterotroofse toitumisega aktiivselt liikuvad Kontrolltöö kordamine(LK 68-100) 1. Evolutsiooni protsessid 2. Looduslik valik (olemus, vormid, näide) 3. Kohastumine/kohanemine (erinevused, näited(taimed, loomad) 4. Liigitekke mehhanismid (isolatsioonid) 5. Makro- ja mikroevolutsioon 6. Väljasuremine(mida see endast kujutab) 7. Klassifikatsiooni taksonid (liik...riik) 8. Inimese erinevus inimahvidest TEINE POOLAASTA Geneetika Alleelid- ühe geeni erivormid, mis asuvad homoloogiliste kromosoomide samas lookuses(kohas). Erinevad toimelt või struktuurilt ning määravad selle kaudu organismi eritunnuse avaldumise.(AA ; Aa ; aa) Homosügootsus- ühesuguste alleelida olemasolu munarakus. (AA või aa) Heterosügootsus- erinevate allelide olemasolu munarakus. (Aa) Dominantne alleel- selle tunnuse avaldumine toimub ka heterosügootses olekus.
välja, asustasid kogu vana maailma 40-50 tuhat aastat tagasi. Ebaselgused ja vaidluspunktid: Inimese tase kõrgemate primaatide süsteemis, millised olid esimesed inimlased ja millal lahknesid, kuidas varajasi inimlasi klassifitseerida, kui palju liike on olnud, kuidas kulgenud evolutsioon, kust pärineb nüüdisinimene, mis kohal on neandertaallased, milliste tegurite mõjul on areng toimunud, geneetilised mehhanismid ja iseärasused, erinevused inimahvidest. Kõrgemad taimed: Taimeriigis hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Õistaimed (paljunemisorganiks õis koos viljaga, õied tihti koondunud õisikutesse, õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, põhiosa orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesiga lehtedes, vee aurumine lehtede kaudu, leht lehelabast ja
südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma hakkas, et Pirre ja Rääk metsas alasti ringi käivad, Leemet rääkis neile suurest täist, mille üle naised arutama jäid, Salme pelgas teda ja tal lipsas üle huulte lause, et laseb Mõmmil täi maha murda, mis peale ema kohkus, sest kartis, et tütar võib sama teed minna, jutt võttis teise suuna ja Leemet jäi oma murega esiti üksi - Salme rääkis, kuidas Mõmmi talle maasikaid ja pohli toob, mispeale ema ahastusse sattus,
(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele.(loom paarisuhe) Oskab valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid,inimene oskab plaanerida kaugele ette. Lagedal maal elavad.Ruumikasutus inimahvidest erinev. Inimese kui imetaja tunnused Inimese organismides on loomadele omased rakutüübid, koed ja elundid. Inimese süda on 4 kambriline(2 koda,2 vatsakest) 2 vereringet. Gaasivahetus toimub kopsudes ja kudedes. Seedekulglas toit peenestatakse, lõhustatakse ja lõhustamissaadused imenduvad verre. Organism vajab pidevalt energiat.Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur.
kommunikatsiooni vahenditega Tõene või väär? 1. Nüüdisinimene pärineb Aafrikast. 2. Inimesega kõige sarnasemad loomad on orangutangidsimpansid(ja gorillad). 3. Simpansil on nagu inimeselgi 46 kromosoomi48 kromosoomi. 4. Australopiteegid on kunagi AustraaliatIda- ja Lõuna-Aafrikat asustanud ahvid. 5. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine inimahvide omast 7 5 miljonit aastat tagasi. 6. Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaajukahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni ummikharu. 8. Neoteenia seisneb individuaalse arengu pidurdumises (ja aeglustumises). Õige vastusevariant. 9. Inimese genoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb simpansi omast: a) 10%, b) 5%, c) 2%, d) 0,2 % 10. Inimese aju on simpansi omast suurem: a)2 korda, b) 3,5 korda, c) 5 korda, d) 7 korda. 11
Genoomika kursuse kordamispunktid 1. Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molek...
sioonis. Olelusvõitlus, selle vormid. Olelusvõitluse seos loodusliku valiku vormidega, loodus- liku valiku tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine ning kohastumise suhtelisus. Liigi määratlemine. Erimaise (allopatrilise) liigitekke mehhanismid. Makroevolutsiooniliste protsesside evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nismid ja avaldumisvormid. Eluslooduse süstematiseerimise võimalused ja tähtsus. Inimlaste lahknemine inimahvidest, nende mitmekesisus ja uute tunnuste kujunemine. Perekond inime- ne eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolust. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ja rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides
Prokonsul on üks vanemaid inimahve. Leiti Aafrikast, I luud leiti 20 a tagasi. I inimahv, mida valdav osa uurijaid teab, et tegemist on inimahviga. Elas metsas ja põhiliselt puu otsas. Griphopithecus oli I Euroopas, kuid pole eurooplaste eelkäija, sest inim on arenema hakanud teistest inimahvi liikidest. Ardi kais kahel jalal , ajumaht võrdlemisi väike , Kahel jalal ei käinud kogu aeg , vaid lihtsalt rohkem kui teised inimahvid. Varaseid hominide on keeruline uurida. Järgmine aste, mis inimahvidest eristub on australophitectus. Vahelüli on Ardithecus. I australopiteekuse pealuu leiti 1924 Lõuna- Aafrikast, 1912 leiti Inglismaalt Pildownist ka üks katkendikolju, mida võeti tol ajal ääretult tõsiselt ja leiti , et see kolju on selge mark inimese eelkäijast. Eriti vaimustunud oldi sellest ka seetõttu , et leid leiti Euroopast. Taungi beebil oli ülaosa sarnane inimahvile ja alaosa inimesele. 20 saj I poolel peeti inim kujuneise juures ka seda, et tal on suur kolju .
Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkust loetakse elu tunnuseks.Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel.Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 2. inimese põlvnemine-lahknemine inimahvidest. Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega-simpansi ja gorillaga-ühistest eellastest. Inimene kuulub primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed, kus on kolm sugukonda: gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid.
eellasest. Erinevad australopiteekustest mitmes asjas, kõige olulisem on suurem ajumaht. Homo perekonna liikmetel oli see kõige vähem 590cm³, harilikult siiski kõvasti üle 600cm³. Ainult Homole on iseloomulik ka kiviriistade valmistamine. Kõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, va esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Kõik nüüdisinimesed kuuluvad ainsasse säilinud liiki ja alaliiki Homo sapiens sapiens. Inimene erineb inimahvidest paljude tunnuste poolest. Australopiteekuste ja neile järgnenud Homo habilise ja Homo erectuse luude võrdlemine näitab, et peamised 16 anatoomilistest muundumistest hominisatsiooni teel olid esmalt püstise liikumise muutumine peamiseks liikumisviisiks, esijäsemete kui manipulatsiooniorganite eristumine ja hammastiku muutumine seoses üleminekuga pehmemale ja
Inimeste hulka kuulub palju väljasurnud liike. Nüüdisinimene ehk arukas inimene (Homo sapiens). Inimese sarnasus inimahvidega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes. Suur sarnasus 74 kromosoomistikus ja geenides. Genoomi üldine nukleotiidijärjestus erineb väga vähe (geenide avaldumine põhjustab erinevusi meie ja nende vahel). Inimene erineb inimahvidest paljuski: liikumisviis, kolju kuju, kehaluustik, eesjäsemed, tagajäsemed, karvkate, peaaju, mõtlemine, töövõime, suhtlemisvahendid, individuaalne areng. Esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. Näokolju on mõnevõrra lamendunud, kuid ajukolju on peaaegu sama. Kehaluustik meenutab inimese oma. (Ajumahu suurenemine toimus hiljem). Sotsiaalne evolutsioon. Tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide,
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
otstarbekas ärakasutamine ajas, milleks on regulaatorgeenide suurenemine (koljuõmbluste luustumine 18, koljuõmbluste luustumine võimaldab ajumahu suurenemist- toimub närvirakkude venimiskasv, abirakkude juurdetulek). 2. Teatud valdkondades on toimunud suhteliselt kiire uute alleelide kujunemine a.) toitumisega seotud geenid ja b.) immuunsusega seotud geenid. 77 Keda tutvustada: 1.) viimane hüpoteetiline esivanem enne lahknemist inimahvidest (australopiteek e. lõunaahv) tänapäeval Ardipiteek "Ardi" 4,4 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Liikus kahel jäsemel, sõi segatoitu, elati paaridena koos. 2.) Perekond inimene esimsne liige oli Osav inimene (H. habilis), kasutas juhuslikke teravaid esemeid, 2 mijonit aastat tagasi. Nüüdisaegne inimene (H. sapiens sapiens) ligikaudu 100K aastat tagasi. Rassid. Inimene kujunes välja Aafrikas ja rändas välja ning rassid kujunesid välja keskkonnategurite koostoimel
Väited, et suurt aju oli vaja keha jahutamiseks (Ornstein, 1991) või probleemilahendamise oskuse tekkeks, ei ole evolutsiooniliselt kuigi asjakohased. Kuigi ajud võisid suureneda ühel põhjusel, ei tähendanud see, et võimekamat aju ka muudel eesmärkidel rakendama ei hakatud (Nicholson, 1997). Ehk kui jahutusseadet sai samaaegselt ka muude funktsioonide lahendamiseks kasutada, võis üheks olulisemaks neist olla mõtlemisvõime. Inimaju kõige unikaalsem omadus näib olevat inimahvidest palju kõrgemal tasemel toimiv infotöötluse võimalus. See teeb meile võimalikuks enesevaatlusega tegelemise. Ent eneseregulatsiooniks, sh ka bioloogiliste vajaduste rahuldamiseks, vajame ka midagi enamat. Vähemalt enamik evolutsioonilise psühholoogia esindajaid usuvad, et täielik enesekontroll (ehk võime ennast täielikult on võimatu (Nicholson, 1997). Parimal juhul saame loota, et suudame oma käitumisi pidurdada, neid ümber suunata ja lihvida. Mõned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
