Valgud organismi sattunud valkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Need seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 3. Kus leidub? Lipiidid päevalilleõli, mesilasvaha Sahhariid kitiin, fruktoos Valgud- hemoglobiin 4. Milleks on vaja rauda? Raua aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Hemoglobiin transpordib inimese organismis hapnikku. 5. Retseptorvalgud esinevad rakumembraanis, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Tänu neile liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanis. Nt keele limaskesta retseptorvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. 7.Kolesterool muna, liha, rasvased piimatooted, kananahk, seakamar 8.Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on 20 aminohapet, mille vahel on peptiidsidemed
Rakumembraan · Eraldab rakku ümbritsevast keskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. · Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fofolipiidide molekulidest ja valkudest transportvalgud ja retseptorvalgud. · Valgu molekulid paiknevad fosfolipiidide peal või vahel. · Peale nende sisaldab loomarakk ka kolesterooli. · http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medi alib/Image_Bank/CH03/FG03_05.jpg · (Membraan on poolläbilaskev, s.t see laseb aineid läbi valikuliselt.) · (Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaaanilised ja orgaanilised ained.) · Ülesanne: Membraani vahendusel toimub aine energia- ja infovahetus raku ja väkiskeskonna vahel.
18. Kirjelda aminohappe ehitust. Vastus: Kõikide aminohapete keskseks aatomiks on süsinikaatom, millega on seotud vesinikaatom, aminorühm, karboksüülrühm ja kõrvalahel. 19. Peptiidside on ... Vastus: ... Kahe aminohappe ühinemisel tekkinud side. 20. Nimeta valgulise ehitusega struktuure loodusest. Vastus: *A)Kattevalgud(juuksed, küüned, suled) *B) Organismivälised valgud(ämblikuvõrk, siidikookon) 21. Mis on retseptorvalgud ja mida nad teevad? Vastus: Retseptorvalgud edastavad infot, välisärritajaga kokkupuutes muudab oma kuju, retseptorvalkude abil suhtlevad kõik rakud omavahel ja väliskeskkonnaga. 22. Mis kaitseb võõraste organismide vastu ja kuidas? Vastus: Veres-antigeen e signaalmolekul(Antigeeniga kokku puutudes seondub antikeha sellega ning takistab sissetungija elutegevust) , verehüübimisfaktorid(kaitsevad madala ja kõrge temperatuuri eest), nahavalgud(Kollageen annab nahale elastsuse ja kaitseb seeläbi
(passiivne transport) · ainete liikumine läbi rakumembraani transportvalkude vahendusel (aktiivne transport) Võrdlen aktiivset ja passiivset transporti. AKTIIVNE PASSIIVNE Vajatakse energiat Ei vaja energiat Osalevad erilised Transportvalgud transportvalgud puuduvad Rakumembraanil paiknevad retseptorvalgud annavad informatsiooni väliskeskkonnast raku sisemusse. Rakumembraani ehituses olevate valkude tähtsus: 1. passiivne transport 2. transportvalgud 3. retseptorvalgud 4. membraani koostises on membraanimolekulid RAKUORGANELLID TSÜTOPLASMA Tsütoplasma võrgustik koosneb: arvukatest kanalikestest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained
• Fagotsütoos. Raku sisse satuvad tahked ained (amööb toitub fagotsütoosi teel). Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud juhivad läbi membraani vaid kindlaid ühendeid. Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid boikeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik - rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma
pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südamiku moodustab pärilikkuseaine, nukleiinhape, DNA või RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on ka kapsiidide peal lipiididest ja valkudest koosnev ümbris. 5 KUIDAS TUNNEB VIIRUS ÄRA PEREMEESRAKU? Viiruse pinnal on retseptorvalgud, mis tunnevad peremeesraku ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom. 7 NIMETA VIIRUSE 2 ELUTSÜKLIT. KIRJELDA LÜHIDALT. Lüütiline tsükkel viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, peremeesrakk hävib, rakus pannakse kokku uued viirusosakesed. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi hulka. 8 VAKTSINEERIMINE: MIS ON, NÄITED HAIGUSTEST, MILLE
Pärilikkus GENEETIKA-teadusharu,mis uurib org. pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. GENOOM- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal (inimese genoom koosneb 24kromooomist) GENOTÜÜP-ühele isendile omane geenide ja selle erivormide kogum (nt.minu ainult) FENOTÜÜP- isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Molekulaargeneetika VALGUD- ENSÜÜMID- bikatalüsaatorid, TRANSPORTVALGUD-(membraanis, hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin), ANTIKEHAD-(antigeenide v võõrmolekulide vastu), LIIKUMISVALGUD- (lihastel), EHITUSLIKUD VALGUD-(karvad..), (ENERGIA TOOTMISEKS) Molekulaargeneetika põhiprotsessid REPLIKATSIOON-DNA SÜNTEES(DNA matriitsi järgi) TRANSKRIPTSIOON-RNA SÜNTEES (DNA matriitsi järgi) TRANSLATSIOON-VALGUSÜNTEES (mRNA matriitsi järgi) GEEN- DNA lõik, mis määrab ühe RNA(promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) mRNA seost...
KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TRANSPORTI; TRANSPORTVALGUD OSALEVAD AINETE AKTIIVSES TRANSPORDIS; RETSEPTORVALGUD OSALEVAD RAKU INFOVAHETUSES VÄLISKESKKONNAGA, SEOVAD RAKKU ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST ERINEVAID MOLEKULE, VALLANDAVAD RAKUSISESEID BIOKEEMILISI REAKTSIOONE. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK: EHITUS KAREDA- JA SILEDAPINNALINE; KAREDAL PINNAL PAIKNEVAD RIBOSOOMID, SILEDAL PINNAL ENSÜÜMID; TALITLUS RIBOSOOMID VÕTAVAD OSA LIPIIDIDE JA SAHHARIIDIDE
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast ...
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes, pärisnahas; dentiin hambaluu 3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1. monosahhariid 2. lämmastikalus 3. fosforhappejääk DNA nukleotiidiehitus 1. monosahhariid desoksürbioos 2. lämmastikalus Adeniin, Tümiin, Guaniin, Tsütosiin C 3. Fosfaatrühm P DNA molekuli ehitus ja struktuur 1. primaarstruktuur nukeotiidide jrk. DNA molekulis 2. sekundaarstruktuur
* tagab taimeraku turgori ehk taimeraku siserõhu Rakumembraan tagab ainevahetuse, kaitseb teda ja tagab taimeraku turgori. Turgor tagatakse osmoosi teel. Osmoos ainete liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema konst. Suunas. Loomarakkude membraani peal on õhuke süsivesikute kiht, mida kutsutakse Glükokalüksiks, mille ülesandeks ainevahetuse reguleerimine. Raku membraan: * 2 kihti * valgulised kanalid * retseptorvalgud * kolesterool (mitte taimerakkudes) 2 fosfolipiidide kihti. Membraanis on valgulised kanalid, retseptorvalgud (ei läbi membraani) ja kolesterool (ainult loomsetes rakkudes). Membraani ülesanded: * eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast * kaitseb kahjulike mõjude eest * toimub aine- ja energiavahetus läbi rakumembraani * toimub infovahetus Rakud on omavahel liitunud kudedeks desmosoomide ehk plasmodesmide abil.
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida. · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Seal on ka mõned retseptorvalgud (infovahetus väliskeskkonnaga). · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Passiivselt saab transportida väikeseid molekule nt vesi, gaasid, etanool. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. · Amööb toitub fagotsütoosi teel. · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku.
Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalalt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Peale transportvalkude on membraanis ka retseptorvalgud, mis osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakuorganellid -Tsütoplasmavõrgustik e. ER Raku tsütoplasmat läbib sileda ja karedapinnaline ER. Siledapinnaline ER- membraanil paiknevad ensüümid, miks võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsiternikeste süsteemi erinevatesse raku osadesse. Karedapinnaline ER- kanalitel paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valke. -Ribosoomid
omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel.)) ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks (difusioon, osmoos (lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas, lakkab teatud osmootse rõhu saabudes), valkude kanalikesed; vesi, gaasid, etanool) seda vaja ei ole. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased välismembraaniga. Päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga (peamiseks koostisaineks on vesi, seal on lahustunud paljud anorgaanilised (katioonide ja ainoonidena, osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides, tagavad stabiilse pH) ja orgaanilised (madalamolekulaarsed (aminohapped, sahhariidid, nukleotiidid, biopolümeerid)) ained, ainevahetuse vaheproduktid,
Reaktsioonide kiirust reguleerivaid valke nim. ensüümideks. 2. EHITUSLIK kuuluvad kõikide rahuorganellide koostisesse. Näiteks karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. 3. TRANSPORT rakumembraani koostisesse kuuluvad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 4. RETSEPTOR mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda. 5. REGULATOORNE hormoonid, veresuhkru sisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub kõhunäärmes. 6. KAITSE võõraste orgaaniliste ühendite kehasse sattumisel moodustuvad veres antikehad 7. LIIKUMINE lihasvalgud, mis muudavad oma suurust ja kuju ning lasevad inimesel lihaste abil liikuda 8. ENERGEETILINE valkudel on täielikul lagunemisel vabanev energia aga end valkudel
RAKK Tsütoloogia teadus, mis tegeleb raku ehituse ja talitusega Raku tüübid: Prokariootsed e. eeltuumsed (bakterid) Tuum ei ole membraaniga ümbritsetud. Eukariootsed e. päristuumsed (taime-, looma-, seenerakk) tuum on ümbritsetud membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab ...
Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja temperatuuri näitel: Inimene näeb valgust lainepikkusega 380-760nm seda nimetatakse nähtava valguse vahemikuks. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ning pikalainelisem infravalgus. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlasel on vaid retseptorvalgud, mis eristavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom lainepikkus ja intensiivsus. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on arenenud eriti suured silmad, seevastu
pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks: Karedapinnaline on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal. Eralduvad lüsosoomid. Siledapinnaline paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja süsivesikute sünteesist.
· ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides
valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Suures koguses on kahjulik, põhjustab DNA mutatsioone (nahavähk), denatureerib valke. Suures koguses hävitab ka mikroorganisme, kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas nad on aktiivsed öösel või päeval. Tolerantsuskõver- iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist 2. Populatsiooni mõiste. Populatsiooni tihedus, kasvukiirus. Kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. Populatsioonilained. VASTUS: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum
· Fagotsütoos rakk läheb suure molekuli ümber ja imeb endasse (liiga suur, et lasta niisama läbi rakumembraani). Niimoodi toitub nt amööb. · Inimese veres esinevad õgirakud e makrofaagid muudavad fagotsütoosi teel kahjutuks bakterid ja viirused kaitsefunktsioon. · Fagotsütoosile sarnane on pinotsütoos, mille käigus omastab rakk vedelikes lahustunud aineid. · Fagotsütoosi ja pinotsütoosi tagajärjel rakumembraani pindala kahaneb. · Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. · Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel erinevaid rakusiseseid reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. · Glükoproteiid liitvalk: valk + sahhariid. · Glükolipiid liitlipiid: lipiid + sahhariid. 3.5. Rakuorganellid · Tsütoplasmavõrgustik:
molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON Vereensüümides esinev liitvalk hemoglobin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse- selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON. Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. ( nt. keele limaskesta retseptorvalgud aitvad meil toidu maitset tunda) REGULATOORSET FUNKTSIOONI täidavad mitmed VALGULISED HORMOONID. Nt. vere suhrkusisaldust reguleeriv insuliin(mood. in. kõhunäärmes) Valkude KAITSEFUNKTSIOONID avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste orgaaniliste üh. vastu.) AIDS- omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab virus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke.
a) võivad seonduda plasmamembraanis olevatele retseptoritele, siseneda rakku, seonduda tsütoplasmas olevatele retseptoritele, modifitseerida need ja liikuda rakutuuma ning seonduda retseptoritele. b) seonduvad plasmamembraanis olevatele retseptoritele. 8. Mitut rakkudes toimivat signaaliülekande rada teate? Nimetage, millised need on. 9. Iseloomustage hormoonide retseptoreid järgmistest aspektidest: a) lokalisatsioon b) keemiline koostis ja struktuur c) toimimise põhimõtted · Retseptorvalgud membraanis - 7 transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne sait seondumaks G-valguga · Retseptorensüümid 1-transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne katalüütiline domeen · Oligomeersed ioonkanalid · Tuumaretseptorid 10. Joonistage cAMP molekuli põhimõtteline struktuur ja näidake, mille poolest cAMP ja AMP struktuurid erinevad
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist j...
Rakumembraan · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis · Lisaks tsansportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke · Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Raku sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele Rakuorganellid · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku(sileda- ja karedapinnaline) · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine · Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega
liigub memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritudained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekuld. 20.) Pinotsütoosi mõiste Pinotsütoos ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism Rakumembraani ehituses esinevad mõned retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (näiteks hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 22.) Loetle rakuorganellid (5) Tsütoplasmavõrgustik, ribosoom, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid 23.) Tsütoplasmavõrgustiku ülesanne ja jaotus
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, t...
Näiteks: kolesterool, sugu- ja neerupealiste hormoonid, vitamiin D Lipiidide ülesanded: Orgaanilised ained Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda 4) Retseptorfunktsioon – retseptorvalgud edastavad väliskeskkonna rohken energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude rakku lagundamisel 5) Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid – insuliin 6) Kaitsefunktsioon – antikehad koosnevad valkudest. Seostuvad
Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja v...
potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine. Antikehad hävitavad antigeene. 7) 7) Hemoglobiin transpordib hapnikku kudedesse, on veres. Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk. 8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Rakkude jagunemisel aitavad kromosoome liigutada valguniidid. 9) Retseptorvalgud vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Asuvad rakumembraanis. 10) Kui kehast saavad otsa süsivesikud, hakkab keha valkudest energiat tootma. Nendest saab energiat sama palju, kui süsivesikutest. 11) Metaboolne vesi vabaneb ainevahetuse käigus rasvade lõhustamisel, tekivad vesi ja süsihappegaas. Nt kaamel suudab olla pikka aega ilma joomata, sest küürudes sisalduvate rasvade metabolismi tagajärjel eraldub vesi. 12) Vitamiinid avastas N. Lunin
2) alla energeetiliseks varuaineks 3 ) biokataltitisi teostamine 4) membraantranspordi tagamine c) steroidid on: 1) vees mittelahustuvad lipiidid 2) organismis moodustuvad antikehad 3) retseptorvalgud 4) monosahhariidid 3. Leia omavahel sobivad paarid ja lihenda numbrtd fiihtedega: 1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensiiiimid d) valgu kompleks nukleiinhappega
3. Signaaliülekande retseptorid. Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraanis paiknevatele retseptoritele, siseneda rakku, seonududa tsütoplasmas lokaliseeruvatele retseptoritele, liikuda rakutuuma ja seonduda seal. Retseptorite põhitüübid: retseptorvalgud (adrenaliini retseptor) ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait; intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks. Retseptorensüümid (insuliini retseptor) ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait; intratsellulaarne katalüütiline domeen. Oligomeersed ioonkanalid, tuumaretseptorid. 4. Peamised signaaliülekande rajad (1) 7-TMS retseptorilt GTP-siduvate valkude (G valgud) vahendusel toimiv rada. cAMP sekundaarse ülekandjana.
seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis? Ensümaatiline funktsioon, ehituslik funktsioon ( Küüned,karvad,soomused ) (Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad, antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon, rakumembraanis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. ( Inimesel aitavad keelel olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset ) Energeetiline ülesanne ( valkude täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. . HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes (lümfotsüütides) antikehade teke. Organismi
(antikeha-kaitsevalk, antigeen-tekitab) -spetsiifilised HIV mõju AIDS –omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. põhjustab viirus HIV, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfotspptides( antikehade teke 3.ehituslik funktsioon -suled, kppned, kabjad, juuksed 4. transportfunktsioon -hapniku kandumine kopsudest kõikidesse kudedesse, hemoglobiini abil membraanis on transportvalgud, mis juhivad kidnlat tüüpi molekule rakku kui ka sealt välja 5. retseptorfunktsioon -keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda -amööb liigub tänu retseptorvalkudele toiduosakeste suunas 6. regulatoorsed ülesanded -insuliin (hormoon)reguleerib veresuhkurt 7. liikumisfunktsioon -KÕIK liikumised toimuvad läbi valkude.nt lihased 8. energeetiline funktsioon -vabanevat energiat kasutame organismi teistes elutegevusprotsessides -pole ühtki valku, et saada energiat -valkudest saab energiat alles suure nälgimise tagajärjel
Sekundaarstruktuur - ahel keerdub heeliksisse või volditakse 3. Tertsiaalstruktuur - heeliks keerdub gloobuliks või volditud ahelast moodustub fibrill 4. Kvaternaarstruktuur - mitu gloobulit või fibrilli koos Valgu ülesanded: 1. võimaldada/kiirendada reaktsioone 2. kuuluvad paljude rakuosade koostisesse - hea ehitusmaterjal (nt küünised, suled jne) 3. aitavad ainetel liikuda - transportvalgud 4. vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel - retseptorvalgud 5. reguleerivad organismi 6. kaitsevad võõraste orgaaniliste ühendite vastu 7. oma struktuuri muutmisega muutuvad ka molekuli mõõtmed - muundavad keemilise energia mehhaaniliseks - liikumine 8. neid kasutatakse energia saamiseks 9. on varuaineks toiduks arenevatele organismidele 7. Valgu de- ja renaturatsioon. 1. denaturatsioon: valgu kõrgemat järku struktuuri lagunemine välise teguri, nt
seedetrakti kaudu. 18. Millised on valkude ülesanded organismis? Ensümaatiline funktsioon, ehituslik funktsioon ( Küüned,karvad,soomused ) (Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad, antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon, rakumembraanis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. ( Inimesel aitavad keelel olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset ) Energeetiline ülesanne ( valkude täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. . HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes (lümfotsüütides) antikehade teke. Organismi vastupanuvõime langeb teiste haigustekitajate suhtes ja inimene haigestub järjest
määravaid geene. · Kromosoomivalgud- histoonid Rakumembraan · Membraan eraldab rakus sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb, ühendab rakke omavahel. · Koosneb fosfolipiididest, valkudest. · Ainete transport. Aktiivne ( kulub energia) , passiivne · Passiivne- osmoos , difusioon · Transportvalgud · Fagotsütoosivõimelised- viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. · Retseptorvalgud infovahetus Rakuorganellid · Tsütoplasmavõrgustik- mööda kanaleid ainete rakusisene liikumine. Sile- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik( ribosoomid ). Sile- membraanil ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariitide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanaleid ja tsiterne eri osadesse. · Ribosoom- 2-osaline ( mõlemad koosnevad rRNA-st ja valkudest). Rakus tuhaneid. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
või difusiooni teel, näiteks vesi, CO2, hapnik, etanool. 4. Aktiivne transport: toimub transportvalkude abil, selleks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest ühenditest (nt ATP). 5. Fagotsütoos ja pinotsütoos aineosake, sopistunud membraani, jõuavad tsütoplasmasse, kus see ensüümide toel lagundatakse. Nt amööbi toitumine, inimeste õgirakud (haigustekitajate hävitamiseks). Infovahetus Lisaks transportvalkudele on membraani ehituses ka retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seeläbi rakusisesed keemilised reaktsioonid. Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus. Tsütoplasmavõrgustik (ühekordse membraaniga) ... on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv kanalite ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku sellel paiknevad ensüümid, mis sünteesivad
transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes kindlaid ühendeid. Osa loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid,mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Lisaks transportvalkudele on ka retseptorvalke. Need osalevad raku infivahetuses väliskeskonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavlt väliskeskonna muutustele. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Ka on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse sileda- ja
mõnede ensüümide aktiveerimiseks. 8. Mida liitvalk hemoglobiin teeb? Kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. 9. Räägi rakkude funktsioonidest: · Ehituslik ainult valgulise ehitusega nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad · Transport · Retseptor rakumembraanis esineb valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (keele limaskesta retseptorvalgud nt aitavad maitset tunda) · Regulatoorne hormoonid reguleerivad nt insuliin vere suhkrusisaldust · Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad · Liikumis nt lihasvalgud, nt algloomade liikumine ka · Energeetiline 10. Kuidas kaitseb organism valgu molekule väliste ja siseste mõjutuste eest? Molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: aminohappejääke ühendav
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
struktuuri keerukuses Prokarüoodid e. eeltuumsed ührakulised või koloniaalsed organismid rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid e. päristuumsed hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos
Sellest saavad alguse igasugused sünnimärgid, millest hiljem võib areneda välja nahavähk. Samuti võib tekkida päikesepõletus, see on märgiks, et liiga palju UV-kiirgust saanud. 14. Mis on ensüüm? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Keerdunud valgumolekulid, tänu millele reaktsioonid toimuvad miljardeid kordi kiiremini kui muidu. 15. Mis on retseptorvalgu ülesanne? Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. 16. Selgitage transportvalgu tööd rakumembraanis tRNA kogub kokku saadava informatsiooni, mõtestab selle lahti, sünteesib valku. 17. Kes loomadest vajavad vaha? (3 näidet) Mesilased, linnud (kaitsekiht), kalad (kaitsekiht) 18. Nimeta 4 polüsahhariidi koos nende tähtsusega Glükoos viinamarjasuhkur, energiaallikas. Varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükoneegi kujul.
läbi läheb nt. gaasi molekul (O2,CO2). Läbi valgukanalite toimub transport kas kandjaga (transportvalk) või ilma. Osmoos lahusti (nt. Vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga alalt madala kontsentratsiooniga alale. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Seovad rakku ümbritsevast ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule(nt. hormoone) ja vallandavad mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. Ülesandeks on aine -ja infovahetus ja raku tervikuks sidumine Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem Jaguneb: siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
a.ii. Sperm 1*23 kromos Ehitus. 1. Fosfolipiidid 2 kihti 2. Valgud 3. Kolesterool 4. Oligosahhariid Ülesanne 1. Ainete valguline tp. Rakku välja a. Passiivne a.i. Nt. Difusioon O2, CO2 a.ii. Osmoos H2O a.iii. Tp. Kanali kaudu - glc b. Aktiivne vajab energiat b.i. Nt. Tp, valgud... vitamiinid 2. Endotsütoos a. Nt, õgirakud 3. Retseptorvalgud vahend infot raku ja kk vahel 4. Seob rakud kudedeks 5.
ei näe. 2. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kakas kihti. Valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel. 3. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. 4. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transporids. Need juhivad läbi membraani üksnes kindlaid ühendeid. Lisaks leidub retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 5. Passiivse transpordi puhul ei ole energiat vaja. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. 6. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. 7. Inimese veres leiduvad õgirakud on fagotsütoosivõimelised. Need muudavad fagotsütoosi käigus kahjutuks organismi sattunud bakterid ja viirused
· Karüoplasma- tuumasisene plasma · Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine · Rakumembraan- koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist, oligosahhariididest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel · Aktiivne ainete transport- rakk kulutab transpordile energiat. Passiivse transpordi puhul ei kuluta. Membraanis transportvalgud, retseptorvalgud. · Fagotsütoos- kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraanige ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Amööb. · Pinotsütoos- rakk omastab vedelikes lahustunud aineid · Tsütoplasmavõrgustik- kanalikeste ja tsisternikeste süsteem (mööda kanalikesi ainete rakusisene liikumine). Karedal tsütoplasmavõrgustikul ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
