eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3. ETAPP - HINGAMISAHELAREAKTSIOONID (sisemine membraan) vabanevad NADH2 mol H aatomitest eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi sünteesitakse 36 ATP molekuli RAKUHINGAMISE SUMMAARNE VÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Kokku võib tekkida glükoosi molekuli lagundamisel 38 ATP'd 2 anaeroobne + 36 aeroobne FOTOSÜNTEES Valguse energia muudetakse keemiliseks energiaks Assimilatsiooni protsess (sünteesiprotsess) 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Liigid: Pruunvetikas, rohevetikas, kollane võsaülane, harilik kuusk jne LÄHTEAINED: SAADUSED: süsihappegaas glükoos vesi hapnik valguse energia FOTOSÜNTEESI 2 ETAPPI: 1) VALGUSSTAADIUM - Reaktsioonide toimumiseks vaja valgusenergiat 2) PIMEDUSSTAADIUM - ei vaja valgust, reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui ka valguses
4550 a.) inimese genoomi suurus on hinnanguliselt 3000 Mbp Ontogenees organismi individuaalne areng Partenogenees neitsisiginemine Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemnerakkude areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütogenees tsütoplasma jagunemine Fotosüntees autotroofide orgaanilise aine sünteesiprotsess Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Mitoosi tulemusena saadakse enamasti DNA sisalduselt identsed rakud Inimese looteareng toimub emakas Meioos tagab pärilikkustegurite ümberrühmituse Krossingover ehk kromosoomide ristsiire toimub 1.profaasis Kromosoomi primaarsoonis on tsenromeer Suguline dimorfism tähendab
rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine 14) Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid: õige/vale Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. 15) Anabolism on ainevahetusprotsessis üks osa, sünteesiprotsess. 16) Magusaim süsivesik on glükoos: õige/vale 17) Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? Lipiidid (triglütseriidid) on seejuures inimorganismi energia põhivaru. 18) Hüpotooniline lahus: vereplasmast madalama osmootse rõhuga lahus. 19) Hüpertooniline lahus: vereplasmast kõrgema osmootse rõhuga lahus. 20) Elektrolüütide funktsioonid organismis: Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike
Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. · 1 g valkude oksüdatsioonile vabaneb 17,6 kJ energiat. ATP ehk adenosiintrifosfaat Universaalne enegia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus. ADP + P--> ATP + 30 kJ/mol energiat. Jaguneb: Dissimilatsioon- lagundamisprotsess, kaasneb energia vabanemine. Assimilatsioon- sünteesiprotsess, vajalik täiendav energia. Põhiline energiakandja ATP. Ehituselt nukleotiid. ATP->ADP->AMP energiarikkad sidemed. Ühe sideme moodustamiseks seotakse 30kJ energiat molekuli kohta. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Universaalne energiarikas makroergiline ühend. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi käärimise, hingamise ja fotosünteesikäigus. Glükoosi lagundamine mitkondrites
METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi)
kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade punamullad · Toiteelementide sisaldus mullas on väike. · Mullad on erosiooniohtlikud. · Puude maharaiumisega viiakse suur kogus toiteelemente ära, muld vaesub. Humifitseerumine taimsete ja loomsete jäänuste biokeemiline ja mikrobioloogiline muundumine, lähteainetest keerukama ehituse ja koostisega humiinainete ja huumushapete teke ning huumuse moodustumine. H.on mullateket iseloomustav akumulatiivne sünteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate molekulide moodustumisega, jätkub nende hapendumise, liitumise ja tihkestumisega ning lõpeb beseenringiga ühendite liitumisega lämmastikuliste sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad muunduvate jäänuste hulgast ja koostisest, mulla mineraalosa keemilisest koostisest ja lõimisest ning vee-, õhu, soojus- ja hapendus-taandustingimustest. Kõige kiiremini humifitseeruvad tselluloosi-, ligniini- ja
See protsess jätkub, järgmistes faasides kasutades kütuseks neooni, hapnikku ja räni. Tähe elu lõpu lähedal toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine. Igas kihis toimub erinev protsess erineva elemendiga, välimises vesinikuga; järgmine kiht heeliumiga jne. Viimane faas toimub, kui massiivne täht hakkab tootma rauda. Kuna raua aatomid on ühed kõige tihedamalt ühendatud aatomid üldse, siis nende sünteesiprotsess ei tekitaks energiat – protsess hoopis neelaks energiat ning seetõttu tuumasüntees peatub. Suhteliselt vanades, väga massiivsetes tähtedes, koguneb tähe keskmes suur inertse raua tuum. Nendes tähtedes leiavad raskemad elemendid oma tee pinnani, moodustades objektid mida tuntakse kui Wolf-Rayet tähti 6 (ülimalt massiivsed tähed, mis kaotavad pidevalt kiiresti massi ja on ekstreemselt kuumad), millel
(BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 g kehavalke. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis
Heterotroofid: organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooni: loomad, seened, bakterid, algloomad Miksotroofid: valguses autotroofne, pimeduses heterotroofne; roheline silmviburlane METABOLISM organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsioon ehk lagundamisprotsess. Energia vabaneb Assimilatsioon ehk sünteesiprotsess. Energia neeldub FOTOSÜNTEESi valgusstaadiumi (makroergiliste ühendite süntees) reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides valgusenergia mõjul. Toimub makroergiliste ühendite süntees. Valgusenergia on muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Fotosünteesi pimedusstaadiumi (orgaaniliste ainete süntees) reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas tsükliliselt Calvini tsükkel. Energiaallikaks on 18 ATP molekuli
1) Taastatakse diploidsus (esialgne ploidsus) 2) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus kolmandal alatasandil 3) Paljudel organismidel määratakse sugu 4) Aktiveeritakse munarakk edasisteks jagunemisteks 5) Viljastumise tagajärjel tekib sügoot e. viljastatud munarakk Sügoodiga toimuvad muutused e. lõigustumine: Lõigustumine on eriline väga kiire rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel rakkude arv suureneb ja mõõtmed vähenevad. Lõigustumisel rakkudel puudub kasv, ainuke sünteesiprotsess on DNA kahekordistumine. Jaguneb: 1) Sünkroonne a) kõik rakud jagunevad samaaegselt b) rakkude vahelised kontaktid pole veel välja kujunenud ja ei toimi 2) Asünkroonne a) rakkude jagunemine ajas eristub b) on väljakujunenud tõeline hulkraksus (naaberrakud mõjutavad üksteist) Vähese rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult (pärisimetajad), suure rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt- lõigustumata jääb rebumass. Lõigustumise bioloogiline tähtsus:
Aine- ja energiavahetus Ainevahetus. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest. Öösel taimed ei fotosünteesi, öösel ei ole valgust. Taimed hingavad ka, kasutavad enda toodetud hapnikku. Fotosünteesi üldvalem: 6CO2+6H2O C6H12O6+6 O2 Sünteesiprotsess, mis vajab energiat. Jagatakse kaheks: valgus (võetakse valgusenergia ja vesi, veest tekib hapnik, energia neeldub ATP) - ja pimedusstaadium (ATP kantakse üle, vesinik ka NADPH2, siseneb CO2) pimedusstaadiumis väljub glükoos. Tähtsus- hapniku tootmine, CO2 sidumine, esmase orgaanilise aine tootmine. Toimub kolorüfüllis. Hingamine (rakuhingamine) - energia tootmiseks vajalik protsess. Saab jagada kolmeks etapiks: glükolüüs (toimub tsütoplasmavõrgustikus
annaabi.ee 
