1. Kirjeldage pulkbakteri pooldumist. Pulkbakteri, näiteks soolekepikese rakk kasvab pikkuses ligikaudu kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks ühesuguseks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist, ligikaudu võrse arvu plasmiidi koopiaid ja piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 2. Mida iseloomustab bakteri generatsiooniaeg? Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. 3. Milliseid bakteritel esinevaid paljunemismooduseid oskad nimetada? Pooldumine,
Kordamine III arvestus 1. Mõisted: bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks
- Trix niit - Thio väävel Bakterite viburid ja liikumine - bakterite suunamuutmine käib sik-sakiliselt - foto valgus - piilide roll bakterite kleepimine pinnale Mikroorganismide kasv, paljunemine ja arengutsüklid - kõige tüüpilisem bakteri paljunemisviis on pooldumine - pärmid on eukarüoodid nagu ka hallitusseened - bdellos kaan - vibrio koma - bakteriovorus bakterisööja - generatsiooniaeg kirjeldab bakterite jagunemise kiirust. See on aeg mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis ehk aeg mille jooksul ühest rakust saab kaks rakku. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid jagunevad. - Mis piirab bakterite paljunemist looduses? (võib küsida) o 1.Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine o 2.Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur o 3
Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. GENERATSIOONIAEG- Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. 13
Kordamisküsimused KT-ks "Viirused ja bakterid" 1. Mõisted: prioon, antikeha, viroloogia, vaktsiin, virioon, generatsiooniaeg, viirushaigus, virusoid, bakteriofaag, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, GMO, kloonimine. 2. Viiruste paljunemine, osata pildi järgi määrata protsessi..... LTILINE ELUTSKKEL LSOGEENNE ELUTSKKEL 1. Bakteriofaagi 1. Bakteriofaagi kinnitumine kinnitumine 5. Viirusosakesed 2
5. Millest sõltub lag-faasi pikkus? Sõltub inokuleeritavate rakkude kasvufaasist ja hulgast, vana ja uue söötme keemilisest koostise erinevusest. 6. Mis põhjustab log-faasi lõppemise? Toitainete kontsentratsioon on vähenenud ja mürgiseid jääkprodukte on kuhjunud. 7. Mida mõistetakse balansseeritud kasvu all? Rakkude arvukus suureneb propotsionaalselt biomassi juurdekasvuga. Log-faasis on ainult balansseeritud kasv. 8. Defineeri generatsiooniaeg ja millest ta sõltub? Aeg, mis kulub populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks. Sõltub geneetilisest potensiaalist ja kasvutingimustest. 9. Kuidas on võimalik leida mikroobipopulatsiooni generatsiooniaega? Graafikult – kaudne. x- telje peal populatsiooni inokuleerimise ajad ja y- teljel biomassi või arvukuste logaritmilised väärtused. Nt OD-lt 0.2 – 0.4 kasvas kultuur ja siis oli ajavahemik 10min ja 30min. Järelikult generatsiooniaeg on 20 min. Otsene – valemiga
tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit) Õp. lk 73 Bakterite paljunemine · Pooldumine Generatsiooniaeg · ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks · mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid paljunevad Koloonia · bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel (laboris) ühe raku järglaskonnana · Ühes koloonias 10 astmel 9 rakku Bakterite tähtsus looduses Bakterite toitumine · Kasutavad süsiniku allikana CO2 · Autotroof 1
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat
Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1. Bakteri rakk suureneb 2. Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon 3. Toimub plasmiidide arvu suurenemine 4. Rakukest ja membraan sopistuvad 5. Moodustub rakuvahele sein 6. Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Generatsiooniaeg Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsiooni rakkude arvu kahekordistumiseks. Generatsiooniaeg on in vivo ( elus) ja in vitro (katseklaasis) täiesti erinevad. Soodsates tingimustest 20--30 minutit Põlvkonna vahetus. Plasmiidide abil on võimalik geneetilist infot üle kanda samas põlvkonnas. Bakterite ainevahetus Bakterite toitumine toituvad osmaotselt, läbi rakupinna imenduvad lahustunud toitained. Toitumisviis Heterotroofsed bakterid
membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. 9. Heterotroof Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine osüdatsioonil. 10. Autotroof Organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse, kas
13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu 17.Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid 19. 21. Plasmiid on rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. 22. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega 23. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. 24. Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine. 25. transformatsiooni all raku geneetilist muutumist, mis johtub vaba, valkude poolt sidumata eksogeense DNA sattumisest väliskeskkonnast läbi
Kemotroofid: Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia,CO2)- heterotroofsed, patogeensed. Kemolitotroofid- autotroofsed, en.allikana anorg.ühendid. nt mügarbakterid.Hapniku tarbimine: Aeroobid-kasut.hapnikku, elavad õhus, veepinnal, organism.pinnal. mulla pindmises kihis. Anaeroobid- ei kasuta hapnikku, sügaval veepõhjas, mullas, maa sees, organismide sees on. Paljunemine: pooldumine, kiirus sõltub tingimustest: temp. Niiskusest,PH tasemest veebakteritel. Toitainete hulk. Generatsiooniaeg(vt mõisteid). Liikumine: viburite abil, spiraalikujul. keerduvad, limaeritamise abil. Ebasoodsate tingim. Talum: spooride tekitamine- kaetud 2x kestaga, kaitseb kahj.mõjude eest mingi piirini. Nt kuivamist, kuumust(kuid mitte pikka aega), kemikaale, madalat t'. 9. bakterite tähtsus looduses Nad seovad õhulämmastikku, lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Teistele organismidele toiduks
Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid Generatsiooniaeg-: Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias
Bakterite kasv ja paljunemine Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu kahekordistumiseks. See on liigiti erinev ja sõltub oluliselt keskkonnatingimustest.
Bakteritoksiinid- bakteris olevad mürkained Tuumapiirkond- koht kus asub tuum Plasmiidid- seal asub bakteril DNA Gaasivakuool-bakterirakus asuvad mahutid, mis sisaldavad gaase. Need on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad vees pinnast põhja ja vastupidi liikuda. Spoor-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Generatsiooniaeg- ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid- bakterid kes vajavad hapniku Anaeroobsed bakterid-bakterid kes ei vaja hingamiseks hapniku Osmootselt toituma-ehk sööma kõike mida kätte saab 14. Baktereid kasutatakse: a. orgaanilise happe tootmine b. ensüümide tootmine c. aminohapete tootmine d. antibiootikumide tootmine e. toidupaksendaja tootmine f. vitamiinide tootmine 15
Fakultatiivsed anaeroobid - Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 20. Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Bakterite paljunemine, selle viisid o Pooldumine enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist
on vähe vett ja toitaineid. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Paljunemine Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest: keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete kontsentratsioonist, temperatuurist jne. SEENED: Hallitusseened ja pärmid Seened on heterotroofsed organismid, mis vajavad eluks vaid piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust. Valgust nad ei vaja. Peamiselt kasvavad mulla pindmistes kihtides.
2. Toimub varuainete süntees 3. Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine 4. Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad 5. Tütarrakkude eraldumine Pungumine e. Raku ebavõrdne paljunemine Paljunemise kiirus sõltub 1. Temperatuurist 2. Toitainete olemasolust/konsentratsioonist elukeskkonnas 3. Konkureerivate organismide olemasolust 4. Keskkonna pH-st 5. Hapniku olemasolust 6. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite ainevahetus ja toitumine
1 DNA molekul 2 ja enam DNA molekuli Tuuma asemel nukleoid Tuum Puuduvad membraanse ehitusega organellid 2x ja 1x membraaniga organellid 0.5- 20-40 mikromeetrit Arhed ürgbakterid, mis suudavad elada väga äärmuslikes keskkondades Kõik bakterid on ainuraksed. Erinevad kujud vihikus. JOONIS 18 Bakterid paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks, nim generatsiooniaeg(batkeride hulga 2x) Võib olla soodsatel tingimustel lühike ~20 minuti tagant jaguneb. Enamike bakteride puhul 1-3 tundi Baktereid kasutatakse: · Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) · Toiduainetetööstuses (naatriumgultamaat, paksendaja) · Keemiatööstuses (ensüümid nt pesupulbrites) · Põllumajanduses (silo valmistamine) · Heitvee puhastamine · Metalli kogumine Normaalne mikrofloora- organismiga koos elavad bakterid, inimesega koos elavad bakterid
Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pung eraldub emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Huvitavalt paljuneb Epulopiscium fischelsonii , kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu ,,sünnitajabakteriga". 96. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Kiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniajaks 15-20 minutit. Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest. Enamikul bakteritel on generatsiooniaeg ca 1 tund. 97. Mis on generatsiooniaeg? Aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele polulatsioonis. Mida lühem generatsiooniaeg, seda kiiremini rakud jagunevad. 98. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite elutsükkel elutsükli üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib
vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja millest see sõltub? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinobakterite elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? Termiline steriilimine. J. Lister ja fenooli kasutamine. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas?
Inimesel ja loomadel erütrotsüütides ja veresoonte endoteelirakkudes. · Neid leidub ka verd imevates putukates (puugid, täid, kirbud), kes võivad olla nii vahe- kui ka lõpp-peremeheks. Inimene on vaheperemees! · Putukatel võivad nad olla kahjutud parasiidid ja nad kannavad riketsiad üle inimesele. · Riketsiad tungivad rakku, indutseerides fagotsütoosi. · Nad vabanevad fagosoomist kohe ja poolduvad aktiivselt raku tsütoplasmas. Generatsiooniaeg on ca 8 t. · riketsiad kui energeetilised parasiidid · Premeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised. · Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte.
BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakteritel on tuumapiirkond ehk nukleoid, kus asub rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist), kus asub bakteri pärilik informatsioon. Bakterirakk on ümbritsetud
peaaegu puuduvad), aga bakter jääb ellu. Bakterid paljunevad pooldumisega ja paljunedes moodustavad koloonia, mis on silmaga nähtav. Bakteri kasvuks on vaja: sobiv kasvutemperatuur, niiskus, toitained, jääkainete vähesus, keskkonna happelisus, hapnik (kas jah või ei). Pooldumine: 1) bakterrakk suureneb 2) Dna kahekordistub 3) rakukest ja membraan sopistuvad 4) moodustub rakuvahesein 5) bakterrakk jaguneb 2ks. Generatsiooniaeg ajavahemik, mis kulub bakterite rakkude arvu kahekordistumiseks (erineb elus ja katseklaasis-kiirem) Baktereid kasutatakse 1) meditsiinis: antibiootikumid, vitamiinid, hormoonid 2) pesuvahendites 3) toiduainetes juust, jogurt, keefir, hapukapsas; lõhna-ja maitsetugevdajad 4) põllumajanduses bakterväetised, seenhaiguste tõrjeks, komposti ja silo valmistamisel 5) biopuhastites.
võtavad keskkonnast vastu võõrast DNAd. Statsionaarses faasis suureneb ka mutatsioonide hulk populatsioonis. Osa neist osutub kasulikuks, võimaldades muteerunud mikroobidel näiteks kasutusele võtta uusi toitaineid. Looduses on bakterid enamasti statsionaarses faasis, so pidevas "näljas" ja stressis. Sellised rakud säilitavad pikka aega eluvõime ja aktiivne kasv taastub, kui toitainete varud taastuvad. Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistamiseks populatsioonis. e. Rakkude arvu või biomassi kahekordistumisele. Generatsiooniaja leidmiseks arvutame, mitu pooldumist toimus kindla aja (t) jooksul: g = t/n (n = t/g). Generatsiooniaja arvutamine. Generatsiooniaja pikkus: Kiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniaeg 15-20 min. Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest, näiteks temperatuurist.
Niitjad bakterid saavad paljuneda nii niiditükikestega kui ka niidist eralduvate liikumisvõimeliste paljunemisrakkudega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 minuti järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende 4 generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest, näiteks keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete konsentratsioonist, temperatuurist. Looduses on bakterite generatsiooniajad pikemad 24 tundi ja isegi kauem. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Baktereid leidub rohkesti nii mullas, vees kui õhus. Mullas paljunevad peaaegu kõik bakterid
Niitjad tsüanobakterid ja Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon paljunevad liikumisvõimeliste paljunemisrakkude- goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Omapäraselt paljuneb üks suuremaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Kui kiiresti bakterid paljunevad? Generatsiooniaeg erinev. Enamustel 1h. Millest sõltub paljunemiskiirus? Mikroobi liigist ja keskkonnatingimustest (temp.) E. coli gen aeg on 5,5 kraadi juures 5 ööpäeva, 37 kraadi juures 20 min Mis on generatsiooniaeg? Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis. Mida lühem g, seda kiiremini rakud jagunevad. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite arengutsükkel.
............................ .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c).....................................................
................................ ................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B generatsiooniaeg? 4 punkti Bakteri A generatsiooniaeg on ................. Bakteri B generatsiooniaeg on ................. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus? a)........................................................................... b)............................................................................ c)............................................................................ 18 3.19. Uuritakse temperatuuri mõju pärmseente elutegevusele. 6 punkti 1
· Mycobacterium leprae kandub inimeselt inimesele üle hingamisteede kaudu piisknakkusena ja nahavigastuste kaudu. · Bakterirakud kasvavad makrofaagides ja närvirakkudes (rakusisesed parasiidid!). · Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. · M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniarg ca 12 päeva, vist kõige pikem generatsiooniaeg bakteritel) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). · Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. · Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. · Genoom on sekveneeritud. See on umbes 2000 geeni võrra väiksem kui M. tuberculosis'el ja paljud biokeemilised rajad on tal puudulikud. Genoomis leiti üle
Looduses on bakteritel generatsiooniajad sageli pikad, kuni 24 tundi. Eri mikroobide generatsiooniajad on erinevad. Tuberkuloositekitaja ja süüfilistekitaja paljunevad teiste bakteritega võrreldes väga aeglaselt! Pooldumist looduses piiravad keskkonnatingimused. 46. Generatsiooniaja definitsioon ja millest sõltub Bakterite arv populatsioonis suureneb pooldumisel geomeetrilises progressioonis: 2o 21 22 23 24....2n 1 2 4 8 16 n on generatsioonide e. pooldumiste arv. Log-faasi ajal on generatsiooniaeg konstantne ja selle faasi ajal tuleb seda määrata. Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest. Sõltub bakterite arvust mingis ajaühikus, bakterite arvust selle ajavahemiku lõpus ja pooldumiste arvust. Generatsioonide arv : n = log Nt-log No/ log 2 Gen. Aeg : g= t x log2/logNt-logNo Lisaks generatsiooniajale kasutatakse ka kasvukiiruse () mõistet. See näitab, kui suur on biomassi (rakkude arvu)
hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Koniidid: puudub korteks ja spoorikattted, aga vastupidav kuumusele, kuivusele ja keemiale. Akineedid: taluvad kuivust ja külma kuid mitte kuuma. Tsüstid: tsüstiks muutub kogu rakk. Pole termoresistentsed. Müksospoorid: müksobakterite tsüstid Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Enamik baktereid paljunevad pooldumise teel. Kromosoom paljuneb, kumbki tütarrakk saab sellest koopia ja tekib 2võrdse suurusega tütarrakku. Poolfumine võib toimuda nöördumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt.
See sõltub bakteri võimest üles ehitada keskkonnas olevate toitainete abil raku koostisosi. Enamikel bakteritel hõlmab kasv raku-massi suurenemist ja ribosoomide sünteesi, mis päädib kromosoomi duplitseerumisega, uue raku-seina ja tsütoplasmamembraani sünteesiga ning tütarrakkude vahel kromosoomi ja raku koostis-osade jagunemisega. Lõpptulemusega toimub raku jagunemine. Ajaintervalli, mis jääb kahe jagune-mise vahele, nimetatakse generatsiooniajaks. Generatsiooniaeg võib olla väga erinev. Näiteks Escherichia coli generatsiooniaeg glükoosi minimaalsöötmel võib olla 15 minutit. Samas mõnel patogeenil võib generatsiooniaeg ulatuda päevadeni. 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes Laboris on enim levinud bakterite kasvatamine suletud süsteemides, mis tähendab, et bakterite söötmesse ei lisata täiendavaid toitaineid kasvatamise käigus. Suletud süsteemis bakterite kasvatamise korral inokuleeritakse steriilne
Molekulaarne kell on konstantne ehk mutatsioonid fikseeruvad konstantse kiirusega. Tegelikkuses eri liikide vahel päris konstantne ei pruugi olla. Sõltub nt paljunemisviisist (suguline või mitte). 7. Millest on tingitud molekulaarse kella põlvkonnaefekt? Milline on ligikaudne mutatsioonikiirus inimesel 1 põlvkonna kohta? Molekulaarsel kellal on põlvkonnaefekt, mis seisneb selles, et põlvkonnapikkus mõjutab kella tiksumist. Organismidel, kellel on pikem generatsiooniaeg, on aeglasem molekulaarne kell, kui neil, kellel on lühem generatsiooniaeg. Inimesel on keskmiselt 1x10-9 mutatsiooni aluspaari kohta põlvkonnas. Kui korrutada inimese aluspaari kohta leitud mutatsioonikiirus diploidse genoomi suurusega (2*3,2*109) saame: (1 * 10-9 mut/bp/gen) * (2 * 3,2 * 109 bp) = 6,4 mutatsiooni generatsiooni kohta. 8. Millised on erinevad mutatsioonikiiruse määramise viisid? Millised võivad olla mutatsioonikiiruse ühikud?
§ Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad. Inimpatogeensete bakterite optimaalne kasvutemperatuur ca 30°- 37°C.
hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. XVI 87. Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Bakterirakk paljuneb pooldumise teel sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C. Pooldumine algab sellest, et mikroob kasvab pärilikult määratud pikkuseni. Pooldumisprotsessiga samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidireplikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk
nim oriC lookuseks. Bakterite genoomis sisaldub üks või mitu oriC lookust. Lookus seondub bakteri tsütoplasma membraaniga . Samas kohas lahknevad DNA ahelad ja tekib replikatsioonikahvel. 11. Kus esineb rõngasreplikatsioon? Bakteriofaagides ja plasmiidides. Eriti tähtis on see replikatsioonimehhanism autonoomselt paljunevates plasmiidides. 12. Kuidas kontrollitakse bakterirakus geeniekspressiooni? Replikatsiooni tasemel (vananemine, generatsiooniaeg, molekulaarne kell) Transkriptsiooni tasemel – bakterites peamine kontrollmehhanism, kõige tähtsam on operon Ensüümide aktiivsuse kaudu 13. Millistesse gruppidesse jagatakse bakteri geenid nende ekspressiooni regulatsiooni alusel? KONSTITUTIIVSED GEENID – need on kogu aeg ekspresseeritud, vastutavad ribosoomide sünteesi, replikatsiooni, transkriptsiooni ja tsentraalse metabolismi eest
Kasv EMB (eosine methylene blue) söötmel. E. coli toodab laktoosi kääritades happeid ja seetõttu on kolooniad tumepunased ja metalsed. E. coli füsioloogia ja patogeensus. Teda leidub alati inimeste ja teiste püsisoojaste loomade sooles, kuigi ta seal ei domineeri. Oluline on, et ta toodab seal vitamiine (vitamiin K). Kuna ta on fakult. anaeroob, tarvitab ta sooles ka hapnikku ja loob anaeroobsed tingimused. Sooles on E. coli generatsiooniaeg ca 12 tundi. Sooles ta toitub ilmselt limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest. Vabu süsivesikuid jt kergesti lagundatavaid toitaineid tal sooles ilmselt palju kätte saada ei ole. E. coli moodustab kogu jämesoole bakterimassist ca 1%. Kuni 11% vastsündinutest on suu ja nina limaskestadel E. coli't, mis on sinna sattunud tõenäoliselt sünnituse ajal. E. coli floora stabiliseerub lapse arengu ajal, vaid serotüübid vahelduvad
36. Bakteriraku ehitus vt. biloogia lk.127 37. Bakterite kasv ja paljunemine Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu kahekordistumiseks. See on liigiti erinev ja sõltub oluliselt keskkonnatingimustest. 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Taimed, loomad, proistid, seened 39. Seeneraku ehitus vt. bioloogia lk.127 40. Taimeraku ehitus vt.koduõpetaja lk.41 ja bioloogia lk.128 41. Restriktaasid Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõigavad katki DNA´d. On järjestusspetsiifilised ristriktaasid ja need
Reguleerivad erikaalu Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid Keerits Spiroheedid Niitjad Jätketega Vibroomid · Suurus Väikseim Mükoplasma 0,1-0,3 m · Paljunemine Bioloogia Page 31 · Paljunemine Pooldumine Generatsiooniaeg Aja hulk mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks · Toitumine Autotroofid Süsinikallikas CO2 Heterotroofid Saavad energia org ühendite oksüdatsioonist Süsinikallikad on org ained Suhkur Aminohape Tselluloos Nafta Kemosünteesijad Saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest Nitrifitseerijad
- KONSERVANDID ehk säilitusained – samuti pidurdavad või takistavad mikroorganismide arengut - KEEDUSOOL - pidurdab mikroorganismide arengut - SUHKUR - aeglustab roisubakterite arengut. 7) Teised mikroorganismid (takistavad/soodustavad) Võivad toorainesse sattuda inimese poolt lisatuna või keskkonnast. Näiteks piimhappebakterid muudavad keskkonna roisubakterite elutegevuse jaoks ebasoodsaks. 8) Aeg arenemiseks Mikroobide generatsiooniaeg oleneb mikroorganismide liigist ja keskkonna temperatuurist. Ohtlik temperatuurivahemik mikroorganismide arenemise kiiruse seisukohast on 5...68 °C. Eriti ohtlik vahemik on 30...50 °C. Kui liha säilitatakse madalate temperatuuride juures ja samal ajal on vähendatud ka vee aktiivsus või hapnikusisaldus, siis väheneb tunduvalt ka liha riknemise võimalus. 26. Liha mikrobiaalne riknemine (roiskumine, käärimine, hapnemine, hallitamine)
Heteromorfne pooldumine – pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Piiravateks faktoriteks on:Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine;Hapniku hulga vähenemine;pH langus;Toksiliste lõpp- produktide kogunemine. Kiiresti kasvavatel bakteritel kestab paljunemisperiood ehk generatsiooni aeg, ligikaudu 30 minutit. Täielik paljunemise lõpp saabub 18-24 h järel. Generatsiooniaeg on aeg, kus ühest bakterist saab 2 bakterit. 1) lähtefaas ehk lag faas – on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. Alguses, kui bakterid satuvad kekkonda, siis nende arvukus isegi väheneb, sest kohanemine võtab aega ja mittekohanenud bakterid hukkuvad. Kestvus on tavaliselt 1-2 h 2) aktseleratsiooni faas ehk kasvu kiirenemis faas – toimub bakterite mõõtmete suurenemine, ainevahetuse intensiivistumine.
rahvastiku veepuuduse leevendamiseks. [15] 9 2.2.2. Pestitsiidid Pestitsiidid on kahjuritõrje vahendid, tänu millele saab ära hoida saagi hävimise ning pidurdada kahjuritega levivaid haigusi. Kahjuks on aga enamik pestitsiide mürgised kemikaalid, mis lagunevad väga aeglaselt või muutuvad lagunedes veel mürgisemaks. [11, lk 627] . Kuna kahjurid elavad tavaliselt suurtes kolooniates ning nende generatsiooniaeg on üsna lühike, kujuneb neil üsna kiiresti evolutsiooni käigus resistentsus. Osad kahjurimürkide tootjad soovitavad selle peale koguseid suurendada, tihedamalt kasutada või võtta kasutusele tugevamad tõrjevahendid. See omakorda tekitab üha suuremaid probleeme. [11, lk 531] Pestitsiidid mõjutavad peale sihtliigi ka teisi liike, muutes ökosüsteemi tasakaalu. [11, lk 529] 2.2.3. Saaste Toormaterjalidest rõivaste saamiseks kasutatakse tuhandeid kemikaale, mis põhjustavad
Inklusioonikehad. Populatsiooni kasv Vedelkultuuris arvukuse suurenemise jälgimise meetodid: loendada rakke (r/ml). Loenduskambrid. Ei erista elus- ja surnud rakke. väljakülvide meetod. Aitab hinnata elusrakkude arvu. kultuuri hägusust spektrofotomeetriga. Mida rohkem rakke, seda hägusem on lahus. biomassi määramine (mg/ml) (seente ja aktinobakterite puhul palju parem kui lihtsalt kolooniate loendamine) kultuuri valgusisaldus (mg/ml) DNA sisaldus Generatsiooniaeg- aeg, mis kulub raku pooldumisele ehk rakkude arvu kahekordistumisele. Erinevatel bakteritel erinevad, lühikesed generatsiooniajad (15-20 min) iseloomulik E. coli'le. Soodsates tingimustes kasvad mikroobirakkude arv eksponentsiaalset. Generatsiooniaeg sõltub ka keskkonnatingimustest (temperatuur, toit). Madalamal temperatuuril, vähema toiduga generatsiooniaeg on pikem 52 Mikroorganismide paljunemist piiravad faktorid 1
4. spoorid, mis moodusuvad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks:rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja ainevahetus aeglustub.Ühes rakus moodustub üks spoor. Spoorid võivad säilida idanemisvõimelistena väga pikka aega. 39. Bakterite kasv ja paljunemine. Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel.Taoimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. Moodustub rakuvahesein. Tekib kaks tütarrakku. Generatsiooniaeg on ajavahemik, mis kulub bakterite populatioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Koloonia on bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonnana.(koloonias umbes 109 rakku) 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, proistid, seened Rakul on olemas tuum;ainu-ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev;suurus 10-20 mikromeetrit. 41. Seeneraku ehitus. Eukarüootsed rakud, eristatakse ühe-ja hulkrakseid seeni.
Rakuseina puudumise tõttu ei toimi mükoplasmadele penitsilliinid, tsefalosporiinid, vankomütsiin, teised rakuseina sünteesi toimivad antibiootikumid. Mükoplasmad moodustavad pleomorfseid filamente keskmise läbimõõduga 0,1…0,3 µm, läbivad 0,45 µm pooridega filtreid. Tundus, nagu oleks viirused, aga: poolduvad, kasvavad kunstlikul rakuvabal söötmel, sisaldavad DNAd ja RNAd. Fakultatiivsed anaeroobid (v.a. M. pneumoniae – aeroob), vajavad kasvuks eksogeenseid steroole. Generatsiooniaeg 1…6 h, enamik moodustab praemunalaadseid kolooniaid, M. pneumoniae kolooniad on murakalaadsed. Peamised antigeensed determinandid, kuna neil rakuseina pole, on membraani glükolipiidid ja proteiinid. Need ristreageerivad inimese kudede ja teiste bakteritega. Epidemioloogia. M. pneumoniae • Aastaringselt, ülemaailmselt. Proportsionaalselt on teda seega rohkem suvel ja sügisel, kuna teised pneumooniat põhjustavad infektsioossed agensed (s. pneumoniae ja viirused) on talvel sagedasemad
teguritest. Paljunemine leiab aset geomeetrilisest progressioonist. Loodus on ette seadnud piirid, mis piiravad sella kasvu. Piiravateks faktoriteks on: 1) Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; 2) Hapniku hulga vähenemine; 3) pH langus; 4) Toksiliste lõpp-produktide kogunemine. Kiiresti kasvavatel bakteritel kestab paljunemisperiood ehk generatsiooni aeg, ligikaudu 30 minutit. Täielik paljunemise lõpp saabub 18-24 h järel. Generatsiooniaeg on aeg, kus ühest bakterist saab 2 bakterit. Bakterite paljunemine vedelsöötmes Bakterite paljunemine toimub 8 faasis: 1) lähtefaas ehk lag faas on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. Alguses, kui bakterid satuvad kekkonda, siis nende arvukus isegi väheneb, sest kohanemine võtab aega ja mittekohanenud bakterid hukkuvad. Kestvus on tavaliselt 1-2 h ja see sõltub järgnevatest asjaoludest: a) kultuuri vanusest, mida vanem on kultuur, seda pikem laag faas;
teguritest. Paljunemine leiab aset geomeetrilisest progressioonist. Loodus on ette seadnud piirid, mis piiravad sella kasvu. Piiravateks faktoriteks on: 1) Ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; 2) Hapniku hulga vähenemine; 3) pH langus; 4) Toksiliste lõpp-produktide kogunemine. Kiiresti kasvavatel bakteritel kestab paljunemisperiood ehk generatsiooni aeg, ligikaudu 30 minutit. Täielik paljunemise lõpp saabub 18-24 h järel. Generatsiooniaeg on aeg, kus ühest bakterist saab 2 bakterit. Bakterite paljunemine vedelsöötmes Bakterite paljunemine toimub 8 faasis: 1) lähtefaas ehk lag faas on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. Alguses, kui bakterid satuvad kekkonda, siis nende arvukus isegi väheneb, sest kohanemine võtab aega ja mittekohanenud bakterid hukkuvad. Kestvus on tavaliselt 1-2 h ja see sõltub järgnevatest asjaoludest: a) kultuuri vanusest, mida vanem on kultuur, seda pikem laag faas;
tingimustest: temperatuur, pH, niiskus, temperatuur. Substraadi kvaliteet: soodne on ligniini vike osakaal ja osakeste vike suurus ning madal C/N suhe. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mikroobikoosluse struktuuri muutumine (suktsessioon) orgaanilise aine lagundamisel mullas. (1. etapp, kestus mni pev kuni mni ndal) Esmalt lagundatakse lihtsamad taimse materjali komponendid (vees lahustuvad suhkrud, aminohapped) mulla mikroobide poolt, keda iseloomustab kiire kasv (lhike generatsiooniaeg- r-strateegid, kopiotroofid), 50% ssinikust assimileeritakse. (2. etapp) Seejrel hakatakse kasutama keerukama struktuuriga komponente (tselluloos) ja protsessis osalevate mikroobide arvukus vheneb. Peamisteks lagundajateks on nd K-strateegid vi oligotroofid). Lagundamise kiirus vheneb. Lagundamisprotsessi kigus tekivad CO2 ja uued mikroobide rakud. See uus mikroobne biomass on omakorda substraadiks mikroobidele. 50% ssinikust assimileeritakse. Lagundamise viimases etapis
annaabi.ee 
