Uurimustöö Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on
Referaat Mugulviljad Aivo Puusild Pm1b Olustvere 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Kartul , Bataat , Maapirn 3.Mugulviljad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mugulviljadest . Selle referaadi teema valisin ,sest see tundus huvitav. 1 Kartul Kartul sisaldab 12 - 25% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku, 1,7% mineraalaineid, ja 71- 84% vett, 10-30g C-vitamiini 100g kohta. Kartulid jagunevad keemilise koostise, saagikuse ja valmimise kiiruse alusel sortidesse. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1
fotosüntees) Nt: porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) üleminekuga leukoplastiks (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist) Nt: kui roheline taim satub pimedusse, siis leukoplastid aitavad taimel säilida (nt kartul) Leukoplast (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist ) üleminekuga kromoplastiks (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) Nt: küpsed viljad (algselt olnud värvitud, kuid valmides saavutanud värvi (kollaseid, punaseid, oranze pigmente) Leukoplast (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist) üleminekuga kloroplastiks (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) Nt: see juhtub siis, kui kartulid jäävad valguse kätte, idu moodustumisel
- Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. - Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. - Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. - Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus. - Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Bioloogilised omadused • Tärklis on taimede varutoitaine (glükoosivaru)
"tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu Keemilised omadused · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet · Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel Looduses · Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tärklist jagatakse järgmistesse rühmadesse : · 1) kartulitärklis, ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu · 2) maisitärklis, kannatab keetmist · 3) riisitärklis, on kõige väiksema terakestega Katsed · Katse 1 Tilgutage joodreaktiivi tärkliskliistrile, kartuli lõikepinnale, saiatükikesele! Jälgige värvuse muutumist. · Katse 2 Joodi varal võib tärklist avastada ka siis, kui seda leidub vähe. Uurige joodreaktiiviga mitmesuguseid vorstisorte
Selgita. Kondiitritööstuses sahharoosi asemel, sest pole nii magus kui tavaline suhkur. Meditsiinis rasketele haigetele energiarikka toitainena ja närvisüsteemi talitluse stimuleerimiseks. Tekstiilitööstuses kangaste värvimisel ja viimistlemisel. 5. Kuidas nimetatakse rahvapäraselt glükoosi ja fruktoosi? Põhjenda. Glükoosi viinamarjasuhkruks, sest seda leidub palju viinamarjades. Fruktoosi puuviljasuhkruks, sest leidub palju puuviljades. 6. Kus leidub tärklist ja tselluloosi? Tärklist taimede seemnetes, mugulates, juurtes ja vartes. Tselluloos on looduses levinum org. Aine. Peamine koostisaine taimede rakukestades. Kõige puhtamal kujul leidub seda puuvillas. 7. Kuidas tõestatakse tärklist? ??? Tärklise tõestamiseks kasutatakse reaktiivina joodi. 8. Kus leidub sahharoosi? Suuremal määral leidub teda suhkrupeedis, maisis, vahtra- ja kasemahlas ja suhkuoroos. 9. Kuidas toodetakse sahharoosi????
Glükoosi ja vee molekulidest 11. Mida tähendab ,,looduslik polümeer"? ühe või mitme monomeeri liitumisel tekkinud kõrgmolekulaarne ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest. 12. Tärklise valem ja omadused? C6H10O5, valge pulbriline aine , külmas vees ei lahustu , kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse-klistiiri , annab joodiga lillakassinise värvuse. 13. Millise ainega saab tärklist tõestada? Joodiga 14. Millistes taimedes on rohkesti tärklist? Teraviljades ja kartulites. 15. Tselluloosi valem ja omadused? C6H1005. On kilulise ehitusega , tugev ja painduv , ei lahustu üheski tavalises lahustis. 16. Kuidas teame, et tselluloos ei lahustu vees?
Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(ensüümide) toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklse lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime ja paljud teised omadused. Tärklis on looduses taimede varuaine. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud. Tärklis jagatakse järgmistesse rühmadesse: 1. Kartulitärklis, mis ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu. 2. Maisitärklis, mis kannatab keetmist. 3
Puuviljad,marjad,porgandid,peedid(köögiviljad;aedviljad)piim,koor,mahlad. 17. Nimeta 2 tihendus ainet millega võib kisselle tihendada?Kuidas toimub ettevalmistamine? Maisi- ja kartulitärklis. Külmas vees 18. Mida tuleb arvestada nende tärkliste asendamisel üksteisega? Kartulitärklist ei või keeta,muidu läheb vedelaks.Maitsetärklist võetakse 1,5x rohkem 19. Kuidas jagunevad kissellid konsistensi järgi,kui palju lisatakse tärklist?Milliste lisanditega? Vedelad kissellid 1kg/10-40g tärklist, pudrud vormiroad. Poolvedelad 1kg/40-50g, vahukoor, keedis. Paksud 1/50-80g, siirupite, kastmetega 20. Serveerimisnõud?Kausid,taldrikud 21. Mis viga on tehtud kui kissellis on tükid?Tärklist lisatud järkjärgult,vähe halvasti segatud. 22. Mis viga on tehtud kui kissell on vedel seistes? Ülekeedetud,kartulitärklisega,soojas kohas seisnud. 23. Mis viga on tehtud kui kissell venib
Riis Referaadid geograafias Julia Malõseva 11.kl NARVA 2010 Ülevaade Liik: Riis Riik: Taimed Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Kõrreliselaadsed Sugukond: Kõrrelised Riisitera struktuur Keskel olev valge osa sisaldab tärklist Riisitera ümbritseb pruunikas kest, milles toimub vitamiinide varumine (pruun) Ning viimasena ümbritseb riisitera paks kaitsekest (kollane) Riisi jaotamine Kõige levinum riisi jaotamise viis on tema tera pikkuse järgi. Pikateraline riis (pikk 6-8 mm ja peenikene tera) Riis keskmise tera pikkusega (pikkus 5-6 mm, paksus ½ pikkusest.) Lühiteraline riis (pikkus 4-5 mm, paksus ¾ pikkusest)
Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed
tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Tärklise polümeerahelad hargnevad. Tärklist leidub näiteks leivas. Mis on dekstriinid? Tärklise lõplikult hüdrolüüsimata segu koosneb dekstriinidest. Kuidas liigitatakse sahhariide? Monosahhariidid, oligosahhariidid, olüsahhariidid
tööstuse soojusvarustuses. SEKi võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab müüa jaotusvõrku. See suhteliselt uus tehnoloogia on jõudnud ka väiketootmise jaoks (50-500 kWel) turuletoomise staadiumi. BIOETANOOLI TOOTMISEKS- Bioetanool on alkohol, mida toodetakse peamiselt suhkrut ja tärklist sisaldavate orgaaniliste ainete kääritamise teel. Mootorikütustena kasutatavaid biokütuseid (sh bioetanooli) võib turustada kas puhtal kujul või segatuna fossiilkütustest toodetud bensiiniga. BIODIISLI (BIODIISLIKÜTUSE) TOOTMISEKS- Biodiisli peamine toore on rapsiõli (84% toormeallikatest). Teiste toorainete hulka kuuluvad päevalill, sojaoad või kasutatud küpsetusõli (taimeõli jäätmed). Lähiminevikus on laiendatud biodiisli toormebaasi ja
nad on organismide põhilised energiaallikad. Glükoos moodustub taimedes fotosünteesi tulemusena. Oligosahhariidid - Moodustuvad 2-3 monosahhariidi ühinemisel. NT. Fruktoosi ja glükoosi ühinemisel tekib sahharoos mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa. Nende eesmärk on sama mis monosahhariididel ,energiaallikas Polüsahhariidid - Koosnevad monomeeridest. Kõige tähtsamad on tärklis ,tselluloos .Taimed kasutavad tärklist energia saamiseks ja mõlemad tselluloos kui ka tärklis on ka ehituslikult tähtsad Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad, õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud
24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36. Miks nimetatakse süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid, sahhariide,valke ja rasvasid orgaanilisteks ühenditeks? 1. C 2. 2, IV A, mittemetall 3. +6)2)4) 4. 4 kovalentset sidet. 5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7
TERAVILJATOOTED JA TERVIS Tene Must MT13-PE Teravili · Toiteväärtus · süsivesikuid 6080%, peamiselt tärklist · taimseid valke 815% · tervisliku keemilise koostisega rasva 17% · rikkalikult kaitsvaid toitaineid: Bvitamiini, mineraalaineid (rauda, tsinki, seleeni, mangaani, magneesiumi) · sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama
Sojauba Janely Tilk Sojauba ... ehk põld-sojauba karvane sojauba kultuur-sojauba soja. Levivus Kasvatatakse peamiselt Ida-Aasias, kuid on levinud jõudsalt ka mujale. Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). Väga tervislikud, kuid tekitavad sagedasti allergiaid.
tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt harunenud: külgosad eralduvad iga kaheksa kuni üheksa jäägi tagant, pealegi kordub sama külgahelates. Nii moodustubki väga ruumikas ja haruline struktuur. Tavaliselt langeb tärklises 1020% amüloosi ja 8090% amülopektiini arvele. Taim talletab tärklisevarud kas viljadesse, seemnetesse, mugulatesse või juurtesse, harva isegi tüvesse. Toorestes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruteks (teraviljadega on vastupidi: nende valmides teriste tärklisesisaldus suureneb). Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstes, harunemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, siis sobivad need liimide valmistamiseks. Kuid dekstriinid on olulised ka söödava seisukohalt, näiteks pagaritoodete puhul
mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab amülaas, valkude lõhustamiseks on vaja pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute,valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilkadeks. · Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valge, süsivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensüüme
Kokkuvõte:seedimine · Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume.
MANGO Mango on mangopuu vili. Botaaniliselt on mango luuvili. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni. Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt, küpsena ja pooltoorelt. Neist valmistatakse salateid, mahla, marmelaadi, džemmi ja karrit. Tärkliserikkaid seemneid süüakse röstitult või keedetult, neist valmistatakse jahu ja tärklist ning neid kasutatakse loomasöödana. 100 grammi mango kalorsus on 60kcal, see sisaldab kiudaineid (1,6g), glükoosi (2g), süsivesikuid (14,98g) , valke (0,82g), vett (83,46g) ja ka tuhka (0,36g).
Tentrosoom Osalevad - + kromosoomide jaotamises Tsütoskelett Tugi- ja + + liikumissüsteem Plastiidid a) kloroplastid a) fotosüntees a) + a) b) kromoplastid b) annavad b) + b) c) leukoplastid õitele/viljadele värvuse c) + c) c) koguvad tärklist Rakumembraan Raku valikuline + + transport, ühendab ja kaitseb rakku Rakukest Tugi- ja + - kaitsefunktsioon Plasmadesm Rakkude vahelised + - ühendused
(TERMINALIA SUPERBA= Sigmar Hekki PTT-14 VKHK KASVUPIIRKONNAD • Lääne-Aafrika ekvatoriaalsed vihma- ja savannimetsad PUIDU VÄLISTUNNUSED • Puit on kollane või kollakaspruuni värvusega. Malts- ja lülipuitu on raske eristada. • Vanemate tüvede lülipuit võib olla isegi oliiv- või mustjaspruun. Võimalik eristada nii üksikuid sooni kui ka soontegruppe PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11% • Tõmbetugevus pikikiudu 112 Mpa • Survetugevus pikikiudu 31-54 Mpa • Paindetugevus 55-104 Mpa • Elastsusmoodul 8700-4500 Mpa • Kõvadus: Otspinnal 350, radiaalpinnal 310 janka PUIDU KASUTUSALAD • Ehitus- ja konstruktsioonipuit. Sisetisleritooted, mööbel, paneelid. Vineer
puuviljadest ja marjadest · Puuvilja- ja marjasiirupist · Puuvilja- ja marjamahladest, mehudest, püreedest · Puuvilja- ja marjanektaritest · Puuvilja- ja marjaveinidest · Piimast · Leivast · Köögiviljadest Kissellide maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, sidrunihapet, kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, koriandrit, veine, likööre, karamellsuhkrut. Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Tavaliselt kasutatakse kartulitärklist, piimakissellide valmistamisel ka maisi- või riisitärklist. Tärklis segatakse vähese koguse külma veega, valatakse korraga keeva vedeliku hulka ja kuumutatakse kiiresti segades paksenemiseni. (ei keedeta) Konsistentsi järgi jagatakse kissellid: · Vedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist · Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40- 50 g tärklist
seelikuid, kleite vm. Fileeheegeldus Heegeldatakse ahelsilmuseid ja ühekordseid või kahekordseid sambaid Muster kujutatakse mustvalgete ruutudena Mustri järgi heegeldamine Tühi ruut Täidetud ruut Tühi ja täidetud ruut kõrvuti Heegeltöö viimistlemine Peida lõngaotsad töö sisse Pese heegeldatud töö puhtaks Valmista tärklisest ja veest tärgeldamissegu- 1l keevat vett 1-2 sl külma veega segatud tärklist Kasta heegeldus tärklisesegusse Aseta töö linaga kaetud alusele ja venita õigesse vormi Kinnita servadest nööpnõeltega Kasutatud allikad Anu Pink, Heegeldamine IV-IX klass Tiia Holm, äärepitsi autor
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul
mis omakorda kasutavad piimhapet. Võihape ise on konservant, hoides ära aeroobsete mikroorganismide tegevuse. Seetõttu pole riknenud silo kunagi hallitanud. Kuid võihappelisel käärimisel kõrge pH juures lagunevad valgud. Tekib ammoniaak, mis omakorda seob piimhapet. lenduvate rasvhapete C3H7COOH Butaanhape Võihape -6 sulamis temp. Rasvhapetest kõige paremini lahustub vees ainult võihape Kartulis on palju tärklist (1217%). Tärklis on kasulik soolestikule, sest selle lagunemisel erinevate soolebakterite mõjul tekib võihape, mis aitab võidelda mitmete soolehaigustega, sealhulgas ka jämesoolevähiga.
Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tselluloosi, 3.8% tuhka, 2.8% kofeiini. Punaseid seemneid kasutatakse toidu värvimiseks. Koolapähklite ja lehti kasutatakse jookide valmistamisel- näiteks Coca- Cola. Puit on väga hea küttepuu. Puitu kasutatakse maja-ja paadi ehituses.
Mango on söögitaim, puuvili, mis on värvuselt rohekas, punakas ja kujult ovaalne ning sees asub aprikoosivärvi viljaliha. Kasvamiseks vajab valgust, niiskust ja soojust. Mangot süüakse, kuid teda kasutatakse ka jookides, temast tehakse marmelaadi, zeleed, salateid, kastmeid, desserttoit, jäätist ja veel mitmeid magusaid, soolaseid ja hapusid toite. Mango seemneid süüakse keedetult või röstitult, neist tehakse jahu või puhast tärklist, nad on ka loomasöödaks ja mango lehti ning seemneid kasutatakse rohuks mitmesuguste tõbede vastu. Mangot kasvatatakse troopilistel aladel. Malaisias, Lõuna-Aasias Ees-Indias, Malaka ps, Lõuna-Hiinas ja Birmas. Guajaav on söögitaim, puuvili, mis on kujult ümar, värvuselt rohekas, mis küpsedes muutub helekollaseks. Viljaliha on valge või tume roosa. Kasvamiseks on vaja niiskust, valgust ja soojust. Guajaavi süüakse. Guajaavi kasvatatakse lõunapoolkeral
ja marju. Magusamaitselistele marjadele keedetakse siirup 1l veest ja 200g suhkrust. Hapumatele kasutatakse siirupit mis on keedetud 1 l veest ja 500g suhkrust. Kompotist natuke tihedam on kissell mida võib valmistada nii marjadest ja puuviljadest kui ka siirupitest, mehudest, mahladest, veinist ja piimast. Maitsestamiseks kasutatakse kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, karemellsuhkrut, veini ,likööre. Magustamiseks sobivad nii suhkur kui mesi ning paksendamiseks kasutatakse tärklist. Konsistentsilt jagatakse kissellid: Vedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist Poolvedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist Paksud kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. Magusad supid- valmistatakse värsketest või külmutatud puuviljadest või marjadest, piimast ja munadest(lumepallisupp),leivast(õllesupp,leivasupp). Tarretised- valmistatakse puuviljadest, marjadest ,nende mahladest samuti veinist, piimast ja piimatoodetest
3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~30-240 ml. Nägemishäired algavad ~10ml. Järelt. 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? Kuna veini ja õlle kääritakse ning siis ei tõuse alkoholiprotsent nii suureks. 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke? Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine?
Jaapan jpt troopilistes maades Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Taime maapealsed osad on pikad roomavad varred, pikkusega kuni 5 meetrit Lisaks juurviljaletile leiab bataate juba mitu aastat ka meie aiandites ja puukoolides Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist tärklist, krõpse, jahu ja alkoholi Ameerikas kasvatatakse kahte sorti maguskartulit: 1. Kuiv sort, millel on hele viljaliha ja jahune konsistents peale keetmist 2. Mahlane sort kollakasoranzi viljaliha ja mahlase konsistentsiga peale keetmist. Tarvitamine Vaatamata sellele, et koor on söödav, eelistavad paljud bataati siiski koorida, kuna neid värvitakse ja vahatatakse sageli. Oma magusa maitse tõttu on bataadil rohkesti kasutusviise
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist ohtralt erituv lima Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja pepsiini toimel Pepsiini toodetakse kõhunäärmes
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Lotta Kirke Kapral 9.d ALKOHOLID- ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2013 SISUKORD 1. Etanool................................................................................. ..................... 3 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3 1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4 1.4. Etanooli saadakse-Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel......4 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.............4 2. Omadused.................................................................................... ..............5 2.1 Keemilised omadused..........
mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Etanool Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel; Puidutöötlemisjääkide töötlemisel; Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Etanooli peamised kasutusalad on alkohoolsed joogid, värvid ja erinevad lakid, ravimid, kütused jne... Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Methanol http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/12_metanool_ja_etanool_kolbmootorit e_ktusena.html
Karl Parts Sten Jõgi 11B Kartul Mis see on ? Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Kasvatamine Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 78° C. Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 1518° C, pealsete kasvuks aga 1921° C Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes,poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on vahemikus 56. Liigset niiskust talub taim halvasti. Toodang 2009. aastal toodeti maailmas 329,5 miljonit tonni kartuleid ning kartulipõldude kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit. ...
* võid või õli Härjasilm on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu terveks jääb ja praetakse, kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Härjasilma praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ning jahvatatud pipraga(pipart raputatakse ainult munarebule). 31.Milliseid kisselle keedetakse konsistentsi järgi? Vedelad kissellid 1kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. 32.Kohupiimaroa ja pudingu valmistamise tehnoloogia! Praetud kohupiimaroad kohupiimakotlettide valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt manna. Kotletimass maitsestatake soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, riivtitud tsitrusviljade koorega. Jahuga ülepuistatud laual veeretatakse taignast
Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks otstarbeks. Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik kasutada ka energia tootmiseks. Valmimisaja järgi jaotatakse sordid: varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte.
Toitumisviisid Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit. Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba. Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit. Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku. Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi keetes, pooleldi praetult (puudub küpsetamisele...
vakuooli Plastiidid- taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ühbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees Kromoplastid- punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid Hüüf- pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum Viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan Sümbioos- organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö Mükoriisa eks seenjuur- seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud liitorgan, sümbioos ehk vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel
Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C Järelvõrsed ja hilisvõrsed Nõrk toitaine omastamise võime Eelistab paraniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi.
verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak . amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Sapp- maksas, koguneb sapipõide, kaksteistsõrmiksooles, muudab rasvad väikesteks tilgakesdeks, soodustades lipaasi tööd. Erituselundid-
pinnakatte ka seal, kus paljud teised liigid eriti kasvada ei taha. Seetõttu kasutatakse seda liiki sageli iluaianduses kui metspipar ei pea rammusal mullal teiste taimedega konkureerima, moodustab ta mõne aastaga eriliselt tihke, kauni ja laiuva vaiba, millest umbrohud naljalt enam läbi ei tungi. Kahjuks ei kuulu metspipar kaitstavate taimede nimekirja. Kõik maa-alused (vähem ka maapealsed) osad sisaldavad õlirakke ja mõruaineid, millest ka taime nimi. Juurtes on rohkesti tärklist. On nii loomadele kui inimesele mürgine. Mahl mõjub sööbivalt limaskestadele ja tekitab mädaville. Kuid metspipar on üks huvitavaim taim üldse, oma rohkete omapäradega tundub ta lausa lõunamaiselt eksootiline. Avastamist väärivat on metspipra juures väga palju, seega tasuks igal ühel seda taime lähemalt uurida.
1. V Makroelemendid kuuluvad peamiselt orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Õ 3. V Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. V Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Õ 6. V Aminohape on valkude monomeer. 7. Õ 8. V DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. A 10. B 11. D 12. B 13. B 14. D 15. C 16. A 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga
Millest? – Pärmseentest, mida leidub looduses vabalt, kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Puuviljades ja viinamarjades leiduv suhkur – Tärklis, mida sisaldavad kartulid ja teraviljad Tootmine – Pärmseentega kääritamine – Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Nafta krakkimisel (kuumal temperatuuril töötlemine) eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel (liitmine veega) Pärmseentega kääritamine – Suhkruid ja tärklist sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni – Vanim alkoholi tootmise meetod – Glükoos muundub etanooliks ja süsinikdioksiidiks – Toodetakse ka karulitest ja teraviljadest – Tärklis muudetakse maltoosiks ja see edasi glükoosiks Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Puidutöötlemis jääkide ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete töötlemine – Kasutatakse suurt kuumust ja happeid – Selle tagajärjel laguneb tselluloos glükoosiks
sahharoos(roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa)). Linnasesuhkur e maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Ka oligosahhariite kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidid e polümeerid looduslikeks polüsahhariitideks on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul (kui fotosüntees lakkab, nt talvel, siis kasutab taim varutud tärklist energia saamiseks lagundavad uuesti glükoosi molekulideks). Tselluloos võib moodustada kuni 50% varrega taimede massist, sest taime rakukest koosneb enamasti tselluloosist. Glükogeen on on loomne tärklis. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid maksas ja lihastes glükogeeni molekulidena. ORG. AINED Lipiid organismi energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2* rohkem energiat, kui sahhariitide. Seda kasutavad talveund magavad loomad ja veelise eluviisiga loomad (hüljes)
säilimist? 1. Füüsikalised protsessid on näiteks kuivamine ja pehmenemine 2. Keemilised protsessid on näiteks oksüdeerumine rasvad ja denatureerumine valgud 1. Idandamisel peab olema tagatud jahutamise võimalus, miks? Kuna kui temperatuur tõuseks liiga kõrgeks, denatureeruksid valgud (amülaas). Kuivatamine-karameeliseerumine-kibe 2. Milleks on oluline a-amülaasi ja b-amülaasi süntees? alfa-amülaas lõhtustab tärklist maltoosiks, beeta-amülaas Lihtsate, kergeltfermenteeruvate suhkrute tekke eest vastutav beeta-amülaas 3. Mis juhtub amülaasidega kui temperatuur tõuseb väga kõrgeks? denatureeruvad 4. Milleks ja kuidas kasutatakse linnast? Õlle tegemiseks, see on Saksamaa seadustega reguleeritud. Meskimisel. Linnastest eralduvad ka valgud. 5. Mida kujutab endast meskimine ja millised protsessid seal toimuvad? Kuidas on need olulised õlle valmistamiseks?
Biomolekulid ained, mis ei moodustu väljaspool organismi, vaid organismis näiteks ensüümide abil. (Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Mõjutavad organismi elutalitust ka väikeses konsentratsioonis. (Ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid energiaallikana, näiteks tärklist. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud ise. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv 3-6, näiteks RNA, DNA, glükoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel, näiteks sahharoos(peedi- ja roosuhrku peamine koostisosa, glükoos+fruktoos), maltoos e linnasesuhkur, laktoos(piimas).
Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monmeerideks) on monosahhariidid(N:tärklis,tselluloos,glükogeen) Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas.
käitumisele jne. Ma rohkem ei oska siia lisada, aga nüüd räägin lähemalt. Mis on üleüldiselt alkohol ja millised on need tuntumad joogid? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid Mis on alkoholi tunnused ja tagajärjed? Tagajärjed Alkoholi pikajalise tarbimise tulemusel on omad tagajärjed nt: saavad kahjustada paljud siseorganid nt maks ja magu need organid saavad kõige rohkem kannatada. Kui inimene tarbib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
