Makroevolutsioon Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil.
bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja Eluslooduse süsteem Tänapäeval kasutuses olevale loodussüsteemile pani alguse Karl Von Linne. Tema liikide nimetamise süsteem seisneb taksonites(binaarne nomeklatuur-ladinakeelsete liigi nimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil)
Augsburgi usurahu- tunnistati luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1546- 1563. Trento kirikukogu- kiriku tsentraliseerimine, kinnitati paavsti eksimatust, Piibli tõlgendamine jäi kirikule. 1598. Nantes'i edikt- Katolik usk Prantsusmaal valitsevaks, lubati kuulutada kalvinismi väljas pool Pariisi( Pariisis kalvinismi kuulutada ega levitada ei tohtinud), Lõuna- Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ja õigusi. SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks. 2) Astrolaabi ja kompassi kasutamine asukoha määramiseks. 3) Hispaani ja Portugali meremeeste meresõidu oskused, kogemused. 2.Põhjused: 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli. 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi. 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid. Henrique Meresõitja- Bojadori neem, Aafrika idarannikult alla poole minnes. 15.saj.
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut.
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks
*Suunav looduslik valik Lõpeb Ristumisbarjääri tekkega 16. Endeemsed liigid Endeemsed liigid on liigid, mida ei kohta kusagil mujal maakeral. Madagaskar, Austraalia ja Uus-meremaa on olnud 50-70 miljonit aastat muust maailmast eraldatud. Eraldatuse tõttu on sellistel aladel palju liike, mida kusagil mujal pole. 17. Nimeta 3 makroevolutsioonilist muutust 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 18. Organismide mitmekesistumine olemus, põhjused, tulemused Mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid, näiteks Vindid, Darwin uuris oma ümbermaailmareisil 13 liiki vinte, kes erinesid keha-ja nokakuju ning eluviiside poolest. Kõik need vintide liigid pärinevad tõenäoliselt ühest lähteliigist. 19
linavästrik) Analoogne elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane ülesanne (tiibade ehitus) Homoloogilised elundid – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus) Looduslik valik – genotüüpide diferentseeritud paljunemine Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid ristuvad omavahel Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika
Muusikaööstus ja äri Melissa Savila 8.b 20. sajand 20.sajand oli tehnikasajand ning seda ka muusikas Helisalvestustehnika täiustumine kasvatas muusika tarbjate hulka Muusikatööstus Muusikatööstuse üks prdukte on ka 20. sajandil tekkinud levimuusika Muusikatööstuse protukti salvestaud muusikapala tootmiseks on teinud tööd hulk inimesi ja asutusi Helilooja, luuletaja, muusikud, kirjastaja, toote produtsent, vabrik ja kauplus Autoriõigused Teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus Kõik, kes soovivad teost kasutada, peavad autorilt luba küsima ning ka
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine eh...
aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest o Elupaikkade mitmekesisusest 4
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine; n: Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes; n: Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n:
PALJUNEMINE Organismide paljunemine jaguneb- suguliseks ja mittesuguliseks paljunemiseks. Suguline paljunemine: enamasti 2 vanemat, paljunemine sugurakkude abil, üldjuhul toimub ka viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemise...
Piirdub väliste muutustega: delfiin- püsisoojasus, sünnitamine ja emapiim, õhihingamine, aga kehakujult kala. Sarnase funktsiooniga elundid võivad sarnaneda: peajalgsete limuste ja selgroogsete silmade ehitus sarnaneb, kuigi on täiesti erineva päritoluga. Analoogiline: organismide kuju või organismide sarnasus, mille põhjuseks on ühine funktsioon. Homoloogiline elnud: ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnane. Evolutsiooniline progress e täiustumine: uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Prokarüootide täiustumine: geneetiline ja metaboolne täiustumine (geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse koodi väljakujunemine). Sümbiogenees: evolutsiooniline täiustumine organismide liitumise teel (eukarüootne rakk). Hulkraksete organismide teke, organismide siirdumine maismaale, mõtlev inimene.
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg:...
14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21. Meie riigis on sotsiaalhooldusele iseloomulik pidev täiustumine. 22. Meie tegelik elu on rikas. 5. Klassikaaslaste vahele astumine kutsus rikkuja korrale. 9. Teadlased soovitavad probleemidele individuaalset lähenemist. 11. Ma ei oska sellele vastata. 12. Mõnel poisil jõuab asi hiljem kohale. 13. Kunda oli kunagi saastunud linn. 16. Ürituse ettevalmistamine sujus. 17. Raamat sisaldas varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati seatud eesmärk. 20. Ta oli natuke ärritunud. 22. Meie elu on rikas.
14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21. Meie riigis on sotsiaalhooldusele iseloomulik pidev täiustumine. 22. Meie tegelik elu on rikas. 5. Klassikaaslaste vahele astumine kutsus rikkuja korrale. 9. Teadlased soovitavad probleemidele individuaalset lähenemist. 11. Ma ei oska sellele vastata. 12. Mõnel poisil jõuab asi hiljem kohale. 13. Kunda oli kunagi saastunud linn. 16. Ürituse ettevalmistamine sujus. 17. Raamat sisaldas varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati seatud eesmärk. 20. Ta oli natuke ärritunud. 22. Meie elu on rikas.
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm
· Ajukoore ja põhimiktuumade järk-järgulisel lülitumisel motoorika juhtimisse toimub mitmete elementaarsete motoorsete reflekside ja stereotüüpsete liigutuste pidurdumine · Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö · Tugimotoorsete funktsioonide väljakujunemine toimub juba esimese eluaasta jooksul · Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni
eelise mingi teguri suhtes. *NT: vahest säilib pärilik haigus selle tõttu, et tema genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse. 2. Suunav valik eelistatud on keskmisest erinevad tunnused *kvalitatiivne-teistsugune tunnusevariant *kvantitatiivne-suurus,kiirus,taiplikkus Suunav valik viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni. (NT:aju täiustumine selgroogsetel, jäsemete teke ja nende taandarenemine, bakterite resisdentsus antibiootikumide suhtes, tööstuspiirkondade liblikate tiibade värvus) 3.Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes Nende hübriididega. -lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. (NT:rasside nahavärv)
*Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO N VER G EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja edasine areng prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine.
keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamise
muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjaelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3. Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4. Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5. Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlusteemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6. Teadus Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7
provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3.Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4.Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5.Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlus- teemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7
india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus
biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks. 5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6
sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents (näited), täiustumine (näited), väljasuremine, selle põhjused (näited) Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID 1. Mitmekesistumine - Põhjus: Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld) - Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks
kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnasest, homoloogilistest elunditest. 8. Mida tähendab evolutsiooniline progress? Evolutsiooniline progress on evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. 1. Kuidas määratles J. Ray liiki? Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. 2. Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse? Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3
Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees. Sigimisstaadium e. generatiivstaadium algab u. 20 a, kestab naistel 50 a, meestel elu lõpuni. Toimub areng, töö, järglased, perekond. Vananemisperiood peale generatiivstaadiumit elu lõpuni. Agoonia (omane vaid inimestele): surmaeelne seisund, kus elundkondade tegevus jätkub, kuid teadvus kaob; pulss hakkab peatuma, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad.
majandusreformid 2 etapis: 1. Tuleb kõrvaldada ebaratsionaalne ajakulu. 2. Otsitakse abi uuringutest jms. Töö organis. 3 põhisuunda: uute täiustatud töövahendite kasutuselevõtt, töötingimuste muutmine antud töövahendite kasutusevõtmisel, elavtööviljakuse suurendamine; 4 suunda veel: optimaalsete töötingimuste loomine, töö meeldivuse suurendamine, töö materiaalse ja moraalse stimuleerimise täiustumine, töökoha katkematu teenindamise korraldamine. Töökorraldusega seoses olevad küsimused: inimese kui elavtööjõu uurimine, inimtööga seotud materiaalsete vahendite uurimine, ratsionaalsemate tööorganiseerimisvormide väljatöötamine. Töö organiseerimise printsiibid: töö läbi mõelda ja koostada plaan, mudel mõttekujutuses; töövahendid on vaja hästi ette valmistada; töökohas peab valitsema puhtus ja kord; füüsilise töö juurde asudes peab töötaja olema orienteeritud;
internetis ja info jõuab meieni vaid mõne sekundiga. On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis. Asjade kontrollimatu areng ja täiustumine pole alati hea: hetke kõige aktuaalsem teema kogu maailmas on kodusõda Süürias, mille põhiliseks märksõnaks on keemiarelvad, samuti tänapäeva väljamõeldis. Aastasadade eest poleks selline asi võimalik olnud, kuid mida aeg edasi, seda kiiremini kerkivad esile uued ideed: suuremad, võimsamad, ohtlikumad. Iga hea asjaga kaasneb midagi halba ja töötades välja uusi leiutisi, jäävad need paratamatult silma ka inimestele, kelle peas mõlguvad kurjemad mõtted
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-2 ,,Organismide individuaalne arenemine e.ontogenees" 1.Millisteks etappideks jaotub ontogenees? Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Mi...
Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!
· Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL Müogeenne adaptatsioon: · Lihashüpertroofia · Lihaskiudude vaskularisatsioon · Muutused müosiini rasketes ahelates · Muutused sidekoes Neuraalne adaptatsioon: · Suurenenud motoorsete ühikute rekruteerumine · Suurenenud motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega · Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL
Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine. Liigiprotsesside jadas kuhjuvad liikide vahel erinevused, mis on aluseks nende rühmitamisele liigiülesteks taksonites perekondadeks, seltsideks, klassideks jne.. Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on evolutsiooni kaasnähtus, kuid pole üheski evolutsiooniharus paratamatu. Elu evulutsioonis säilivad ka paljud primitiivsed organismitüübid. Peale progressi võib mõnede organismivormide juures aset leida ka ehitusplaani lihtsustumine, regress. Selliseid muutusi põhjustavad alati kk-tingimused loodusliku valiku kaudu. Liikide ja tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside) väljasuremine on olnud elu
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- bakteri; pungumine- pärmseened, ...
See ajaperiood oli maadeavastusteks väga soodne. Kujunesid selleks uued eeldused. Näiteks ehitasid portugallased H. Meresõitja kavandite järgi karavelli, millel oli kolmnurkne nn "ladina puri". See võimaldas sõita igasuguse tuulega, nende hulgas ka vastutuulega. Karavelliga tuli toime väiksem meeskond ja sellel oli piisavalt suur trümm, mis võimaldas väham asju ja rohkem toidumoona kaasa võtta, mis omakorda võimaldas pikemaid reise. Kompassi täiustumine ja astrolaabi (tähekõrgusmõõtja) leiutamine olid eelduseks paremale navigatsioonile ja eelmiste põlvkondade kogemused andsid samuti indu juurde. Lisaks leidus Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi ja Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Tähtsust omasid ka ristisõjad, mis avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette.
1.Abiootilised tegurid Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anoorgaanilisest maailmast,nende hulka kuuluvad kliima,valgus,temp,niiskus. 2.Biootilised tegurid Biootilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad elus looduse tegurid,tulenevad organismide kooseksisteerimisest 3.Antropogeenne tegur Antropogeenne tegur on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. 4.Sümbioos Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. 5.Kommensalism Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ...
Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid-Evolutsioon, geen, rakuteooria. Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid-Probleemi püstitamine, Taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, analüüs ja järelduste tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid-Eksperimentaal ja kontrollgrupp Selgita Kuidas on seotud kasv ja areng? Elusorganism kasvab oma mõõtmed täis ning siis jätkub areng, mis on pidev täiustumine. Mis organismirühmadel ei saa elundkondi uurida? Miks? Mis iseloomustab teaduslikku fakti? Teadmised, mis on kindlalt kinnitust saanud. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Ühe teadusharu, teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Kuid hüpotees põhineb teadaolevatele faktidele juba.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. 3-2.5 miljardit a tagasi eristus kolm haru bakterid, arhed, eukarüoodid. Viimane loomahõimkond sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine (tekivad) 2) täiustumine (radiueeruvad) 3) väljasuremine (kaovad). ---Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e divergentsiks. Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused mitmekesised
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st. Dna uurimine võimaldab: Diagnoosida ja ennetada haiguseid, määrata sugulust, tuvastada kurjategijaid ja määrata loote väärarengut. 2) Kude seda uurib histoloogia Inimesel on 4 põhi kudet: 1)Kattekude e. epiteelkude nahk 2)lihaskude liigutab luid (südamelihas kude, vöötlihas kude, silelihas kude)
Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega; Progress ehk täiustumine, uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. (Prokarüoodid eukarüoodid; ainuraksed hulkraksed; inimahv inimene) Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. 3
Küsimuse tekst Majanduskasvu esmasteks teguriteks on: Vali üks: a. Kõik nimetatu b. Kapitali olemasolu ja kasv c. Rahvastik ja tööjõud d. Tehnoloogia olemasolu ja tehniline progress e. Maa ja loodusressursid Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alljärgnevast ei kutsu esile majanduskasvu: Vali üks: a. Tööjõu kasvanud haridustase ja kutseoskused b. Tehnoloogia progress ja tehnika areng c. Sotsiaalse infrastruktuuri täiustumine d. Tööjõu osalusmäära (aktiivsusmäära) kasv e. Tarbimise piirkalduvuse ( MPC) suurenemine Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Riigis A moodustavad säästud (ja investeeringud) 15% SKP-st, riigis B – 10%. Tingimusel, et kapitali suhe toodangusse on mõlemas riigis sama, on riigi A SKP kasvutempo: Vali üks: a. 5 protsendipunkti suurem kui riigis B b. 50% suurem kui riigis B c. On võrdne riigi B kasvutempoga d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
