Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava ...
tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse (teiste organismide ligi meelitamiseks). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. Lisaks sellele saavad plastiidid ka üksteiseks üle minna
Tööpõhimõte Aku plussklemm ühendatakse käiviti tõmbereleeg ja süütelüliti klemmiga 30. Miinusklemm ühendatakse auto kere kaudu käiviti kerega. Käiviti tööd juhitakse süütelülitist. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee tõmbe- ja hoidemähise ühise klemmi. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru- mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ning teise harja ja lamelli kaudu mähisest maandusse. Hoidemähise teine ots on ühendatud maandusega läbi kere, tõmbemähise teine ots saab maanduse aga läbi ergutus ja ankrumähise. Vool läbib mõlemat mähist ja tekkiva tugeva magnetvälja toimel viib tõmberelee vabakäigusiduri hammasratta hoorattaga hambumisse ja
Käsnolluse põrgad Vere- sooned Sharpey kiud Endost Haversi kanal Volkmanni kanal Luulamellid · 1) Osteoni lamellid · 2) Interstitsiaalsed e. vahelamellid - fragmendid osaliselt hävinud osteonitest · 3) Välimised ja sisemised üldlamellid katavad luu kompaktollust selle sise ja välispinnal Vahelamellide moodustumine Periost ja endost · Periost e. luuümbris on õhuke tiheda sidekoe kiht, mis katab luid (excl. liigeskõhred) · P. sisemine kiht on osteogeenne, välimine e. fibroosne kiht koosneb peamiselt pikisuunalistest
suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmistes töökodades. OLULINE! Et kompressor saaks korralikult oma tööd teha tuleks kompressorite ruumi paigutamisel silmas pidada järgmisi nõudeid: Kompressorisse peab pääsema piisavas koguses puhast õhku, et kompressor saaks valmistada suruõhku. Kompressorit ei sobi paigutada tolmusesse ruumi. Kompressoriruumis peab olema jahutus ventilatsioon, et vältida ülekuumenemist. Videod: Lamellkompressori tööpõhimõte:
PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon Ainevahetuslik funktsioon,eraldatakse jääkaineid
PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon Ainevahetuslik funktsioon,eraldatakse jääkaineid
1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid . Lamellides esined roheline värvaine klorofüll . Klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad 2 fotosüsteemi. Kloroplastid Termin "kloroplast" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chloros 'roheline' ja plast 'vorm', 'olemus'. Kloroplastid (varem eesti keeles kasutatud ka sõna klorofülliterake) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
10 5 15 16 3 7 6 9 17 18 20 12 2 8 13 19 1 4 11 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesugul...
Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis muundab va...
NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid DEKALTSINEERITUD TORULUU PIKILÕIK ASELUU ARENG Perforeeriv e Volkmanni kanal (keskel), Endokondraalne luu, primaarne luuüdi, osteotsüüdid (punased täped), osteoni e kasvutsoon, periost, perikondraalne luu Haversi kanal (jätked) SILELIHASKUDE Sarkoplasma, tuumad SKELETILIHASKUDE SÜDAMELIHASKUDE
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid
selles, et eoses on toitainete varu uuele sellest kujunevale organimisle hoopis väiksem kui seemnes. Eosed on enamasti üherakulised ja kaetud paksu rakukestaga. Nad võivad asuda eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid. Suurel osal kübarseentest paiknevad seenekübara all ribasid meenutavad lamellid ( joon. 1 ) ehk eoslehekesed. Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed. Joonis 1. Seente lamellid Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit. Nende seente eosed paiknevad torukestes ( joon. 2 ), mille avasid sa kübara alt võid näha. Joonis 2. Torukestes paiknevad eosed Nii eoslehekesed kui torukesed paiknevad alati seenekübara all, et kaitsta veel valmimata eoseid väliste ohtude eest
Puitunud vartel mood korkkude- vesi ja gaasid ei saa seda läbida. Selleks et kudedel säiliks gaasivahetus mood korkoesse lõved. Lisaks korkkoele on mõnedel ka korp, mis koos surnud rakkudest. Kest täidab ka transportfunk. Plastiidid - kloroplastid(roheline värv), kromoplast(kollased, punased), leukoplast (värvusetu). klorofüll(oluline fotosünt protsessis) karotinoidid(annavad viljadele kollase, punaka, oranzi värvuse) tolmendavatele putukatele paremini nähtavad. Kloroplastides paik lamellid, sisal ka DNA ja RNA molekule. Kloroplastides toimub fotosünt(mood suhkrud CO2 st ja veest valgusenerg abil). Vakuool - memb ümbritsetud põiekesed- sisal varu ja jääk aineid. Raku vananedes mood tsentraalvakuooli. Nad on veemahutid, sisald varuaineid, loomi ligimeelit ained(aitab levit taime seemneid). Tekivad tsütoplasmavõrgustikust ja golgi kompleksist, tagavad raku turgori. Turgor - taime siserõhk.
lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem dihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega toimub siduri ühendamine. Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub
· Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). · Kloroplastides toimub fotosüntees e suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. · Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. · Tsentraalvakuool tekib vakuoolide liitumisel (kui rakk vananeb). · Vakuool on veemahuti. Annab rakule tugori e siserõhu.
freeside abil, nendeks võivad olla tapilõikepingid või elektrilised käsitööriistad. Lamellseotised See tugevdatud sileseotis on lollikindlam kui tavaline tüübelühendus, kuid selle tegemiseks on vaja lamellfreesi. Lehtpuidust lamell sobitub vastavasse soonde, mis on lõigatud mõlemasse detaili, ning tulemuseks on kiirelt ja lihtsalt valminud, kuid tugev liimseotis. Servseotise puhul võite kasutada ülafreesi, millele on kinnitatud soonlõiketera. Lamellid sobituvad nii täispuidu kui ka plaatmaterjali ühendamiseks ja nendega saab ka eerunginurki liita. Lamell- Kokkupressitud pöögist valmistatud ovaalne tüübel. 1 Pool-poolega T-seotised Raamide valmistamisel ja okaspuidu tislerdamisel kasutatavad pool-poolega seotised pole just eriti terviklik ühendusviis. Seotist tugevdatakse liimi ja/või kruvidega ning pesa õlg tagab jäikuse
Proplastiidid on plastiidide eellased. rakus. Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ainete liikumine. ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid Sile (ER)- Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: . Lamellides esined roheline värvaine klorofüll . Varusüsivesikute süntees, Lipiidide süntees Bioaktiivsete ainete süntees . Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis Karedapinnaline (ER)- Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on valgusüntees
Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise vesilahusega liikumine. stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas Sile (ER)- Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: on lamedad membraansed kotikesed lamellid . Lamellides esined roheline Varusüsivesikute süntees, Lipiidide süntees Bioaktiivsete ainete süntees . värvaine klorofüll . Karedapinnaline (ER)- Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, valgusüntees. õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon.
Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitab funktsioon, ainevahetuslik funktsioon. · Leukoplastid on värvusetud. Leukoplastid sisaldavad varuaineid nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Kloroplast ---> kromoplastiks
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
Tsentrosoom Välimus: Asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentroolist. Tähtsus: Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustamine, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. PUUDUB TAIME RAKKUDEST Taimeraku iseärasused Eukariootne Kõik organellid v.a. tsentrosoom Plastillid on ainult TAIMEDES. 3-ks jaotada: 1 )kloroplastid 2) kromoplastid 3) leukoplastid Kloroplastid: Toimub fotosüntees. (Rohelist värvi) Välimus: ümbritsetud 2 membraaniga, membraansed moodustised- lamellid, mis moodustavad kogumikke, Strooma lamellide vaheline osa SISALDAB: rRNA, DNA, valke, ribosoome Kromoplastid Sisaldavad: värvaineid (punane, kollane) Leukoplastid Sisaldab värvaineid (tärklis), st läbipaistev. PLASTILLID võivad muutuda üksteiseks Rakukest on taimedel ja seentel Taimedel: on rakukest tselluloosist Seentel: on rakukest kitiinist Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses VAKUOOLID
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude ...
vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid mis annavad taimeosadele erineva värvuse. Plastiide on kolm rühma : · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli Ümbritsetud kahe membraaniga sisemuses paiknevad kotjad moodustised lamellid mille membraanides on klorofülli molekulid Kloroplastides toimub fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad pigmente karotinoide mis annavad taimele kollase oranzi ja punase värvuse. · Leukoplastid pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid nt kartulites tärklis Plastiidid võivad üksteisteks muutuda 6. Mida sisaldavad vakuoolid?
11. Diafragma ja säritusaeg Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast hariliku objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragmad, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid. Kroonrõnga pöördumisel lähevad lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragma ava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast ning võttetingimustest (võtteobjekti heledusest ja fotomaterjali valgustundlikkusest). Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragma ava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud ja diafragma arvude skaalaga varustarud seaderõnga pööramise teel
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidav...
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
Energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? Kui pole hapnikku 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos 27.Mis on käärimise produktid? Piimhape, etanool, süsihappegaas 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused. Valguse olemasolu, CO2 konsentratsioon õhus, vee varustatus, temp, taime vanus, lehtede suurus 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastides 31.Nimeta kloroplasti osad. Lamellid, strooma, sisemembraan, välismembraan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Toota orgaanilist ainet 33.Mis on fotosünteesi lähteained? CO2, H2O 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? Klorofülli ergastamine, Fotolüüs, vesinik ja elektronid seotakse NADP koosseisu, eraldub hapnik 36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Hapnik, ATP, NADPH2 37.Kus toimub pimedusstaadium? Kloroplastide stroomas 38
3) Transport juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid Plastiidid 1) Kloroplastid rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates Kloroplasti ehitus ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks)
3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll · Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse · Leukoplaste (sisaldavad varuaineid) Vakuoolid on taimeraku veemahutid, sisaldavad mitmeid varuaineid ning loomi ligimeelitavaid aineid, koguvad endasse jääkproduktid 4. Seened Seened on heterotroofid. Seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Seeneniidistik on mütseel. Seened võivad olla:
Plastiidid on taimedele omased 4-6 µm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede osadele värvuse. Kloroplast- roheline; kromoplast- punane; leukoplast- värvusetu. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid ning need annavad taimede viljadele värvuse. Kloroplasti ehitus on mõnevõrra sarnane mitokondrile. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Kloroplastides toimub fotosüntees suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool- membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab enamasti varu- ja jääkaineid. Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis tekib pisemate liitumisel. Vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid ning võivad sisaldada mitmeid varuaineid.
Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid. Klorofüll on aine tänu millele toimub fotosüntees, see on kloroplasti sees. Klorofüll ei kasuta rohelist värvi fotosünteesil, seega on rohelist värvi. Fotosüntees jaotatakse kahte etappi: valgusstaadium ja pimedusstaadium. Valgusstaadium Pimedusstaadium Algab siis kui valgus paistab taime peale, Õhulõhede kaudu tuleb CO2. Kasutatakse ära valgusenergia ergastab klorofülli molekuli
valgusenergiat -fotosünteesil on kaks erinevate reaktsioonidega etappi: valgusstaadium: * nõuab valguse olemasolu *sisendiks H2O, * vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi * väljundiks on makroergilised ühendid NADPH ja ATP (e puhas energia) * kõrvalproduktiks on O2 pimedusstaadium: * on valgusest sõltumatu protsess * sisendiks ATP, NADPH ja CO2 * väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad kloroplastid: * 2-membraanilised organellid * sees lamellid (3-membraansed moodustised) * kloroplasti sisekeskkonda nimetatakse stroomaks * lamellide membraanides asuvad : - klorofülli molekulid - valgud, mis püüavad kinni ergastunud elektronide energia - fosfolipiidid. * kõik taimeosad ei sisalda klorofülli ja seega ei fotosünteesi * fotosünteesi reaktsioonid toimuvad lamellides * kuna klorofüll ei neela rohelist valgust, vaid peegeldab seda, on taimed inimsilmale nähtavad rohelistena valgusstaadiumi täpne kirjeldus:
Ravirautus Ennetada regulaarse ja oskusliku sepa külastusega. AHASKABI Milline näeb välja ? Kabi on ahenenud, eriti päka piirkonnast Ahenenud sarvkiil Miks tekkib ? Halb rautus Raudade pikajaline all hoidmine Süstikluu kahjustused Kuidas ravida ? Korrapärane, regulaarne ja oskuskil sepa külastus LAMINIIT Kirjeldus Laminiit on kompleksne ja paljuski veel arusaamatu haigus, mille käigus kabjaluu ja kabja sarvkesta vahelised lamellid haigestuvad ega suuda enam kabjaluud toetada. Haiguse tagajärjel vajub kabjaluu allapoole kuni selleni, et luu võib kabja põhjast läbi vajuda. Enamasti haigestuvad korraga mõlemad esikabjad. Harvemini (eriti toksilise laminiidi korral) võivad haigestuda ka tagumised kabjad. Sümptomid sõltuvad haigushoo tugevusest. Tugeva laminiidi puhul keeldub hobune paigalt liikumast ja üritab raskust esijalgadelt tagajalgadele suunata. Sel puhul räägitakse laminiidile tüüpilisest hoiakust
24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? - hapnikupuudusel 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos, püroviinamarihape 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja süsihappegaas või piimhape. 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused.- valgus ja klorofülli olemasolu. 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastis 31.Nimeta kloroplasti osad. sise- ja välismembraan, lamellid ehk tülakoidid, graan, strooma 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33.Mis on fotosünteesi lähteained? süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained 34.Kus toimub valgusstaadium? kloroplasti tülakoidi membraanis 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine, ATP süntees elektronide energia arvel, vesinikuaatomite sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 36
RAKUKEST · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju. · osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid · nt tärklis koguneb amüloplastidesse.
FOTOSÜNTEES http://www.youtube.com/watch?v=OYSD1jOD1dQ Koostas Kersti Veskimets Vaata kogu fotosünteesi FOTOSÜNTEES Valgus- energia hapnik Laulame 8 minutit valgusstaadiumis t Laulame 6 min p imedusstaadiumi st süsinikdioksiid vesi Laulame: http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related Üldvõrrand: 6H2O + 6CO2 C6H12O6+ 6O2 Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline aine – glükoos. Glükoosi molekulis talletub valguse energia. Eraldub ka hapnik. Head pildid ja tekst Fotosüsteemidest ja rootorist ATP rootori töö: http://www.youtube.com/watch?v=5sGqbnQoyrI&feature=related Lehtedes on kloroplastid Vaata kloroplastide liikumist rakus ...
Plastiidid 1) Kloroplastid – rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid – kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid – värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates Kloroplasti ehitus – ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid – sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus – membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks)
miks vajavad mitokondrid hapnikku? Kus tekib väljahingatav C02? Tsütoskeleti koostis: valgulised niidid, torukesed, akterite/spermatosoidide viburid jne müofibrill – lihaste niidid, lihaste tsütoskelett teostamine liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine) tsentrosoom- tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid Rakukest: koosneb tselluloosist Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib Korgikiht: Korp: Kloroplasti ehitus: 2 membraani, lamellid (toimub fotosüntees), ribosoomid, DNA Mitokonder Kromoplast Kloroplast -energia tootmine Oranž, kollane, punane Fotosüntees -sisemine membraan on -karotinoid (pigment) -pole kahte membraani sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ46 Marina zaharenko SIDEKUDE Referaat anatoomias Jühendaja: K.Murt Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett, ning mitmed muud koeliigid, mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sid...
Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi Üldlamellid (generaallamellid) - Välimised - Sisemised Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi Fibrilllamellid Tsementlamellid · Värvumise järgi polariseeritud valguses: Isotroopsed (I) lamellid Anisotroopsed (A) lamellid a) Kompaktaine e. plinkollus (substantia compacta) Pikkade luude diafüüsis, lamedate luude väliskihis. Lamellaarne ehitus, koosneb Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa) Pikkade luude epifüüsis ja diafüüsis kompaktaine all, lühikestes luudes, lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude
Liimpuit (Glue Laminated Timber; Glulam) on välja arendatud kasutamiseks kandekonstruktsioonides. Liimpuidu saamiseks liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse puitlamelli (saematerjalitüki) lapped, nõnda et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga. Kasutatav saematerjal peab üldjuhul olema tugevussorteeritud ning pindmisteks kihtideks seatakse oma tugevusomaduste poolest parimad saematerjalitükid (lamellid). Valides ning paigutades lamellid õigesti, on võimalik mõjutada liimpuidu omadusi soovitud suunas. Kasutatakse ilmastikukindlaid liimisid, mis võimaldavad liimpuidu kasutamist ka välistingimustres. Lamellid võivad koosneda ka sõrmjätkatud osadest, mis võimaldab toota praktiliselt piiramatu pikkusega liimpuitu. Ainsaks piiravaks faktoriks jäävad nii pika materjali puhul transpordiraskused. Lamellide moodustamine sõrmjätkamise abil võimaldab välja lõigata ka kõik kvaliteeti või tugevust vähendavad kohad
Liimpuit (Glue Laminated Timber; Glulam) on välja arendatud kasutamiseks kandekonstruktsioonides. Liimpuidu saamiseks liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse puitlamelli (saematerjalitüki) lapped, nõnda et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga. Kasutatav saematerjal peab üldjuhul olema tugevussorteeritud ning pindmisteks kihtideks seatakse oma tugevusomaduste poolest parimad saematerjalitükid (lamellid). Valides ning paigutades lamellid õigesti, on võimalik mõjutada liimpuidu omadusi soovitud suunas. Kasutatakse ilmastikukindlaid liimisid, mis võimaldavad liimpuidu kasutamist ka välistingimustres. Lamellid võivad koosneda ka sõrmjätkatud osadest, mis võimaldab toota praktiliselt piiramatu pikkusega liimpuitu. Ainsaks piiravaks faktoriks jäävad nii pika materjali puhul transpordiraskused. Lamellide moodustamine sõrmjätkamise abil võimaldab välja lõigata ka kõik kvaliteeti või tugevust vähendavad kohad
Leukoplastide funktsioon on varuainete talletumine. 3. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente. Kromoplastid esinevad viljades, lehtedes ja säilitusjuurtes (õites ei ole). Kromoplastide ülesanne on lisada ligimeelitavat faktorit viljadele. Inimese jaoks on taimsed pigmendid kasulikud antioksüdandid, nt karotenoidid. 4. Kloroplastid on samuti kahe membraaniga, kuid neil on sees veel piltlikult öeldes kolmas membraan membraanse ehitusega lamellid, milles on klorofülli molekulid ning milles toimuvad fotosünteesi reaktsioonid. Nii on kloroplastide sisemembraanide pindala veelgi suurendatud. Kloroplastidel on samuti oma autonoomne DNA ja ribosoomid. NB! Mitokondrid ja kloroplastid töötavad raku energiaga varustamise nimel. Tsütoskelett, tsentrosoom Kõik nad on valgulised struktuurid, millel on rakus stabiliseeriv ja paigal hoidev funktsioon.
tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Ribosoomide ülesandeks on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Golgi kompleksi ülesanne seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani moodustamisel. MITOKONDER JA PLASTIIDID MITOKONDER Ülesandeks on varustada rakku energiaga. 2 membraanne ja kristad, sisemus on maatriks. KLOROPLAST Tülakoidid e lamellid. Ainult taimerakkudes. Plastiide tekib juurde proplastiididest. Jagunevad kolme rühma (vastavalt värvusele) 1. leukoplastid 2. kloroplastid 3. kromoplastid NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. TAIME JA LOOMARAKK Rakukest koosneb tselluloosist. Ülesandeks on kaitsta ja tugisüsteem. Vakuooli ülesanded: 1. veetalletajad 2. sinna kogunevad varuained 3. jääkained, mürgised ained 4
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
Plastiidid Kahemembraansed organellid proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid suletud organell, mis koosneb kahest membraanist – välimine sile ja sisemine moodustab sopistusi põhifunktsioon – fotosüntees sisaldab rohelist pigmenti klorofülli , mis asub lamellidel sisemuses on vesilahus – strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome stroomas on ka lamedad membraansed kotikesed - lamellid Kromoplastid Abipigment fotosünteesil Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes (enne langemist) erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ainevahetuslik funktsioon kloroplast kromoplast puulehed enne langemist Leukoplastid kloroplast leukoplast rohelise taime pimedasse kollakas või värvusetu kromoplast kloroplast sattumine
ühes osas, kompenseeruvad ja tasanduvad tema teises osas. Liimplaadi dekoratiivsust on võimalik tõsta, kui kasutada tema valmistamiseks eri puuliikidest saetud lamelle. Liimplaat leiab kasutust eelkõige mööblitööstuses ja ehitustöösstuses korteritesse sisse ehitatud mööbli valmistamisel, kuid ka mitmete tisleriplaatide siseosadena.Liimpuitkilpe on saadaval nii tervetest lamellidest kui sõrmjätkatud materjalist. Terved lamellid tähandavad seda, et lamellid mis külgepidi kokku liimitakse on täies pikkuses ühes terves tükis. Tervetest lamellidest on võimalik toota pikkust kuni 2100mm. Pikemat kilbid on kõik sõrmjätkatud. Välja näeb tervetest lamellidest liimitud kilp selline nagu näidatud lisa 1. Sõrmjätkatud liimpuitkilpe valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega puidutükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Laialdaselt kasutatakse veel ka sõrmjätkatud
Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine. Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes. Kloroplastide arv rakus sõltub valgusest ja taime mineraalsest toitumisest. Kloroplastide (klorofüll) põhifunktsioon on fotosüntees. 6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon taim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
