Nad kohe ei saa istutud nii kaua ühe koha peal pimedas saalis, ei saa süvenetud, ei saa aru, ei tahagi aru saada. Ega teater polegi vist kõigile kui oleks, siis ta poleks ju teater, siis ta oleks Hollywood. Teatrikunsti vaatamine on nagu greibi söömine sellele peab keskenduma, enne kui võib teda nautida. Ta on päris ja ei ole ka, ta on otsene ja ei ole ka. Nagu mõru greip on hea maitsega ja ei ole ka. Ise tuleb see õige värav üles leida, kust sisse saab. Miks teater mõjub sügavamalt kui film? Üks asi on see, et kogu lugu, mis jutustatakse, toimub siin ja kohe, tegelased on päris inimesed siinsamas ruumis, päris häälega, päris riietega. See reaalsus, olgugi et näiline, mõjub. Ja kui inimene istub saalis ja vaatab selle loo niimoodi ära, et vahepeal ei sega mingid argielu pisiasjad nagu raamatut lugedes või filmi vaadates võib juhtuda, kui kogu selles saalis on vaid see maailm, millest parajasti teatrilugu on, siis on see lugu eredam, see puudutab sügavamalt.
aastal tema debüütfilm „Mozarti linn“ – ning tänu temale valmis ka 2015. aastal „Vihane kunstnik“, mis on esimene Eesti ja Lõuna-Korea koostööfilm. Samuti on ta ka pälvinud 2012. aastal filmiga „Taak“ PÖFFi parima režissööri preemia. Selle taustainformatsiooni kõrval köitis mind filmivaliku tegemisel ka sünopsisest õhkunud müstilisus, teatav abstraktsus, ning päevakajaline teema, millele polnud ise varem sügavamalt keskendunud – Lõuna-Korea lääneliku ühiskonna võlud ja valud, järjest suurem kihistumine ja tavainimese probleemid. Lisaks oli hilisõhtusele seansile tulemas külalisena ka Jeon ise koos näitleja Hyejung Cho ja filmi produtsendiga. Juba treileris lummas mind stseenides aset leidev värvide mäng ning filmis võlus see mind veelgi rohkem – iga toon ja värv näis kaasa rääkivat loo kulgemisele, kaadrid oli nii värvidelt kui ka olemuselt rahulikud ja vaiksed, kuid samas rõhuvad
Pandi alus eksperssiivsele abstraktsionismile. Prantsusmaal arenes kubismist uus tüüp konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 7. Esimeste esindejate seas oli tsehh FRANTISEK KUPKA. Kõieg järjekindlam oli aga hollandlane PIET MONDRIAN. Abstraktis tunnistas ainult sirgeid vert/horisont jooni. Ristkülikud värvis valgeks või puna/kolla/sini. Uskus, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. 8. Teine suurkuju oli venelane KAZIMIR MALEVITS (Suprematistlik). Kuulsaim oli Must Ruut. 9. Nimetas SUPREMATISTMIKS (ladink supremus ülim).
salvestatud/objekti vaadeldud, millest edasi areneb idee. SISU: Oma vaimus olevate ideede rikkust saab rikastada sellega, kui ollakse rohkem tähelepanelikumad. 8) Mis põhjusel on kujuneval inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Meeletega aistitavast on raske lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi, sest maailmas on ideede tekkimiseks nii palju informatsiooni, et ei jõuta objekte n-ö sügavamalt vaadelda vaid ollakse pinnapealsed, sest soovitakse kõike uut korraga avastada ja tunda saada. SISU: Inimene suudaks palju paremini oma ideid ja mõtteid arendada, kui maailmas poleks nii palju uut informatsiooni või siis kui inimesed poleks n-ö nii uudishimulikud ja ei sooviks korraga kõike uut teada saada. PÕHIIDEE: Ideed meie arus tekivad kogemuste põhjal. Kogemusi saadakse kahe allika kaudu, milleks on aistingud välismaailmast ja reflektsioon inimese sisemaailmast. Enamus
kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe. Piklikud ajus asub hingamiskeskus. Hingamise faasid: Sissehingamine, gaasivahetus, väljahingamine Vingumürgituse saanud inimese viiksin värskesse õhku. Mittesuitsetaja kopsud on puhtad, heledad ja normaalsuuruses. Suitsetaja kopsud on tumenenud, räpased ja osa kopsukudet on vähenenud. Hingmine on vajalik hapniku saamiseks. Ninaõõnes on kavad hingamisteede kaitsmiseks. Õhu liikumise tee:
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamu...
saastav muutub Taastuv/taastumatu Taastuv Taastuv Taastumatu Taastumau Taastuv ressurss Põhja - Eesti Kust võib leida Majade katustel Kirde Eesti Kesk Eesti Terves Eestis rannikul Tuuleenergia kaart: Teema oli huvitav, kuid mida sügavamalt asja uurida, seda segasemaks ja spetsiifilisemaks kõik muutub. Lõpuks võib juhtuda, et lihtsana tundunud teema on ülejõukäiv ja täielikukt teadlaste ja spetsialistide pärusmaaks. Kuid ühest asjast saame kõik aru: ressursse pole lõpmatuseni ja neid tuleb targalt kasutada. 2
polüfoonilise muusika -Üle 40 ooperi kõrgpunkt. -Üle 30 oratooriumi Muusika oli tõsine, ("Messias", "Simson", väljendusjõuline ja Iisrael Egiptuses", sakraalne. "Juudas Makabeus") Passioonides avaldub -18 concerto grosso't kõige sügavamalt tema -orkestrisüite maailmavaade. -kontserte orelile ja orkestrile On kirjutanud -4 väiksemat missat -passioone -Üle 300 kirikukantaadi -20 ilmalikku kantaati Jõuluoratooriumi -6 motetti -Üle 40 suure oreliteose -orkestrisüite -6 Brandenburgi kontserti
Meditsiinis kasutatake sagedusi kuni 10 kHz. Ultraheli töö põhineb helilainete peegeldumise ja ülekandel. Lainete käitumine kahe keskkkonna piiril sõltub keskkondade vahelisest tihedusest. Alati peegeldub osa lainetest tagasi ja osa tungib teise keskkonda. Üheks tagasilöögiks ultraheli kasutamisel on signaali nõrgenemine, kui helilained liiguvad sügavamale. Sügavamalt jõuab andurini tagasi vähem laineid, seetõttu peab pilti korrigeerima. Osad struktuurid lasevad helilaineid kergemini läbi. Kuna vähem laineid neelatakse, siis järgmiste kudedeni jõuab rohkem helilaineid, kui tavaliselt. See piirkond paistab ühtlaselt heledam. Tekib näiteks tsüsti kõrval. Kokkuvõte: Ultraheli töö põhineb helilainete peegeldumise ja ülekandel. Ultraheli on mitteinvasiivne eksamineerimise meetod, mis annab arstile võimaluse näha patsiendi keha sisse reaalajas.
ükskõikselt, mainides pidevalt, et Nikklas mõtlevat juhtunu ise välja ning olukord polevat ültsegi nii tõsine. Nikklas loomulikult sellega rahule ei jäänud ja läks veel rohkem endast välja ning hakkas vanemate ees veelgi kõvemini kriiskama. Kui see olukord nüüd rahulikult läbi mõelda, siis saame oletada, mis oleks juhtunud kui keegi neist perekonnas oleks käitunud pisut teisiti. Kui Nikklas oleks jäänud rahulikumaks ja juhtunut sügavamalt analüüsinud ning kirjeldanud toimunut vanematele selgemalt ja arusaadavamalt, siis võime oletada, et ka vanemate reageerimine toimunusse olnuks Niklase suhtes mõistvam.
koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlaste vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi . Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle
Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük.
keeles rääkida, oli kogu keeleõpe lihtsalt aja ja raha raiskamine. Keeletundides peaksid õpilased eelkõige õppima rääkimist ja kuulamist, mis võimaldavad neil vastavas keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane. Põhikooli valikainete hulka võiks kuuluda näiteks infotehnoloogia, fotograafia ja võõrkeeled. Gümnaasiumi valikained võiks olla näiteks joonestamine, programmerimine ja väitlemine. Valikained on suurepärane lahendus õpilasele, kes tahab õppekava kõrval tegeleda ka oma lemmikainetega. Need kolm pole siiski ainukesed probleemid, vaid minu arust kõige tähtsamad ja levinumad
värvingu vajaduste objektidele. Teise rühma moodustavad elamused, mis tekivad tegevuse käigus. Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, kadedus, uhkus ja armukadedus need tekivad ja kaovad kauem kui baasemotsioonid. Emotsioonide mõju Tavaolukorras suudetakse loogiliselt mõelda, aga emotsioonide puhul sunnivad erinevad meeleolud mõtlema nende põhjustele. Emotsioonid aitavad sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada. Emotsioonide füüsilised väljendused Huvi keha on suunatud teise inimese poole. Ükskõiksus kõne on aeglane, silmad poolsuletud, nõjatub tahapoole. Viha rusikas käed, nõjatub tahapoole, kõne kiire ja hääl vali. Pilkav suupool irooniliselt naeratav, käed ristatud kukla taha, hääl võib olla veidi vali ja kõne tempo kiire. Kahtlev, kartlik käed taskusse surutud, kühmus olek.
maailmavaateid ning sellest ka lihtsakoeline, pettunud suhtumine elusse. Neile tundus võimatu olevat saada tagasi endise elujärje peale ja alustada taas. Teose eesmärk on tutvustada üsnagi ebastabiilsete inimeste tormilist ning ettearvamatut elu. Keeruliseks teeb asjaolud see, et nad ei tea, mida nad tahavad ning tegutsevad suuremjaolt hetkeemotsioonide ajendil, hiljem kahetsedes oma tegusid ja öeldut. Nad ei oska luua sidemeid ja hoolida kelleski sügavamalt. Tegelaste vahel on segased suhted, kus käib omavahel pidev miilustamine ning tagarääkimine. Hemingway tegelane on keeruline, palju läbi elanud, kuid tugevalt mõjutatav kangelane, kes saab kõigega hakkama ja ei löö pea millegi eest risti ette. Sõda koledused olid jätnud noortesse üdini negatiivsed mälestused ning emotsioonid, mis takistasid neid elada normaalset elu. Mõneti on nad inimesena ka väga nõrgad, hoides endas valu, samal ajal üritades unustada
D DEKA Doris Kareva Doris Kareva luulekogu ,,DEKA" on välja antud aastal 2008. Luulekogu sisaldab juba varem avaldatud kuid ka avaldamata luulet aastatest 1975-2007. Arvan, et see luulekogu on väga ilus nii sisult kui ka vormilt. Doris Kareva suudab kirjutada väga lihtsalt ja arusaadavalt, kuid samas on tema luuletused sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad. Samuti on aru saada, et Doris Kareva ei kirjuta niivõrd päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene ning viimane osa. Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin Sind
Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus,1937). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd
See teos räägib kõigest inimlikust: sügavatest tunnetest, inimeseks jäämisest, eneseohverdusest ja unistustest, ent ka hingelisest pehkimisest, alatusest, kõrkusest ja piiratusest. Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Samas on tegu ka eepilise jutustusega väikese rahva võitlusest enese säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui verehinda nõudvate taani kaupmeestega kaupa teha, pisimgi vastuhakk Taani võimule tõi kaasa rängad karistused. Mätaskatustega majades elav lihtrahvas oli nii vaene, et müüs salaja oma lapsi ja varastas ellujäämiseks õngenööri. Teose alguses purustatakse Taani kuninga käsul kõige väärikamal kohal, Altingi väljade
detsember). 6. Mitu korda on päike seniidis põhjapöörijoonel (1 kord aastas). Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. (Kuidas muutub Maal, kus seniidis, kus on pöörijooned jne.) 2. ÖÖ ja päeva pikkusest. (Kuidas möödub Maal, mis on polaaröö ja päev, polaarjoooned, kus asuvad? Jne.) 3. Aluspinna iseloomust ( vesi või maismaa, hele või tume, taimkattega või mitte.) VEEKOGU · Soojeneb sügavamalt · Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine. · Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat). · Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumiseks (jahutab veepinda). MAISMAA · Soojeneb õhuke pinnakiht. · Soojus ei kandu eriti sügavamale. · Maa erisoojus on väiksem (kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat) · Maismaal vett vähe, mida aurustada (ei kaota nii palju soojust).
raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning tänu Mendelssohni ja Schumanni aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse. 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d)
pagulaskirjanike ringi kuhu ta ka ise kuulus, samuti nagu kirjanikudki rändasid ka raamatu tegelased Euroopas ringi. 7. Raamatu peategelaseks on Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid, ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi(antud raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasi mõjutamata jäänud põlastatakse, peetakse hulludeks, sest nad on veel võimelised pühenduma ja tõeliselt armastama. Esimese maailmasõja läbiteinud noorust, kelles sõja koledused ja mõttetus on hävitanud lootused ja usu tulevikku.
Kolmas maailm 1.Vietnami sõda. Selle mõju siis ja tänapäeval. Lõpptulemusena mõjutas Vietnami sõda Ameerikat märksa sügavamalt, tuues kaasa pöördumatuid muutusi. Pärast moraalseks ristisõjaks kujunenud Teist maailmasõda olid ameeriklased veendunud, et nende riik ei saa eksida. Ometi tõid Vietnami sõja kaotus ja sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise. Ameerika sõdurid olid võitnud kõik lahingud, ent sõda ise kaotati ning see osutas Ameerika sisulisemat laadi läbi -kukkumisele. Näis, et Ameerika võis eksida, julmusi korda saata, kaotada
Kui olin üle vaadanud kõik suhkrukamakad, mis oli oli juba erinevat värvi muutunud ja huvitavaid proportsioone võtnud, lahkusin saalist jälle ühe huvitava näituse võrra rikkamana. Kokkuvõte Vahelduseks oli väga huvitav näha midagi hoopis teistsugust. Kuid maalides on siiski rohkem sügavust, mis pakub mõtteainet. Suhkrutükke, mille peale aeglaselt tilkusid mahlapiisad, oli samuti huvitav jälgida, aga ootan näitustest midagi, mis paneb mind teoste üle sügavamalt järgi mõtlema. Kuid nagu öeldud, on alati vaheldusrikas näha midagi erinevat. 13. märts 2011 Kertu Kruus 11a
olulisem jäetakse välja ütlemata, kirjutatakse ridade vahele. Romaan on pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. Raamatu peategelaseks on Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid, ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi (antud raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasi mõjutamata jäänud põlastatakse, peetakse hulludeks, sest nad on veel võimelised pühenduma ja tõeliselt armastama. Romaani sõlmpunktiks on fiesta Pamplonas, mis toob peategelaste suhtetesse suuri muudatusi.
Tekkisid kaheväljasüsteemid, hariti üks pool põlda ja teine pool puhkas ning hiljem vahetai pooli. Tekkisid üle Eesti erinevad külad: subkülad, hajakülad, ridakülad. Muinasajal oli inimesele mõte hauatagusele elule väga tähtis. Nad arvasid, et surma puhul lahkus hing kehast ning hing siirdus uude kehasse. Viidi kalmule sööki ja jooki, mida viidakse siiani ning tähistati hingedepäeva, mida samuti tähistatakse praegugi, kuid muinasajal tähistati seda sügavamalt. Muinasaeg oli väga raske aeg inimetele, sest toimusid väga palju ja väga erinevad kultuurid. Inimestel tuli kohaneda palju muutustega.
Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. 12. Naistel on meestest madalam enesehinnang. 13. Poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatudagressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt. 14. Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini 15. Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") 16. Naised vaatavad mehes sisu, mehed naise välimust. 17. Mehed on agressiivsemad kui naised. 18. Meeste lihasmass on suurem kui naistel. 19. Naise hingeelus on tähtsam säilitada olemasolev, otsida rahu ja turvalisust, mehele on loodus andnud täpselt vastupidise ülessande. 20
Ülevaade Euroopa ajaloost 11.-13.sajandini(Kõrg-Keskajal) Majanduse ja ühiskonna areng Üheks oluliseks momendiks oli rahvastiku arvu kiire kasv. Rahvaarv 1 miljard saavutati 12.- 13.sajandi vahetusel. 10ndal sajandil oli 40 miljonit Euroopas, 13.sajandi lõpuks 70 miljonit. Põllumajanduses mitmed uuendused: kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile see tähendas seda, et pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes.Ratasadra kasutusele võtt ader, millega maad hariti kündis sügavamalt, ülesharitava maa kvaliteet muutus paremaks. Härjad (tööloomad) hakkasid asenduma hobustega. Hobune oli tegelikult luksuslik loom.Asustusala laienemine, seotud ristiusu levitamisega. Lastearv oli tähtis kõrgematele klassidele, mehed panid nii jõhkralt naistele kotte noh. Linnade kasv ja kiire areng, 13.sajand oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg. Linnad oli käsitöö ja kaubanduskeskused, järk-järgult kujunesid kultuuri ja ühiskonna elu keskmeteks. Hoogne
Shakespeare'i õppetunnid tänapäeva inimesele William Shakespeare'i kuulsat näidendit „Romeo ja Julia” lugedes võib esialgu tunduda, et see on lihtsalt üks paljudest traagilistest armastuslugudest. Kui aga hakata sügavamalt mõtlema selle sisule ja sündmuskäigule, tuleb välja, et loos on peidus palju huvitavat, mis kohe silma ei jää. Selles näidendis toimub palju õpetlikke juhtumeid, millest võiksime ka meie nõu võtta ja neid oma elus rakendada. Üks teema, mis mulle koheselt silma jäi, oli Romeo ja Julia suhte kiire areng. Romeo kohtas Juliat peol ja nad abiellusid juba järgmisel päeval. Natuke aega peale laulatust tapab Romeo Tybalti ja põgeneb,
õpilaste seljakotid väga rasked. Leidub paljusid, kes sooviksid ka peale koolipäeva treeningutest osa võtta, kuid neil lihtsalt pole füüsilise treeningu jaoks aega. Pikad koolipäevad võivad ka põhjustada õpilastes agressiooni, ning nad muutuvad rahututeks, millega kaasneb tundides tähelepanematus. Mõelda on ka võimalik teisiti. Ilma koolita ei saaks keegi meist omandada haridust ning edaspidises elus oleks väga raske leida endile tasuvat töökohta. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna. Juba väikese lapsena hakatakse esimeses klassis õppima, kuidas käituda, kuidas erinevates olukordades hakkama saada ning järk-järgult liigutakse aina iseseisvama eluviisi poole. Kodutööde tegemine ja tähelepanek vormivad meie hoolsust. Hajameelsetel on kindlasti raskem, kuid tänu koolile on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev
Seltskonnas on ainult üks naisterahvas, kelle pärast käib pidev nn varjatud võitlus. Lihtsaks teeb asja see, et ka neiu ise on haavatud hingega ning otsib lõbujanuliselt erinevatelt meestelt tuge, millele viitavad tema lühiajalised armumised ning tüdinemised. Kõik osapooled on teadlikud, et mingit õiget armastust reaalselt ei olegi, kuid seda ei panda pahaks, sest niikuinii käib kogu nende elu mehaaniliselt. Sõda on võtnud tegelastelt võime luua tugevaid sidemeid ja millestki sügavamalt hoolida. Suurt rolli mängivad raamatus ka alkohol ja staatus. Tegelaste elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes. Kui kainena hoitakse sisemine valu endas kinni, siis purjus olles käitutakse vastavalt oma tõelistele tõekspidamistele. Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi ning elust libisetakse lihtsalt üle. Alkohol annab julgust ka oma kaaslaste suunas mürki pritsida. Enamasti võib seda täheldada Mike' i puhul, kes julgeb välja öelda kõik, mis tema südamel on
mitu riigikeelt. Näiteks nagu on Soomes. Soomes on nimelt kaks riigikeelt: soome keel ja rootsi keel. Kõigepealt tekibki küsimus, mis see keel siis õieti on? Mõtled ju küll, et kuidas sellist küsimust üldse esitada saab? Tundub nagu täiesti loogiline ja küsimatu küsimus. Ent siiski, kas ikka on? Kõige lihtsam seletus küsimusele ''Mis on keel?'' saab vastata järgmiselt: Keel on mõtete väljendamine häälikute abil. Kui hakata aga mõtleme keele üle sügavamalt, siis tekib küsimus, et mida keel sisaldab? Keel sisaldab näiteks varieerumisi. Varieerumine on nimelt see, et ühte ja sama sisu on võimalik väljendada erineval moel. Varieerumine on samaaegselt nii hea kui ka halb. Hea on ta selles mõttes, et siis saab kasutada erinevaid stiile ja keeleline väljendus muutub kohe mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist.
olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu, halb päev või mõni muu nukker sündmus, suudab see alati naeratuse suule tagasi tuua. Muusikat kirjutatakse tunnetest ja emotsioonidest, mida me kõik mingil eluetapil tunneme.
vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas Ateena lähedale filosoofiakooli. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Platoni arvates peab kõnekunst teenima ühiskondlikke huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. Aristoteles Kreeka suurim mõtleja, filosoof ja teadlane- entsüklopedist, kes oli omakorda Platoni õpilane. Ta koostas 355
Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist
monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi Sellest ajast pärinevad tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegrafüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegrafüür) "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugrafüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940) Sõjapäevadel sündisid: "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatintia) "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) "Virve" (1943, kuivnõel) "Monika" (1942, metsotinto) Teoseid ,,Põrgu" (ofort, vasegravüür) 1930-1932 ,,Kabaree" (ofort, vasegravüür) 1931 ,,Lamav tiiger" (pehmelakk) 1937
1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal ta lõi töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Muu Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's
Biolooga Kordamis küsimused KT 1. Iseloomusta hingamiselundite ehitust ninast kopsudeni ja seosta talitlusega. Hingamisteed algavad ninaõõnega mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninas on palju verekapillaare,mis soojendavad õhku.Läbinud ninaõõne ja neelu liigub sissehingatud õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on seotud omavahel lihaste ja sidemete abil. Kõige suurem kõhr on eriti näha meestel. Häälekurrud on kõri alumisesosas.Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahul...
ka tasuta saada, kui vaid veidi vaeva näha. Kindlasti leidub kuskil keegi, kel on probleeme enda sohvast vabanemisega. Raha ei ole peamine; rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. Teine faktor, mis segab hästi elamist, on kartus surra. Möödapääsmatult tuleb sünni eest maksta surmaga, kuid seda alles elu lõpus. Pole tähtis, kuidas või millal me sureme; see on paratamatus. Peamine on elada. Oma päevade raiskamine püüdele neid pikendada üksnes teadvustab sügavamalt paratamatust. Kuigi surmakartus on üks elu definitsioone, tuleks surmast mõelda kui millestki määramatus tulevikus aset leidvast. Hästi elamiseks on meile antud lõputult aega. Aeg lõpeb meie surmaga, kuid kaotab pärast seda oma tähtsuse. Väga oluline on ka elukaaslane ning perekond. Lapsed ja abikaasa annavad elule mõtte ja aitavad üle elada ka raskeid aegu. Ideaalsed partnerid täiendavad teineteist ja muudavad üksteise elu täiuslikus. Kuid mida teha elukaaslase puudumisel
Hajameelsetel on kindlasti raskem, kuid tänu koolile on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev koolikaaslastega kohtumine arendab kindlasti ka iga inimese suhtlusvõimet. Keeletundides paraneb iga aastaga ka keeleoskus ning selle tasand, mis tulevad kasuks reisidel või ka tulevikus, kui käiakse tööl. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna. Noored hakkavad haridust üha enam väärtustama. Gümnaasiumis mõtlesid haridusele ka Wikmani poisid. Enamus koolipoistest pidas haridust tähtsaks. Mitmed õpilased õppisid väga hästi ning neid võis nimetada klassi parimateks õpilasteks, kellel olid suured ambitsioonid. Üheks selliseks õppuriks oli Jaak Sirkel, kes oli lausa klassi priimus ja isehakanud diplomaat. Samas oli Wikmani koolis ka veidi teistsuguse käitumisega õpilasi
Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees Ei ole kunagi leitud sügavamalt kui 200 m Levila Põhja-Atlandi ookean Põhja-Jäämeri Barentsi meri Läänemeri (Poola, Rootsi, Taani, Eesti - Muuga sadam) Beauforti meri (USA) Kanada (Arktiline osa) Gröönimaa Erinevus teistest Peamised röövloomad Kambriumi ajastul Väga kõrge vastupidevus vesiniksulfiidile Saab hakkama hapnikupuuduses Halicryptus on ainus perekond, mis esindab oma klassi keraskärssusside hulgas
neist ei julge välja öelda midagi, kuna töötavad ise siiani Tenerifel, sest Eestist lahkudes ei jäänud neile siia maha midagi, mille pärast naasta. Minu meelest jäi selle juhtumi puhul puudu sellest, et naine ei uurinud varemalt firma tausta, kuhu teda tööle kutsuti. Samuti oleks pidanud kahtlust äratama see, et ta ise ei olnud töökohale kandideerinud ja järsku talle helistati ning pakuti tööd Tenerifel. See oleks pidanud olema asi, mis paneb kahtlema ja asja sügavamalt uurima. Naine sai küll Tenerifelt minema, sest tal oli varutud raha tagasitulekuks, kuid kui keegi, kes poleks selleks kulutuseks valmistunud olnud, oleks võinud see juhtum hoopis teistmoodi laheneda. Kõige hullem, mis selle loo puhul on, on see, et need inimesed, kes noori naisi sinna firmasse tööle kutsuvad, on ise samuti eestlased, ainult nende ülemus on tsetseeniast. Miks eestlased seda teevad oma kaasmaalastele
Sellepärast on ka loodud erinevad rassid, rahvused ja uskumused, et inimesed üksteisest võimalikult palju erineksid. Kuid vaadeldes maailma, vaatab igaüks seda oma pilguga, igaüks näeb ju maailma erinevalt, kuidas saab siis aga väita, mis on tähtsam ja kes on hea või halb ? Probleemiks , meil , inimestel ongi see, et me ei taha usaldada võõrast, sest kunagi ei või teada, kas inimene on valelik ja halb või on temas soe ja siiras süda. Inimesed ei oska vaadelda oma ümbrust sügavamalt, vaid arvustavad välist ja tihtipeale jõuavad sellega valele teele. Seda sisemist sügavust leida ei ole lihtne, sest et tunda inimest, jõuda tema südameni, ei piisa vaid mõnest hetkest, vaid pikemast ajast. Kuid kindel saab olla vaid selles, et vahel sõnad petavad, kuid tunded mitte kunagi , sest silmad on pimedad, tuleb otsida südamega, tundega enda sees. Tähtis on kuulata oma südame häält, järgida oma tundeid ja kõik mis on oluline hingele- on silmale nähtamatu.
Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud: - kivistised e. fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on) -erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) -lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) -eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu.
mõjul? Valisin selle teema, sest see tundus kõige huvitavam ja olen eelnevalt selle teema kohta natukene ka kuulnud. Lugesin selle teema kohta nii õpikust kui ka internetist. Mida kujutas endast humanism? Humanism oli uudne vaimsus, mille keskel seisis senise Jumala asemel inimene. See kuulutas keskaja lõppu ja uue aja algust. Inimesed hakkasid väärtustama ennast, endi omadusi, vajadusi ja õigusi. Oma probleemide üle hakati sügavamalt mõtisklema ning pandi kirja inimõigused, sotsiaalsed garantiid. Tekkis isikuvabadus ning hakati rohkem vastu olema surmanuhtlusele. Kunst, arhitektuur ja mood hakkasid jõudsalt arenema nii, et need oleks inimesele rohkem meeleheaks. Kuidas mõjus renesanss teadusele? Renessansi mõjul ei üritatud surmanuhtlust ega sotsiaalset ebavõrdsust ära kaotada. Kuna humanistid olid ka valdavalt usklikud, siis siiski austati Jumalat ja inimese kohustust teda teenida. Teadus kerkis vaikselt esile
Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. u...
a2+b2=c2 Bioloogia 100 Mis loom on pildil? Vastus Bioloogia 100 Mis loom on pildil? Tuhkur Bioloogia 200 Mis bakter on pildil? Vastus Bioloogia 200 Mis bakter on pildil? Kingloom Bioloogia 300 Keda nimetatakse bioloogiks? Vastus Bioloogia 300 Keda nimetatakse bioloogiks? Inimest, kes tegeleb sügavamalt bioloogiliste pro Bioloogia 400 Mis on bioloogia? Vastus Bioloogia 400 Mis on bioloogia? Loodusteaduse haru, mis uurib elu Muusika 100 Mida kasutatakse muusika ülesmärkimiseks? Vastus Muusika 100 Mida kasutatakse muusika ülesmärkimiseks? Noodikirja Muusika 200 Mis tähenoot vastab noodile Do? Vastus Muusika 200 Mis tähenoot vastab noodile Do? C Muusika 300 Mis maa helilooja oli J.S
Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt Füüsikalise ainekäsitluse sisu. Tegevus /Iseloom 1 Objektid ja nähtused. Vaatlus /Kvalitatiivne 2 Füüsikalised suurused. Mõõtmine/Kvantitatiivne 3 Seaduspärasused. Analüüs 4 Mudelid, teooriad ja põhiseadused. Üldistus 5 Kontroll ja rakendused. Katse Iseloomustavad järgmised põhijooned: 1. Maailma kirjeldav vaatleja on selles aktiivses osaleja, mitte kõrvalseisja rollis. Maailma on võimalik kirjeldada vaid ligikaudselt, teatud tõenäosusega. See avaldub maailma süvaehitusse kuuluvatest mikroosakestest ja nendega toimuvatest protsessidest. Antroopsusprintsiibist järeldub: Universum peab olema tugevalt mittetasakaalulises olekus, et selles saaks tekkida homo sapiens. Mittetasakaalulistele süsteemidele on omane juhuslikkus, pöördumatus ja iseorganiseerimine. Eristatakse: a) Mittetasakaalulisi isoleeritud süsteeme b) Avatud mittetasakaalulisi süsteeme ...
Looming "Pidalitõbi" "Vatku tõbilas" "Kuldne värav" "Tulemees" "Tuuline rand" (4 köidet) "Vesse poeg" "Angerja teekond" "Oma saar" Hindi loomingu peamised tegevuspaigad jäävad Kihelkonna-Kuusnõmme- Vilsangi vahemaile (seda kinnitavad nimede kokkulangevused), ka inimeste ja talude nimed on enamuses samad Mõned mõtteterad Ilma raamatuta on tänapäeva inimesel võimatu sügavamalt mõista elu, mõista iseennast, teist inimest, ühiskonda. Raamat on tee inimese juurde. Kui maailmas üldse elada, siis täie sõõmuga... Tahan, et ühiskonnas valitseks fair play, ilma milleta ühiskond ja riik võivad hukka minna. Lõhkuda rannamehe paat on sama, mis lõigata kajakal tiivad, tappa kasaka hobune või lüüa maha beduiini ainus kaamel. Kurb on, kui ilu ainult ostetakse, ei osata aga ise teha. Armastuseaida võti on naise käes...
Tihti õeldakse,et enda saatust saab muuta kuid mina arvan,et see mis võib muuta on väga väike osa meie enda mõtetest.Kindlasti mõjutab saatust natuke ka alateadvus.Usun,et varemalt juba enne inimese sündi on enamus asju paika pandud. Sageli juhtub, ka seda,et me ei ütle oma tegelikke eesmärke välja, need on meie peidetud mõtted ja võib juhtuda, et me ei tea oma eesmärke isegi või pole neis täielikult kindlad. Selle põhjuseks võib olla see, et me pole nende üle kunagi sügavamalt mõelnud. Kõik meie valikud on omavahel tihedalt seotud ning ei ole võimalik ette teada meie valikute tagajärgi. Peale valikute tegemist võib välja tulla ka rahulolematus. Kätte on saadud küll kõrge ametikoht, kuid hobidega ja perega tegelemiseks ei pruugi jääda piisavalt aega. See kõik on saatus, mis on kujunenud meie endi valikute, nii suuremate kui väiksemate, tagajärjel. Üks valik viib meid ühele teele ning teine teisele ja otsustest sünnib saatus
Sellel aastal saab Eesti Vabariigi välja kuulutamisest mööda 95 aastat. Vabariigi 95. aastapäev JA see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Tänu sellele imelisele päevale võime me täna mõtliskleda selle üle kas eestlane olla on uhke ja hää ? Võin julgelt arvata, et nii mõngigi siin viibjatest on sellele ka sügavamalt mõelnud. kas tõe poolest võib olla uhke selle üle, et oled Eestlane ? Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahvaarvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas ning me peaksime olema uhked, selle üle, et saame viibida siin klassi ruumis ja rääkida meie ilusas ema-keeles ning öelda julgelt, et Eestlane olla on uhke ja hää..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
