Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid
eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6. Kuidas suitsetaja kahjustab oma tervist? 1) Hävib ripsepiteel hinge- ja kopsutorus –> kaasnevad hingamisteede haigused 2) Suurem risk haigestuda kopsuvähki (jt vähktõbedesse) 3) Kopsudesse koguneb pigi –> kopsumaht väike 7. Lihased sisse- ja väljahingamisel Sissehingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma tõmbuvad kokku –> rinnakorv suureneb ja kopsud täituvad õhuga Väljahingamine
nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine Tajumine Molekulide transportimine läbi epiteeli kihtide ainete liikumise kontrollimine kehaosade vahel 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel - Katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka basaalmembraani siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid: ühekihiline lameepiteel ühekihiline kuupepiteel ühelihiline silinderepiteel ühekihiline ripsepiteel o Mitmekihilised epiteelid: (rohkem kui üks kiht rakke) mitmekihiline sarvestunud lameepiteel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel mitmekihiline silinderepiteel mitmekihiline kuupepiteel üleminekuepiteel transitoorne epiteel o Mitmerealine ripsepiteel Näärmeepiteel - kõikide näärmete nõret tootvaks koeks 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded
kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised Immuunsüsteem - Mittespetsiifiline immuunreaktsioon - Mikroobidevastased valgud - Fagotsüüdid Fagotsüteerimine Omandatud immuunsus Ei pärandu vanematelt järglastele Reageerib aeglasemalt Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi
Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist.Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel esineb peaaegu kõigis loomarühmades ja etendab tähtsat osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Mõned epiteelkoe rakud võivad olla spetsialiseerunud ka mitmesuguste teiste ülesannete täitmisele: nad võivad vastu võtta välisäritusi, toodavad piima, (imetajatel), eritavad higi, vaha, rasu ja muid aineid. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud
EHITUS ÜLESANNE 1. Epiteelkude Rakud paknevad tihedalt katta teisi kudesid ja üksteise kõrval elundeid 1.2. Ripsepiteel Ripsepiteeli katavad Keha katmine, kehaõõnte ripsmed. vooderdamine; Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest; Nõrede eritamine; Võõrkehakeste välissuunamine organismist. 2
Hingamiselundkond Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole
b) Mis tagab alveoolides kiire gaasi vahetuse? c) Millisest protsessist pärineb CO2 ? 3. Kuidas toimub rakuhingamine? a) Milleks on see vajalik? Kuna inimorganism vajab elutegevuseks energiat b) Nimeta kaks lähteainet! Hapnik ja glükoos c) Saadus? Vabaneb energia, hapnik , süsihappegaas d) Kust on pärit lähteained? Hapnik kopsudest ja glükoos soolestikust 4. Millist ülesannet täidab ninaõõnt vooderdav ripsepiteel? Ninaõõnt katvalt ilmaskestalt erituv lima seob tolmukübemeid ja mikroobe ning limaskesta arvukad ripsmekesed suunavad need väljapoole. 5. Millist ülesannet täidab kopsu ümbritsev kopsukelme? 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 26.nov Tuuli Varik
Sprinter:1)südametöö kiireneb 2)hingamine intebsiivistub 3)vereringe nahas intensiivitub 4)kaovad soolad ja vesi 5)glükogeen laguneb. Vananemise tunnused: 1)raku tasemel: naha elastsus, väheneb vee sisaldus 2)organi tasemel:neerud ja uriini tootmine väheneb, südame- ja kopsumaht väheneb. Ostoporoos-luudehõrenemine, põhjus:aletes 10.eluaastast luude hõrenemine,naistel luudehõreme,ome lajngeb järsult menopausi ajal. Kaitsemehanismid:1)kaitse katete poolt: nahk,ripsepiteel,limamembraan,eritised 2)imuunsüsteem:fagotsüüdid,mikroobidevastased valgud,mittespetsiililine imuunreaktsioon 3)omandatud imuunsus:humoraalne reaktsioon(antikehad),tsellulaarne imuunsus(tapjarakud)
harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn luuüdi Harkelund ehk tüümus Keha kaitsetõrked Terve nahk Vere hüübimine Ripsepiteel (ninaõõnes ja hingetorus) Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus
ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST
o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid o Endoteel- lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport Mitmerealine ripsepiteel- sisaldab ripsrakke, karikrakke, basaalrakke ja vaherakke (hingamisteed) o Ülesanded- lima eritamine ja tolmu eemaldamine hingamisteedest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel- esineb suus, söögitorus, pärasooles o Ülesandeks kaitsmine, imendumine, sekretsioon Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel- naha epiteel-, epidermis- ja marrasknahk 6
organismi. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete
koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest. · Eelkõige paikneb organismi vabadel pindadel, st organite ümber, nahal ja limaskestadel. Ülesanded: · Katta ja kaitsta, eelkõige; · Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad). Liigitused: · Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline. Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad. · Rakkude kuju alusel: lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel. · Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips-, tundeepiteel. Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel
seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakkude vahel palju vahe ainet Ül.-kaitse , energia, tugi , transport Rasvkude Leidub-naha all , elundite ümber,rasvikutes, Iseloomustus-sisaldab rasva Ül.-kaitse , soojus regulatsioon,energia Kõrh-ja luukude Leidub-luustikus Iseloomustus-rakkude vahe aine on kõva Ül.-tugi , toestamine , kaitseb Veri Leidub-vereringes , soontes Iseloomustus-vedel Ül
5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. 6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas. 7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude
· Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni
SUITSETAMISEST LOOBUMIST? Füüsiline vorm paraneb 15% võrra, tugevneb luustik ja lülisammas. 20 minuti möödudes lähenevad pulss ja vererõhk normaalsele tasemele 8 tundi hiljem vingugaasisisaldus veres väheneb ja hapnikusisaldus taastub 1 ööpäeva möödudes kahaneb risk südamelihaseinfarkti tekkeks 2 ööpäeva möödudes paraneb haistmis ja maitsmismeel 112 kuud hiljem taastub hingamisteede ripsepiteel, röga liigub ülespoole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb. Paraneb vereringe. 5 aastat hiljem on oluliselt vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu, kurgu, ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra 10 aastat hiljem on kopsuvähi risk peaaegu sama madal nagu mittesuitsetajatel 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk sama suur kui mittesuitsetajatel KASUTATUD MATERJALID Hripkova, D
toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis eemaldab tolmu ja bakteri, kopsu sattuva õhu soojendamine), kopsutoru ( juhivad õhu kopsudesse), sisse hingamine aktiivne, roietevahelised lihased ja vahelihas (sirge) tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja sissepoole, rinnaõõs suureneb, kopsud
Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid Postsünaptiline pidurdus-protsess, kus närviimpulssi ei edastata, kui närvirakku saabub üheagselt signaal nii erutava(te) kui pidurdava(te) sünapsi(de) kaudu e. pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju Primaarne mälu-lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info Rasvkude-varuainete kogumiseks, soojusisolatsioon, löökide pehmendus Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge
Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes · Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem · Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes · Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes · Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem · Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem · Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem · Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem · Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui mittesuitsetajatel. Nikotiin ravimiks
/organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni kihi, talletatakse kehavõõrad ained.
tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui mittesuitsetajatel. Nikotiin ravimiks
Et valgelibled jõuaksid sihtkohta, peab suurenema verevool. See põhjustab temperatuuri tõusu, punetust ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult: nad süüakse või nad hukkuvad väljapaisatud mürkide tagajärjel. Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku. Organismile on see väga kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. Loomuliku immuunsuse tagavadki keha kaitsetõkked (terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ninaõõne ja hingetorus, limaepiteel, kehaeritised ning normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus) ning kaasasündinud immuunsüsteemiosad (fagotsüüdid ehk õgirakud ja mittespetsiifiline immuunreaktsioon - põletik, palavik, NK-rakud (natural killer cells). Kaasasündinud immuunsus on küll organismile hädavajalik, kuid kõige paremini saab organism hakkama, kui koostöö kaasasündinud ja omandatud immuunsuse vahel on paigas. Kasutatud allikad: Kokassaar, U. 2009
KOED · Koe tüüp: Epiteelkude · Ehitus: Rakud tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe. Rakud on lamedad, kuubi- või silindrikujulised. Ripsepiteeli katavad ripsmed. · Ülesanded Organismis: 1. Keha katmine, kehaõõnte vooderdamine. 2. Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest.; 3. Nõrede eritamine (Närvi-epiteel); 4. Võõrkehakeste välissuunamine organismist (ripsepiteel). · Koe tüüp: Lihaskude · Ehitus: Rakud on pikad, kitsad, kokutõmbumisvõimelised. Lihaskoe alaliigid: · a) vöötlihaskude · b) südamelihaskude · c) silelihaskude (Vt. lk 11.) · Ülesanded organismis: Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi või selle osade liigutamine. · Koe tüüp: Närvikude · Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked.
· Põrn peensoole lümfikude · Harkelund luuüdi ehk tüümus Kaasasündinud immuunsus *toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid
Seemnerakkude areng mehel Munarakkude areng naisel Munandite väänilistes seemnetorukestes Vaheldumisi kummaski munasarjas Igast spermatogoonist 4 spermi 1 viljastumisvõimeline munarakk, 3 hukkuvad Pidev protsess Tsükliline, iga 28 päeva tagant Kõrge vanuseni Lakkab 45-55 eluaastal Loomsed koed: 1. Epiteelkude - katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel, näärmeepiteel 2. Sidekude - rasvkude, luu- ja kõhrkude, veri, tihe sidekude, kohev sidekude 3. Lihaskude - vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude 4. Närvikude Biosfäär Ökosüsteem Populatsioon Taimorganism e isend Loomorganism e isend
trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude, Bronhioolid, ühekihiline kuupepiteel, epiteelirakud Diafragma (vöötlihaskude, vöötlihasrakud) Alveoolid (ühekihiline lameepiteel, epiteelirakud) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud. Emaka sisepinda e. limaskesta katab silinderepiteel ja selle all olev sidekude.Koosneb sekretoorsetest ja ripsrakkudest. Silinder epiteeli ül.-imendumine ja sekretsioon.Kohati ka ripsepiteeli. Sidekude - toese ja omab kaitsefunktsiooni.Sidekoes leidub
1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid)
1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid)
Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik termoregulatsioon Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine
Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige
5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül. Närvikude organismi erinevate osade regulatsioon, ärrituse vastuvõtmine, edasi juhtimine, analüüs. koosneb närvirakkudest. Lihaskude kokkutõmbumisvõimeline, lihaste moodustamine, spetsialiseerunud liigutuste tegemisele
tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada
salvestada närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega rasvkude sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi sigimiselundkond elundkond, mille abil saadakse järglasi silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a
- Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED
Rasvkude sidekoeliik, mille Tugielundkond lihas koos toesega; moodustavad rasvaga täidetud rakud. võimaldab liikuda. Ringeelundkond elundkond, mis Vöötlihaskude kiududena asetinud transpordib kehas aineid; süda, vere- ja paljutuumalistest rakkudest koosneb lümfisooned. lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele. Ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed. Seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toitu. Seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks. Sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Sigimiselundkond elundkond, mis abil saadakse järglasi. Silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude,
immuunsussüsteemi(moodustub rohkem antikehi ja õgirakke) Kõrge palaviku kahjulikkus- häirib närvisüsteemi talitlust, halveneb söögiisu ja pidurdub seedenõrede eritumine, süljeeritus väheneb. Häirub ensüümide talitlus. 13) Kaitse haiguste eest Pidev kokkupuude haigust tekitavate mikroorganismidega(viirused,bakterid,seened).Organism tuleb toime tänu kaasa sündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasa sündinud kaitsemehhanismid- nahk, ripsepiteel, membraan, eritised. Immuunssüsteemi poolt fagotsüüdid, mikroobide vastased valgud, mittespetsiifiline immuunreaktsioon. Omandatud immuunsus- Reaktsioon läbi antikehade, rakuline immuunsus- tapjarakud. 14) treeningu füsioloogia Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit) 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit) 3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel
Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid, mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi. Eristatakse järgnevaid kudesi: - epiteel- ehk kattekude. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed; esineb hingamisteedes). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad. Ülesandeks on kaitsta väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, ainevahetus väliskeskkonnaga. Rakud paiknevad mitmekihiliselt, tihedasti ja üksteise kõrval. - lihaskude. Talitluseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele.
2. Infot kordineerida (saata õigetesse aju osadesse), analüüsida ja töödelda välja vastuseid 3. Edastada vastused elunditele- efektoritele *Reaktsioon toimub refleksi kaare kaudu. Refleksikaare osad: *retseptorid(tekib erutus e närviimpulss) *tundenärvid(juhivad nrviimpulsse kesknärvisüsteemi) *liigutusnärvid (juhivad närviimp efektoritesse) *efektorid(lihased või näärmed reageerivad) Kaitse haiguste eest Kaitsebarjääri moodustavad: Terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ja limaskestade eritised, sülg, maomahl(sisaldab soolhapet) Immuunsüsteem. Valed verelibled erinevat tüüpi võivad olla fagotsüüdid(haigustekitajate hävitajad) ja.....
● Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke. ● Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte. ● Õgirakud hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”) ● Lümfotsüüdid toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke. ● ADENOID, MANDLID, LÜMFISOONED IMMUUNSUS- vastupanuvõime haigusetekitajale ORGANISMI KAITSEBARJÄÄRID- ● nahk ● ripsepiteel ● limamembraan ● mikroobivastsed valgud pisaras jne ● hape ja pepsiin maomahlas ● head bakterid nahal MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSÜSTEEM- ● reageerib kohe peale vigastust ● vigastatud rakud eritavad histamiini (laiendab veresooni) -> valu, punetus jms ○ on signaaliks neutrofiilidele (hävitavad patogeene) ● õgirakud söövad kohe haigustekitajaid KAASASÜNDINUD EHK LOOMULIK IMMUUNSUS: ● toimib kiiresti
katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE · Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb: · Lihasrakkudes ehk kiududes olevatest müofibrillidest · Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks 2.1 SIDELIHASKUDE · koosneb väikestest käävjatest 1-tuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena · ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad
Esmane kaitse Reageerivad aegalasemalt kindlale Reageerivad kiiresti paljudele patogeenile. patogeenidele Humoraalne reaktsioon (antikehad) Ei muutu elu jooksul Tsellulaarne Histamiin, õgirakud immuunsüsteem(tapjarakud) Kaitse katete poolt Kujuneb välja elu jooksul (limamembraan,eritised, ripsepiteel) (läbipõdemine, vaktsineerimine) Immuunsüsteem(fagotsüüdid, Selle jaoks toodetakse kõrgelt mikroobidevastased valgud, spetsialiseerunud T-ja B- lümfotsüüte. mittespetsiifiline immuunsüsteem) Tsellulaarne immuunsus- Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga. Humoraalne immuunsus- Antikehad seonduvad patogeeniga,neutraliseerivad ning märgistavad selle hävitamiseks fagotsüütide poolt.
3Päevast-10-13päevani Esinemine NA Haige inimene, kes Haige inimene levitab viirust ülemiste hing.teede limaskesta sekreediga NÜ Piisknakkus- piisknakkus rääkimine, köhimine, aevastamine Otsene kontakt- Sissepääsuvä Ülemiste rat hingamisteede ripsepiteel Kliiniline pilt Nohu; millele on Nohu; mõõdukas e. sümptomid iseloomulikud kehatemp tõus; harva aevastamine, rohke kopsupõletik- vesine eritise hooldekodude vanuritel; eritumine ninast, mis patsientidel hiljem võib muutuda pikaraviosakondades. mädaseks kui SARS-il- kopsupõletik, eritisse ilmuvad lisaks palavik> 38oC;
- Hüpotermia alajahtumine (al 35 kraadi) Kaitse haiguste eest Kaasasündinud Omandatud immuunsussüsteem kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem - Nahk (surnud - Fagotsüüdid - Humoraalne reaktsioon (antikehad) rakkude kiht, ph, - Mikroobidevastased - Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud e bakterid) valgud fagotsüüdid) - Ripsepiteel - Mittespetsiifiline (hingamisteedes, immuunreaktsioon ninaõõn ja (tekib igasugu hingetoru) kudede traumal, - Limamembraan vigastatud rakk (nina, suguteed,) eritab histamiini, - Eritised (sülg) laiendab veresooni, soe veri tuleb asemele)
Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter ja veen moodustavad maksatriaadi. 57. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Kindlustavad looma välise hingamise funktsiooni – veri rikastub hapnikuga ning keha vabaneb CO 2st. Hingamisorganiteks on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops. Hingamisteed (ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, bronhiaalpuu) juhivad õhu kopsu, eelnevalt soojendavad ja filtreerivad õhku. Hingamiselundite limaskest on enamasti kaetud ripsepiteeliga. Ripsepiteel sisaldab karikrakke, mis sekreteerivad limast nõret (tolmu jne püüdmiseks). Kõri, trahhea ja bronhide toestuseks on hüaliinsest kõhrkoest toes, mis väldib nende kokkuvarisemist. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhidele järgnevad väiksema dm bronhioolid (bronchiolus). Bronhioolides puuduvad kõhrkude ja näärmed (bronhis olemas). Bronhioole vooderdab prismaatiline
organied. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas toimub epiteelkoe kaudu ka kogu ainevahetsus organismi ja väliskeskkonna vahel. Vahetult epiteelkoe all asub põhiliselt kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. See esineb näiteks hingamisteedes, kus ripsmed püüavad kinni tomuosakesi. Spetsiaalrakud täidavad mitmesuguseid ülesandeid: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid. · S i d e k o e rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Kollageen moodustab sidekoe
Ainuraksetel toimub hapniku omastamine ainult difusiooni teel läbi membraani. Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s. Tekivad spetsiaalsed katete piirkonnad, mille läbitavus ja pindala kindlustavad gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena. Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud
* Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit; * Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi. 3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid. 5) Loetlege inimese kehas esinevad koed. Inimese kehas esinevad epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude. 6) Millisteks alamliikideks jaotatakse lihaskude? Lihaskude jaotatakse silelihas- ja vöötlihaskoeks, millest viimane jaguneb omakorda skeleti- ja südamelihasteks. 7) Millistest osadest koosneb närvirakk?
annaabi.ee 
