docstxt/125767999551375.txt
hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood I Jagunemine 1) Profaas :
arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe, eritus ja sigimiselundkond. Teratogeenid: 1. Biloogilised (haigustekitajad nt punetised, süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid; 2. Keemilised (alkohol; ravimid: antibiootikumid kahjustavad kuulmist, hambaid; hormoonide tõttu on diabeetikute rasedus riskantne;olmekemikaalid: juukselakk, värvid, toidulisandid) 3. Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole ultraiolett ja elektromagnetkiirgus); vibratsioon; põrutused, löögid, pidev surve Lootevee ülesanded: 1. Kaitse põrutuste eest 2. Kaitse temperatuurimuutuste eest 3. Vähendab raskusjõu mõju 4. Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks
ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud. 17. Bioloogilised teratogeenid: · Pärilikud haigused: geen-, kromosoom- ja genomutatsioon · Haigustekitajad: punetised, süüfilis, tokoplasmoos · Toitumisega seonduv: vitamiinide, aminohapete puudus, alkaloidid, toidutoksiinid Keemilised teratogeenid: · Ravimid, rahustid, antibiootikumid · Alkohol, narkootikumid · Olmekemikaalid, liimid, värvid, lahustid Füüsikalised teratogeenid: · Mehhaanilised traumad: põrutused, löögid, surve · Alajahtumine, kuumarabandus · Kiirgused: UV 18. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. 19. Normaalne sünnitus laps saab sünniteedest normaalse mikrofloora Keisrilõikega sünnitus saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. Postemrüonaalse arengu perioodid:
Sed aläbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkprodukitd. Platsenta eritab naissuguhormoone. 13. Milline tähtsus on looteveel? Kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14. Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid, olmekemikaalid, narkootikumid b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised traumad, temperatuur, kiirgused 15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16
organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega-roomajad, linnud, imetajad Moondeline areng- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selle sarnaseks läbi vahestaadiumite-selgrootud. 24. Täismoondeline areng-munast väljub vastne,siis
Biogeneetiline reegel. Loote väärarenguid põhjustavad: *Bioloogilised teratogeenid- Pärilikud haigused- geen,-kromosoom ja genoon-mutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete ja mikroelementide puudus, toidutoksiinid, albaloidid. *Keemilised teratogeenid- Ravimid- antibot. rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid ja olmekemikaalid- liimid, lakid, värvid. *Füüsikalised teratogeenid- Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve. Alajahtumine ja kuumarabandus. Lootevee ül. :* kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temp.muutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta e emakakook, kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Ül: * ainevahetuslik *platsentaarbarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone
küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 13.Milline tähtsus on looteveel? kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14.Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid(antibiootikumid), alkohol ja narkootikumid, olmekemikaalid(liimid, lakid). b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad(punetised), toitumine(vitamiinide puudus). c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised trauma(põrutused), alajahtumine ja kuumarabandus, kiirgused(UV-kiirgus). 15.Kirjeldage sünnitust. Protsess, millega looteline areng lõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem
Kui naisele on korra keiserlõige tehtud, siis tuleks ka edaspidi eelistada keiserlõiget. 18. Loote väärarengu põhjused. Loote väärarengut põhjustavad teratogeenid. Bioloogilised teratogeenid: -pärilikud haigused (geen-, kromosoom- ja geenmutatsioonid) -haigustekitajad (punetised, süüfilis) -toitumisega seotud (vitamiinide, aminohapete puudus, toidutoksiin jne.) Keemilised teratogeenid: -ravimid (antibiootikumid, rahustrid, uinutid) -alkohol ja narkootikumid -olmekemikaalid (liimid, lakid, värvid) Füüsilised teratogeenid: -mehhaanilised traumad (põrutused, löögid, surve, vibratsioonid) -alajahtumine ja kuumarabandused -kiirgused (rötgen, UV-kiirgus) 19. Rasestumisvastased vahendid ja meetodid. (vajab täiendamist) *Barjäärimeetod (kondoom)- sperma jääb seemnepurskel kondoomi, 98% efektiivne *Hormonaalsed vahendid (pillid, tuperõngas, plaaster)- pärsivad uue raku küpsemist ja ovulatsiooni, 98% efektiivne
karvad. Entoderm seedenäärmed, maks, soole-ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre, hingamisteede epiteel ja kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13.Ontogeneesi etapid. 1) Viljastumine 2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp 4) Vananemisperiood 5) Surm 14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest. Vananemise ilmingud kortsud, hallid
18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)? Põhjuseks on teratogeenid: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised. Füüsikalised: Erinevad kiirgused (ka UV, röntgen), mehaanilised mõjutused (pidev vibratsioon, löögid, muljumine, surve (nt riided)aju ja jäsemete väärareng, jänesemokk). Keemilised: Ravimid (antibiootikumid, talidomiid- veresoonte kujunemise pärssija+ jäsemete väärareng, hormoonpreparaadid), olmekemikaalid (liimid, värvid, taimekaitsemürgid, pesuvalgendajad), tubakasuits (nikotiin otse NS arengule,CO takistab O2 omandamist), alkohol. Bioloogilised: pärilikkus (emalt v isalt), viirused- ema raseduse ajal läbivad platsenta nt punetised, bakterid- süüfilis, algloomad+ nende toksiinid nt malaaria, ebaõige toitumine, toiainete vaegused- liigsus (vitamiinid!), ema haiguslikud seisundid (1 tüüpi diabeet, langetõbi alkoholism) 19
Apoptoos programmeeritud, kontrollitud rakusurm Teratogeen erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised Ø viirused (punetised ja gripp) Ø toksoplasma Ø süüfilise bakter Ø hallitusseened Ø toitainete vaegused b) Keemilised Ø olmekemikaalid Ø kosmeetikavahendid (juukselakk) Ø ravimid (antibiootikumid) Ø narkootilised ained c) Füüsikalised Ø põrutused Ø kitsad riided Ø vibratsioon Ø erinevad kiirgused http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/organismide_paljunemine_areng_karoliinekorol.htm Spermotogenees
muutuste eest Tagab stabiilse keskkonna Urineerimis ja joogikeskkond VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Teratogeen väärarengut phjustavad tegurid. BIOLOOGILISED PÄRILIKUD HAIGUSE: geen- , kromoom- ja genoommutatsioonid. HAIGUSTEKITAJAD: viirus, bakter, seen. TOITUMISEGA SEOTUD: vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus, alkaloidid, toidutoksiinid. KEEMILISED RAVIMID: antibiootikumid, rahustid, uinutid. ALKOHOL & NARKOOTIKUMID OLMEKEMIKAALID: liimi, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid. FÜÜSIKALISED MEHHAANILISED TRAUMAD: põrutused, löögid, surve, vibratsioon. ALAJAHTUMINE & KUUMARABANDUS KIIRGUSED: röntgen, UV-kiirgus SÜNNITUS Looteline areng lõppeb. Algab emaklihaste rütmiliste kokkutõmmetega e. tuhudega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6h Normaalne sünnitus: + saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora
Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 17. Teratogeenid ehk lootelise väärarengu põhjustajad Bioloogilised: o Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid o Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos o Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete,mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid Keemilised: o Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid o Alkohol o Olmekemikaalid – liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid Füüsikalised: o Mehhaanilised traumad – põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. o Alajahtumine ja kuumarabandus o Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus. 18. Kuidas algab sünnitus? Sünnitus algab emakalihase regulaarsete kokkutõmmetega 19. kirjelda normaalset sünnitust ja keisrilõikega sünnitust Normaalne sünnitus – laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora.
· toidulisandid · raua puudus · hallitusseened o keemilised Kosmeetikavahendid · juukselakk ravimid · antibiootikumid · rahustid · uinutid Olmekemikaalid · Liimid · Lahustid · Värvid · Lahustid Alkohol & narkootikumid · Nikotiin o Füüsikalised Alajahtumine Kuumarabandus Kiirgused · Röntken
hilisemas arengus nt hormoonid) Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised • Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos) • Toitainete puudus • Toksiinid (mükotoksiinid) • Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus) Keemilised • Alkohol • Ravimid, vitamiinpreparaadid (A ja D vitam. üledoos, foolhappe vähesus) • Olmekemikaalid (lakid, taimekaitsevahendid) • Polükloreeritud bifenoolid (PCB) jt Füüsikalised • Kiirgused (radioaktiivne, röntgenkiirgus) • Mehhaaniline surve • Vibratsioon (sh kukkumine) Vananemine Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud (sh seotud kromosoomide telomeeride lühenemisega), kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. • Päevitamine • Haigused • Toitainete vaegus
Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Muutlikkus organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. 1. Mittepärilik(modifikatsiooniline) muutlikkus 2. Pärilik muutlikkus Mutageenid: a) bioloogilised · viirused · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) Supermutageenid: ü mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone. ü Näiteks teatud fosfor ja lämmastikühendid. Geenmutatsioonid: ü muutused DNA nukleotiidses koostises.
Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid → pärilikud haigused → haigusetekitajad → toitumisega seotud 2. keemilised teratogeenid → ravimid → alkohol ja narkootikumid → olmekemikaalid 3. füüsikalised teratogeenid → mehhaanilised traumad → alajahtumine ja kuumarabandus → kiirgused Sünnitus lõppeb looteline areng algab emakakaela avamisega ja seejärel emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Paljunemine → jaguneb suguline paljunemine ja mittesuguline paljunemine Mittesuguline → pärilik info tuleb ainult ühelt vanemalt → enamasti taimed pooldumine : bakterid, kingloom, amööb pungumine : pärmseened, käsn
võrdväärne teiste Eesti ülikoolidega ning õppetööks vajalikud laborid ja õppevahendid on koha peal olemas. Võimalus raamatukogule, ligipääs arvutile, ühiselamule ning kõik õppejõud on ka väga sõbralikud ja aitavad meelsasti uusi üliõpilasi. Üldiselt on keemiatehnoloogia teadus, mis tegeleb toorainete keemilise töötlemisega tarbeaineteks ja tootmisvahenditeks. Pea kõik meid ümbritsevad ja igapäevased kasutuses olevad materjalid näiteks kütused, ravimid, toiduained ja olmekemikaalid, on tänapäeval vähemal või suuremal määral seotud keemiatööstusega. Seda eriala õppides saab tudeng endale väga praktilise ülevaate keemiatööstustest. Praktikatel kasvab õige nägemus operaatori, laborandi ja keskastmejuhi tööülesannetest, mis aga omakorda annab aimu õigest erialasest tööst. Keemiatehnoloogia on maailmas üks kümnest nõutavamatest erialadest. Keemiaspetsialisti töö on kõrgelt tasustatav ning mida „parem“ pea seda
(kas varem või NT: sirprakuline solge, laiusstõbi, malaaria, Loeb tervislik eluviis, hiljem) vanemad aneemia, toksoplaksmos toitumine. võivad olla lihtsalt kassikisasündroom, III teratogeenidest- tingitud haiguskandjad. Martin Belli tõbi, looteväärarengud *alkohol, NT:pärilik kurtus, Downi sündroom, tubakas, narkootikumid, lühinägelikkus, I Patan, trisoomia. olmekemikaalid, ravimid. tüüpi suhkru- Sünnitaja vanusega Mida noorem loode,seda haigus(avaldub tõuseb tõenäosus. sügavam puue. Oluline on noores eas) immuunsus !! hemofiilia, daltonism **oluline diagnostika,geneetika konsultatsioon- tõenäosus haiguse avaldumiseks III NIMETA 1. kombinatiivse muutlikkuse põhjused-järglase genotüüpi satuvad retsessiivsed
Toiduallergeenid Inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid Naha kaudu sisenevad allergeenid Toiduallergeen e. obligatoorsed allergeenid Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid Gness Haudumus Soor Piimaraig Atoopiline dermatiit
Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Olmekemikaalid ja mürgid Paljud vahendid, mida inimesed iga päev oma töös kasutavad, sisaldavad mürgiseid aineid. Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed lapsed neid kätte ei saaks. Ka paljud nautimisvahendid on mürgised. Tubakas näiteks sisaldab nikotiini, tugevat mürki-, mis mõjub kahjulikult närvidele ja vereringele
* vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust, neid leidub nii meie kodudes kui ka töökohtades. Samas võivad nad olla ohtlikud meie tervisele. Kui neid ei kasutata nõuetekohaselt võivad kemikaalid olla süttivad, põhjustada põletusi ning kaasa tuua nii tervise- kui keskkonnakahjustusi. Kuigi reeglina on kõik olmekemikaalid, nende hulgas ka mürkkemikaalid, inimesele kahjutud kui järgida täpselt märgistust ja kasutusjuhendit ning kasutada iga vahendit ettenähtud otstarbel, on siiski oluline teada, kuidas käituda õnnetuste puhul. Seetõttu on oluline teada, millised tooted on ohtlikud, kuidas ennetada ja minimeerida kemikaalist tulenevat ohtu, milline on esmaabi mürgistuste puhul jne. Tee nii: Kasuta ainult selliseid pakendeid, millel on lastekindlad sulgurid
Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised viirused (punetised ja gripp) toksoplasma süüfilise bakter hallitusseened toitainete vaegused b) Keemilised olmekemikaalid kosmeetikavahendid (juukselakk) ravimid (antibiootikumid) narkootilised ained c) Füüsikalised põrutused kitsad riided vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad
Teratogeenid: 1)bioloogilised- haigustekitajad(punetised,seened,vaegused-toitainete vaegused),toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohvi), Bioloogilised veel seened,v aevused (valgu puudus vitamiinide puudus), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv) 2) keemilised alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi, hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid) 3) füüsikalised radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta. Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on
Loode kinnitub emaka seinale 6-7 päeval,ovulatsioon toimub umbes 14 päeval pärast eelmise menstruatsiooni algust . normaalne sünnitus 40. nädalal enneaegne enne 36. nädalat 5.Kui kaua on seemnerakud ja munarakud viljastumisvõimeliselt. Munarakk kuni 36 h ja seemnerakk naisekehas u 48 h 6.Miks on loode kahel esimesel rasedus kuul eriti tundlik kahjustavate tegurite suhtes? Kuna siis arenevad kõik organid 7.Mis võib loodet kahjustada? Ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmekemikaalid, viirushaigused(punetised) 8.Iseloomusta noorjärku ja vananemis perioodi. Noorjärk sünnist suguküpsuseni organism kasvab, elundkonnad ja refleksid täiustuvad, kujunevad välja suguelundid Vananemis periood Elundkondade talitus häirub, tekivad mitmesugused haigused, elutegevus ja ainevahetus aeglustuvad, kaob paljunemisvõime, muutub välimus. 9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime
Ringeelundkond juuksed, karvad LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Bioloogilised Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid Keemilised Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid Alkohol ja narkootikumid Olmekemikaalid – liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid Füüsikalised Mehhaanilised traumad – põrutused, löögid, surve ja vibratsioon Alajahtumine ja kuumarabandus Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus SÜNNITUS Ca 40 nädalat pärast viimase mensturatsiooni algust Sünnitusel kolm faasi Avanemisfaas – emaka kokkutõmbed sagenevad ja tugevnevad, mille toimel avaneb emakakael
Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 27) Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! · Bioloogilised teratogeenid: Pärilikud haigused geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. · Keemilised teratogeenid: Ravimid antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid; Olmekemikaalid liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. · Füüsikalised teratogeenid: Mehhaanilised traumad põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus; Kiirgused röntgen-, UV-kiirgus. 28) Kirjelda sünnitegevuse algust. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h, korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. 29) Too välja põhjuseid, miks tehakse keisrilõiget
Keemiatööstusel on meile pakkuda sadu erinevaid puhastustooteid ning supermarketite lettidel on ülisuur valik puhastusvahendeid erinevate pindade, toodete, ning materjalide puhastamiseks. Samas võivad paljud neist toodetest olla mürgised, ärritavad ja söövitavad. Kahjuks oleme nende toodetega nii harjunud, et ei näe enam nende kemikaalidega kaasnevaid ohtusid ning ei võta neid kui ohtlikke aineid. Kuigi reeglina on kõik olmekemikaalid, nende hulgas ka mürkkemikaalid, inimesele kahjutud kui järgida täpselt märgistust ja kasutusjuhendit ning kasutada iga vahendit ettenähtud otstarbel, tuleks siiski kaaluda nende kasutamise otstarbekust ning võimalusel valida tervise- ja loodussõbralikke vahendeid. Puhastustöid on võimalik läbi viia ka terve rea koduses majapidamises leiduvate vahenditega, mis ei ole nii ohtlikud ei tervisele ega ka keskkonnale. Mõned näpunäited:
Halvim näide - talidomiid saksa DV 1960 alguses, spetsiallselt rasedatele mõeldud testimata ravim, mis oli mõeldud iiveldushoogude allasurumiseks. Sündisid käte ja jalgadeta lapsed - neid ligi 3000. d) ohtlik on mitme ravimi koosmõju e) positiivse oreooliga ravimid võivad olla ohtlikud (nt aspiriin, antibiootikumid (kurtus, maksakahjustus, hambaemaili helendumine)) f) olmekemikaalid - lakid, värvid, vaigud, putukatõrjevahendid, umbrohumürgid jne. Siseruumidesse lenduv formaldehüüd (puitlaastplaadid jm) levib üle aasta veel! g) lisaained - E1520 (propüleenglükool) - niiskusesäiliti, max kogus 1g/1kg toote kohta. 1998. Eestis selgus, et meil müüdavates Poola, Hollandi ja Saksa toodetes oli 10-12g/1kg toote kohta. Kasutati kauasäilivates rullbiskviitides, keeksides
Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud esimesed kuud ning sünnitus. a)bioloogilised teratogeenid • Pärilikud haigused- geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. • Haigusetekitajad-– punetised, süüfilis, toksoplasmoos. • Toitumisega seotud-– vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. b)keemilised teratogeenid • Alkohol ja narkootikumid • ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. • Olmekemikaalid-liimid, lakid värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. c)füüsikalised teratogeenid • Alajahtumine ja kuumarabandus • Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. • Kiirgused-– röntgen-, UV-kiirgus. 15)Selgroogsete organismide areng Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16)Sagedasemad sugulisel teel levivad nakkused ja nende ennetamine
Osa naftasaadusi lahustub ja emulgeerub vette (mida kergemad ühendid, seda rohkem). Veepinnale tekib õhu vettetungimist takistav õhuke õlikile. Aja jooksul hakkavad naftasaadused lagunema ning kulutavad sellekls hapnikku. Naftasaadused on veeorganismidele mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Muud levinumad ained pindaktiivsed ained kogunevad veepinnale ja moodustavad õhku läbilaskmatu kile. Vesi vahutab. Desinfitseerivad ained ja olmekemikaalid sisaldavad kloori ja seetõttu on ka neile kehtestatud sanitaarnormid. Soolvesi pärsib mikroorganismide elutegevust. Olmekemikaalid võivad "tappa kõik tuntud bakterid", olles seega reoveepuhastusprotsessile väga kahjulikud. Mikroorganismid vett saastavad mikroorganismid (viirused, bakterid, parasiidid jms). Tõvestavad mikroorganismid muudavad vee nakkusohtlikuks. Bakterid lagundavad valgulämmastikku ammooniumlämmastikuks või elusorganismidele mürgiseks ammoniaagiks
haud? Sõjakemikaalid mere põhjas Läänemeri - mürkkemikaalide haud? Sõjakemikaalid mere põhjas •Pärast II Maailmasõda uputati kasutamata keemia- relvad Läänemere põhja •Kokku arvatavalt 40000 t sõjategevusega seotud materjale •13000 tonni sõjakemikaale - äärmiselt ohtlikud, eralduvad tihti gaasina - kalastamine matmiskohtade piirkonnas mittesoovitav 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja tööstuslikud ning olmekemikaalid Kemikaalid ja keskkond Üldreegel on järgmine: kui aine või keemiline ühend on pärit loodusest ning selle sisaldus ei ületa loodusele omast taset, siis on sellega kohanetud ja ohtu ei ole. Kui aga aine või keemiline ühend on sünteesitud laboris ja seda looduses ei esine, siis pole kunagi täpselt teada, milliseid toimeid avaldab see organismis ja kuidas mõjutab looduslikku aineringet. 20.02.2017, K. Künnis-Beres
Mürkaine on mistahes aine, mis ka suhteliselt väikeses annuses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab talitlushäireid või surma (EE 6 1992:524). Mürke jaotatakse : keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid, vees ja rasvas lahustuvad mürgid); toime järgi (söövitavad, happed ja alused, üldtoimega mürgid); otstarbe järgi (tööstusmürgid: nt benseen; kütteained: nt metaan, bropaan, bensiin; põllumajanduses kasutatavad kemikaalid; olmekemikaalid: nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin, ipriit) püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid; taimsed: nt oopium; seenemürgid: nt mükotoksiinid) 3 toime järgi (nt neurotoksiinid). Mürkide levikuga tekkinud olukorda ja sellest johtuvat haigestumisriski nimetatakse toksikoloogiliseks situatsiooniks (EE 6 1992: 524).
a) mutatsioon avaldub tunnusena b) mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna · mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone · kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) · Ülitugev elektromagenetkiirgus. NB! Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid st. väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. Supermutageenid :
· Vitamiinide vaegus c) Ema haiguslikud seisundid: · Diabeet (I tüüpi) · Kilpnäärme üle- või alatalitlus · Epilepsia · Nakkushaigused (AIDS) 8. Keemilised teratogeenid a) teatud keemilised elemendid: hambaplommid (Hg), patareid (Li) b) ravimid: eriti antibiootikumid c) meessuguhormoonid d) rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine: (D-vitamiin näo väärarengud, A- nõrgamõistuslik) e) olmekemikaalid: kodukeemia, putukamürgid, paljundusaparaat (eritab osooni) 9. Füüsikalised teratogeenid a) kiirgused: radioaktiivne (kõige ohtlikum), röntgenkiirgus, äärmuslikud infrapunakiirgus väärtused. b) Traumad: kukkumised, põrutused, vibratsioon c) Tubakasuits: loote vere O2 sidumisvõime kahaneb, labiilne närvisüsteem, sündides väiksemad. 33
ilma käte ja jalgadeta[labad on]) NB! Kõigil ravimitel on märgitud terratogeensuse ohuklass. Väga ohtlik on mitme ravimi koos tarbimine ohtlikud on : a) antibiootikumid - kuulmiskahjustused, hambakahjustused hilisemas eas. b) hormoonid - N: diabeedikute rasedus on tugev riskirühm. c) kasvajavastaed preparaadid - mõjutavad DNAd. d) vitamiinide ületarbimine(eriti rasvlahustuvate - A ja D) - tekib kasvupeetus ja vaimne alaareng c) olmekemikaalid - N: lenduvad lakid ja värvid, putukamürgid ja taimekaitsevahendid. Mõned toidulisandid(toiduvärvid ja E1520[lubatakse 1g/1kg kohta]) 3) füüsikalised - a) radioaktiivne kiirgus b) röntgenkiirgus c) äärmulikud infrapunase e. soojakiirguse väärtused(alajahtumine või kuumarabandus) d) vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. NB! UV-kiirgus ja elektromagnetkiirgus pole teratogeense toimega. - Arenguhäiretest tingitud muutused ei pärandu järglastele
hormoonide probleem) b) erinevad vaegused, NT: mikroelementide vaegus (rauapuudusest tingitud aneemia, kaltsiumipuudusest tingitud luustiku kujunemise häired, asendamatatute aminohapete ja rasvhapete defitsiit lähtuvalt toitumisest(?)) totaalne toitainete puudus e. nälgimus (?) 2) Keemilised a) alkohol b) enamus ravimeid (alati infolehelt lugeda ravimi teratogeensuse kohta) (ka nn. hea oreooliga ravimid on teratogeensed- antibiootikumid)(iseravimine)+(mitme ravimi koosmõju) c) olmekemikaalid (lakid, värvid, vaigud [uus mööbel hingab välja formaldehüüdi välja aasta poolteist] d) toidulisandid (vitamiinide väärtarbimine [ohtlik eriti vit. A ja D ületarbimine (näo väärareng), foolhappe puudujääk (seljaaju song)] (foolhape vähendab infarkti) 3) Füüsikalised a) erinevad kiirgused (ohtlikeim radioaktiivne kiirgus [mahajäetud sõjabaasidest leitud esemed], röntgenkiirgus [rasedate uurimiseks kasutatakse pehmeid meetodeid-ultraheli],
Tööstuslikes protsessides tekkivad tööstusjäätmed on enamuses ohtlikud näiteks toksilised, radioaktiivsed, söövitavad vms viisil kahjulikud. Vanaõlid, kütusejäägid, pilsiveed, värvi- laki- ja lahustijäägid, happed ja alused, raskemetalle sisaldavad jäätmed, vanad ravimid jms on tüüpilised inimest ja keskkonda ohustavad jäätmed. Ka tavajäätmed võivad sisaldada ohtlikke komponente, mis tuleb eraldi koguda (patareid, aegunud olmekemikaalid jpm). Vastasel korral muutuvad tavajäätmed ohtlikeks jäätmeteks. Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- ja lõhkeainete jäätmed ning nakkusohtlikud biojäätmed. Eestis kehtiv ametlik jäätmete liigitamine on toodud Jäätmeklassifikaatoris. Kasutusel on 1. Euroopa Liidu jäätmeloendil põhinev jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (EJL), 2. Euroopa jäätmeloendi materjalipõhine koondnimistu 12. Ohtlikud jäätmed
Fenotüübi muutused sõltuvad mitmetest teguritest, võib tekitada kudede vohamist, rakkude ainevahetuse muutust. Esineb vegetatiivselt paljunevatel organismidel, kasutatakse iluaianduses ja puuviljade kasvatamisel (õunad, naba-apelsinid). Mutatsioonid on kas spontaansed või indutseeritud. Mutageenid Bioloogilised: ◦ Viirused ◦ Alkaloidid ◦ Mükotoksiinid ◦ Juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides Keemilised: ◦ Tubakasuits ◦ Ravimid ◦ Olmekemikaalid ◦ Toidulisandid ◦ Fenool ◦ Keemiarelvad Füüsikalised: ◦ Radioaktiivne kiirgus ◦ Röntgenkiirgus ◦ UV-kiirgus ◦ Ülitugev elektromagnetkiirgus Kromosoomi mutatsioonid Muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. Ühe kromosoomi piires: ◦ Deletsioon – kromosoomi lõik kaotatakse ära ◦ Duplikatsioon – kromosoomi lõik kahekordistub ◦ Inversioon – kromosoomi lõik muudab asukohta. Kahe kromosoomi vahel: ◦ Insertsioon – lõik ühest kromosoomist
See tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuu vältel kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Bioloogilised teratogeenid. Pärilikud haigused- geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus, toidutoksiinid, alkaloidid. Keemilised teratogeenid. Ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid. Olmekemikaalid- liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. Füüsikalised teratogeenid. Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus. Kiirgused- röntgen ja UV. Sünnitus. Protsess, millega looteline areng lõpeb. Sünnitus algab rütmiliste emakalihaste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem. Korduvsünnitajatel on kiirem.
annaabi.ee 
