Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30 ...
Millal saurused elasid? Arvukate maismaaselgroogsete seas said keskaegkonnas valitsejaks dinosaurused ja roomajad. Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid. Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju ...
evolutsioon Teilo Tõnn London (EMÜ kursuse „Biosüstemaatika“ ettekanne) 2015 Dinosaurused Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsina (Dinosauria). Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud ühest ürgsisalike fossiili vanuseks on 220- (Archosauria) grupist, 230 milj. a. Eoraptor oli evolutsiooniga kaasnesid pikkusega kuni 1m. mitmed anatoomilised muutused, nt on neil jalad otse keha all ja selgroo suhtes täisnurkselt. Vanim ürgsisalik, kellel on olemas dinosaurustele omased anatoomilised tunnused, on eoraptor. Süstemaatika
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex
Hiiglaslikud tulekahjud, tsunaamid, äikesetormid, happevihmad, maavärinad, vulkaanipursked Kokkupõrke kohas temperatuur 20 000 kraadi Tolm varjas päikese kuudeks http://4.bp.blogspot.com/_PyWKNgTzEhY/SNQ9Oemow3I/AAAAAAAACYY/sN1Kie6 fBzY/s400/DyingDinosaurs.jpg ; http://web.mit.edu/newsoffice//images/article_images/20091001181135-2.jpg Veeuputuse teooria Hävinesid globaalses veeuputuses Leitud 200 miljoni aasta vanusest kivimist inimjälgi Detailsed joonised koobastes inimestest ja dinosaurustest http://ecx.images amazon.com/images/I/41ti9vXDvfL. _SL500_.jpg Saatana algus Grupp kristlasest teadlasi Jumal hävitas Lutsiferi planeedi Hiigelkomeedi kokkupõrge maaga Enne inimese loomist Munavarguse teooria Dinosaurused ei suutnud oma mune kaitsta Koorumisperiood oli pikk Munad olid ideaalseks söögiks http://home.comcast.net/~ewerm
arenesid edasi ning nende jäsemed hakkasid üha enam sarnanema loibadega. Samas mõned imetajalaadsed roomajad elasid üle Permi ja suutsid laialdaselt levida ning Triiase ajastu lõpuks kujunesid esimesed tõelised imetajad, aga siiski jäid nad väikesteks ja tähtsusetuks kuni Mesosoikumi lõpuni. Juba Kesk – Triias surusid dinosaurused enamiku teistest suurematest roomajatest kõrvale. Paljud varasematest dinosaurustest kadusid ajastu lõpul järjekordse väljasuremise tõttu, kuid olulisemad vormid, nagu ihtüosaurused, plesiosaurused ja teised enam kohastusmisvõimelised saurused, jäid ellu ja hakkasid valdama Juura ajastul. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 4 1.2 Juura ajastu Juura ajastu dinosaurused said maismaa uuteks valitsejateks. Nad olid väga mitmekesised ja rohkearvulised
Ta seletab, et selleks on vaja najatada raketi näo vastu ja siis sa oled robot. Poisid mängivad roboteid seni, kuni teine poiss ei lähe mängima teistega (kell 9.25). (Rollimäng, koosmäng) Sebastian ei tea mida ta tahab teha. Ta istub üksindana ja vaatab mida teised teevad. (Mittemänguline tegevus, tegevusetus/pealtvaataja) Siis Sebastian võtab mingit pulka ja ütleb,et ta läheb kala püüdma. (Rollimäng, üksikmäng) Pärast teda kutsub teine poiss vaatama raamatut dinosaurustest. Lapsed vaaatavad pilte ja üksteisega ei suhte. (Mittemänguline tegevus, tegevus) Kell 9.35 läheb Sebastian mängima legodega teiste lastega. Suhtleb teiste poistega ja küsib mida nad olid ehitanud. Pakkub ehitada super parklat autode jaoks. Poisid hakkavad ehitama, nendel ei tule välja aga nad ei anna alla ja kasutades ühist jõudu saavad hakkama. (Ehitusmäng, koosmäng) Mäng lõpeb kell 9.50 ja lapsed panevad mänguasju tagasi kohta.
Brachiosaurus oli üks suurimatest maismaa saurustest. Ta oli 23 meetrine ja kaalus ligi 77 tonni. Sauruste süstemaatika: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 Seltsid ja alamseltsid: Ornithischia Cerapoda Thyreophora Saurischia Sauropodomorpha Theropoda Lindude põlvnevus saurustest: Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica). Jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi: Sisalvaagnalised saurused : Teropoodid lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad).
Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivateks teguriteks looduslik valik. Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes 3 mljr. aastat tagasi. Esimesed maismaataimes olid vetikad. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Linnud põlvnevad dinosaurustest. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. Dinosauruste väljasuremise põhjustas jääaeg ja/või meteoriidikatastroof. Cuvier seletas organismide väljasuremist üleilmse katastroofiga. Lamarc põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. Paleontoloogilised andmed näitavad organismide arengut Maa ajaloos. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon.
maailma.Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused, kuid kõige rohkem oli dinosaurused kes olid suuruselt inimeste mõõtmetes. Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult. Linnud arenesid tõenäoliselt linnulaadsetest dinosaurustest. Selle üle on elavalt vaieldud viimased sada aastat. Praeguseks aktsepteerib suurem osa teadlastest seda teooriat, kuna on leitud uusi fossiilseid tõendeid. On leitud palju linnulaadseid olendeid, mis selgelt on dinosaurused. Lindude ja dinosauruste vahel on palju sarnasusi alates sarnasest luustikust ja lõpetades avadest koljus. [6] 4 Dinosauruste liigid ALLOSAURUS
tänaseni.......................................................9 2 Sissejuhatus Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. Pikka aega valitsev seisukoht on olnud lindude pärinemine Dromeasauridae hulka kuulunud dinosaurustest. Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid. Esimeseks selgelt kaasaegsete lindude tunnustega (ning ka paljude roomajalike tunnustega, nagu
RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8.Paleontoloogia on teadus elu keemilisest evolutsioonist. Paleontoloogia on teadus elu bioloogilisest evolutsioonist. 9.Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: 1859. 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtuvaks teguriks: looduslik valik. 11.Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 3 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: sõnajalgtaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: lülijalgsed. 14.Linnud põlvnevad: dinosaurustest. 15.Lennuvõime omandasid loomadest esimesena: kiilid. 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: jääaeg, vulkaanipurse ja meteoriidikatastroof. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase iseenese täiustumisega. 19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest kohanemiseks. 20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide bioloogilist evolutsiooni (arengut) Maa ajaloos. 21
Triiases ilmusid ka konnad ja kilpkonnad. Esimesed olid ja jäid väikesteks kahepaikseteks. Hilis-Triiases surid imetajataolised roomajad välja. Need, kes jäid, pidid võistlema üha kiiremini arenevate hiidsisalikega, tekodontidega, väiksemate kahepaiksete ja roomajatega. Vara-Juura dinosauruste vähesed fossiilid ei võimalda detailselt dokumenteerida dinosauruste arengut. Suurte roomajate fossiilsed jäänused Alam-Juura kivimites näitavad, et nad arenesid kiiresti. Vanimad dinosaurustest gigandid on leitud Austraaliast. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised, kelle hulgas oli nii taimtoidulisi kui kiskjaid, nii kahel kui neljal jalal kõndijaid. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Kõige suurejoonelisem Juura ajastu dinosauruste fossiilide kogu on leitud Põhja-
Palentoloogia on teadus, mis uurib Fossiile ............................ Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal ...... 1859 Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks Looduslik valik teguriks ........... Esimesed elusolendid ilmusid maale ........ 4 miljardit aastat tagasi Esimesed maismaataimed olid .......... vetikad Linnud põlvnevad ........ dinosaurustest Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid .................................. Dinosauruste väljasuremise põhjustas ................... meteoriidi katastroof Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofiteooriaga ................................................. Lamarck põhjendas evolutsioonilst progressi täiustumistungi ja kohanemisvõimega organismidele omase .....
Pärast väljasuremist tõusid esile uued taimetaksonid. Sel sündmusel oli tohutu evolutsiooniline tähtsus: maismaal lõppes imetaja-sarnaste reptiilide ülemvõim. Selgroogsete taastumine võttis 30 miljonit aastat, kuid täitmata nišid lõid võimaluse arhosauruste tõusuks. 95% liikide arvust hävis. Triiase väljasuremine toimus 205 miljonit aastat tagasi Triiase-Juura üleminekul. Suurem osa mitte-dinosaurustest arhosaurusi, enamik terapsiide ning suuri kahepaikseid hävis, see jättis maismaal dinosaurustele vähe konkurente. 79-80% liikidest hävis. Kriidi-Tertsiaari väljasuremine toimus 65,5 miljonit aastat tagasi. Enamik mitte- linnulistest dinosaurustest suri välja. Uusaegkonna alguses kerkisid maismaa selgroogsete hulgas uute dominantidena esile imetajad ja linnud. 70-76% liikidest hävis. 7
keskkonnaga paremini kohastunud liik. (Cambournac, 2006) Dinosaurused läbisid toiduotsingul pikki vahemaid ning paljud liikusid karjades, kus poegi hoiti karja keskel, et neid paremini kaitsta. Mitmed dinosaurused olid rändloomad nad tulid igal aastal samasse paika poegima ja järglasi kasvatama. (Cambournac, 2006) Dinosauruseid oli väga palju eri liike, samuti olid nad kõik väga omapärase välimusega. Taimetoidulistest dinosaurustest oli üks tuntumaid Plateosaurus tema luustikke on Euroopas leitud kümneid. Ta oli rohkem kui 8 meetri pikkune ning seega üks oma aja suuremaid ja võimsamaid suaruseid. Ta elas karjas, liikudes aeglaselt neljal jalal, ent oli võimeline ka tagajalgadel seisma. (Cambournac, 2006) Ornitopoodid on dinosaurused, kelle suured jalad sarnanevad veidi lindude jalgadega. Nad kõik on esmaklassilised jooksjad. Hypsilophodon on Euroopas
kaudu. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. 10. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks looduslik valik. 11. Esimesed elusolendid ilmusid Maale u: a) 500 mln b) 1 mld c) 3 mld d) 10 mld a. tagasi? 12. Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed. 13. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 14. Linnud põlvnevad : kahepaiksetest; krokodillidest; dinosaurustest; imetajatest? 15. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. 16. Dinosauruste väljasuremise põhjustas meteoriidikatastroof. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofiga. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase täiustumistungi ja kohanemisvõimega. 19. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest looduslikuks valikuks. 20. Pleontoloogilised andmed näitavad organismivormide elu Maa ajaloos. 21
massiekstinktsioon on mõjutanud makroevolutsiooni oluliselt ja korduvalt. liigi „vanus“ selles julmas maailmas tavaliselt 1-10 MA. enam mutatsioone on enama rakutsüklite arvu puhul, kiirema ainevahetusega organismidel. siiski evolutsioon justkui kiiremini ei toimi, molekulaarne kell ei ole mõjutatud põlvkonna ajalisest pikkusest. 7. Katastroofid 1 Kriit-Paleogeen (K-Pg) 65,5 MAT – 50% perekondadest ja 75% liikidest. Enamik mitte-linnulistest dinosaurustest suri välja. Ökoloogilised nišid hõivasid nüüd imetajad ja linnud. 65 MAT langes Maale asteroid, kuid kokkupõrke ja väljasuremise vahel on 300 000 aastat. Ei olnud ainuke põhjus? 2 Triias-Juura 200 MAT – 48% perekondadest ja 90-96% liikidest. Arthosaurused, enamik terapsiide ning suured kahepaiksed hävisid. Ökoloogilised nišid maismaal said dinosauruste kätte. 3 Perm-Triias 251 MAT – 83% perekondadest ja 96% mereliikidest, 70%
b) looduslik valik, c) olelusvõitlus, d) organismide täiustumistung. 11.Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes: a) 500 miljonit, b) 1 miljard, c) 3 miljardit, d) 10 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: a) vetikad, b) sõnajalgtaimed, c) paljasseemnetaimed, d) õistaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: a) ussid, b) limused, c) lülijalgsed, d) kahepaiksed. 14.Linnud põlvnevad: a) kahepaiksetest, b) krokodillidest, c) dinosaurustest, d) imetajatest. 15.Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid, c) linnud, d) nahkhiired 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse, c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad. Sobiv sõna lünka. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19
Maismaale asusid esimesed neljajalgsed- kahepaiksed. Ulatuslik väljasuremine. Karbon. Soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad- neist on tekkinud kivisüsi. Kasvas lülijalgsete ja kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel lennuvõime. Permi. Lõpul suurim väljasuremine. KESKAEGKOND: suurenesid roomajate mõõtmed, suured dinosaurused, imetajad väiksed ööloomad. Juura. Dinosaurustest evolutsioneerusid esimesed linnud. Lõpus hakkasid levima õistaimed ja mitmekesistusid st putukad. Kriidi. Ajastu lõpul suur väljasuremine (dinosaurused). UUSAEGKOND: hiidroomajate hävingu järel kiire imetajate evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad suundusid tagasi vette (vaalad ja loivalised). Neogeeni. Kliima ja loomastik sarnased tänapäevaga. Laiemalt levivad konnad, maod, hiired,
annaabi.ee 
