juhul isegi surra. Väiksed lapsed kipuvad mõnikord neid risoomitükikesi närima seepärast, et need on magusa maitsega. Kuivatatult vesiroosi mürgisus aga kaob ja siis võivad inimesed neid julgelt toiduks tarbida. Mitmel pool maailmas tehaksegi neist jahu leiva valmistamiseks või süüakse neid keedetult ja praetult. väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad.Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalad, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad katteseemnetaimed need tagaplaanile.Eestis Kriidi ladestu setteid ei ole.Kriidi ajastu elustik oli huvitav segu tänapäevasest ja arhailisest. Maal muutus taimestik Mesosoikumi tüübist, kus domineerivad paljasseemne taimed, tänapäevasemaks, kus võimutsevad erinevat sorti õistaimed.Merehein (sea grass): See ei ole tõeline hein, mis
jõuliste lõugadega) suhtes. Need väiksemad lihasööjad olid intellegentsemad ja võisid jahti pidada gruppidena. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine Kriidi ajastuks saavutasid dinosaurused oma mitmekesisuse tipu. Kõige paremini tuntud dinosaurused Tyrannosaurus rex, Velociraptor ja Spinosaurus rändasid mööda toonaseid kontinente. Ilmunud Kriidi ajastul Argentinosaurus´e pikkus ulatus 35 meetri ja kaal kuni 100 tonnini. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Mõned teadlased oletavad isegi, et dinosaurused olid püsisoojased loomad. On esitatud ka mitu tõestust selle teooria kohta, sh ka fakt,et sauruste kondid sisaldavad kanaale, mis viidab sellele, et kunagi seal olid veresooned. (Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004) 5
foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed, peajalgsed (goniatiidid) Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid Maismaal roomajate kõrgaeg Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud Arenesid ka imetajad, kuid jäid väikesteks,suhteliselt silmatorkamatuteks Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega
e töö nr. 14 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 05.12.2018 esitatud: arvestatud: 12.12.2018 Laboratoorne töö XIV Spektrofotomeetria Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli määrata raua kontsentratsioon kriidis. Töö käigus tuli esimeses katses läbi viia kriidi lahustamine Tehnilistel kaaludel kaaluda keeduklaasi 1g uhmris peenestatud kriiti. Lisada 20 mL 2M HCl lahust. Hapet lisada ettevaatlikult, sest toimub intensiivne gaasi eraldumine. Reaktsiooni lõppedes segada saadud lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist teha tavaline filter, see asetada lehtrile ja lahust valada filtrile mööda klaaaspulka. Keeduklaasi loputada 2-3 korda väikeste destilleritud vee kogustega, mis samuti valada läbi
Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub? Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises Kus kasutatakse? Kaltsiumit ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle kasutatakse optikas
; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Mesosoikum Keskaegkond (251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: · esimene Triiase lõpus · kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) · Triias Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Pangea oli nii hiiglaslik, et ulatus ühelt pooluselt teisele
uusi fossiile pidevalt leitakse. • Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid. • Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat
Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Kriit (142- 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid. Vanaaegkond ehk Paleosoikum 1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi) Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks"
peatelg). Murdumisnäitajate erinevus on suurim, kui valgus levib risti kristalli optilise peateljega. Hariliku kiire (polariseeritud risti optilise peateljega) jaoks no= 1.658. Ebahariliku kiire (polariseeritud piki kristalli optilist peatelge) jaoks omandab murdumisnäitaja siis minimaalse väärtuse no= 1.486. Kaksikmurdumise tulemusena paistab eseme kujutis läbi optiliselt kvaliteetse. Kaltsiiti esineb peamise mineraalina lubjakivi, marmori, kriidi koostises. Kõrge kaltsiidisisaldusega on ka mõned biotekkelised struktuurid (munakoored). Kaltsiidist koosnevaid kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena, metallurgias, paberitööstuses ja mujal. Malahhiit (CuCO3/OH/2) esineb enamasti tihedate neerukujuliste masside ja nõruvormidena. Värvuselt on ta roheline, kriipsu värvus enamasti heleroheline. 6 Kaltsiumkarbonaat
rühmaks imetajad. Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, tähtsaimad aga kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad. Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid hiiglasuured haid. Paleogeeni ajastu teises pooles toimus nii maismaaliste kui ka mereliste organismide massiline väljasuremine. See katastroof ei olnud aga nii tõsine kui näiteks Kriidi ajastu lõpus. Uusaegkond (2) Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kestis ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine. Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist linnuriigi hiiglased ürgsed jaanalinnud, kelle kõrgus ulatus 3 meetrini ja kelle muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeni ajastu lõpul ilmusid
mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. · Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) sama mis Neogeeni ajastu · Neogeeni ajastul (23,8-1,8 milj
arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond – suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) – sama mis Juura ja Kriidi ajastu Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond – imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) – sama mis Neogeeni ajastu Neogeeni ajastul (23,8-1,8 milj
mitmesuguste kohastumisviisidega loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide (nt ainuõõnsete, usside, lülijalgsete ja keelikloomade) edasine evolutsioon. Edasist arengut mõjutasid oluliselt väiksem väljasuremine Kambriumi ajastu lõpul ja suured väljasuremised Ordoviitsiumi-, Devoni-, Permi-, Triiase- ja Kriidi ajastu lõpul. Kambriumi ajastul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid üle 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. 8. Millises ajavahemikus hakkas elu liikuma veekeskkonnast maismaale ja mis võis olla selle põhjuseks? Devoni ajastul. Põhjuseks võis olla see, et sellele eelnenud Siluri ajastul tulid maismaale taimed (primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed), seega sai elamine maismaal võimalikuks. 9
liigutamisel takistavad need kehade liikuma hakkamist ja liikumist. Sellepärast pannaksegi teatud olukordades kehade vahele õli, et hõõrdumist vähendada. Õli tungib pragudesse ja põhimõtteliselt silendab pindasid, mille tulemusena kõrgemad punktid muutuvad madalamateks ja kehad saavad üksteise suhtes lihtsamalt liikuda. Lisaks on ka olukordi, kus me tahame, et hõõrdumine oleks võimalikult suur. Näiteks mägironijad kasutavad kriidi pulbrit, et suurendada hõõrdumist. Kriidi pulber muutab käe pinnad krobelistemaks ja imab higi ning niiskuse käte pealt. Hõõrdumisel eristatakse kahte liiki: seisuhõõre ja liugehõõre. Kui räägitakse hõõrdest, siis mõeldakse selle all hõõrdejõudu. Seisuhõõre seisneb selles, et kui palju jõudu on meil vaja rakendada, et keha liikuma panna. Kui keha juba liigub, siis ei ole vaja enam niipalju jõudu rakendada, et keha liikumas hoida. Liikuva keha liikuma hoidmiseks tuleb ületada liugehõõre.
perekondadest ja 50% sugukondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html). Permi ajastul kujunes rohkesti metallimaardlaid, eeskätt nikli-, vase-, raua- ja plaatinamaardlaid (I. Arold, 1987) 3.Keskaegkond ehk mesosoikum Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks (joonis 12). Joonis 12. Mesosoikumi geokronoloogiline tabel Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid
Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi
Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järkjärgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises.Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. KALTSIUMI TÄHTSUS Ø täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, Ø oluline roll kudede ainevahetuses ta kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, Ø on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis, Ø
19 Tindi- ja viltpliiatsid ·Need on vildist või nailoni otsaga pliiatsid ·Viltpliiatsid on ümara või kalligraafia ehk ilukirja jaoks lõigatud otsaga ·Tint kuivab kiiresti, seega pannakse peale kasutamist kork kohe peale ·Enamik viltpliiatseid on vees lahustuvad ·Erinevad markerid: veekindlad, kuldsed, hõbedased jne ·Harjutusi tindi- ja viltpliiatsitega: punk, joon (sirge, laineline jne), erinevad pinnad, märjaks tegemine jne Kriidid ·Enamik kriite on kaetud ümbrispaberiga, mis kriidi kulumisel eemaldatakse ·Murduvad kergesti, välditakse liiga tugevat vajutamist kriidile ·Hoitakse käes nagu pliiatsit ·Vajadusel teritatakse noaga ·Kriidid jaotatakse omaduste järgi 4 rühma: kuivpastellid, õlipastellid, rasva- ja vahakriidid Kuivpastellid Kuivpastellid jätavad karedale paberile tugeva joone (tahvlikriidid, asfaldikriidid) 22 Harjutused kuivpastellidega ·Värvide segamine eri värvi jooni tõmmatakse üksteise peale
Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasmosaurus. - Mososaurus. Taevast juhtivad dinosaurused Suled puuduvad aga lendavad.
sugukondadest). Kambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis täheldati eriti rohket uute organismirühmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv ületas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi üle 1500). Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks (skeem). Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud,
olla reliktidega, nt Unenlagia, Sinosauropteryx). Juba väga lähedane kaasaegsetele lindudele oli vaid veidi hilisem (~140 miljonit aastat tagasi) Liaoningornis. Nende leidude põhjal on varased linnud jagatud kaheks rühmaks, Ornithurae (Liaoningornis, läänelinnulised, kalalinnulised ja kaasaegsed linnud Neornithes) ja Sauriae (arheopterüks, Confuciornis, Enanornithes, Patagopteryx jt). Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle.[1] 3 https://et.wikipedia.org/wiki/Linnud#/media/Fil e:Naturkundemuseum_Berlin_-_Archaeopteryx_-_Eichst%C3%A4tt.jpg 1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast? Üks kreatsionistide evolutsioonivastaseid argumente –– sai tõsise vastulöögi 2003
kivi ,et kiiremini põhja vajuda. Paljud elukutselised pärlipüüdjad ei ela üle 40 aasta, kuna paljude elu lõppeb haide hammaste vahel. Pärlitel arvatakse olevat ka ravitoime.Keskaja apteekrite üheks universaalravimiks olnud suhkruga segatud pärlipulber.Hiina rahvameditsiinis rakendatakse pärleid isegi nüüdisajal. Eesti rahvuskivist pärliteni Kaltsiumikarbonaat on hallikas lubja-ehk paekivi,mustrilise marmori,hallikas- valge kriidi,helkleva pärli või õrn-habraste korallide põhiühend.Ca on kõige levinum biometall.Ca on ka selgroogsete skeletimetall.CaCO esineb kaltsiidi ja agagoniidina. Haruldasem on aragoniit,mis sai oma nimetuse Hispaania Aragoni leiukoha nimest,kus leidub klaasiläikelist CaCO erimit.Aragoniit on suurema kõvaduse,tiheduse ja murdu- misnäitajaga kui kaltsiit. Pärl,pärlmutter ja korallid on bioloogilise tekkega.Ent ka paekivilademed,kriidi-
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · hõbevalged · madala sulamistemperatuuriga · hea elektri- ja soojusjuhtivusega Keemilised omadused · Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu neid looduses lihtainena (ehedana), vaid ainult ühendite koostises. Näiteks NaCl kivisool. · Õhus oksüdeeruvad kiiresti, metalli hõbedane pind tuhmub ja seepärast hoitakse neid õli- või petrooleumikihi all. · Reageerivad vee...
Pastellmaal? Kriiditaoliste värvidega tehtud maal, aluseks, paber, kartong, lõuend. Maalikunsti mõisted ? koloriit (tööd isel. Värviring) murtud toon (värv, mis pole erk, mahedam) värviperspektiiv (ruumisügavuse edastamine)õhuperspektiiv (hägune, kaugusesse minev) primaarmaal (iga pintslitõmme jääb nii nagu on, lohakas, kirju) laseering ( õhuke kiht värvi, alumised värvid kumavad läbi)pastoosne (paks kiht värvi, jääb reljeefne) kartoon (joonistus , kriidi vms, reaalsuuruses) inkarnaatne (ihuvärvi) Mis on graafika ? Graafika on üks kolmest kujutava kunsti liigist. Graafika jaguneb? Vabagraafika ja Rakendusgraafika. Vabagraafika? Joonistus, sügavtrükk, lametrükk, kõrgtrükk. Rakendusgraafika? Plakat, karikatuur, tarbegraafika. Pisigraafika? Postmargid, kutsekaardid, librised. Joonistus ? tasapinnale igasuguse vormi kujutamne, kas käsitsi või rangelt /graafiliselt. Joonistuses eristatakse ? käsitsi / tehniliselt,
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad Alkoholide tähtsamad esindajad GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-tri...
Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu.Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati tehti nende ümber kõndides ring.
Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum
välja, on see tükkidena, graanulitena ja pulbrina. 1 Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga (CO2) ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (st.taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks (CaCO3). Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa. Kustutamata lubja käitlemine ja hoidmine nõuab suurt hoolikust, sest see on väga kergesti reageeriv. Veega kokkupuutumisel reageerib see ägedalt, eraldades soojust ja muutudes kustutatud lubjaks. Keemilised reaktsioonid · Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine: CaCO3 CaO + CO2 · Lubja kustutamine: CaO + H2O Ca(OH)2 · Lubja kivistumine: Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O
Tavalised (14) ....... olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuludeks toodi (15) ..... kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja (16) ....... valge kriidi või söega ristid. Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike (17) ......, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti kõige (18) ...... lauluaeg. 24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. (19) ..... pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus koos oma (20) ....... .
2. Portselankausid olid märgistatud numbritega 1.- 3. 3. Asetasin portselankausi nr1 kaalule ja panin kaalu nulli 4. Asetasin kriiditükk portselankaussi nr1 kaalu peale ja kaalusin. Kontrollisin, kas kriiditükk kaalub 1.50g±0.005g 5. Võtsin portselankausi kaalult ära ja asetasin lauale 6. Kirjutasin toimuva reaktsiooni tasakaalustatud võrrandi, märkisin kõigi ainete keemilised nimetused ja reaktsioonivõrrandi kohaselt moolide suhted ainete valemite alla. 7. Arvutasin 1.5g kriidi (CaCO3) reageerimiseks vajamineva 0.5M, 1.0M, 1.5M vesinikkloriidhappe ruumala. Näitan kõiki arvutusi Arvutused: Antud: Lahendus: m1=1,55g CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + H2O + CO2 1mol-2mol-1mol- 1mol-1mol m2=1,45g kaltsiumkarbonaat+vesinikkloriidhape=>kaltsiumkloriid+vesi+süsinikdioksiid m3=1,53g C=n/V V=n/C n=m/M C1=0,5M M(CaCO3) = 40 + 12 + 3 16 = 100g/mol
Laval ei olnud mitte ühtegi eset. Selle asemel oli kogu mööbel kriidiga tahvelpinnale joonistatud. See mõjus väga uudselt. Selle kaudu saavad ka pealtvaatajad rohkem fantaasiat kasutada. Näiteks saab endale ise ette kujutada, milline on diivani kuju või mis värvi on tegelaste mantlid. Kui midagi liigutada taheti siis võeti see ese kujutletavalt oma kohalt ja pandi mujale, vana koha peale tõmmati rist. Samuti pidi kõigi tegelaste riietel olema väike taskuke kriidi tarbeks. Tegelaste riietus sobis üldise rahulikes toonides miljööga. Positiivne oli ka see, et kõigil tegelastel olid nimed peal, see tegi jälgimise lihtsamaks. Etendusel puudus muusikaline kujundus, kõik helid tekitasid näitlejad ise. Näitlejate töö oli suurepärane. Eriti tubli oli Katariina Lauk. Ta mängis viie tegelase osa ja kõik need olid täiesti omanäolised. Samuti oli tema kleidilahendus väga leidlik. Seda sai sättida mitut
Kujutamis- ja vormiõpetus v erinevas eas inimeste kujutamine v inimese, looduse ja tehisvormide suhe v visandamine natuurist v varju tekkimine v langev vari Värvi- kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus v koloriit v dünaamiline ja staatiline kompositsioon v pildi dominant v piiratud ja piiramata pinnad v õhuperspektiiv v pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt Disain ja kirjaõpetus v tööd joonlaua ja sirkliga (pinnalaotus pakendi või maketi jaoks) v kirjaoptika v fantaasiakiri v tarbegraafiline kiri (pakend, etikett) v keskkonna kujundamine sise- ja välisruumis (mänguväljak, jne.) Vestlused kunstist v rahvakunst v kunstimõisted (originaal, koopia, reproduktsioon, autoritiraaz, jne.) v ainetevahelised seosed Tehnikad ja materjalid v skulptuur; reljeef v maal; maalimine kattevärvide ja akvarell...
ülimalt vähe ruumi, isegi vähem kui on üksiklaudadel. Eriti ebamugav on siis kui peab jagama lauda veel nelja inimesega. B-korpuse klassiruumid on tõeliselt väikesed, väga halvasti mahub sinna ära 20-24 üksiklauda. Võibolla on võimalik negatiivseid külgi klassiruumides parandada. Kuna üksiklaudadest oli ülevalpool palju juttu, siis võiks vahetada välja suuremates klassides need kaheste laudade vastu. Füüsika klassis võiks ka valge markeri tahvli tavalise kriidi tahvli vastu välja vahetada, siis oleks seda kergem puhastada. Keemia klassis sooviks istuda toolidel, mis toestavad selga. Ehk leidub kusagil kitsamaid toole koos seljatoega. Lähte Ühisgümnaasiumi klassiruumidel on kokku palju plusse ja miinuseid, aga miinused saab tihti plussideks keerata. Olen lootuses, et tulevikus võiks toimuda mõned muutused parema heaolu suunas.
väga pikkamisi. Roheline pudeliklaas tehakse lihtsast kollasest liivast, soodast ja kriidist. Harilikus liivas on palju roostet, mis annabki talle kollase värvi. Klaasisulatamisahjus muutub kollane värv roheliseks.Tähendab, rohekas varjund on esimene tunnus, mille järgi võib klaasis kindlaks teha rauda. Valge aknaklaasi jaoks võetakse valgemat liiva. Aga kõige parema klaasi valmistamiseks võetakse puhast valget liiva, sooda asemel potast ja kriidi asemel lupja. Saadakse raske, teemantina läikiv klaas - kristall. Millest ka klaas tehakse, ilma liivata läbi ei saa. Seda märgati juba ammu, kuid liiva ei saadud kuidagi sulatada. Kui see lõpuks õnnestus, selgus, et sulanud liivast ehk kvartsist klaasnõud on palju vastupidavamad. Kvarts - see on tuleviku klaas.
Oli 2 suurt organismide väljasuremist (sauruste väljasremine..).Jaguneb: 1. Triias: 251,0 199,6 miljonit aastat tagasi. Kliima kuiv, kuum. Ilmusid esimesed algelised imetajad. 2. Juura: 199,6 145,5 miljonit aastat tagasi. Hiidkontinent hakkas lagunema. Domineerisid: paljasseemnetaimed, .. 3. Kriit: 145,5 65,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite lahknemine. Mereelustikus olid ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike- kadusid sured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja pelemniidid. · Kainosoikum: 65,5 1,80 miljonit aastat tagasi. Alguses oli kliima soe, hiljem hakkas jahenema. On kujunenud tänapäeva ookeanid. Liigirohkemaks muutusid: putukad, imetajad.. · Paleogeen: 65,5 - ...miljonit aastat tagasi. Jätkus ometajate kiire areng, ilmusid kiskjad, vaalalised.. · Neogeen: 23,03 1,806 miljonit aastat tagasi. Jätkusid Paleogeenis toimunud
Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv. Kriidi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, surid dinosaurused ja mitmed merelised loomarühmad (arvatakse et oli meteoriidi- katastroof) Paleogeen-Neogeen-Kvaternaar: Imetajate kiire evolutsioon, Maa elustik omandas tänapäeavase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest u 7milj a tagasi (inimese evolutsioon). Tekkisid esimesed kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised. Neogeenil olid kliima ja loomastik tänapäeva sarnased. Laiemalt levisid konnad,
Tänapäevane mere elustik koosneb organismidest, kes ei surnud välja Mesesoikumi aegkonna lõpus ja arenesid Kainosoikumi vältel edasi. Paljud bentilised foraminifeerid, merisiilikud, sammalloomad, krabid, teod, karbid ja luukalad säilusid piisavalt mitmekesiselt, et hõivata endale silmapaistvat ökoloogilist positsiooni 13 Paleogeeni meredes. Oma teise õitsengu saavutasid riffe ehitavad korallid, kes olid loovutanud oma domineeriva rolli Kriidi ajastu keskel rudistidele. Paleotseenis oli korallriffe veel vähe, mis viitab sellele, et nad ei taastunud kiiresti. Eotseeni soojas kliimas levisid korallid taas laiaulatuslikult. Suur osa lubi nannoplanktonist kadus Kriidi ajastu lõpus, mitmekesistus aga uuesti Paleogeenis. Ränivetikad (diatomeed) ja dinoflagelaadid levisid ookeanides kogu Kainosoikumi jooksul, just nagu ka Kriidi ajastulgi. Mitmed eluvormid Paleogeeni meres sarnanesid eellastele Hilis-Kriidist, kuid oli ka
puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist.Trükkimiseks kantakse trükivärv niisutatud kivile. Värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Seejärel trükitakse
5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest
5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest
troopilistes metsades maapinnast puude võrastikeni? sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed KLIIMATINGIMUSTE MUUTUMINE: maapinnal on suurem CO2 sisaldus, pimedam. Kirjuta kõik Mesosoikumi ajastud vms alustades vanimast. Milline kliima valitses mesosoikumis? Millal tekkisid katteseemnetaimed? · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. Valitsevaks kliimaks soe ning ka niiske. Kriidi ajastu lõpul toimub jahenemine. Katteseemnetaimed tekkisid kriidi ajastul. Mis on väljasuremisvõlg, selle tähendus looduskaitses ja näide. Väljasuremisvõlg (inglise extinction debt) on liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Väljasuremisvõla hulka ei arvata neid liike, kes surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tagajärje.
Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkona kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina. Okaspuude pärinemine Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis. Mesosoikumi alguses Pangeal valitsenud kuivas kliimas olid okaspuud eriti edukad. Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised
keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reaktsioon ainete muundumine teiseks nt süst + õhuhapnik aineks süsihappegaas 7.Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist vesilahus ja lahustunud ainest 8.Aatom üliväike aineosake, koosneb joonis tuumast ja elektronidest 9
Järvamaa Kutsehariduskeskus PUHASTUSKEMIKAALID referaat Koostaja: Regita Eesmaa LM31 Juhendaja: Lia Padu Paide 2009 Desinfitseeriv: Apesin Desinfektions- Spray Desinfitseeriv vahend pihustiga Kasutuskohad: Seadmete, mööbli ja pindade desinfitseerimiseks kliinikutes ja arstiruumides. Desinfitseerida võib nt madratseid, voodeid, transpordikärusid, instrumentide aluseid, vannimatte ja reste, prügiämbreid, tualettpotiprillaude, käsipuid, ukselinke, mööbli- ja tööpindu, jalatseid, sukki jne ning kõiki raskesti juurdepääsetavaid kohti. Mitte kasutada alkoholitundlikel materjalidel (nt pleksiklaas). Omadused: Kiiretoimeline pindade desinfitseerimisvahend. Bakteritsiidne, fungitsiidne, viirustevastane (kaasa arvatud B-hepatiit, AIDS). Värvitu, meeldiva lõhnaga, väga nahasõbralik. Sobib ka operatsiooniruumis kantavate...
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta.
saadakse trükkimisel harilikult üks tõmmis. Litograafia Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati Trükkimiseks on vaja litokivi. Selleks võetakse 812 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga. Tõmmist tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu
sümmeetrilisteks osadeks. Nt meritäht 12. Selgita bilateraalsümmeetria mõistet ja too näide bilateraalsümmeetrilisest organismist. Bilateraalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi on võimalik jagada sarnase ehitusega sektoriteks. Nt putukas. 13. Selgita, milline oli permi lõpu suure väljasuremistelaine mõju roomajate evolutsioonile. Maismaal lõppes imetaja sarnaste reptiitide ülemvõim. 14. Milline oli kriidi lõpu suure väljasuremistelaine mõju imetajate evolutsioonile. Enamik mitte-linnulisi dinosaurosed surid välja 15. Järjesta sündmused taimede evolutsioonis. Fotosüntees, Vetikad, korallid, soontaimed, sõnajalad, seemned, paljasseemnetaimed, õistaimed, rohttaimed 16. Järjesta sündmused selgroogsete loomade evolutsioonis. Esimesed keelikloomad(vesitupp), uimed,lõuatud kalad, kõhrkalad, luuakalad, kahepaiksed, vihtuimsed, jäsemed, roomajad, kehasisene viljastamine,
Kuidas universum tekkis? Kahjuks ei oska sellele keegi kindlat vastust anda. Kuid maailmas on aegade jooksul tekkinud sadu teooriaid universumi ning maailma tekkest, need olenevad nii sajandist, kui ka reiligioonist. Enamik maailma rahvast toetub nn. "Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire pa...
Kaltsium kasutamine Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Looduses leiame seda väga paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska. Ometi ei saa me selleta läbi
Tihti esinevaks probleemiks on ka see, et kui lapsel on avanenud võimalus kooli astuda, siis peagi peab ta sealt ära tulema, kuna perekonnaliige on haigestunud ja kooli jaoks kuluv raha läheb hoopis ravimite peale. Nimelt on Aafrikas enamikud koolid süsteemiga, kus isegi algkoolis õppimise eest tuleb maksta. Isegi kui lastel on seal võimalus kooli minna, siis tohutult halbades tingimustes. Kas teie kujutaksite ette oma kooli ilma toolide, laudade, kriidi, tahvli, katuse ning seinteta? Nemad kujutavad ning peavadki sellistes koolides käima. Samas teeb isegi see neid tohutult õnnelikuks. Video Aafrika kooli kohta http://www.youtube.com/watch?v=URxe7eOkLNo Video Aafrika alatoitumuse kohta http://www.youtube.com/watch? v=rkOBTXz4hpk&feature=related
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
