-35.nädal) Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm sünnituse ees. Laps kasvab, tal jääb kõhus ruumi üha vähemaks ning seetõttu ta ka siputab aina aktiivsemalt. Ema võib ka põtkides tihti haiget saada, kui tegemist on aktiivse lapsega. Seljalihastele avaldub aina suurem koormus ja seetõttu tahab ema rohkem pikali olla. Ka jalad võivad isegi lühikesest jalutuskäigust aina rohkem valutada. Tavaliselt jääb ema sel ajal dekreeti ning seetõttu on kasvava kehakaalu ja koormusega veidi lihtsam toime tulla, palju puhkust on tähtis. Hakatakse valmis sättima ka lapse asju, mõtlema suuremate ostude ja sünnitus...
Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV...
1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu ...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu...............................................................................................................................6 4. raseduskuu....
Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega). Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite (alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). Sünnitus algab emakaseina kramplike kokkutõmmetega (tuhud), emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine (esmalt pea; vastasel juhul kasutatakse keisrilõiget)...
PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
9.Mis ülesannet täidab lootevedelik? Lootevedelik kaitseb loodet muljumiste, kuivamise ja temperatuurimuutumiste eest. 10.Mis ühendab loodet platsentaga? Loodet ühendab platsentaga nabanöör, milles on suured veresooned. 11.Nimeta 4 tegurit, mis põhjustavad loote väärarengut. * kui last ootav naine haigestub punetistesse esimese kolme raseduskuu ajal * alkohol, suitsetamine * halb toitumine * vitamiinide puudumine * kõhu põrutus, kukkumine 12.Nimeta 4 põhjust, miks looda võib kahjustuda. * keemilised ühendid (liimid, värvid, taimekaitsemürgid, lahustid) * alkohol, tubakas, mõningad ravimid * kiirgused * põrutused * pidev rappumine * kitsaste riiete surve 13...
Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei...
15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Rase naine tunneb loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel. 16. nädala paiku tehakse double test, millega määratakse kas lootel esineb väärarenguid või mitte. 20. nädalaks on loote kuulmiselund lõplikult välja arenenud ning ta reageerib suuremale hulgale helidele. Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode, mida katkestavad puhkeperioodid. 35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata. Normaaljuhul algatab loode sünnitegevuse ca 38. nädalal, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille eelselt nimetatakse inimest veel looteks, ent selle järel juba vastsündinuks. Sünnitegevusest annavad...
13. TOKSOPLASMOOS-haigust tekitab inimestel ja loomadel esinev parasiit toksoplasma-on raku sisene parasiit. Tema arenguks on vajalik vahe ja lõpp-peremees. vaheperemeheks inimene ja lõpp-peremeheks kass. Nõrga immuunsüsteemiga inimesel kulgeb haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks. Kahjustuda võivad kopsud, maks, süda siseelundid ja närvisüsteem. Veel esineb kaasa sündinud toksoplasmoosi, loode haigestub kui ema nakatub kolme esimese raseduskuu jooksul, kui toimub loote kudese ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks on raseduse katkemine, looteväärarengud või surnult sündimine. inimene nakatub tsüstidega kui sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi mis on valmistatud haigete loomade lihast. samuti võib nakatuda tsüstidega mis leidub kassikarvadelt ja mullas. lapsed liivakastist. 14. MALAARIA- levitajaks hallasääsk. Verega kandub haigustekitaja siseelundite rakkudesse põhiliselt maksa. Maksa...
Nõrgema süsteemiga inimestel võib haigus kujuneda krooniliseks. Paljud elundid võivad kahjustatud saada, maks, süda, neerud, kopsud, seedeelundkond ja närvisüsteem. Haigel peavalud, unetus, ajukelmepõletiku tunnused. Kahjustuvad peamiselt peaaju närvid. Kaasasündinud toksoplasmoos loode haigestub kui ema nakatub esimese kolme raseduskuu jooksul, tagajärjeks raseduse katkeminie, lapsesurnult sündimine või väärareng. Malaaria plasmoodiumid põhjustavad haigust malaaria. Malaaria plasmoodiumide suguline sigimine toimub hallasääse organismis. Malaariahaige verd imedes satuvad sääse seedesüsteemi parasiidi suguliste vormide eellased, temas tekib kuni 1000 nataktamisvõimelist vormi, mis satuvad süljenäärmetesse. Kui sääsk imeb inimese verd liiguvad nakatumisvõimelised vormid inimese organismi, kanduvad verega...
Ta on umbes 30 cm pikkune ja kaalub 400-600 g. 7. kuul (25.-28. Nädal) hakkab tekkima rasvpolster, keha muutub ümaramaks. Juuksed on juba küllalt pikad, ka ripsmed on näha. Loode liigutab nii tugevasti, et läbi kõhukatete on seda näha. Ta kaalub umbes 1-1,2 kg ja on 35 cm pikk. Oma välimuselt ei erine ta täiskantud lootest, kuid tema kõikide organite talitus ei ole veel täielikult valmis iseseisvaks eluks. Mõnikord võib siiski 6. raseduskuu lõpul ja 7. raseduskuul sündinud loode ellu jääda, kuid ainult erihooldusel ( kunstliku hingamise aparaat, spetsiaalsed ravimid) 8. kuul (29.-32. nädal) muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Pehme karvkate hakkab ihult kaduma. Poisslapsel hakkavad munandid munandikotti laskuma. Loode kaalub nüüd 1,5-1,8 kg ja on 40 cm pikkune. Selle kuu lõpul sündinud laps võib ellu jääda, kuid sageli ei ole tema kopsud veel võimelised iseseisvaks hingamiseks. 9. ja 10. Kuu (33.- 40. Nädal)...
[1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus. Samuti võib tunda suuremat vajadust pissil käia, mis on tingitud sellest, et kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused. [2, lk 15] 5. nädal Ultraheliuuringul on loode juba nähtav. [1, lk 30-31] 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi...
Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Iga naine teab, et veel sündimata lapsel on olemas kõik inimesele omased omadused juba teise raseduskuu lõpuks. Süda lööb, algsed jäsemed on olemas, veri ringleb soontes, närvid hakkavad arenema ja tekivad tahtmatud liigutused. Seitsmendal arengunädalal hakkab laps kõhus juba liigutama end iseseisvalt. Kas tõesti on naisel õigus tappa täiesti terve laps? Minu arvates tänapäeva ühiskonnas ei tohiks ega ka peaks olema naistel abort lahendus lapsest vabaneda. Abordi tegemisel on ka mitmeid eetilisi küsimusi ja probleeme. Abordivastaste...
Utilitaarse eetika ja inimese enesemääramiseõigusega rikutakse sagedasti hüvise vaagimise kaudu inimelu käsutamatuse printsiipi. Selle moraali järgi pole "inimelu pühadus" mitte millegagi põhjendatav eneseprivileegimine, mis põrmugi ei erine teistest (taunitavaist) eneseprivileegimistest, nt rassi või rahvuse eelistamisest... Selle "moodsa moraali" esimene läbiumurre toimus siis, kui seadustati karistusvaba abort esimese kolme raseduskuu jooksul - sellega seati hüviste vaagimisel tulevaseks emaks saamise õnnetus loote eluõiguse suhtes ülimuslikuks. Sama lugu on ka enesemääramisõigusega halastussurmaks (4., lk 2380-2381). Kui kaua tuleb säilitada inimelu... ...näiteks apallilist (ajukooretut) elu intensiivmeditsiiniliste võtetega? Vatikani selgitus suretusabi kohta aastast 1980 ja American Medical Association`i avaldused 1973. ja 1986. aastast kõlavad peaaegu ühtmoodi:...
fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega). Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite (alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). 2.bioloogiline ja sotsialne evolutsioon. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast...
Haiguse kulg: Normaalse immuunsüsteemiga inimestel kulgeb gripisarnaselt, taandub ravita. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel kulgeb ägedalt, võib muutuda krooniliseks. Kahjustab: Maksa, neerusid, südant, kopse, seedeelundkonda ja närvisüsteemi (peavalud, unetus, meningiidi tunnused) Kaasasündinud toksoplasmoos Loode haigestub, kui ema saab nakkuse esimese 3 raseduskuu jooksul, mil toimub loote kudede ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks raseduse katkemine, loote surnult sündimine või väärareng. 11) MALAARIA def. Haigus, mida põhjustavad tippeosloomad Malaaria plasmoodiumid. Levik: Aafrika (80%), Lõuna-ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika. Malaariatekitajate areng: 1) paljunemine emase sääse organismis. 2) sääse hammustusega satub inimese verre...
soole muutused ajus on tagasipöördumatud ! Loode · Kahe kuuga on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad ning teda hakatakse edasi nimetama looteks. · Loode tajub juba emasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu. · NB ! Veel 19.sajandi lõpul arvati, et laps sünnib kurdina ! Vaata erinevaid videosid sünnieelse arengu bioloogiast Looteliigutusi hakkab ema tundma umbes 5nda raseduskuu jooksul. · Sel ajal on loode 25 27 cm pikkune. · Alates 5 ras.kuust reageerib ta juba väliskeskkonna mürale (näit. ukse paugutamine, vali muusika, tugev riid jne. ) · Siiani oli ta harjunud emakasiseste häältega, veresoonte kohina ja ema soolestiku helidega. · Peale sündi võiks lapse panna ema rinnale, sest see on tuttav heli! · Sünnimomendiks on loote normaalne pikkus 4952 cm ja kaal 3 4 kg...
05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10...
Looteiga kestab 40 nädalat ja lõpeb sünniga. Pikk ja vaevaline teekond läbi sünnituskanali, väliskeskkonna temperatuur, valgus, helid – see kõik võib olla traumeeriv. Keskkond, kuhu laps satub, erineb oluliselt sünnieelsest arengukeskkonnast ema üsas. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb periood, mille märksõnadeks on maailma avanemine, välise keskkonna ja oma keha tajumine. (Inimese areng 2014) Kolmanda raseduskuu lõpuks suudab loode liigutada käsi ja jalgu. Seetõttu on loote liigutused emale selgelt tajutavad. Kujunevad välja nägu ja kõrvad, hästi on arenenud siseorganid. Kolme kuu vanune embrüo on umbes 9 cm pikkune ja kaalub keskmiselt 15 g. Järgnevate kuude vältel loode jätkab kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ja ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka...