The square in front of Tallinn's Town Hall functioned as a marketplace for centuries, dating back to times even before the Town Hall itself was built. Through the years this served as a place of celebrations as well as executions. Today the square remains a cultural focal point for the city. In summer, it's filled with outdoor cafés and is home to countless openair concerts, handicraft fairs and medieval markets. In winter, an annual Christmas Market enchants the crowds on the square, as does the town's Christmas tree (a tradition whose roots stretch back to 1441), which stays up for a month or more. Town Hall Square has also become the traditional centre of the Old Town Days festival, a modern version of a medieval carnival. Traditions from the Middle Ages are kept alive here, including parades, a knights' tournament, a parrotshooting contest and the election of the May Count. Tallinn`s late Gothic Town Hall building is one of...
docstxt/1414593421167.txt
Sisemise tasakaalu regulatsioon, elundite talitlus ning inimese kasvamine ja areng nõuavad rakkudevahelist suhtlemist. Teavet vahendavad keemilised signaallained, mis liiguvad koos vere või koevedelikega, ja elektrilised närviimplusid. Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud. Üksteisest kaugemal asetsevate rakkude omavaheline suhtlemine on võimalik signaallainete abil. Kui signaallained mõjutavad läheduses olevaid rakke, nimetatakse seda parakriinseks signaliseerimiseks. Kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks liiguvad signaallained sihtkohta vereringe vahendusel. See on endokriine signaliseerimine. Tüüpilised signaalained rakkude omavahelises suhtlemises on kasvufaktorid, nende alla kuuluvad ka hormoonid, mis erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale
kujutas vajadusi püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Selle kohaselt on inimvajadustehierarhia järgmine 1 Inimese panevad käituma erinevad vajadused, mida saab liigitada erinevatele tasemetele. Inimene ei saa minna kõrgemate vajaduste rahuldamiseni enne, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadused ei motiveeri. Motivatsioonil on kaks suunda sisemine ja välimine ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasatõmbav või taganttõukav. Sisemine motivatsioon : ma tahan seda teha. Kui motivatsioon tuleb seest, siis motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi. Inimesed teevad midagi, sest see meeldib neile, nad
situatsiooni ja otsustavad kas ja kuidas sellele reageerida. Põhirõhk on inimese erinevatel tunnetusprotsessidel. Rahuloluteooriad Vajadus on seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid inimese bioloogilise, vaimse ja sotsiaalse olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puudu oleva saavutamiseks. Abraham Maslow (1908-1970) vajaduste püramiid. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadus ei motiveeri. _ füsioloogilised vajadused vajalikud organismi talitluseks: uni, toit, vesi, hapnik, tegevus, puhkus, seks _ turvalisuse vajadused soov vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel,
Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Roosilaadsed http://et.wikipedia.org/wiki/Metsmaasikas
ISM SONAR SON AR ISM KÕLAVÄRVIMUUSIKA · lähenemine muusikalisele kompositsioonile · fokuseerib karakteritele, kvaliteedile ja heli ehitusele · toetub instrumentidega eksperimenteerimisele · ühendab jumaliku võlujõu · puudus tajutav meloodia või rütmijoonis, · Palju kasutati klastreid kõrvuti asetsevate helide kooskõlasid SONORISTID k ir j ast su n i me t loi t i gas a l oitsu l oi t se
, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk sarase. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas
Hommikulaud Menüü: Külm või soe võileib ( salat ) Kuum jook Pane tähele lauanõude paigutust! Lõuna Menüü: Külmroog Supp Praad Magustoit Jook Laual olevate nõude loetelu: Leivataldrik Külmtoidutaldrik Külmroanuga ja - kahvel Supilusikas Praenuga ja -kahvel Dessertlusikas Joogiklaas Pea meeles järgmist: •Söömist alustatakse alles siis, kui kõik lauasolijad on roa kätte saanud. •Ära upita end eemal asetsevate toitude järele üle laua, vaid palu endale ulatada. •Taldrikut ära pane liiga täis, alati on võimalus lisa võtta. Pea meeles: •Laua ääres istu sirgelt, ära toeta küünarnukke lauale. •Toitu paku vaagnalt oma parempoolsele naabrile, alles seejärel tõsta endale. Kui teed söömise ajal pausi, siis toimi nii: • Noa ja kahvli asend söögipausi ajal Söömise lõpetamisel toimi nii: Noa ja kahvli asend söömise lõpetamisel.
a Metsmaasikas Metsmaasikas on 5-20cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena
Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud. Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega. Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. Tuleb kasutada õigeid töövahendeid. Konserve peab avama avajaga, mitte noaga. Klaasnõude ja -esemete pesemisel, tõstmisel või paigaldamisel tuleb jälgida, et need mõne mehaanilise toime tagajärjel ei puruneks. Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva
Aatom Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektronkatte elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka. Aatomi ehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakord...
Samuti tuleks mõõdistus teostada ajal, mil trassi kaevikud on veel lahtised. Isevoolu kanalisatsiooni, kollektrorite, drenaaži ja vetorustike puhul tuleb teostusmõõdistuse käigus määrata kaevude mõõtmed (samuti materjal ja otstarve), kasutatavate torude materjal ja läbimõõt, kõrgused trassi profiili murdepunktides ning trasside ristumispunktid. Soojusvõrkude puhul tuleb välitööde käigus määrata jällegi kaevude mõõtmed ja materjal, kaevudes asetsevate toruotste kõrgused ja suunad, maapinna kõrgus kaevude juures, ristuvad kommunikatsioonid, torude läbimõõdud, lisaks vaatekaevude luukide tsentrite ning luukide asendid. Elektri- ja sidekaablite puhul määratakse kaabli mark (lisaks ristlõige ja pinge) ning kaablite arv. Määrata tuleb kaablite ja maapinna kõrguslikud asendid käänakutel, ühendusmuhvide, reljeefi murdepunktide, jaotusseadmete sisendite ja kaitsehülsside otste juures
Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud. Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega. Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. Tuleb kasutada õigeid töövahendeid. Konserve peab avama avajaga, mitte noaga. Klaasnõude ja -esemete pesemisel, tõstmisel või paigaldamisel tuleb jälgida, et need mõne mehaanilise toime tagajärjel ei puruneks. Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva
Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on üksteise isotoobid *Prooton Neutron on elektriliselt neutraalne, tema elektrilaeng on 0 Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda *Neutron
Instrumendi tarkvara võimaldab neid punkte teades arvutada nende vahele joone ning sel moel saame nende punktide vahele samale joonele märkida meile sobilikke punkte. Märktarad asetsevad aga väljaspool hoonet, seetõttu on meile vajalikhoone nurgapunkte ühedavate sirgete pikendused. Need pikendused märgitaksegi märktarale ning tähistatakse naela, kruvi või veekindla markeriga. Niimoodi kõigi telgede pikendused märktaradele märkides ning hiljem vastamisi asetsevate tarade märkide vahele tõmmata nöör, siis nööride ristumiskohtades asetsevadki rajatava hoone nurgad. Märktarade olemasolu võimaldab ehitajatel ilma geodeedi abita kontrollida hoone detailide paiknemise õigsust.
Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini. Renoturatsioon valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni d)Retseptor funktsiooni
vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt Sügelislest seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Haiguse kulg ja sümptomid Peiteperiood kestab ühe kuu. Nahk hakkab sügelema, eriti õhtuti pärast voodisse heitmist. Tavaliselt haigestuvad korraga mitu pere- või kollektiiviliiget. Nahale tekib iseloomulik lööve, paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda Täiskasvanutel paikneb sõlmeline nahalööve sõrmevahedes, käerandmetel, küünarlohkudes, kõhul, tuharatel, meestel ka suguelundeil; peapiirkond ja selja ülaosa on tavaliselt lööbeta. Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillikesed ja pruunikasrohekad koorikud. Soodustavad tegurid Soe keskkond ja kehalõhnad Ülerahvastatus Hügieeni vähesus Valimatud seksuaalpartnerid Lestadega saastunud voodipesu kasutamine
tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. Selleks ehitati skeene, see oli tehtud orchestra taha ja kujundas kunstiliselt tausta mängu. Mis puutub pealtvaatajate kotadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Mina istusin viienda rea keskel, sealt avanes lavale suurepärane vaade. Kui oli vaja näidata vaatajatele seda, mis toimus majas, veeretati skeene uksest välja puuratastel platvorm, ühes temal asetsevate näitlejate või nukkudega. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil- värvusega, lauba ja kulmude ilmega, juuste kuju ja värvusega sai ära märkida kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõrvalised omadused ja hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis
MAJAVALITSUSED MIS OLI MAJAVALITSUS? iiklik isemajandamise põhimõttel töötav organisatsioon rganiseeriti · Igale majale elamispinnaga üle 3000 m2 või elanikkonnaga üle 500 inimese · 35 majast koosnevale, territoriaalselt naabruses asetsevate majade grupile (20003000 m2) · 1015 majast koosnevate väikeste majade grupile (1500 kuni 2500 m2) MAJAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED ema valitsemisel oleva riikliku elamufondi kõigekülgne säilitamine · Majavalduste õige majandamine · Hoonete ja eluruumide plaanipärase, profülaktilise ja kapitaalremondi teostamine · Majavalduste hoidmine nõutavas sanitaarses seisukorras
mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvit kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega kindluskirik.Jõhvi kirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.Aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid.
riskantne. Demokraatia säilitamiseks on vaja poliitilist valmisolekut kriisiolukordade jaoks kui ka kodanike endi tahet. Kui demokraatias on kõik võrdsed seaduse ees, siis nii paraku inimesed ennast tihtilugu ei tunne. Olenemata meie tahtest, pooldab demokraatia kapitalismi ehk majandust. Sellise nurga alt vaadatuna saavad kannatada vaesemad inimesed kui samal ajal on võim jõukamate küüsis. Järelikult, kui jõukus juhib riiki, siis vähemuste poolel asetsevate kodanike huve rahuldatakse sageli harvem ning mitte eriti suurel määral. Siit tuleb välja negatiivne aspekt kuna demokraatias ei ole võimalik rahuldada kõigi inimeste huve, sest tihtilugu on huvid erinevad ning neid oleks võimatu kokku sobitada, et tekitada kõigi jaoks meelepärane olukord. Mõeldes nüüd näiteks diktatuursele valitsemisvormile, siis pole rahval mingit vastuvaidlemise võimalust, vaid nad peavad leppima sellega, mis on kõrgema võimu poolt
STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK (PEPTIIDSIDEMETEGA ÜHENDATUD AMINOHAPPEJÄÄKIDE AHEL); TEINE JÄRK (KEERDUMINE KRUVIKUJULISEKS HEELIKSIS VÕI KÕRVUTI ASETSEVATE AHELATE VOLTUMINE); KOLMAS JÄRK (HEELIKSI KOKKUKEERDUMINE KERAJAKS KUJUKS E. GLOOBULIKS); NELJAS JÄRK (KAHE VÕI ENAMA POLÜEPITIIDI ÜHINEMINE). TEIST JÄRKU HOIAVAD KOOS VESINIKSIDEMED. MILLISED ON VALKUDE ÜLESANDED? ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON (INIMESE SÜLJES ESINEV AMÜLAAS ALUSTAB TOIDU LÕHUSTAMIST); EHITUSLIK FUNKTSIOON (KÜÜNED, JUUKSED);
mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud.Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,mida nimetatakse peptiidsidemeks.Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks.Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur,on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust.Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks.Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi,moodustub valk,mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur).Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega.
Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi jälgede tuletamiseks on vaja leida kahe sel tasandil asetseva sirge jälgpunktid ning samanimelised... Punkt ja sirge tasandil Punkt on tasandil, kui ta asetseb selle tasandi mingil sirgel. Sirge on tasandil, 1)kui tema kaks punkti on sellel tasandil; 2)kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasanil asetseva sirgega. Tasandil asetsevate sirgete jälgpunktid on selle tasandi vastavatel jälgsirgetel- see lause on aluseks tasandi jälgede tuletamisel, sest tasandi kahe sirge jälgpunktid määravad selle tasandi jälgsirged. Tasandi nivoosirgeks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne ühe ekraaniga. (horisontaal h ll 1, frontaal f ll 2, profiilsirge r ll 3). Tasandi nivoossirge horisontaal h: üldasendilise tasandi horisontaali eestvaade on
Nullhüpoteesi ümberlükkamise kriteeriumiks on F> Fkriitiline. Praegusel juhul jääb nullhüpotees kehtima ning kahe tasanduse kaaluühiku dispersioonid on statistiliselt võrdsed. Seotud tasanduse andmete põhjal koostame mõõdetud joonepikkuste hälvete ja mõõdetud nurkade hälvete histogrammid (Joonis 1, Joonis 2). Mõlemad histogrammid iseloomustavad nomraaljaotust. Enamus tulemusi koondub keskmise tulemuse lähedusse ning kaugel asetsevate tulemuste osakaal on võrdlemisi väike. Joonis 1. Joonepikkuste hälvete histogramm Joonis 2. Nurgamõõtmiste hälvete histogramm Järgnevalt teeme uuesti vaba tasanduse. Vabas tasanduses esile kerkivad jämedad vead on seotud mõõtmiste täpsusega. Tasandamise töölehel Observations näeme mõõtmiste tasandamisjärgseid täpsusnäitajaid. Vaatleme mõõtmistulemuste standardiseeritud hälbeid. Mõõtmistulemused, mille standardiseeritud hälve on üle 3, sisaldavad suure
DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised sidemed(nõrgad sidemed) · Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpetiidi,moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist.
Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ning sellele oli iseloomulik ka välisinvesteeringute kasv. Enamus neist protsessidest, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati suurte tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning ka tööpuudus. Iseseisvuse täielikul kinnitamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asetsevate sõjaväebaaside, sealhulgas Paldiski ja Tallinna mereväebaaside likvideerimine. 1992. aasta septembris oli Eesti territooriumil umbes 40 000 Vene armee võitlejat, kelle valduses oli ainult umbes kaks protsenti Eesti riigi territooriumist. Välisvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ning ka avalikkus. Sõjaväe väljasaatmine oli põhiküsimuseks Eesti – Vene läbirääkimistel, mis esialgu ei andnud mingeid tulemusi. Võit saavutati alles 1994
pikkus Rahvaarv umbes 10 000 Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond ning moodustab riigi üldpinnast kõigest 2,2 protsenti. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km2. Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa Saaremaast 2,6 korda väiksem, Muhust 5,1 korda suurem, Vormsist 11,1 korda suurem. Kõrgeim punkt on Tornimägi Kõpus, mis ulatub 68 meetrit üle merepinna. See, ka Lääne- Eesti
..........................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvuspargi ülesanded........................................................................................... 9 Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik
Lihtintress igaastase intressi arvutamise aluseks on ainult laenatud raha 10. Ringjoon ja ring Sirkel joonestusvahend Keskpunkt joonisel punt O Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasapinnal ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist Raadius ühendab keskpunkti ringjoone mistahes punktiga Diameeter ühendab kahte ringjoone punkti ja läbib keskpunkti Ringjoone mistahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. Ring ringjooone punktid koos ringjoone keskel asetsevate punktidega 11.Täispööre. Ringi sektor Täispööre 360° Ringi sektor kahe või enama raadiuse vahele tekkinud osa 12.Sektordiagramm Sektordiagramm arvanded mis on kujutatud sektorite abil 13.Ringjoone pikkus Ringjoone pikkus (C) Iga ringjoone pikkus on selle ringjoone diameetrist üks ja sama arv korda suurem. C= C=
Roomat lääne küljest piiravad sügavad ja kitsad jõeorud moodustavad tasapinnalisest igapäevasest maastikust all pool asuva teeradade võrgustiku, mis annavad informatsiooni minevikus toimunud muudatustest ja annavad meile aimu, kus on pärit kohalike esivanemad ning kuidas nad elasid. Ida küljest piirab Roomat aga Albani mäed, mis moodustavad muljetavaldava ja hästi piiritletava maastikuelemendi, oma mäejalamitel ja tippudes asetsevate pühamute ja templitega. Mäed moodustasid tähtsa sõlmpunkti pühamute süsteemile. Roomale on veel iseloomulik cardo-decumanus tänavate skeem. Cardo on tänav, mis kulgeb lõunast põhja suunas ja decumanus on tänav, mis kulgeb läänest itta. Tähtsamad asutused nagu näiteks kirikud, pühakojad, templid, teatrid asuvad põhitelgedel. Sama teljeline skeem on ka Rooma looduslikus ümbruses kajastuv. Linnaruumi idülliline suletus ja teljeline
esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Päevas on soovitav tarbida neid maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal ehk päevas on soovitav, et neist kokku saadav energia ei ületaks 200 kcal). Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett või moosi, 10–15 g küpsist, 10g šokolaadi või kompvekke ja 1 dl magusat karastusjooki. Suhkru sisaldus Sahharoos, g/100 g Fruktoos, g/100 g Glükoos, g/100 g
1) Ristisomeetria 2) Ristdimeetria 3) Kaldisomeetria 4) Kalddimeetria 90. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ring 91. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R? 1,22 R ristisomeetrias /ristdimeetria 1,06 R 92. Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy (xz; yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? Koordinaatpindade paralleeltasanditel asetsevate ringjoonte kujutiseks ristaksonomeetrias on ellips, mille lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem telg aga sellega risti.(Pikem telg on risti Z-teljega). 93. Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy (xz) pinnaga? Ellips/ring 94. Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy (xz, yz)-pinnaga? Ellipsid 95
Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba, lääts), söödataimi (ristik, vikk, lutsern, seradell), õlitaimi (sojauba , maapähkel), ravim-, värvi- ja korjetaimi. SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3.Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Õis tavaliselt varre tipusosas. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. Vili ongi pähklike. 4.Õied sügomorfsed, huuljad. 5.Huulõielisi kasvab peaaegu kogu maakeral, eriti ohtrasti vahemeremaadel ja Ees- ning Kesk- Aasias. Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad
3.Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest(pinnamood,kliima, loodusvarad jne.) Pinnamood Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa.Kesk- kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas.Saksamaa ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega.Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid Saksamaa pindalal asetseb neist vaid väike osa. Kliima Saksamaa asub parasvöötmelises kliimas ning seega on seal mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt,500mm. Loodusvarad
Korrapärane hulknurk- hulknurk, mille kõik küljed ja nurgad on võrdsed Ristkülik- nelnurk, mille kõik nurgad on täisnurgad ja vastasküljed on võrdsed j paralleelsed Ruut- võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk Rööpkülik-Võrdsete ja paralleelsete vastaskülgedega nelinurk Romb- Rööpkülik, mille kõik küljed on võrdsed Trapets- nelinurk, millel on kaks paralleelset ja kaks mitteparalleelset vastaskülge Ringjoon- antud punktist jääval kaugusel asetsevate punktide hulk Ring-ringjoonega piiratud tasandiosa, koos seda piirava ringjoonega Tühihulk- hulk, milles pole ühtegi elementi Osahulk-hulk, mille kõik elemendid on ka teise hulga elemendid Hulkade ühend- kõigi elementide hulk, mis kuuluvad vähemalt ühte kahest hulgast Hulkade ühisosa- kahe hulga kõigi ühiste elementide hulk Kõõl- sirglõik, mis ühendab ringjoone kahte punkti Kesknurk- ringoone kekskpunktis tõmmatud kahe raadiuse vaheline nurk
Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim. Peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valgus omavadmitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu kolmandat järku struktuur(tertsiaarstruktuur) moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. Enamsti keraja kujuga ja kannab seepärast gloobuli nimetust. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist.(kvaternaarstruktuur). Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad
Kondensaatorid a) Püsikondensaatorid : 1.Kilekondensaatorid Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. 2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munav...
ja neid sünteesib organism ise. Liitvalgud- aminohapped + teised orgaanilised ained. Valgu omadused määrab ära aminohappeline järjestus ehk valgu primaarstruktuur. Valgu molekulide struktuurid: · Primaarstruktuur- aminohappeline järjestus ( o-o-o-o-o- ) · Sekundaarstruktuur- valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel ehk 2 valguahelat omavahel ühinenud. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. (juuksed, küüned, ämblikuniit, siid) · Tertsiaarstruktuur- enamasti keraja kujuga, nim gloobuliks. (osad ensüümid, munavalk, antikehad · Kvaternaarstruktuur- mitu erinevat gloobulit põimunud. (peaaegu kõik ensüümid)
võrdse laiusega. 4. Märgistuse näide: Liikumistee märgistamine 1. Sõidukite liikumisteed ruumides peavad olema märgistatud selgelt nähtavate pidevjoontega, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks. Eelistatud on valged või kollased jooned, arvestades vajaliku kontrastsuse saavutamiseks põranda värvust. 2. Jooned peavad paiknema nii, et oleks tagatud vajalik ohutu vahemaa transpordivahendite ning liikumistee ääres asetsevate objektide ja töötajate vahel. 3. Ettevõtte territooriumil paiknevad alalised liikumisteed peavad tõkkepuude või kõnniteede puudumisel olema märgistatud vastavalt lõigetes 1 ja 2 nõutule. Tutvu määruses olevate ohumärkidega www.kolmlovi.ee või http://www.ohutusmark.ee/tookaitse.htm Ohutusmärgid !
25. Kuvar kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab 26. Kõvaketas andmete säilitamise seade 27. Link vajutad peale ja avab materjale, mis sellele leheküljele vastab 28. Megabait on ühik, milles on andmeid, u. 1024 kB 29. Mälu seade, kuhu salvestatakse kogu töö ja vastavalt saab selle sealt ka kätte 30. Operatsiooni süsteem juhib arvutisüsteemi tööd 31. Parabool - nim tasandi kõige selliste punktide hulka, mis on võrdsel kaugusel sellel tasandil asetsevate etteantud sirgest 32. Pikslid ruudud mis moodustavad pildi 33. Printer seade, mis väljastab pildi, mille omanik on ennem arvutis vormistanud 34. Programm on nagu tarkvaragi, mis täidab talle kindaks tehtud ülesandeid 35. Projektor on aparaat või seade, mille kaudu saab kuvada arvuti ekraanil olev pilt seinale 36. Protsessor Täidab operatsioone ja töötleb andmeid 37. Puhirtoiteallikas ehk UPS on nagu varugeneraator, mis hoiab rikke puhul masinal voolu
Fifth level Loomastik Pampas Pampas on omapärane loomastik. Leidub arvukalt mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid närilisi. Suuremad neist on pampajänes ehk maara ja viskatsa. Veekogude lähedal elab aga maakera suurim näriline veesiga ehk kapibaara, kes võib kasvada isegi kuni meetri pikkuseks. Huvitavad on ka armadillid, kelle põhitoiduks on sipelgad ja muud mullas elavad putukad. Armadillide keha on kaetud mitmes reas asetsevate tugevate luukilpidega, mis kaitseb neid vaenlaste eest. Kiskjatest leidub pampas pampakasse, pamparebaseid ja puumasid. Lindudest on esindatud faasanid ning lennuvõimetud pikajalgsed nandud. Samuti on üsna palju mitmesuguseid närilistest toituvaid röövlinde. Pilte Pampas elavatest loomadest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
mitu footonit Tugev interaktsioon=tuumajõud tugeva interaktsiooni ülesandeks on prootonid ja neutronid tuumadeks siduda. Tuumajõud on jõud, mis mõjuvad prootonite ja neutronite vahel aatomituumas. (Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest (elektrostaatilisest) tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda.<--) Isotoobid – keemiliste elementide erimid, millede tuumades on võrdne arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon?
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja ...
GRÖÖNIMAAL (TAANI) KRIIDIKALJUD SUURBRITANNIA LÕUNARANNIKUL ALBIONIMAA LEIDUB VEEL TAANIS MONI SAAREL, KRIMMIS SKÄÄRRANNIK TURU SAARESTIK JA AHVENAMAA KALJUSAARED MANDRIJÄÄTUMISE AJAL KANDSID LIUSTIKUD PEHMEMAD SETTEKIVIMID ÄRA JA LIHVISID GRANIITSET ALUSPINDA. ESINEVAD SOOMES, ROOTSIS RIASRANNIK RANNIKUGA RISTI ASETSEVATE MÄEAHELIKE VAHELISED JÕEORUD ON MAAILMAMERE POOLT ÜLE UJUTATUD. TEKKISID KITSAD LEHTRI- KUJULISED LAHED. ESINEB BISKAIA LAHE IDARANNIKUL HISPAANIAS, IIRI SAARE EDELARANNIKUL, SUURBRITANNIAS (CORNWALLI DALMAATSIARANNIK RANNIKUGA PARALLEELSED SAARED PAGI SAAR RANNAJOONEGA PARALLEELSETE MÄE-AHELIKE VAHELISED ORUD ON MAAILMAMERI ÜLE UJUTANUD, AHELIKE KÕRGEMAD OSAD
Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude primaarstruktuur on aminohappeline ahel, kus aminohapped on seotud omavahel väga tugeva peptiidisidemega. Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud) Valkude tertsiaalne struktuur, mis on ruumi keerdunud alfa heeliksitest koosnev ja annab ruumilise gloobuli. (Seovad molekulidevahelised tõmbe- ja tõukejõud. Gloobul allub kergesti keskkonna tingimustele – ph, t, soolsus. Gloobulid on enamasti vees lahustuvad.) Kui omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist(kvarternaarstruktuur).
Need olid tekkinud ükshaaval - traditsioonidest eemalduvale ja helikeelt keerukamaks muutvale modernistlikule suunale järgnes kaugema mineviku traditsioonidele toetuv ning muusika aegumatuid väärtusi otsiv vastandvool. Vastandina serialismi ülimalt korrastatud muusika ülesehitusele sündis uus vool kõlavärvimuusika ehk sonorism. Muusikas puudus tajutav meloodia- või rütmijoonis, teose kõlapilt oli muusika loomise eesmärgiks. Palju kasutati klastreid ehk kõrvuti asetsevate helide kooskõlasid. Teistsugune vastus serialismile tuli USA-st. Eksperimentaalmuusika nimetuse võttis kasutusele selle suuna looja ja kõige olulisem esindaja John Cage. Teda nimetatakse vahel 20. sajandi kõige olulisemaks heliloojaks - meheks, kes "vabastas muusika nootidest". Cage soovis luua muusikat, mis oleks vaba looja isiklikust mälust ja kujutlusvõimest. Tema looming jõudis piirini, milleni helilooming üldse minna saab. Ainulaadne on muusika ajaloos Cage`i teos "4`33``"
Kasutatud materjal: Tiiu Isoki kunstitunnis tehtud konspekt, Eve Kärneri "Kompositsiooniõpik"ja Marje Tammert "Värviõpetus". VÄRVIRING Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile: kollane punane sinine. Värviringi umbes 75° nurga all pooleks jagades saame öelda, et paremale jäävad soojad ja vasakule külmad toonid.Värviringis vastakuti asetsevad toonid on komplementaarvärvid. Keskel asuvad kolm põhivärvi, järgmises ringis on kõrvuti asetsevate põhivärvide segamisel saadavad sekundaarvärvid ja kolmanda ringina siis kogu värviring. Kui keskimist kolmnurka pöörata, siis omavahel sobivad alati kolmnurga tippudesse jäävad toonid. ÜLESANNE Värvi ülesannetes 1. ja 2. olevad tühjad ruudud vastavalt alapealkirjas toodud ülesande teemale. Vajadusel saab koloriitseid toone nii, et katad väikese ruudu ristviirutusega, kasutades erinevaid värvipliiatseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
