Füüsika Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek Esse Koostaja: Klass: Õpetaja: Tallinn 2009 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool.
Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre: See on tingitud gaasimolekulide kaasa haaramisest gaasides liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub 1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on pinna pikkus ja alfa pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pindala.
Pascali katse tulemusena näeme et vesipurskas välja kõigis suundades. Seega vedelikes ja gaasides erineb rõhk võrreldes tahke kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub
.................................................................................................................................... 18 9.Elektrivool gaasides ......................................................................................................................................
Aine ehituse alused 1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti) Vedelas Tahkes Gaasilises 2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti) Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega. 3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti) Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast 4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks? (2 punkti) Tahkistes on ülekaalus potentsiaalne energia, kuna molekulid on omavahel tihedalt seotud ja võnguvad. 6. Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse.
Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid on väga lihtsa ehitusega, mis enamasti kuuluvad keeruka ehitusega mehhanismi juurde. Näiteks: plokk, kang, kruvi jne. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. P-rõhk, P=F/S (jõud(N) jagatud pindalaga (meetrit ruudus)) 1 njuton/ruutmeetri kohta= 1Pa (paskaal). Valemist näeme et rõhk sõltub S-ist. Suure pindala korral on rõhk väiksem aga väikse pindala korral on rõhk suurem. Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus (17.saj B.Pascal) tahke keha avaldab rõhu edasi jõu mõjumise suunas. Vedelikes ja gaasides kehtib aga Pascali seadus. [vedelikus või gaasis antakse mõjuv rõhk edasi igas suunas ühte viisi]. NT. Kui tulistada keedetud muna õhupüssiga siis kuul lendab läbi muna ja auk jääb järele. Kui tulistada toorest muna, siis lendab see laiali, sest vedel muna kannab rõhu edasi igas suunas. Samal põhimõttel töötab ka Pascali kuul. Vedeliku samba rõhk
Keskmise energia ja tempsi vahel on seos: Si süst- K, praktikas C. s Temperatuurivahemik üks Kelvini kraad võrdub ühe Celsiuse kraadiga. Tempsi mõõdetakse termomeetriga. Kelvini ja Celsiuse seos: T=t+273. s Vaata neid teisi tähiseid ka!. Temperatuuri absoluutne null. See on piirtemperatuur, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile. Selle tempsi juures jääksid molekulid seisma. Teoreetiline suurus, praktikas pole võimalik saavutada. Isoprotsessid gaasides. Ideaalset gaasiolekut iseloomustavad 3 põhilist parameetrit: rõhk, temps ja ruumala. Kõiki neid võib muuta. Kuid tihti muutub ainult 2 parameetrit ja 1 jääb muutumatuks. Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess Jääval temperatuuril T toimuv protsess. Kui T=const, siis valemis pV/T=const on muutumatu ka korrutus pV=const. Jääval tempsil ruumala muutusega kaasneb ka rõhu muutus, kuid nende korrutis jääb konstantseks.
Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivoolu olemasoluks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 3) Vabadele elektrikandjatele peab olema rakendatud elektriväli. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool saab tekkida metallides, vedelikes ja gaasides. Elektrivoolu ei saa tavatingimustes tekkida vaakumis, sest seal puuduvad laetud osakesed (osakesed puuduvad üldse). 3. Laengukandjad metallides, elektrolüütides ja gaasides. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks
Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. Soojusjuht väheneb nim suunas. c) sisehõõre- see on mudelite vastastikmõjust takistus eri kihtide liikumisel. Toimub gaasides ja vedelikes. Takistusjõud sõltub kiirusest ja keha kujust. 4. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub, kui elastne kile. 5
kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon? Kui kaks (või enam) gaasi segunevad. o Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus? Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusioon ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem.
Elektrolüüt - keemilineühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad 18 Galvano tehnika - meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemed metalli kihiga Galvanosteegia - metallesmete katmine teise metalli õhukese kihiga Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit 19 Voolulevimise võimalusi gaasides: -huumlahendus - realiseerub hõrendatud gaasides (reaktsioonides) -kaarlahendus - tekib normaalrõhul (õhus = 100kPa = 1 atmosfäär (at)) -sädelahendus - õhk muutub väga tugevas elektriväljas lõhiajaliselt elektrit juhtivaks -koroonalahendus - õhk hakkab elektrit juhtima piiratud ruumiosas 20 Plasma - tugevasti ioniseeritud gaas, sisaldab palju laetud osakesi, aga suvaline kogus on tervikuna neutraalne
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutatakse manomeetrit. · Rõhk gaasides allub samasugustele seaduspärasustele nagu rõhk vedelikes: · mida kõrgem on gaasisammas pinna kohal, seda suuremat rõhku see pinnale avaldab. · Kõige levinuim gaaside segu Maal on õhk. · Maapinna kohal asub 1500 km kõrgune õhukiht, mille mass on 520 000 000 000 000 0000 kg. · Selline õhusammas avaldab maapinnale umbes 100 000 Pa suurust rõhku. · Sedarõhku nimetatakse õhurõhuks.
ideaalse gaasi mudelit. 5. Mida nimetatakse ülekandenähtuseks? Kui mingil juhul kandub midagi üle nimetatakse seda ülekandenähtuseks. 6. Mis on difusioon ja millest sõltub disusiooni kiirus? Difusioon on aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Difusioon on pöördumatu protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest.Molekulide suurema kiiruse korral on difusioon kiirem. 7. Milles seisneb soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus seisneb soojusülekande liigist, kus soojus levib mööda ainet molekulide omavaheliste põrgete tulemuseda. 8. Milline on soojuse levimise suund? Soojuse levikul on kindel suund. Iseeneslikult kandub soojus alati nendest
molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss). Gaasides leiavad ülekandenähtused aset tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on ka molekulidevahelised põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib, sõltudes ka temperatuurist ning mehhaanilisest liikumisest (tuul). Ühesugustel tingimustel segunevad kiiremini need gaasid, mille molekulmass on väiksem. Soojusjuhtivust mõjutab gaasi
Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus,
1. Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. 2. Positiivne ioon tekib siis kui aatom annab ära elektrone. Negatiivne laeng tekib siis lõkui aatom võtab juurde elektrone. 3. El.vool metallides on elektronide suunatud liikumine. el.vool elektrolüütides on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine. El.vool gaasides on elektronide ja ioonide suunatud liikumine. El.vool vaakumis on elektronide suunatud liikumine. 4. Sõltuv gaaslahendus oleneb vlisest ionisaatorist(kui välise ionisaatosir eemaldame, siis gaaslahendus katkeb) Sõltumatu gaaslahendus välise ionisaatori eemaldumisel gaaslahendus ei katke (voolu jätkamise põhjuseks on elektronide termoemissioon, sekundaaremissioon) 5. Elektrolüüsiks nimetatakse vaba aine ladestumist katoodile elektrolüüdi lahusest.
1)*elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine *Elektrivool metallides - vabade elektronide suunatud liikumine. Metallide elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. *ioon laetud aatom *Elektrivool elektrolüüdides - ioonide suunatud liikumine. Elektrolüütide elektrijuhtivust nim ioonjuhtivuseks. (elektroodid(söepulgad) 1.katood-negatiivne, positiivsed ioonid suunduvad sinna; 2. anood-positiivne, negatiivsed ioonid suunduvad sinna) *Elektrivool gaasides ehk gaaslahendus elektronide ja ioonide suunatud liikumine, seega esineb gaasides nii elektron-, kui ka ioonefektiivsus *elektrivool vaakumis elektrivoolu tekitamiseks vaakumis tuleb sinna viia laetud osakesi, seda on võimalik teha termoemissiooni abil 2)Elektrolüüs nähtus, kus elektrolüüdist eraldub elektrivoolu toimel metall. Kasutamine galvanosteegias, puhaste metallide saamises maakidest. 3)Elektrolüüdid hapete, aluste ja soolade vesilahused
vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad
õlides – Enamikes riikides peale araabia maade on etanool legaalne – 40-protsendilist lahust tuntakse viinana Millest? – Pärmseentest, mida leidub looduses vabalt, kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Puuviljades ja viinamarjades leiduv suhkur – Tärklis, mida sisaldavad kartulid ja teraviljad Tootmine – Pärmseentega kääritamine – Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Nafta krakkimisel (kuumal temperatuuril töötlemine) eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel (liitmine veega) Pärmseentega kääritamine – Suhkruid ja tärklist sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni – Vanim alkoholi tootmise meetod – Glükoos muundub etanooliks ja süsinikdioksiidiks – Toodetakse ka karulitest ja teraviljadest – Tärklis muudetakse maltoosiks ja see edasi glükoosiks Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Puidutöötlemis jääkide ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete
Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ? Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid. Pn-siire on p- ja n-pooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimib elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor.
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus
KEEMIA MATEMAATIKA I. Lihtained nende koostises erinevad ainult Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, ühe elemendi aatomid. Näit Au, S, O2, Na2. m2, km2. · Aatomid üksikult väärisgaasides, seotult Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, metallivõrena metallides. m3. · Molekulid üksikult gaasides, seotult vedelikes Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest. GEOGRAAFIA · Positiivsed ja negatiivsed ioonid asuvad II
3) kindel sulamistemperatuur Nt: jää, metallid, teemantid 49. Amorfsed kehad tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Omadused: 1) puudub kristallstruktuur 2) on voolavad 3) sulamistemperatuuri puudumine 4) isotroopsed Nt: klaas, orgaaniline klaas, enamik plastmasse, kautsuk 50. Difusioon ainete segunemine iseenesest. Difusioon erinevates agregaatolekutes: Gaasides kõige kiirem, sest molekulid paiknevad hõredalt, tihedus on väike. Vedelikes aeglasem kui gaasides, sest vedelikel on suurem tihedus ning teepikkus, mille molekul keskmiselt põrgete vahel läbib, on väiksem. Tahkistes esineb difusioon vähesel määral. Difusioonist sellises mõttes, nagu vedelikes või gaasides, rääkida ei saa, sest see saaks toimuda ainult välise jõu mõjul ning väga pika aja vältel. 51
3) kindel sulamistemperatuur Nt: jää, metallid, teemantid 49. Amorfsed kehad – tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Omadused: 1) puudub kristallstruktuur 2) on voolavad 3) sulamistemperatuuri puudumine 4) isotroopsed Nt: klaas, orgaaniline klaas, enamik plastmasse, kautšuk 50. Difusioon – ainete segunemine iseenesest. Difusioon erinevates agregaatolekutes: Gaasides kõige kiirem, sest molekulid paiknevad hõredalt, tihedus on väike. Vedelikes aeglasem kui gaasides, sest vedelikel on suurem tihedus ning teepikkus, mille molekul keskmiselt põrgete vahel läbib, on väiksem. Tahkistes esineb difusioon vähesel määral. Difusioonist sellises mõttes, nagu vedelikes või gaasides, rääkida ei saa, sest see saaks toimuda ainult välise jõu mõjul ning väga pika aja vältel. 51
· Tõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust Reaalsed gaasid · Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel(molekulidevaheline kaugus on suurusjärgus kümme molekuli läbimõõtu) · Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju · Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Ülekandenähtused gaasides · Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub Molekulide liikumise keskmisest teepikkusest Temperatuurist Molekulide kontsentratsioonist Molekulide massist Ülekandenähtused gaasides · Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine
Laser Laser ehk valguskvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator. Light Amplification (Amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu Laseri valgukimbu küljed on peaaegu paralleelsed ja valgus ei haju peaaegu üldse. Ülieredad ja kitsad valguskimbud. Esimene laseri nime kandev optiline seade -1960.a T.H.Maiman. Rubiinilaser silma võrkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat energiat (gaasides). Mõningates laseritüüpides segatakse kiirgusainet abiainega, millelt ergastusenergia kandub kiirgusosakestele, tõhustades viimaste pöördhõivestumist. Valgusvõimendina rakendatakse laserit suhteliselt harva. Valdav enamik lase...
Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul: Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega Gaasides liiguvad molekulid pidelvalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega Temperatuuriskaalad Celsiuse skaala Fahrenheiti skaala Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala Rankine´i skaala Reaumuri skaala Seosed temperatuuriskaalade vahel CK o K oC T=tc + 273K tc=T-273 oC C oF o o F oC tf= 32oF + 9/5 * tc tc= (tf 32) * 5/9 oC
vooluringis. 7.Sõnasta elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ajaühikus. N=A/t=IU (N-võimus 1W) 8.Sõnasta elektrivoolu energia ja kuidas selle eest makstakse. Elektrivooluenergia ehk vooluringis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevust, pinge ja aja korrutisega. A=Q=IUt=IRt 1J=1A*1V*1s=1Ws TAVALISELT kWs I=U/R U=IR 9. Kirjelda elektrivoolu gaasides, vedalikes ja pooljuhtides. METALLIDES • Vabade elektronide suunatud liikumine VEDELIKES • Ioonide (laenguga aatomite) ja vabade elektronide suunatud liikumine GAASIDES • Huumlahendus – valgusreklaamis • Kaarlahendus – keevitamisel (kõrged pinged) • Sädelahendus - (väikesed pinged) • Koroonalahendus – püha Elmo tuled – äikeselise ilma puhul tekivad kõikidel teravikel teraviku otsast voolujoad
· Elektrolüütilisel teel kaetakse näiteks ühe metalli pind teise metalli õhukese kihiga. · Faraday I seadus voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It). · Faraday II seadus ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. · F Faraday arv = 96400 C/g-ekv Elektrivool gaasides · Toatemperatuuril on gaasid halvad juhid; kuumutamine, radioaktiivse- ja röntgenkiirguse mõju võivad juhtivust suurendada. · Sõltuv gaaslahendus õhu kuumutamisel tekivad laengud; kuumenemisel osa gaasi aatomeid ioniseerib ja aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks. · Elektrivoolu kandjateks gaasis on positiivsed ioonid ja elektronid. Mitmesuguseid lahenduste liike gaasides
sadestub punkti A ümbrusesse >0 selgu, et nüüd hõbeda molekulid sadestuvad punkti B ümbruses See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: lõhnaõli lõhn levib ühest toanurgast teise Soojusjuhtivuseks nim soojusülekannet makroskoopiliselt paigalseisvas kohas ///soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temp piirkonda (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: defektse termospudelisse sooja vett valades tunneme mõne aja pärast termose väliskesta soojenemist.
tekitada 13. Ohmi seadus 1. I=U/R I-voolutugevus U-pinge R-takistus 2. I=E/R+r I-voolutugevus E-elektromootorjõud R-takistus r-vooluallika sisetakistus 14. Elektrolüüsi põhiseadus Selle seaduse kohaselt on alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega m=k I t m-mass I-voolutugevus t-aeg k-tegus, const 15. Mida kujutab endast elektrivool vedelikes ja gaasides Elektrivool vedelikes ja gaasides kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektriväljas
valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks (sisepõlemismootor, soojuspump, külmkapp) Enamikes tänapäeva sm kasutatakse gaasi või auru tehtavat tööd. Termodünaamika põhiprintsiibid: 1)print. väljendab põhivõrrand 2)entroopia kasvu seadus Ülekandenähtused- aine või energia ülekandumine ühest ruumi osast teise. Aine iseenesliku ülekandumist ühest ruumi osast teise ja segunemist teiste ainetega seal nim. difusiooniks. Kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja vähesel määral tahketa ainete vahel. Soojusjuhtivus- siseenergia ülekandumine Kui kaks pindala suurusega S asuvad teineteisest kaugusel l ning ühel pinnal on kõrgem temp. T1, teisel madalam T2, siis aja t jooksul ühelt pinnalt teisele kandunud soojushulk Q= k (t1-t2)/l *St k- pindade vahelise aine soojusjuhtivus tegur. Sisehõõre- meh. energia õlekandumine vedelikes või gaasides. Pannes ühe ketta pöörlema, kandub energia õhu kaudu teisele
Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. N=A/t, A=UIt, N=UI 13. Joule’i – Lenzi seadus? Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhitakistusega ja voolukestvusega. 14. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on laengukandjateks erimärgilised ioonid, mis hakkavad vastassuundades liikuma. 15. Mis on Galvano tehnika? Eseme katmine metallkihiga elektrolüüsi käigus. 16. Nimeta voolulevimise võimalusi gaasides? Gaasi ioniseerimine, põrkeionisatsioon. 17. Mis on plasma? Tugevasti ioniseeritud gaas. 18. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? N-pooljuht on pooljuht, milles on väike osa põhiaine aatomitest asendatud lisandaine aatomitega, millel valentselektrone on ROHKEM, kui põhiaine aatomitel. P-pooljuht on pooljuht, milles on väike osa põhiaine aatomitest asendatud lisandaine aatomitega, millel on valentselektrone VÄHEM, kui põhiaine atomitel(vastavat lisandit nim aktspetoriks).
1.Millistest gaasides koosneb õhk!Kirjuta ringdiagrammilejuurde gaaside nimed. kõige suurem ala on lämmastik,kaskmine on hapnik ja kõige väiksem on süsihappegaas ja muud gaasid. 2.Mille poolest erineb vihmavesi pinnases olevast veest? Vihmavesi on puhtam pinnases olevast veest 3.Millist õhus olevat ainet on vaja loomade eluks? Hapniku 4.Kraaniveega teekannus teevett keetes tekib kannu põhja katlakivi,Kas katlakivi tekiks ka puhta vihmavee korral?Põhjenda! Katlakivi ei tekki kuna vihmavesi on ülevalt taevast kondenseerunud. 5.Millist õhus olevaid aineid onvaja taimede eluks? Süsihappegaasi,hapniku. 6.Milliseid osakesi on võimalik veest eraldada setitamise teel? Mittelahustuvaid,tahkeid,mis laugevad põhja.
6. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. 7. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 8. Pikilaine on laine (helilaine), milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. 9. Ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Need ei levi vedelikes ja gaasides. 10. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 11. Laineid liigitatakse nende kuju järgi tasalaineteks ja keralaineteks. 12. Seisulaine ehk seisev laine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. 13
0.001645m2. Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3= 0.000588 m3 Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) 4,2- soojuspaisumine gaasides Arvutused tabeli kujul rpm m/s 1000 12,47273 1500 18,70909 2000 24,94545 2500 31,18182 3000 37,41818 3500 43,65455 4000 49,89091 4500 56,12727 5000 62,36364 5500 68,6 6000 74,83636 6500 81,07273 Tabel graafiku kujul. ÜLESANNE 4
liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel Sädelahendus- õhk muutub väga tugevaks elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtides. Kasutatakse välkudes, tulemasinates Karoonalahendus- hakkab õhk juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud tervaiku läheduses. ''püha elmo tuled''
liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel Sädelahendus- õhk muutub väga tugevaks elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtides. Kasutatakse välkudes, tulemasinates Karoonalahendus- hakkab õhk juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud tervaiku läheduses. ’’püha elmo tuled’’
· Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Esimesel kohal ALATI VESINIK! Liigitatakse kolmel viisil: * Hapnikusisalduse järgi · Prootonite e. vesinike arvu järgi · Happe tugevuse järgi Tugevad happed on lahustes jagunenud täielik ioonideks. Hapete tunnused: Hapu maitse, * söövitav toime
Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutk...
Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis võimaldaks kasutada ära passiivselt päikeseenergiat. Samuti ehitatakse
Elektrolüüsi teel saab esemeid kätta õhukeste metallikihiga. m=k*I*t m – mass(kg) k – antud metalli elektrokeemiline ekvivalent (kg/c) I – voolutugevus(A) t – aeg(s) k on antud tabelis 17. Lk 134 (Al3+) – 0,093 mg/c (Ni2+) – 0,30 mg/c (O2-) – 0,0829 mg/c (Zn2+) – 0,34 mg/c (Ag1+) – 1,118 mg/c (Cu2+) – 0,33 mg/c (Cr3+) – 0,18 mg/c (H1+) – 0,0144 mg/c Elektrivool gaasides Tavalised gaasid elektrit ei juhi. Gaase saab muuta juhtivaks neid oiniseerides (soojendades, UV-kiirguse mõjul). Elektrivool gaasides jaguneb 2-ks: sõltuvaks ja sõltumatuks gaaslahenduseks. Sõltuv gaaslahendus sõltub ionisaatori olemasolust. Piisavalt kõrge pinge korral ei ole ionisaator enam vajalik, vaid tekib nn. Põrkeionisatsioonn. Joonis 3 - Nt. e- põrkgab kokku o-gaasi aatomiga tekib positiivne ioon ja elektron.
Kasvuhooneefekt Päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbritsevad atmosfääri ja neeldub maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega.
positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoontele vastupidises suunas. *Mis on Galvanotehnika, selle liigid! Galvanotehnika on eseme elektrolüütiline katmine metalli või sulamikihiga. Galvanotehnika liigid on galvanosteegia ja galvanoplastika. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukese metalliga. Galvanoplastikas sadestatakse esemele paks kiht, et saada täpsem kujutis esemest. *Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? Voolu levimise võimalused gaasides on: kuumlahendus(hõrendatud gaasid); kaarlahendus(normaalrõhk); sidelahendus(õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks); koroonalahendus(õhk muutub piiratud ruumiosas teraviku läheduses elektrit juhtivaks). *Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, mis sisaldab väga suures koguses laengukandjaid. *Mis on ppooljuht, npooljuht, pnsiire? Ppooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on augud
Kauguse suurenedes osakeste vahel saavad õlekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud. Soojusnähtuste aluseks olevate mikroosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. Gaasid, vedelikud ja tahkised koosnevad molekulidest ( või aatomitest, ioonidest), mis on alalises soojuslikus liikumises. Liikumise iseloom sõltub aine agregaatolekust. Gaasides on molekulid ükstesest keskmiselt niivõrd kaugel, et tõmbejõud nende vahel on tühiselt väikesed. Liikumise vältel molekulid põrkuvad üksteisega, läbides tee pärast põrget inertsiaalselt. Kõige iseloomulikumaks mulekulide liikumise omaduseks gaasides on selle korraldamatus - kaootilisus. Tahketes kehades molekulid võnguvad kindlate tasakaalu-asendite ümber, mille asukoht kehas on muutumata. Vedelikkudes molekulid liiguvad kaootiliselt nii nagu
Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Homogeenne elektriväli-väli, mille tugevus ja suund igas välja punktis on ühesugune. See väli tekitatakse kahe lõpmata pika paralleelse plaadi vahel. El.vool gaasides-norm.tingimustes gaasid el ei juhi kuna puuduvad laengukandjad. El.vool elektrolüütides-el.lüütides on laengukandjateks pos ja neg ioonid. Voolu toimel kandub aine edasi. Katkestus-ehk tühujooks on selline olukord, kus takistus on lõpmatasuur ja voolutug on praktil 0. Lühis-olukord, kus takistus on praktil 0 ja voolutug on max (väga suur). 1 volt- el.välja kahe punkti vahel on pinge 1V, kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J (1V=1J/1C). 1 oom-juhi takistus on 1oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A (1=1V/1A). Valemid: U=E*d (U-pinge, E- väljatugevus). Wp=qU/2 > 2 Wp=cU /2 (Wp-pot.en, q=e...
2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T 8.soojusülekanne Q= cm ( t - t ) 1 2 soojushulk(J)=erisoojus( J ) mass ( kahe temp. muut)
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
