salmonelloosi ja ateroskleroosi. 3. Patogeenid haigustekitajad neid on vähe. Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. Toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi.Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viiruhaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest Nakatumine bakterihaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused Nakkusviisid: · piisknakkus · saastunud toidu ja joogiga · siirutajad · Otsene kontakt haigega Difteeria · Levib piisknakkusega · Kurk on väga haige, tursunud lümfisõlmed, kõha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist · Ennetamine: mitmed vaktsineerimised elu jooksul · Ravi: ravitakse antitoksiiniga ja antibiootikumidega. Läkaköha
Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...
SUGULISEL TEEL LEVIVAD BAKTERIAALSED HAIGUSED MARI-ANN ÖÖPIK MIS NEED ON? Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel · Haigust saab tavaliselt ravida penitsilliini või teiste antibiootikumidega · Gonokokke saab t...
Seejärel tuleb hoida küüsi ultraviolett valguse all, et geel muutuks tahkeks. Kunstküüned võivad põhjustada allergilist reaktsiooni. Kunstküünte paigaldamisel ja eemaldamisel kasutatavad kemikaalid võivad ärritada nahka, tekitada punetust, mäda või paistetust küünte ümber, mis puutudes kokku kontaktläätsega võivad tekitada silma põletikku. (Gardner 2018). 4 2. KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD 2.1 Bakteriaalsed või seenelised nakkused Kunstküünte vigastuse korral võib viga saada ka oma küüs ning selle alla võivad koguneda bakterid või seened. Bakteriaalne nakkus võib muuta enda küüned roheliseks. Küüneseene korral on küünel algul valged või kollased laigud. Selle tagajärjel võib küüs pakseneda ning ka pudeneda. Kui silmal on kriimustus ja bakterid on kandunud küüntelt kontaktläätsedele ja seejärel kokkupuutunud silmaga, võib see olla väga ohtlik
o Kõik organismid on rakulise ehitusega o Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust o Uued rakud tekivad jagunemise teel o Rakkude ehitus ja talitus on kooskõlas o Organismi kasvamine ja areng põhineb rakkude jagunemisel · Rakkude uurimismeetodid o Valgusmikroskoobid o Värvimistehnika o Kudede lõikamine õhukeseks o Katsed bakteritega o Elektronmikroskoobid o Kompuutertehnika · Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid, kuidas hoiduda) o Tuberkuloos köha (üle 3 nädala, verine), öine higistamine - piisknakkus - sõita pigem oma transpordiga, pesta korralikult käsi o Puukborrelioos ringikujuline nahapunetus, väsimus, peavalu, iiveldus, palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas - puuk kannab edasi kontrollida pärast metsas käimist riideid, juukseid, kanda metsas /võsas liikudes pikki riideid
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA
S: elavad magevees, rakutuum, üherakulised E: Silmviburlane saab fotosünteesida, Amööb ei saa. Amööb liigub kulendite abil, Roheline silmviburlane liigub viburi abil. S: elavad magevees, üherakulised, hingavad vees lahustunud hapniku E: Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel, Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Silmviburlane liigub viburi abil ja Kingloom liigub ripsmete abil. 3. Viirushaigused, bakteriaalsed haigused ja algloomadest põhjustatud haigused. Kuidas kaitsta ennast? Millega saab ravida? Viirushaigused- Gripp, HIV Bakteriaalsed haigused- tuberkuloos, kõhulahtisus Algloomadest põhjustatud haigused- Toksoplasma, malaaria Vaktsiiniga. Antibiootikumidega. 4. Võrdle steriliseerimist ja pastöriseerimist Steriliseerimiselt on kõrgem temperatuur ja suurem rõhk, kasutatakse näiteks arstiriistade puhastamisel. Hävivad spoorid.
2. Neoplastiliselt kroonilline lümfoidne leukeemia. Lümfotsütopeenia lümfotsüütide vähesus (< 1,5 x 109 /l). Võimalikud põhjused on: · neerukahjustus; · kaasasündinud südamerikked; · Cushingi sündroom, kortikosteroidravi, stressisituatsioonid; · tsütostaatikumravi; · Hodgkini tõbi, miliaarne tuberkuloos, AIDS jt. Neutrofiilia (neutrofiilide arv > 7,5 x 109 /l) põhjused: · lokaalsed ja generaliseerunud infektsioonid (kokilised, bakteriaalsed või viiruseliosed infektsioonid); · põletikulised protsessid; · intoksikatsioonid, kas metaboolsed (ureemia, diabeetiline atsidoos, eklampsia) või eksogeensed kemikaalidest või ravimitsest; · äge hemorragia; · pahaloomuline kasvaja; · kortikosteroidravi. Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev füüsiline pingutus, intensiivne emotsioon, adrenaliini manustamine, paroksüsmaalse tahhükardia hoog.
Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab
Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb
Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües
· Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. KT3 bakterite haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid
tekkes. Antibiootikumide tootmine on samuti üks olulisimaid ülesandeid. Bakterite abiga on võimalik isegi madala metallikonsentratsiooniga maakidest toota rauda ja uraani. 2. Kuidas võib bakterite tegevus inimesele kahju teha? Meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide nõrgemisel kiiresti paljuneda võivad, mis siis meid haigeks muuta võivad. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused nagu: düsenteeria, salmonelloos, teetanus, tuberkuloos, pidalitõbi, meningiit jms. Bakterid põhjustavad toiduainete roiskumist, mis inimesele teeb kahju, kui ta peaks seda roiskunud toitu sööma. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid.
Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist. Piimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid Lactobacillus lactis, Lactobacillus bulgaricus ja Lactobacillus casei.
BAKTERIAALSED HAIGUSED TUBERKULOOS Laialt levinud nakkushaigus Äge või krooniline Kopsudele ja nende lümfisõlmedele Iga päev sureb u. 5000 inimest Eestis on haigeid umbes 30/100 000 Ravitav! Peiteperiood 2-12 nädalat Puukborrelioos Haigus võib avalduda väga erinevalt Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus (1-4 nädala pärast) Haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades · Esineb kõige enam alla 10 aasta vanustel lastel Salmonelloos · Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. · Haiguse tunnused: kõhulahtisus, palavik, ägedad kõhuvaluhood ka peavalu. · Kestab ...
ravimeid või teostada ülehõõrumist. Palaviku krampide puhul valikravimiks diasepaam 5- 10 mg i/v või per rectum pro-dosi. Krampidega patsiendid on soovitav viia haiglasse. Palavikuga 38°C, pole küll põhjust kiirabi kutsuda, võib ka telefoni teel nõu anda. Palaviku alandamine 1-1,5 kraadi võrra on optimaalne organismile, mitme kraadi võrra jahutamist ei soovita. Palavik kombineerituna kõhuvaluga Kõhuvalu põhjuseid võib olla mitmeid: viirused, bakteriaalsed põletikud, traumad, kõhukinnisus, verejooksud, pimesoolepõletik - pimesoole põletiku puhul on valu pidev, näriv, sunnib patsienti ühte asendisse, aga viiruslikud ja bakteriaalsed põletikud annavad hooti valu. Iga kõhuvaluga võib kaasneda palavik ja oksendamine. Enamasti on nad siis viiruslikud või bakteriaalsed. Seda kõhuvalu saab leevendada ravimitega: No-spa, aktiivsüsi, espumisan, enterool, smekta. Kiirabi töös kasutatakse intramuskulaarselt No-spa-d: 1 - 6 a. 20 mg pro dosi.
Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilisepakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja
Polühüdroksüalkanoaadid (Käroliis Lutsar) Mis on? Polühüdroksüalkanoaadid ehk PHA-d on mikroorganismide poolt sünteesitud bakteriaalsed varuained, mis sünteesitakse keskkonnas, kus on palju süsinikku, ent vähe teisi makroelemente, s.o lämmastik, hapnik, fosfor või väävel. Miks on head? PHA-d on keskkonnasõbralikud bioplastid, mis valmistatakse taastuvast toormest ja looduses täielikult lagunevad. Inimkond tunneb nende vastu üha rohkem huvi, sest polühüdroksüalkanoaate saab kasutada sünteesitud plastide asendajana, ent hetkel on selle tootmise hind väga kõrge
Inimene peseb kõik võõrad bakterid maha käte pesuga. Näiteks kui vajutada söötmetassile sõrmejälg enne ja pärast käte pesemist on näha, et mikroobe on rohkem pestud käel. Pestes masseerime rasu- ja higinäärmed ning sealt tuleb nahale oma mikrofloora. Käte pesemine on hea, mis sest, et nahal mikroorganismide hulk suureneb. Kuid kui me ennast palju peseme ja puhastame kaovad meie sõbralikud mikroobid ära. (www.arkaadiapuhastus.ee) Haigused ja vaktsiinid. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga
käega katsudes (vale) 1Punkt(i) 8. Sügavkülmkapis toitu säilitades... mikroobid ei paljune kuid osal säilib eluvõime (õige) mikroobid paljunevad, kuid aeglaselt (vale) kõik mikroobid surevad (vale) ainult salmonella bakterid hävinevad ja teised jäävad ellu (vale) 0Punkt(i) 9. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt... 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 0Punkt(i) 10. Mis on alljärgnevast bakteriaalsed saastajad? nitraadid (vale) pinnud (vale) stafülokokid (õige) helmintoosid (vale) 0Punkt(i) 11. Toiduohutusalaste õigusnormide eesmärk on... riigitulude suurendamine trahvisummade abil (vale) nende väljamõtlemisega anda tööd juristidele (vale) tarbijate huvide ja tervise kaitsmine (õige) toitlustusettevõtete liig-kiire kasvu pidurdamine (vale) 1Punkt(i) 12. Kas kala töötlemiseks mõeldud lõikelaud peab olema... sinine (vale) roheline (vale) punane (vale) Pole vahet mis värvi
(Kotrimoksasool – kombineeritud vorm) KT: GIT häired, nahalööve, trombotsütopeenia, harva megaloblastiline aneemia Koos Sulfametoksasooliga sünergistlik antimikroobne toime. - lai toimespekter, madal toksilisus (mõlemad väikses annuses) - HIT infektsioonid (2. valik), UTI, prostatiit, bakteriaalsed kõhulahtisused, AIDSi korral bakteriaalsed infektsioonid - KT: suhteliselt vähe, tüüpilised sulfoonamiidide kõrvaltoimed. Nitrofuraani derivaadid > nitrofurantoiin FD: laia toimespektriga aine, mille TM ei ole täpselt teada. Kasutamine: UTI
14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel
haavandi soolehaiguse kombineeritud d. ravi. o Trimetriprimil o NB! bakteriaalsed ALTERNATIIV ülemiste PENITSILLIINI hingamisteed ALLERGIA e nakkused KORRAL!
äärmiselt kiire paljunemis võimega ja väga hea vastupidavus võimega üherakulised organismid. Põhjavee bakteriaalse reostuse korral sattuvad vette eluvõimetud bakterid kes on haigusi tekitavad. Bakterid on tavalisel vaatamisel nähtamatud ja nende olemas olust saab teada alles pärast laboris tehtud veeanalüüsi. Olenemata sellest, et enamik bakteritest ei tee inimesele kahju on ka neid mis teevad näiteks põhjustavad toiduainete riknemist, loomade nakkushaigusi ja taimehaigusi. Bakteriaalsed haigused on näiteks läkaköha, pidalitõbi, düsenteeria ja tuberkoloos
Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Protreolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele sidemetele eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Lisaks eristatakse proteaase veel optimaalse keskkonna pH järgi, kas hapudeks-, neutraalseteks- või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev
Vere kaudu (nt. narkootikumide süstimine veeni) Kaitsevahenditeta seks Kehavedelikega (ka sülg ja pisarad) Sümptomid: Väsimus, ebamäärane kõhuvalu Maksavähk või tsirroos surm (1%haigestunutest) Hepatiidi poolt põhjustatud maksakahjustus HERPES sügelus ja ärritustunne Naha- ja genitaalherpes villikesed ja haavandid nahal ja suguelunditel Naha- ja genitaalherpes Bakteriaalsed haigused Süüfilis 1.faas. Valutud ja kõvad haavandid suguelunditel, huultel, päraku ümber 2.faas. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel, lümfisõlmede suurenemine 3.faas. Koekärbused nahal, luukärbus, muutused siseelundites, südame- veresoonkonnas, närvisüsteemis Süüfilis 1.faas Süüfilis 2. ja 3. faas Klamüdioos Võib kahjustada suguorganeid, liigeseid, avalduda silmapõletikuna jne.
bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Patogeensed bakterid ja toksiinid Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigused ja vaktsiinid Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi.
aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0).
Tallinn 2013 Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Protreolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele sidemetele eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Lisaks eristatakse proteaase veel optimaalse keskkonna pH järgi, kas hapudeks-, neutraalseteks- või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev
Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi
Kui haigustekitajad on sisenenud organismi, liiguvad nad seal kas vere, lümfiteede või vahel ka närvide kaudu erinevatesse organitesse, kus põhjustavad nähtusi. Nakkushaiguste kulg jaguneb perioodideks: · Nakkuse peiteperiood haigustunnused ei ilmne · Eeljärk üldised haigusnähud · Haigusnähtude periood vastavale haigusele iseloomulikud tunnused · Paranemisperiood haigusnähud kaovad Bakterite põhjustatud nakkushaigused ehk bakteriaalsed nakkused on tonsilliit ehk angiin, difteeria, meningokokiline meningiit, läkaköha, tuberkuloos, düsenteeria. Viiruste põhjustatud nakkushaigused on gripp, leetrid, punetused, tuulerõuged, mumps, puukentsefaliit, AIDS. Parasiitide tekitatud haigused on toksoplasmoos, sügelised, enterobioos. Seente põhjustatud haigused on epidermofüütia ja mikrospooria. Vaktsineerimisel viiakse inimese organismi vaktsiini nõrgestatud või surmatud mikroobe, viirusi või nende elutegevuse produkte
Emalt → lootele Lootelt → emale Hapnik Süsihappegaas Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained Antikehad vesi Hormoonid Hormoonid 14. Suguhaigused Viiruslikud: Genitaalherpes, kondüloomid, AIDS (tekitab HI-viirus) Algloomade põhjustatud: Trihhomonoos Bakteriaalsed: Klamüdioos, gonorröa, seenkolpiit, süüfilis 15. Raseduse vältimine Kondoom Emakasisene spiraal SOS pillid Naissuguhormoone sisaldavad tabletid 16. Munaraku ja seemneraku võrldus Tunnus Seemnerakk ehk sperm Munarakk Suurus Üliväike suurem Liikumisvõime Liigub kiiresti liikumatu
absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3. Koormuse või epinefriini vastuskerge leukotsütoos · 4. Leukeemiaühe või mitmete leukotsüütide neoplastiline proliferatsioon ja tsirkulatsioon Trombotsüütide hindamine Trombotsütoosharva. (regen. Aneemiaerütrotsüütide produkts. suureneb, trombots. produkts. suureneb.) Trombotsütopeenia- · vähenenud produktsioon -FIV
aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0).
Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas aga paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma. Eksopeptidaaside esindajateks on karboksüpeptidaasid
võistles diplomi ja medali. Aga millegi pärast kutsuti ta hiljem dopingukontrolli. Seal selgus kurb tõsiasi: bakter Poku on patustanud keelatud ainetega ja ees ootab võistluste tulemuste tühistamine. Nii jäi auahne bakter ilma kõikidest diplomites ja medalitest. See pisike bakter vajus sügavasse masendusse ning ta otsustas minna ja külastada krematooriumi, et leida rahu, aga rahu ei saanud ta enne, kui ta ise tuhastati. Tänu sellele kadusid ilmast mõned bakteriaalsed haigused, mida see pisike aktiivne bakter kandis.
kahjulikke soolasid). · Alumiiniumnõudes hoidmine tõstab mee alumiiniumisisaldust · Mee säilitamiseks ei sobi ka okaspuust ja tammest valmistatud nõud 29 · Mee hoidmisel on ideaalsed: - klaaspurgid (kuni 3 l) - glasuuritud savinõud - toiduplastik 30 Mee kasulikud omadused · Magustaja · Energia allikas · Kaalu alandaja · Kehaliste võimete arendaja · Vitamiinide ja mineraalainete allikas · Anti-bakteriaalsed omadused · Antioksüdant 31 Mee kasutamine · Kõige varasematel aegadel (2500 a tagasi) oli mesi inimesele põhitoidus. · Edaspidigi on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. · Mett on tarvitatud: - värskelt, - viina, - likööri, - mõdu, - siirupi, - äädika jm valmistamiseks. 32 · Kondiitritoodetele lisatakse mett: - magusa maitse, - aromaatsuse saavutamiseks, - säilivusaja pikendamiseks.
3 Mis on seksuaalsel teel levivad haigused? Seksuaalsel teel levivad haiguste (STLH) on nakkushaigused, mis kanduvad edasi ükskõik millise seksuaalse kontakti (vaginaalse, oraalse või anaalse) kaudu. Seksuaalsel teel levivaid haigusi saab rühmitada: · viirusnakkused: AIDS, suguelundite herpes, B-hepatiit, kondüloomid ehk genitaaltüükad; · bakteriaalsed: nakkused: klamüüdia; · seennakkused: kandidoos ehk tupeseen; · algloomnakkused: trihhomonoos. Süüfilis: Tekkepõhjused: Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi
TOIME Sagedamini on kasutusel trimetoprim+sulfametoksasool kombinatsioon. Trimetoprim Mikroobiraku metabolismi Seedetrakti kõrvaltoimed Bakteriaalsed ülemiste inhibiitorid iiveldus, oksendamine, isutus hingamisteede infektsioonid Takistavad bakterirakkude 75% kõrvaltoimetest on (kroonilise bronhiidi ägenemine, foolhappetootmist seotud nahaga keskkõrvapõletik, sinusiit);
(põhjuseta) kaalukaotus, nädalaid kestev väike palavik ja/või kõhulahtisus, öine higistamine, pikaajaline kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas. HIV peiteaeg on aeg nakatumisest kuni hetkeni, mil HIVd saab testiga tuvastada, on umbes 3 kuud mõnedel juhtudel ka veidi kauem. Enne selle aja möödumist ei anna test ka nakatumise puhul positiivset tulemust. Sagedasemad haigused mis HIVi nakatudes kaasnevad on hingamisteede haigused ja nakkused, bakteriaalsed nahainfektsioonid ja viirusnakkused. Millal on vaja erakorralist abi ? Eelkõige on HIV viiruse kandjatel vaja erakorralist abi kaasuvate haiguste tekkimisel ja ravimisel kuna Erakorralises meditsiinis HIV viiruse ja AIDSI ravimid puuduvad, ning kiirabi etapis diagnoosi ei panda. Kuidas anda meditsiinilist abi, ilma ennast ohustamata ? tuleb jälgida standardseid ennetusabinõusid nagu kätehügieen enne ja pärast
Inimese õpetuse arvestustöö STLH, RVM, abort I Mehe ja naise sisemised ja välised suguelundid (joonised)! II Sugulisel teel levivad haigused! 1. Millisesse kolme kategooriasse jagatakse sugulisel teel levivad haigused nende leviku järgi? Viirused, parasiidid, bakterid 2. Millised haigused kuuluvad parasitaarsete, bakteriaalsete, viiruslike haiguste alla? Millist haiguste rühma ei ole võimalik lõplikult välja ravida? Parasitaarsed(ravitav)- trihhomonoos, kubemetäid Bakteriaalsed(ravitav)- süüfilis, klamüdioos, gonorröa ehk tripper Viiruslikud(pole ravitav)- kondüloomid, HIV, herpes, B-hepatiit 3. Nimeta kolm klamüdioosi, kolm gonorröa, kolm genitaalherpese sümptomit. Klamüdioosi sümptomid: 1) Naistel võivad esineda natuke suurem voolus, tsükli- või urineerimishäired. (kuid enanmasti tunnused puuduvad) 2) Meestel valulikkus urineerimisel. 3) Meestel ebamugavustunne või sügelus kusitis. Gonorröa sümptomid:
vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega. 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haiguskteikitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 31. Kuidas on seotud bakteriaalsed haigused ja saanud Robert Koch? Avastas 1882 tuberkuloosi põhjustava batsilli (Kochi kepike), 1876 avastas antraksi (siberi katk) ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid.
Siin täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet – nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad Bakterhaigused Inimestel esinevad bakteriaalsed haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad
Allergeenideks võivd olla tööruumide õhus lenduvad ained (kuumad toiduaurud, maitseainetest erituvad eeterained) juurviljade, pähklite, herneste tolm. Allergia võib väljenduda naha- või hingamisteede kahjustusena - nohu, kurgukaebused, astmat. Riskitase- madal Lahendus: Võimalused vältida kokkupuudet allergeeniga toiduainete töötlemisel ja köögitöös. Mõningate tööoperatsioonide korral saab kasutada hingamisteede kaitsevahendeid. Bakteriaalsed nakkused. infektsiooni oht kontaktidest kolleegide ja klientidega. Riskitase-keskmine Lahendus: Mitte viibida tööl hingamisteede nakkushaigusega. Järgida isiklikke hügieenireegleid! Füsoloogilised ohutegurid. Füüsiline koormus Töö on keskmise raskusega, mis on seotud käimisega, väiksemate raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus. Riskitase- keskmine. Lahendus: Regulaarsed puhkepausid, lõuna väljaspool tööruume. Soodustada
valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks on madalama molekulmassiga peptiidid ja aminohapped. Kuna proteaas täidab väga paljusid füsioloogilisi funktsioone, leidub seda kõikides organismides. Mõned protelüütilised ensüümid lõhustavad spetsiifilisi peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), mida viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, ja mõned lõhustavad kõiki peptiidsidemeid (piiramatu proteolüüs), milleks on näiteks paljud bakteriaalsed proteaasid nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt. Proteaase jagatakse ka selle alusel, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele – endo-ja eksopeptidaasid. Ensüümi toimimise järgi jaotuvad need hapudeks (pH=2,5), neutraalseteks (pH=7,2) ja leelisproteaasideks (pH=9,0). Aktiivtsentri ehitusest tuleneb ensüümi toimemehhanism. Neli peamist rühma on seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid.
kahjulikud, ent mõningates olikordades võivad kõrvalekalded osutuda hoopiski kasulikuks või isegi arengut hoogustavaks. Pärilikud erinevused inimeste ja kõikide teiste elusolendite vahel on sündinud kunagi minevikus aset leidnud mutatsioonide tagajärjel. Muutlikkuseta poleks evolutsiooni!. (Brookes, 2002) Pärilikud haigused on haigused, mis juhtuvad geenimutatsioonidest :seega tulenevad nad rakus toimunud muutustest, mitte aga mingitest välistest faktoritest nagu bakteriaalsed ja viirusnakkused. Inimesel on tänapäeval avastatud ligikaudu 5000 erinevat geenilist defekti. Üks kõige paremini tuntud ja tavalisem pärilik haigus on tsüstiline fibroos, mida esineb ühel inimesel 2500st. Selle tõve puhul hakkab teatud valgu moondumise tagajärjel kopsu suurel hulgal lima kogunema. Lima aga takistab hingamist ja kujuneb suurepäraseks söödamaaks ohtlikele bakteritele. Pärilikud defektid võivad mõnel puhul mõjutada terveid kromosoome. Mõnikord ei
hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Erinevad proteaasid omavad ka erinevat toimespetsiifikat. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs). Sellised on näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, mis produtseerivad põhiliselt peptiide. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu näiteks subtilisiin, savinaas, alkalaas, omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid ning produtseerides vabu aminohappeid (piiramatu proteolüüs). Olenevalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse vastavalt endo- ja eksopeptidaase. Kõik eelnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside hulka. Eksopeptidaasid on karboksüpeptidaasid ja
* Väga tugevad toimega GK: naastuline psoriaas. Lokaalsete GK kasutamise üldised põhimõtted, kõrvaltoimed? Põhimõtted: * ravimit ei tohiks kasutada rohkem kui 2x ööpäevas. * ravimi kogus üle 50g nädalas võib põhjustada süsteemseid kõrvaltoimeid. * preparaadid tuleb hõõruda korralikult naha sisse (võimaluse peale pesemist). * arvestada haiguse ägedusega – valida õige tugevusega preparaat. * õiges piirkonnas õige ravim! * lapsed, vanurid * patsiendi naha seisund (haavad, bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid). Kõrvaltoimed: * naha kipitus ja ihelus. * naha õhetamine, õrn depigmentatsioon – pöörduv. * nahas olevate veresoonte laienemine. * karvakasvu suurenemine ravitud piirkonnas. * striiad. * nakkuslike nahahaiguste süvenemine, teke. Vitamiin D derivaatide toimed ja kõrvaltoimed. Toimed: seondub vitamiin D retseptoritega – inhibeerib keratinotsüütide proliferatsiooni ja soodustavad epidermise normaalset arengut.
Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas aga paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Proteaas Endopeptidaas-toimib polüpeptiidahela Eksopeptidaas-toimib polüpeptiidahela kesksetele peptiidsidemele. otsmisele peptiidsidemele. karboksüpeptidaasid (R2 = Cterminaalne
Enamik valke lahustub kergesti vees. Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed Taimsed Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Regulatoorne funktsioon ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Struktuurne funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitavate mikroobide eest, vere pH ja osmootse rõhu regulatsioon, vere hüübimine Kontraktsioonifunktsioon Retseptoorne funktsioon Varu- ehk toitainefunktsioon Energeetiline funktsioon
annaabi.ee 
