BROOM REFERAAT XXX 10.b klass TARTU 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 NIMI JA SAAMISLUGU................................................................................................................ 3 BROOM LOODUSES......................................................................................................................3 OMADUSED................................................................................................................................... 3 ÜHENDID........................................................................................................................................4 Bromiidid .......................................................................
Broom DPD Meetod Meetod 8016 (0.05 to 4.50 mg/L) Powder Pillows või AccuVac® Ampuls Kasutusala: testimiseks broomi jääkides (sh hypobromite, hüpobroomishappe ja bromamines), mida kasutatakse desinfektsioonivahenditena veeprotsessides, töödeldud vees, suudmealade vees ja merevees. Näpunäited ja tehnika · Analüüsige proove koheselt
Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne
· Veepuhastuses - Spa-des (mullivannid) · Karastus jookides Levik looduses · Sooladena -Bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. · Enamasti NaBr ja KBr ühenditena · NT: 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi · Põhilised leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Broomi avastamine · Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard 1826. - Eesmärk oli eraldada adrust joodi, kuid tulemuseks oli broom. · Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig 1825. - Eraldas broomi mineraalveest. · Nimetus tuleneb kreeka keelsest sõnast bromos lehk, haisev. Laboratoorne saamine · Laboris saadakse Br2 konts. väävelhappe toimel NaBr-st NaBr(s) + H2SO4(l) HBr(g) + NaHSO4(s) 2HBr(g) + H2SO4(l) Br2(g) + SO2(g) + 2H2O(l) Reageerimine teiste halogeenidega · Br2(g) + F2(g) 2BrF(g) · Cl2(g) + Br2(g) 2BrCl(g) · Br2(l) + I2(s) 2IBr(s) · At2 + Br2 2AtBr Br-i reageerimine
püüdis seda tõestada, aga ei suutnud seda. Sellest järeldas ta, et on saanud uue elemendi. Esialgu andis ta sellele nimeks muriid. Nimi tuli ladinakeelsest sõnast muria, mis tähendas soolvett. 4. Lihtaine Dibroom looduses ei leidu, sest ta on väga reaktiivne. (hästi reageerib erinevate ainetega) Broomirikast merevett kasutatakse dibroomi tööstuslikul tootmisel. Merevett töödeldakse diklooriga, mille toimel broom oksüdeerub dibroomiks. Väikeses koguses saab dibroomi laboris valmistada, töödeldes tahket naatriumbromiidi kontsentreeritud väävelhappega (H2SO4). Esimesel etapil tekib gaas vesinikbromiid (HBr), kuid osa sellest oksüdeerib väävelhape dibroomiks (Br2) ja vääveldioksiidiks (SO2) ja veeks. 5. Huvitavad faktid Bromiidid on rahustava toimega tarvitatakse näiteks : hüsteeria ja langetõve juhtudel
naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena • Ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte • Leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Kasutamine • Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, ravimite valmistamiseks, keemialaboratooriumides, tulekustutites • Anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks • Fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks Broom enesekaitseks • Broom mürkainete koostises, mida kasutati laialdaselt I ms. On kasutatud võitluses streikivate tööliste vastu Broomi transport Broomi ei saa hoida ega transportida raudnõudes, kuna ta söövitab rauda, kuid teda võib keemiliselt siduda rauaga ühendiks Fe3Br8 ja sel kujul võib teda rahulikult transportida isegi puuanumates.
Broom Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall: järjenumber 35, aatommass on 79,904. Füüsikalistest omadustest on puhas broom terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik. Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a
vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb anorgaaniliste fluoriühenditena luudes ja hambavaabas. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab ka luid. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, punapeet, piim, mereannid, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Broom 1. Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. 2. Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall. 3. Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. 4. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. 5. Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline
NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana. Toiduainete tööstus, NaOH, Na ja Cl2 toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus. Soolhape HCl- saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ravimid, metallipinna puhastamiseks. Hõbekloriid-AgCl-fotondus, värvimuutlik prilliklaas. Kaaliumkloraat -KClO3-Berthollet' sool-lõhkeaine. Hüpokloritid:2NaOH + Cl2 = NaOCl + NaCl+H2O. NaOCl-- >desinfitseerimisvahend ujulates. Broom:punakaspruun, ainuke vedel mittemetall, terava lõhnaga, mürgine. Kasutus-NaBr-rahustid, AgBr-fotondus. Jood:hallikas-must, läbivas valguses violetne, metalliläikega kristalliline aine, soojendamisel üle auruks(vedelat pole). Tähtsus:vajalik kilpnäärme normaalseks tööks, ainevahtuse reguleerimiseks. AgI- hõbejodiid-saab esile kutsuda sademeid, fotondus. Jooditinktuur: 2-10% joodi piirituse lahus-hävitab baktereid, sulgeb verd, kasutatakse meditsiinis.
Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Tänapäeval sööb inimene liiga palju NaCl sisaldavaid toite. Ka kõrge mineraalsusega pudelivee tarbimine on ohtlik. Üleliigne NaClkoormab neerusid, tekitab veepuudust organismis, kuna NaCl seob palju endaga vett, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi (luude hõrenemist), ateroskleroosi (veresoonte lupjumist), ajuinsulti ja tekitab turseid. BROOM Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes. Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Broomi eraldatakse
Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus –I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed –I ja 0. Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori. Broomi- ja
Halogeenide avastamine Helen Kauksi 10c Fluori- F avastamine Fluor oli elemendina ühendite koostises tuntud juba18.sajandil Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Esimest korda saadi Teine tase vaba fluori1886.aastal Kolmas tase vesinikfluoriidi Neljas tase Viies tase elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Kloori- Cl avastamine 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele , et Klõpsake soolhape annabjuhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase kuumutamisel Kolmas tase mangaanperoksiidiga Neljas tase kollakasrohelise gaasi Viies tase kloori. Kloori- Cl avastamine Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Esimese maai...
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem.
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9
Halogeenühendid: kasulikud või kahjulikud Liisa Sekavin 11.a Halogeenid on VI A rühma elemendid - lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Looduslike halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe, kuid seevastu kasutatakse palju inimese enda looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke
Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem,
HALOGEENID Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Nimetus ,,halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab ,,soola moodustajat". Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Kasutamine Fluor fluororgaanilised plastid (teflon) Kloor HF klaasi söövitus Veepuhastusprotsess jahutusvedelikud, id propellandid PVC torud ja freoonid põrandakatted F- hambapastades pleegitusained Broom
NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend. FeCl3 - raud(III)kloriid reaktiivide valmistamiseks. ZnCl2 - tsinkkloriid puiduimmutusvahend mädanemise vastu. AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel. KClO - kaaliumkloraat kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Broom Broomi avastamine: Broomi avastas 1826. aastal A. J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Paiknemine: Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused:
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ...........................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9
Halogeenid Faktid Halogeenid on VII A rühma mittemetallilised elemendid Rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat Halogeenid on tugevad oksüdeerijad Kõik halogeenid on inimesele mürgised Nende aktiivsus väheneb järjekorras: F>Cl>Br>I Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Normaaltingimustel kollakas gaas Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub fluor söövitavalt Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal
Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises. Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja
Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga. Tema defitsiidi sümptomid on kasvupeetus, lihaskrambid, vaimne apaatia, nõrgenenud lihaskontraktsioon, isu kaotus, seedehäired, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine. Cl manustamine võib olla raviva efektiga kroonilise kõhulahtisuse, oksendamise puhul. Broom- Br 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr fotograafias veepuhastuses Juuksehooldusvahendid Haigele kirjutatakse välja väikesed doosid broomi sooli-, naatriumbromiidi või harvemini kaaliumbromiidi, millel on rahustav toime kergesti ärrituvale närvisüsteemile.Teda tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. Broom enesekaitseks:
................................................. 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed I ja 0.
HALOGEENID KOOSTAJAD: HANNA-STIINA KORTIN JA KRISTI RÄÄST HALOGEENIDEST ÜLDISELT • HALOGEENID ON VIIA RÜHMA ELEMENDID- FLUOR, KLOOR, BROOM JA JOOD. • PERIOODI KÕIGE ELEKTRONEGATIIVSEMAD ELEMENDID • ÜLEVALT ALLA RÜHMAS AATOMIRAADIUSED KASVAVAD JA ELEMENTIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB • VÄLISKIHIS ON 7 ELEKTRONI (TÄIUELIKUST TÄITUMISEST PUUDU 1 ELEKTRON) • MAKSIMAALNE OKSÜDATSIOONIASTE VII JA MADALAIM -I • JOOD ON SEETÕTTU VAID KESKMISE AKTIIVSUSEGA MITTEMETALLILINE ELEMENT LIHTAINED • KOOSNEVAD KAHEAATOMILISTEST MOLEKULIDEST
Aine Molekulmass (g/mol) Tihedus (g/ml) Keemistemp. (°C) Aniliin 93,13 1,0217 184,13 Äädikhappe 102,1 1,082 139,8 anhüdriid Na-atsetaat 82,03 1,528 Konts. HCl 36,5 1 Atsetaniliid 135,17 1,219 304 · Teine etapp: atsetaniliid, broom, jää-äädikhape, vesi, naatriumsulfit Aine Mass (g) Ruumala (ml) Moolid Atsetaniliid 5,14 0,0380 Broom 6 1,95 0,0375 Jää-äädikhape 27,97 26,66 0,4658 Aine Molekulmass (g/mol) Tihedus (g/ml) Keemistemp. (°C)
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu
hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses (paberi pleegitamiseks, ravimite tootmiseks, Broom (Br) · Tavatingimustel tugeva lõhna, pruunika värvusega vedelik, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Inimorganismile väga toksilise toimega. · Reageerib hästi paljude erinevate ainetega. · Inimese organismile söövitava ja ärritava toimega. · Kasutakse meditsiinitööstuses ja fotograafias. Jood (I) · Normaaltingimustel tahkete kristallidena. · Reguleerib sisenõrenäärmete talitlust ja ainevahetust. · Joodi puudusel tekkib inimestel struuma
▸ On tegenvalt oksüdeerijad ja vähestabiilsed. ▸ Klooril on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. ▸ Mürgine, kollakasroheline raske gaas ▸ Teresa lõhnaga ▸ Väga aktiivne element.(reageerib peaaegu kõikide Mdega ja plajude MMdega.) ▸ Looduses kõige exam levinud halogeen.(Kõige rohkem esineb keedusoolana.) ▸ Kloori saadakse kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel BROOM(BR) ▸ Broom on keemiline element järjenumbriga 35. ▸ Broomil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 79 ja 81. ▸ Tavatingimustel on pruun vedelik. ▸ Keemistemperatuutr on 58 kraadi. ▸ Külmumistemperatuur on -7 kraadi. ▸ Tugev lõhn ▸ Nii vedeliku kui auruna on söövitav ja ärritav. JOOD(I) ▸ Jood on keemiline element järjenumbriga 53. ▸ Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. ▸ Normaaltingimustes esineb Jood tumepruunide kristallidena.
elemendina aga keedu-soola koostiselement ja inimeste normaalseks elutegevuseks vajalik. HCl-iga puhastatakse metall-pindu jootmis- ja tinutamis-töödel. Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine (pleegiti). Kloori vesilahust nim. klooriveeks Cl2+H2O=HCl+HClO, mis on tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. Broom Ainus vedel mittemetall. Bromiidioone leidub teatud määral merevees. Broom lahustub paremini orgaanilistes lahustites kui vees. Hõbebromiid on väga valgustundlik, seda sisaldavad fotomaterjalid. 2AgBr = 2Ag + Br2 Eralduv hõbe tingibki tumenemise enam valgustatult kohalt. Vesinikbromiidhapet kasutatakse rahustina hüsteeria ja unetuse puhul. Jood Jood on bakterivastase toimega.
Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.(CH 4- metaan). Klassikaline: Näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud: Näitab millised aatomirühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor-fluoro, Cl-kloor-kloro, Br-broom-bromo, J-jood-jodo. Füs. Omadused- Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised. Alkoholid: Üldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp ool, Füüsikalised omaduse: Metanool- Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav. Etanool: Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid
vähesel määral vees Keemist.-183C Keemist.-111 mürgine Keemilised omadused: · O3 on keemiliselt aktiivsem kui O2; ta laguneb O2 ja O(monohapnik on hästi aktiivne) · Mõlemad reageerivad liht ja liitainetega; toimub põlemine ja saaduseks on oksiidid Kasutamine: · O3: veepuhastusjaamades(tapab baktereid) · O2: Põlemisreaktsiooni läbiviimiseks e. Energia tootmiseks ; nt:meditsiinis Halogeenid Floor,Kloor,Broom,Jood Lihtainena 2 aatomilised molekulid( F2;Cl2;Br2;I2) Kõigil on oksüdatsiooniaste -1, ülejäänutel 2;5;7... v.a F Füüsikalised omadused: · F(kollakas) · Cl(rohekas kollane) · Br(Vedelik ja aur pruunid) · I(hallikas, must; metallse läikega; aur on aga lillakas) · Vees lahustuvus ülevalt alla väheneb Keemilised omadused: · F on kõige aktiivsem; I on kõige vähem aktiivsem · Kõik reageerivad H2-ga( H2+F22HF)
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side. Metallidega reageerimisel toimivad mittemetallid oksüdeerijana. Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel
Soolhape(HCl) saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette. On terava lõhnaga, värvuseta, õhus suitsev vedelik. Leidub ka maomahlas, kus võtab osa seedimisprotsessist. Kasutatakse ravimite valmistamisel, metallipinna puhastamisel enne jootetöid. Hõbekloriid (AgCl)- kasutatakse fotograafias (sest on valgustundlik), värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine BROOM Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall Broomi ühendeid kasutatakse ravimite valmistamisel (mitmed rahustid) JOOD Hallikas-musta värvusega, terava lõhnaga, mürgine tahke aine. Läbivas valguses paistab violetne. Metalse läikega. !!! Soojendamisel läheb kohe üle gaasilisse olekusse, jättes vedela oleku vahele
mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
.. Aatomvõrega: C (teemant), Si, B · Allotroopia keemilise elemendid esinemine mitme erineva lihtainena: Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O 2 ja osoon O3 Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 2. FÜÜSIKALISED OMADUSED Üldised omadused neid on vähe (erinevamad kui metallid) halb soojus- ja elektrijuhtivus rabedus Erinevad füüsikalised omadused: erinev värvus väga erinev sulamistemperatuur · lämmastik, hapnik broom teemant, grafiit, boor 3. KEEMILISED OMADUSED · Mittemetallid lihtainena käituvad keemilistes reaktsioonides kas redutseerijana või oksüdeerijana... · VAHEPALA meeldetuletuseks Protsess Oksüdeerumine Redutseerumine Elektronide... ... loovutamine ... liitmine Oksüdatsiooniaste kasvab kahaneb Osakese nimetus redutseerija oksüdeerija Näide Mg0 2e- MgII S0 + 2e- S-II 3. KEEMILISED OMADUSED
moolides Aniliin 100 0,0548 5,108 5 0 Äädikhap pe 100 0,0588 6 5,545 0,00395 anhüdriid Na- 100 0,0914 7,5 4,9 0,0366 atsetaat Atsetanili 100 0,0503 5,35 4,38 0 id Broom 100 0,0787 6,29 2 0,0284 Jää- äädikhap 100 0,485 29,11 27,7 0,4345 e 1.2 Kasutatud materjalide tabel 1.3 Reagentide ohtlikkus Aniliin on plahvatuslik (aurud), söövitav nahale, silmadele ja hingamisteedele. Äädikhape ja äädikhape anhüdriid on tuleohtlik ja saab põhjustada rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi.
Third level Fifth level Fourth level Fifth level Broom · Ainus vedel mittemetall. Click to edit Master text styles Second level · Bromiidioone leidub Third level teatud määral merevees. Fourth level Fifth level ·
A curling sheet with dimensions: · CL : Centreline · HA : Hackline with Hacks · FGZ : Free Guard zone · HOL : Hogline · TL : Teeline · BL : Backline The curling stone A stone disk weighing 38 and 44 punds (17 and 20 kg) With a hande attached Coloured red and yellow The curling stone or rock is made An old-style curling stone of granit Curling broom Used to sweep the ice surface in the path of the stone Also often used as a ballancing and during devilery of the stone In early days made of corn strands hadles are lighter and stronger than wooden handles = faster sweeping Shoes Similar to ordinary athletic shoes expect that they have dissimilar soles 1. the slider shoe: 2. the non-slider shoe: -desined to slide -desined to grip -worn by the thrower during -worn by the thrower
MITTEMETALLID o ÜLDISELOOMUSTUS MM võtavad enda alla umbes ¼ perioodilisustabelist. MM on gaasilised ja tahked ained, v.a. broom, mis on tavatingimustel vedel. Mõned tahked MM on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad (väävel) Mõned MM on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuid haprad (süsiniku allotroop teemant). MM on väga erinevad värvused, paljud gaasilised on värvusetud. Praktiliselt ei juhi elektrit.(erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht) Hoiavad aatomeid suhteliselt tugevasti kinni
elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga
aktiivsemad( Ca, Mg). 9. Metalli ja mittemetalli füüsikaliste ja keemiliste omaduste võrdlemine: OMADUS METALL MITTEMETALL Välimus läikiv enamasti mitteläikiv(jood on üks eranditest) Agregaatolek tahked (v.a elavhõbe) tahke või gaasiline(broom on ainuke vedelik) Elektrijuhtivus hea halb(v.a grafiit) Sepistatavus hea halb Venitatavus hea halb Sulamistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal
HALOGEENID 1. Üldiseloomustus · Halogeenid on kõik VIIA rühma elemendid: fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja radioaktiivne astaat (At). · Lihtainena koosnevad 2 aatomilistest molekulidest (F2, Cl2, Br2, I2), kus on mittepolaarne kovalentne side. · Kõige aktiivsemad mittemetallid. · Nad kõik on omavahel sarnaste omadustega. · Kuna nad on väga aktiivsed, siis looduses neid lihtainena (puhtal kujul) ei leidu. Neid leidub mitmesuguste sooladena (NaCl). (halogeenid - soolatekitajad). · Välisel elektronkihil on 7 elektroni
*Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Kloriide on palju merevees, joodi leidub merevetikates Fluor jahutusvedelikud hambapastades Kloor veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine Broom värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks AgBr fotograafias veepuhastuses Jood meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5 ; ClO2 ; ClO3 ; NO2 ; Br2O 2) MnO2 ; NiO ; Sb2O3 ; Bi2O5 ; Ag2O C. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. 3) lämmastik(II)oksiid - NO 1) alumiiniumoksiid Al2O3 broom(V)oksiid Br2O5 koobalt(II)oksiid - CoO seleen(VI)oksiid Se2O6 vask(I)oksiid - CuO arseen(III)oksiid As2O3 kroom(III)oksiid Cr2O3 süsinik(IV)oksiid C2O4 tina(IV)oksiid Sn2O4
1. SÜSINIKU KEEMIA tööleht Orgaanilised ained koosnevad ...................................... ja .................................. Sageli esinevad nende molekulides ka .................................., ................................ ja .......................................... Mõiste orgaaniline keemia võttis kasutusele 1808. a. rootsi teadlane, kelle nime saate ristsõna lahendusena. Kirjutage elementide tähised: 1)baarium, 2)raud, 3)broom, 4)tsink, 5)heelium, 6)liitium, 7)räni, 8)kuld, 9)väävel. 2) 3) 5) 7) 8) 1) 4) 6) 9) Süsiniku erilisus Süsiniku sümbol on ......., tema aatomi tuumas on ....... prootonit ja ...... neutronit. Tema elektronkatte moodustavad .......... elektroni, mis on jaotunud ........ elektronkihile ja väliskihil on neist ....... elektroni. Süsiniku aatom molekulis
kollakas gaas, vesilahuse rotsessid, osaliselt veega, teravalõhnaline, vees terav lõhn, või pleegitusaine andes hästilahustuv gaas, sööbiv, mürgine sulatatud d hüpokloorishapp soola e elektrolüüsi l Broom Pruunikas aurav (Br2) Ravimid, HBr gaasiline, vees vedelik, terav merevee värvainete hästi lahustuv, lõhn, sööbiv, töötlemisel tootmine, vesilahused on mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus
tootmine: kuumutatakse söe ja liivaga. P4O10: · tahke · valge · kasutatakse suitsuefektide tekitamisel · peamine saadus mis tekib fosfori põlemisel H3PO4: · mittemürgine · vees hästi lahustuv · valge kristalne aine · mineraalväetiste tööstus · kaltsiumfosfaadi töötlemine väävelhappega · rooste eemaldamine · tulekustuti Halogeenid: omadused: · gaasilises olekus(fluor,kloor) · tahke(jood) · vedel(broom) · vees vähe lahustuv · reageerib enamike metallidega · keemiliselt aktiivne · mürgine · oksüdeeruv leidumine: · lihtainena ei leidu · merevesi(NaCl) tootmine: vee elektrolüüs kasutamine: · fluoroplastide tootmine · vesinikfluoridhappe süntees · soolhappe tootmine(kloor) · desinfitseerimine(jood) ühendid: · HCl · NaCl · KCl · CaCl2 väävel: · kollane · kristalne · vees halvasti lahustuv
Halogeenide üldiseloomustus Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi
annaabi.ee 
