immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena antigeenide tungimisele organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. Vahel, kui organismi normaalne talitlus on miskipärast häiritud, võib see produtseerida antikehi ka kehaomaste ainete vastu, siis nimetatakse neid autoantikehadeks ja selle protsessi poolt põhjustatud haigusi autoimmuunhaigusteks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Antikehi toodetakse kindlat tüüpi küpsetes valgevererakkudes B-lümfotsüütides (plasmarakkudes). Iga individuaalne B-rakk omab täiesti kindlat, unikaalse spetsiifikaga antikeha. (See on saavutatud sellega, et B-lümfotsüütide diferentseerumise ajal kombineeruvad omavahel erinevad geenide segmendid. See toimub aga igas konkreetses rakus isemoodi.) Kui B-lümfotsüüt on puhkeolekus (enne kui ta on kohanud antigeeni), siis tema poolt sünteesitud antikehamolekulid on plasmamembraanis
Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, mis toodavad antikehi). Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad: Kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis segus näiteks vereseerumis või uriinis. Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus näiteks düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus.
Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest
Antikeha valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antiseerum vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu antigeenide vastu. Somaatilise rakkude hübriidimise meetod eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Kasutatakse kasvajarakke, millel on piiramatu paljunemise võime. Näiteks: Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks
1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel tekivad tapjarakud, mis lõhuvad antigeeni (tsellulaarne). B-lümfotsüüdid klammerduvad antigeeni külge moodustades selle abil antikeha, mis tapab ülejäänud antigeenid (humoraalne). Immuunvastuse korral jäävad osad B ja T rakud püsima, mis teisel puutel sama antigeeniga tekitavad kohe vastureaktsiooni. Vigastatud rakud eritavad histomiini. See on signaaliks valgetele vererakkudele. Sellele reageerib kaasasündinud immuunsus.
Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil; Sisestatakse antigeeni kodeeriv DNA osa vektorisse, millega nakatatakse E.coli Imineste immuniseerimiskava Eestis 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit;
meetod:1)Tuumadoonori udararakud.2)Munarakudoonor.3)Rakud liidetakse elektriimpulsiga [munaraku tuum eemaldatakse].4)"Vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris [Udararaku tuum].5)Embrüosiirdamine kolmandale lambale [varajane embrüo]. 6)Embrüo arenemine. Surrogaat e asendusema [ kloonlammas Dolly-geneetiliselt identne tuumadoonoriga]. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA:..somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monakloonsete antikehade tootmiseks. 1)Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga.2)Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid,millest osa toodab vastavat antikeha.Need rakud ei suuda väljaspool organismi kaua elada.3)Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse,mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid.4)Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid.5) Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil.Minikannudes kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes
määravad uriinist hormooni koorioni gonadotropiini olemasolu Antikehikasutatakse ka ainete puhastamiseks keerulistest segudest - sellel phineb immuunoaffiinsuskromatograafia meetod. Antiseerum Antiseerum on immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu Iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, nt hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. Antiseerumeid kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks Täname tähelepanu eest!
limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. 2.) T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Immuunsust saab tugevdada näiteks vaktsineerimisega. Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida
Hübridoomi tehnoloogia Antikehad ja antigeenid · Antigeen on mistahes kehavõõras aine, mis põhjustab organismis vastreatsioonina antikehade tekke · Antigeen satub orgnismi kas vabalt või viiruse/bakteri koostises · Antikeha on erilise koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisel organismi. · Antikehad kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest · Antikehad sünteesivad vereplasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveerunud lümfotsüüdid · Antikehad ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi Lümfotsüüdid ehk verevalgelibled · Kuuluvad vere valgeliblede hulka · Pärinevad luuüdi tüvirakkudest o B-lümfutsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja põrnas o T-lümfotsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja harkelundis Hübridoomitehnoloogia
maksas, nahas jm Antigeeni epitoop – antigeeni suhteliselt väiksed piirkonnad. Immuunsüsteem ei tunneta organismi sattunud mikroobi või võõrmolekuli kui tervikut, vaid ainult tema teatud piirkonda ehk epitoopi. Antigeeni valentsus – Identsete epitoopide arv määrab ära antigeeni valentsuse Antikeha paratoop – antigeeni epitoobi vastandiks on antikeha paratoop – so antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks ehk kinnitumiseks/kleepumiseks. Mikroob võib koloniseerida kas
haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tapurrakke ja makrofaage. Iga võõras valk (antigeen) kutsub organismi sattudes esile immuunvastuse talle vastavate antikehade sünteesi. Kuna see protsess võtab veidi aega, peavad esmalt käivituma MITTESPETSIIFILISED KAITSESÜSTEEMID fagotsüüdid, komplemendi valgud ja NK-rakud. Antikehad tunnevad antigeenist ära teatud väikse osa ja seonduvad antigeeniga. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisus. Kui organismi sattub antigeen, siis see reageerib antikeha molekulidega vähestel B- lümfotsüütidel, mis juhtuvad sobima antud antigeeniga. See B-rakk aktiveerub, hakkab kiiresti jagunema ning vastavaid antikehi eritama, tekitades kloonitud rakupopulatsiooni. Kui antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud, kuid väike osa neist jääb pikaealisteks mälurakkudeks, mis võimaldavad tulevikus
· Transportfunktsioon(hemoglobiin (valk punases vererakus) ; Transportvalgud membraanis; valgumolekul muutes oma kuju vahendab ainemolekule läbi membraani) · Retseptoorne ülesanne( retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot) · Regulatoorne funktsioon( N: insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust; organismi tasandil) · Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen(võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest; · Liikumisfunktsioon(lihasvalkudel on kontarktsiooni võime see annab loomale liikuvuse; raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud) · Energeetiline funtksioon(valkude lagundamisel vabanev energia)Keha ei kasuta valke energia
kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks 5. Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 6. Mis on ensüüm, antigeen, antikeha? Mõisted. Ensüümid on valgud mis reguleerivad biokeemilistes reaktsioonide kiirust. Antikeen on võõras aine organismis. Antikeha toetub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. 7. Joonista DNA monomeeri (nukleotiidi) skeem ja nimeta komponendid. 8. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mõisted ja näited. Denaturatsioon ehk denatureerimine tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Denaturatsiooniks nimetatakse ka ainult tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söögi- ja joogikõlbmatuks muutmist
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni esitlemisega edasi signaali rünnata rakke, kust seda antigeeni leida võib. Selle kõige tulemusena hakkab omandatud immunsüsteem aktiivselt kasvajarakke ründama ja haiguse vastu võitlema. Tänan kuulamast
Valgud. 1. Mis on valgud ja millest koosnevad? Vastus: Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Valgud koosnevad sadadest, isegi tuhandetest aminohappe molekulidest. 2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, ses...
· Regulatoorne :Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. · Retseptoorne :Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · Liikumise :Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid · Varuaine : Munavalge, piim (kaseiin). · Kaitse : Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Antikeha ehitus Antigeen on võõras aine organismis.Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. · Toksiline: Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Energeetiline ülesanne.Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel (kui palju???)·Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil?·Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.
tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. · T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahe tult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Vaktsiiniga sissetungijate vastu Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega.
võimalik raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali kiire tootmine meristeemrakud on tavaliselt viirusvabad looduskaitse (hävimisohus taimeliikide kaitse) Hakati kasutama raskesti paljunevate taimene ( orhideed, viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Hiljem, kui avastati, et meristeemirakkud on viirusvabad, siis kasutati neid jõulisemtae taimede kasvatamiseks. Veel kasutatakse meristeempaljundust looduskaitses. 4.Kuidas saadakse hübridoome? Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. 5. Kuidas toimub embrüosiirdamine? Embrüosiirdamine on embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvlami naise emakasse. Toimub loomadel: Lehmal kutsutakse esile superevolutsioon (5-10 ka 30 munarakku)
Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. Aretus loomatõugude või taimesortide loomine ja parandamine mitmete geneetiliste või biotehnoloogiliste võtete abil. Asendusema ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema. Bioloogiline kell mehhanism, mis reguleerib ennekõike organismi elutalitluste ööpäevarütmi. Biomeditsiin bioloogiaga läbipõimunud meditsiiniharu, mis keskendub molekulaarja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehno
EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O Erütrotsüütide A B AB O liik
EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O Erütrotsüütide A B AB O liik
Trombotsüütidel ja erütrotsüütidel pole tuuma. Nii lümfoidse kui müeloidse koe rakud millel on tuum on siis leukotsüüdid. Kolm suurusjärku vähem kui erütrotsüüte. Lümfotsüüdid – spetsiifilise immuunsüsteemi rakud on tuumaga rakkudest 20- 40%. Rakkude nimed on seotud värvimisega. Basofiil – värvid mida kasutati annavad aluselises keskkonnas reaktsiooni, neutrofiiilid jne. Väiksed lümfotsüüdid - naiivsed, kui opn juba aktiveerunud antigeeniga kokku puutunud siis võib olla juba suurem. Neutrofiilid (granulotsüüdid) 5x10¹º tsirkuleerib, eluiga mõned päevad põletiku korral, muidu 5-6 päeva 60-70% vere tuumaga rakkudest Tsirkulatsioonis eluiga 4-6 päeva, põletiku korral kudedes 1-2 päeva Graanulites laktoferrin, müeloperoksüdaas, defensiinid, elastaasid jne. Graanulites on valmis sünteesitud hulgaliselt tugevamtoimelisi ühendeid, mida kaitsereakstioonides
mis stimuleerib juurte kasvu, 4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Kasulikkus:1)viirusvabad istikud-suurem saagikus, 2)võimalik saada suur kogus istikuid korraga, 3)hävimisohus liikide kaitse-populatsiooni taastamine Hübridoomitehnoloogia somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks Etapid: 1)hiir immuniseeritakse antigeeniga, 2)hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid, millest osa toodab antikehi, 3)hübridoomide tekkimine, 4)rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ainult hübridoomid, 5)hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil, 6)valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis, 7)antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast Kasutamine:1)haigustekitajate tuvastamiseks, 2)rasedustestid, 3)inimeste vähiravi
Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Valkude ülesanded : 1. Ensümaatiline ülesanne -Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal
trauma korral (näiteks põrnarebend), on võimalik põrn eemaldada ja inimene saab edasi elada ka põrnata. Väikelastel küll võib see kaasa tuua suurenenud vastuvõtlikkuse nakkushaigustele. T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda antigeene ja nö lahti desifreerida nende keemilist struktuuri. Pärast seda, kui T-lümfotsüüdid on avastanud ja ära tundnud organismi sattunud mikroobi, hakkavad B-lümfotsüüdid intensiivselt paljunema ja eritama verre võitluseks selle antigeeniga spetsiifilisi antikehi. Antikehad suudavad neutraliseerida ainult neid antigeene, mis asuvad väljaspool rakke (näiteks veres, koevedelikus). Kui mikroorganism (viirus) suudab tungida inimese keha rakku sisse ja ei jätta sellest "jälge" rakumembraanile, siis ta on kaitstud lümfotsüütide eest. Ainukeseks organismi võimaluseks nüüd mikroorganismiga võidelda, on spetsiifilised rakkude poolt toodetavad ained, mis võivad mikroobe hävitada.
immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad, mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid. 5. Mis on antigeen? – aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ning mis põhjustab immuunvastuse teket. 6. Mis on epitoop? – antigeeni koosseisu kuuluv aminohape, oligosahhariid või lipiidimolekul. 7. Mis on antikeha? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga. 8. Kuidas nimetatkse vereseerumi antikehi? – immuunglobuliinid. 9. Nimeta 5 liiki vereseerumi antikehi. – IgA, IgD, IgE, IgG, IgM. 10. Milliseid antikehi tekib esimesel nakatumisel/ kordusnakkusel/allergia korral? - Esimesel nakatumisel: IgM - Kordusnakkusel: IgG - Allergia korral: IgE 11. Missugused on immuunsüsteemi elundid? – harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn 12. Kuidas jagunevad lümfotsüüdid? – T- ja B-rakud ning loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. 13
Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiiliste võimete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloosete antikehade produtseerimine. Hübridoom- antikeha sünteesitava lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Monokloone antikeha- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. Hübridoomide saamine: 1)Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga 2)Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid 3)Lümfotsüüdid ja kasvuaja rakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel teikivad hübridoomid 4)Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid 5)Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil 6)Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunstlikes tingimustes 7)Antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast.
aga sugurakkudel ongi ainult see ülesanne. 2.Kuidas nimetatakse meetodit, kui ühendatatakse erinevad keharakud( isegi erinevatel liikidel), milleks seda tehti, umbes millal (saj.). HÜBRIIDIMINE. See leiutati 1975. 3.#Millel põhineb kromosoomide geenikaartide loomine? 4.Millised rakud ja milleks toodavad antikehi? Mis need on (kehad, ained...)? Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi pahalaste eest. Antikehi sünteesivad verre plasmarahud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud b-lümfotsüüütidest. 5.Mis on antigeen, mis võib olla konkreetseks antigeeniks? Antigeen on mis tahes kehavõõras, teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustav vastureaktsioonina antikehade tekke. Valgud, nukeliinhapped. 6.Millised on inimese vererakkude põhitüübid, nende nimetused ja ülesanded. Erütrotsüüdid punased vererakud hemoglobiin, gaasitransport,pole organelle. Trombotsüüdid vastutavad vere hüübimise eest.
määravad klassi. Struktuuri. Antikehad on jaotatud viide klassi, IgM, IgG ja IgA ja IgD. Need rasked ahelad erinevad nii kuju kui ka kompositsiooni poolest. Minoorsed erinevused ja H ahelas (subisotypes) määravad AK alamklassi (subclass). Igal raskel ahelal on kaks regiooni, aminohappeline järjestus, mis antkeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel ja kannab nimetust variaabel regioon, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse. Variaabel regioon erineb erinevate B rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstante regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. . Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa. Ka kergel ahelal on konstantne ja variaabel domään
soodustavaid kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud annavad rikkalikumat saaki. Kasutatakse ka looduskaitses hävimisohus võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse. Eelis: taimeliikide kaitses. Hübridoomitehnoloogia: Hiir immuniseeritakse mingi kasutatakse raskestipaljundatavate taimede puhul (orhideed, viljapuud), antigeeniga. Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid, millest meristeemrakud on viirusevabad ja jõulisema kasvuga, õitsevad osa toodab vastavat antikeha. Need rakud ei suuda väljaspool organismi kaua lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Kasutatakse ka looduskaitses elada. Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende hävimisohus taimeliikide kaitses. Hübridoomitehnoloogia: Hiir ühinemist
2.8.6. Eosinofiilid. Granulotsüüt. 1-6%. Nõrgad fagotsüteerijad, toodavad parasiite hävitavaid aineid (spets polüpeptiide), vabu hapniku radikaale, hüdrolüütilisi ensüüme. Parasiithaiguste korral on neid palju või allergia – vähendavad allergilisi reaktsioone. 2.8.7. Basofiilid. Granulotsüüdid. Alla 1%. Toodavad hepariini – takistab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi. Toodavad histamiini. Nende pinnale kinnituvad IgE antikehad, kui ühinevad IgE antigeeniga, siis annavad allergilise reaktsiooni. 2.8.8. Lümfotsüüdid. B- ja T-lümfotsüüdid. Agranulotsüüdid. 20-45%. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood. organismi spetsiifilise immuunsüsteemi. B-lümfotsüüdid küpsevad luuüdis. Kui puutuvad kokku antigeeniga, siis tekitavad spetsiifilisi antikehi (IgA/D/E/M/G). Aktiveerivad kas vereplasma komplemendisüsteemi või hävitavad haigustekitaja otse. T-lümfotsüüdid küpsevad tüümuses.
Knock-in tehakse homoloogse rekombinatsiooni või YAC/BAC meetodiga (Sophie Imbeulti loeng slaid 5). 52. Millised on inimese antikehade klassid? Detailsed kirjeldused. Viis klassi: IgM, G, D, A ja E. IgG sagedaseim. Vt loeng 04.04 slaid 8 ja 9 struktuure. 53. Mis on antikehade hüpervarieeruvate alade funktsioonid? Paiknevad Vh (hard) ja Vl (light) domeenis, nende alade aminohappeline erineb enim antikehade vahel, osalevad seondumisel antigeeniga. On antikehade mitmekesisuse aluseks, ligikaudu 110 aminohappe pikkused. 54. Mis on monoklonaalsed antikehad ja kuidas neid eri tüüpideks eristatakse? Tooge välja nimetused ja päriotolu erinevused. Monokloonsed on pärit ühe B-raku järglaskonnast ja seega identsed. Katselooma, kimäärsed, humaniseeritud ja inimese omad, eristatakse päritolu järgi. Loeng 04.04 slaid 15. Kasvajaraku ja B-lümfotsüüdi hübriidimisel saadakse sellised hübriidsed immortaliseeritud
Hübridoomkloon toodab ainult üht tüüpi antikehi (monokloonsed antikehad), neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada antikehi suures koguses, piiramatu jagunemise võime. Lümfotsüüt- vere valgeliblede hulka kuuluv rakk Antigeen-mis tahes teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antikehi sünteesivad ja eraldavad vere plasmarakud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest. Antiseerum-vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1.vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Nt. viiruse tuvastamiseks kartulilehes 2.selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3.meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või
soodustavaid kasvufaktoreid. · Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostiseda pinnasesse. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks (nt. Orhideed, viljapuud) Hübrodoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine ehk somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. · Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga · Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid, millest osa toodab vastavat antikeha. Need rakud ei suuda kaua väljaspool organismi elada · Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid · Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid · Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil. Minikannudes kasvavaid kloone
Antikeha ehitus Antigeen on võõras aine organismis. Näiteks bakterite või viiruste valgud. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. http://schools-wikipedia.org/images/787/78797.png Makrofaag “toitub” fagotsütoosi teel. Makrofaag tunneb ära ainult antikehadega ümbritsetud "vaenlase". antikeha bakter makrofaag http://academic.brooklyn
kaitses lokaalsete infektsioonide vastu, olles süljes, pisarates, bronhiaalsetes sekreetides, nina limas, prostata vedelikus, vaginaalsetes sekreetides ja mukoossetes peensoole sekreetides. Oraalse tolerantsi kasutamine ravis - mõte selles, et süües sisse (või ka nt ninalimaskestale aerosoolina manustades) hulgaliselt mingit antigeeni, indutseerime selle antigeeni vastast tolerantsust, lahustunud antigeen ilma ohu/põletikusignaalita soole limaskestas imendudes viib selle antigeeniga reageerivad lümfotsüüdid anergiasse. Seda saab teoreetiliselt kasutada tolerantsi tekitamiseks (taastamiseks) näiteks autoimmuunhaiguste korral, üksikuid väiksemahulisi human trial'eid on olnud, kuid tulemused veel lõplikult selged ei ole, sellegipoolest üks enimlubav spetsiifilise Ag suhtes tolerantsi indutseerimise tee. Kui aga esineb samal ajal ohu/põletikusignaal, nt ka soole enterotsüüdid suudavad
niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide (kääbusnisu,-riis) aretamine ja viljelemine. 16. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, nt hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. Anti seerumeid kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. 17. Embrüotehnoloogia biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. 18. Gonadotroopne hormoon rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi
1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehi toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Lümfotsüüdid on vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen on mis tahes kehavõõras s.t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke
1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehi toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Lümfotsüüdid on vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Antigeen on mis tahes kehavõõras s.t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke
Gaasisegu (CO, N2, H2, CH4) lahutatakse molekulaarsõeltel, detekteeritakse TCD-ga. 5 min. Antikehade ja antigeenide definitsioon ja nende analüütilise kasutamise põhiidee Antikehad - valgud, mida toodetakse loomades reaktsioonina võõrkehade tungimisele kudedesse. Toodetakse luuüdist pärit B- lümfotsüüdid. Tunnevad ära teatud osa antigeenist ning seonduvad selle alusel. Väga spetsiifilised. Leides antigeeni, jaguneb B-rakk kiirelt ning eritab antikehi, kadudes valdavalt koos antigeeniga, mille hävitab. Osa jääb alles nn mälurakkudeks. Antigeenid - võõrkehad, mis tungivad looma kudedesse. Immunotest Märgistatud antikehade kasutamine vastavate antigeenide olemasolu testimiseks (fluorestents-, ensüüm-, radioaktiivse markeriga märgistatud). Western blotting Antigeenide segu elektroforeetiline lahutamine enne testimist, tekkinud ribad transormeeritakse elektroforeetiliselt nitrotselluloosi membraanile kahe elektroodi vahele ja rakendatakse kindlat
Komponentvaktsiinid ● haigustekitajast puhastatud, sisaldab üksikuid antigeene ● B-hepatiit, teetanus, difteeria jne + vähe kõrvaltoimeid - korduvvaktsineerimine DNA- vaktsiinid ● Haigustekitaja DNA osa viiakse kehasse HUMORAALNE IMMUUNSUS Antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad ja märgistavad hävitamiseks fagotsüütide poolt RAKULINE IMMUUNSUS Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga Antikeha- (valk!) seostub antigeeniga, mille vastu on valmistunud (kaitsekeha) Antigeen- kehavõõras aine organismis (nt bakteri valk) Allergia- ülitundlikus Autoimmuunsus- keha immuunsus sõdib enda keha rakkude vastu
277. T-rakud: abi-T-rakud stimuleerivad B-lümfotsüütide diferentseerumist antikehasid tootvateks plasmarakkudeks, tapja-T- rakud kannavad raku pinnal antigeenidega seonduvaid T-rakkde antigeenseid retseptoreid, tappes vastavaid antigeene eksponeerivaid rakkusid, supressor-T-rakd pidurdavad või reguleerivad maha plasmarakkude ja tapja-T-rakkude aktiivsust pärast nende toimimist, mälu-T-rakud mäletavad antigeeni ja kokkupuutel sama antigeeniga moodustuvad suurel hulgal abi-T-rakud ja tapja-T-rakud 278. B-rakud: küpsed B-rakud tunnevad ära spetsiifilise antigeeni, aktiveeruvad ning suunduvad T-rakkude abil järgmisesse faasi, kus toimub isoümberlülitumine, iga B-rakk on spetsiifiliselt võimeline ära tundma ainult ühe antigeense determinandi, osadest tekivad B-mälrakud, mis viib efektiivse sekundaarse immuunvastuse tekkeni, teistest tekivad plasmarakud, millel on kõrge antikehade sekretsiooni võime 279
Biotehnoloogias kasutatakse meristeempaljundust alkgoe kasutamine, suure arvu viirusvabade vegetatiivsete järglaste saamiseks. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus ? Meristeemrakud on totipotentsed ehk arenguliselt täisvõimelised. Mis on hübridoomid ning kuidas neid saadakse ? Hübridoom on B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga ning kahe nädala pärast eraldatakse tema põrnast B- lümfotsüüdid, millest osad muutuvad plasmarakkudeks, mis toodavad antikehi selle kindla antigeeni vastu. Kuna B-lümfotsüüdid pole võimelised ise paljunema või väljaspool organismi kaua elama, pannakse need kasvajarakkudega ühisesse segusse, mis soodustab nende ühinemist. Tekkinud rakud viiakse selektiivsöötmele ning ellu jäävad ainult hübridoomid, mis kloonitakse
1960. aastate keske leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid, Saadud hübriidrakud oon jagunemisvõimelised. See on somaatilise rakkude hübriidimise meetod. Tõelise rakendusbioloogilise tähenduse ja laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui leiutati hübrodoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks. Antikehad toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivaid plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama. Siin saab appi tuua kasvajarakud, millel on piiramatu paljunemise võime. Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkude lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Mõne minuti järel
2. Nimetage vähemalt kaks olulist tunnust, mille poolest erinevad kaasasündinud ehk mittespetsiifiline ja omandatud ehk spetsiifiline immuunsus. Mittespetsiifiline kaitse ei suuda mikroobide või viiruste sissetungi organismi ära hoida ja Mittespetsiifi line kaitsesüsteem reageerib erinevatele antigeenidele ühtemoodi, sama kiiruse ja tugevusega sõltumata sellest, kas organism puutub konkreetse antigeeniga kokku esimest või mitmendat korda. Mittespetsiifilise kaitsesüsteemi esmane ülesanne on takistada haigusetekitajatel organismi sisenemist. Kui see aga ei õnnestu, asub mittespetsiifiline kaitsesüsteem sissetungijaid hävitama. Selle kaitsesüsteemi rakkudest on tähtsaimad õgirakud ehk fagotsüüdid ja loomulikud tappurrakud. Spetsiifiline immuunreaktsioon tugineb eelkõige lümfotsüütidele ja nende kiirele paljunemisele.
vastu ja gennan tekitama. See tä-hendab, et antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Kehale omased on need antigeenid, mis on juba sündides olemas. Kui kehasse satub rakk, millel on teistsugused antigeenid, hakkab organism kohe selle kui võõra sissetungija vastu võitlema.Üheks võitlusvahendiks on antikehad, mis toodetakse täpselt selle võõra antigeeni vastu, nad seonduvad antigeeniga ja aitavad hävitada rakku, mis kannab seda võõrast antigeeni.Inimese kõige olulisem veregrupisüsteem on ABO, mille järgi A gruppi kuuluvad need, kelle punalibledel on antigeen nimega A, B gruppi B-antigeeni omanikud, AB gruppi need, kellel on punalibledel mõlemad antigeenid ja O (null) gruppi need, kellel pole kumbagi.ABO süsteem erineb kõigist teistest veregrupisüsteemidest selle poolest, et antikehad puuduva antigeeni vastu on veres juba olemas, see tähendab, et A
koos kapsiidvalkudega viiruspartikliteks ja see järel see väljub rakust. Genoomiks on RNA. Siis võib jäädagi nukleiinhape raku tsütoplasmasse. Plussahelaline viiruse genoom toimib mRNAna, kodeerideks viiruse paljunemiseks ja kapsiidide moodustamiseks vajalikke valke. Vaktsineerimine Vaktsiin- sisaldab viiruse neid osasid, mille kaudu immuunsüsteem tunneb ära haigustekitaja. Antigeen- immuunsüsteemile äratuntav osa. Antikeha-Y-kujuline valgumolekul, seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. Geneetika Levinumad viirushaigused Virulentsus- parasiidi võime peremeest kahjustada Glükovalk-valk , mille külge on lisatud süsivesik, vaja et märklaudrakku ära tunda ja sinna siseneda. Gripp Sümptomid- palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus Levib- õhukaudu, pinnakaudu, hingamisteede kaudu Tekivad enamasti Kagu-Aasias Partikkel ümmargune, 80-120 nm
Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
