RAKUHINGAMINE. Rakuhingamine toitainete lõhustamine, glükoosi reageerimine hapnikuga -> tekib süsihappegaas. Rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikul, glükoos lõhustatakse ning tekib 2 püruvaati ja 4 vesiniku aatomit: vesinikuaatomid seonduvad vesinikukandjaga NAD C6H12O6 -> 2C3H4O3 + 4H 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris, püruvaadi edasine lagundamine: toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse vesinikukandjatega NAD Kokku tekib 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondris. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O...
transporditakse? Vere punalibled seovad hapniku endaga ja viivad selle rakkudeni. 8. Miks on inimesel hapnikku vaja? Hapnikku on vaja selleks, et vabastada toitainetest energiat. 9. Kus tekib inimese organismis süsihappegaas? Kuidas toimub süsihappegaasi transport veres? Hapniku ja glükoosi reageerimisel tekib süsihappegaas ja vesi. Vereplasmas liigub lahustunud kujul süsihappegaas. 10. Miks on vaja süsihappegaas organismist välja viia? Kuna organism ei kasuta seda. Rakuhingamine 1.Millistest etappidest rakuhingamine koosneb? Glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. 2. Täida tabel Glükolüüs Tsitraaditsükkel Hingamisahela reaktsioonid Toimumisko Raku tsütoplasma Mitokondri ht sisemus Lähteained Glükoos, 2 NAD+ NAD, FAD Hapnik molekuli, 2 ADP molekuli ja 2
Hingamine/Glükoosi lagunemine. Glükoosivarud talletuvad taimedes tärklisena, loomades glükogeenina Glükoosi täielik lagundamine C6H12O6 + 6 O2 = 6 CO2 + 6 H20 eraldub kokku 38 ATP Glükoosi lagunemina koosneb kolmest etapist: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel Glükolüüs Tsitraaditsükk Hingamis el ahel Glükolü Tsitraaditsü Hingamis üs kkel ahel 2AT Aer 2ATP + 34 Koht tsütoplasmavõr maatriks Mitokond P gustik ri Tunnus Aeroobne Anaeroobne harjakes lagunemi...
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool
Hingamiselundkond Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema ...
üh.eid valmistada. en.t võivad nad (sarnaselt autotroofidega) saada nii keemilistest reaktsioonidest kui ka valgusest. (valgusen. kasutavad siiski väga vähesed heterotroofid.) heterotr. saavad en.t toidus sisalduva org. aine oksüdtasioonil EELIS-- saavad kõik toidust saadud en. suunata kasvamisse ja sigimisse, autotroofid peavad aga osa ent kulutama anorg.se C muutmiseks org. üh.ks valgusen-- bakterid keem.en-- loomad, seened, bakterid ENERGIA VAHENDAJAKS ORGANISMIS ON ATP lk 12 RAKUHINGAMINE -- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesst ühenditesse (nt ATP) ja eraldub CO2 ja H2O e glükoosi lagundamine mitokondris en. tootmine makroergilisd ühendid-- väiksed, aga palju ent sisaldavad orgaanilised ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandajtena biokeemilistes reaktsioonides ATP adenosiintrofosfaat peamine rakkudes kasutatav en. salvestaja ja ülekandja
organismis toimuvad sünteesiprotsessid organismis toimuvad lagundamisprotsessid (tootmine) vaja: lähteained, ensüümid ja energia vaja: lõhustada orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks saadakse: sahhariidid, lipiidid, valgud, saadakse: energia, mis salvestatakse ATP ja nukleiinhapped soojusena NT: fotosüntees, valkude süntees, DNA süntees NT: glükoosi lagundamine (rakuhingamine) Ülekaalus: lapsel, rasedal, sportlasel Ülekaalus: haigel, näljutajal, vanainimesel ATP ehk AdenosiinTriFosfaat Universaalne energia talletaja ja ülekandija Osaleb kõigi rakkude ainevahetuses (metabolismis) Moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus Toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi, ATP-süntaas, abil RAKUHINGAMINE ehk glükoosi lagundamine
esmane lagundamine), käärimise, hingamise ja FS käigus. Organism kasutab ka teisi makroergilisi ühendeid (GTP, TTP, UTP, CTP). DNA sünteesiks ATP-d, TTP-d, GTP-d, CTP-d, RNA paljundamiseks ATP-d, GTP-d, CTP-d, UTP-d. Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühte moodi nii loomades, taimedes kui ka seentes. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Tekib 38 ATP molekuli: 38 ADP + Pi 38ATP Glükoosi lagundamise etapid: o glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul o tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses o hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel
● Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine (valgusenergia → keemiline energia); ● Glükoos on esmane ja põhiline energiaallikas enamikes organismides; ● Toiduahela esimene lüli; ● Hapnik; ● Süsiniku- ja hapnikuringe oluline lüli; ● Fossiilsete kütuste teke (nafta, maagaas, kivisüsi) (Glükoos on esmane energiaallikas. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees.) 1.3. RAKUHINGAMINE Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Taimedes tärklis → glükoos Loomades glükogeen → glükoos Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne - toimub ühtemoodi nii loomades, taimedes kui ka seentes - RAKUHINGAMINE → pmst glükoosist energia kätte saamine. Glükoosi lagundamine jaguneb kolmeks dissimilatsiooniprotsessiks; rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs (toimub ERis) - (anaeroobse glükolüüsi tulem on käärimine.) 2
HETEROTROOFID - organismid, kes kasutavad teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt teistest organismidest. ja arenemisse. Saavad energia valgusest - bakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - loomad, seened, bakterid Rakuhingamine (millisteks protsessideks jaguneb, millised on lähteained ja saadused (sh ATP hulk), kus rakus toimuvad?) Rakuhingamine on glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse (ATP), eraldub süsinikdioksiid ja vesi. 6O2 + C6H12O6 = 6CO2 + 6H2O ETAPID 1. Glükolüüs 2. Tsentraaditsükkel 3. Hingamisahela reaktsioonid
+ H2O + CO2 orgaaniline aine H2O, CO2 Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste ainete lagundamine O2 juuresolekul - C6H12O6 + 6O2 6CO2 + H2O + energia - oluline on glükolüüs, mille käigus vabaneb soojusenergia / ATP , leiab aset tsütoplasmas - tsitraaditsükli ning hingamisahela tsüklid toimuvad mitokondrites > nii glükolüüsi, hingamisahela kui tsitraaditsükli reaktsioonid on protsesside ahelana toimuvad väga keerulised. ATP (adenosiintrifosfaat) - `teenitakse' energiat andvate langudamisprotsesside käigus
Ül valgusüntees. *Golgi kompleks membraanist koosnev päristuumse raku organell. Ül-valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse; rakumembraani,rakukesta ja lüsosoomide moodustamine. *Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Ül-surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine;rakusisene seedimine(pino- ja fagotsütoos). *Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga(välimine sile,sisemine kurruline).Ül- rakuhingamine seal toimub glükoosi reag. O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekin CO2 ja H2O.*Tsütoskelett valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur.Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks.*Tsentrosoom-asub rakutuuma läheduses,ül-osaleb rakujagunemisel ja kääviniitide moodustamisel. Taimeraku iseärasused- Olemas samad organellid v.a tsentrosoom. On olemas ka plastiidid. Jagunevad kloroplastid(toimub FS),kromoplastid(sisaldavad värvaineid
mõlemad sünteesivad vajalikud orgaanilised ained 2. vajavad energiat elutegevuseks 3. on olema skõik elu omadused Oksüdeerumine - aatomis olevate elektronide arv väheneb *rakuhingamisel lagundatakse glükoos süsinikdioksiidiks ja hapnik läheb vee koosseisu Redutseerumine - lisandub aatomitesse elektrone *fotosünteesis kasutatakse valgusenergiat, et CO2 st ja veest sünteesida suhkruid ja eraldub hapnik Süsinik on elu tekke aluseks. + võime erikujulisi ahelaid moodustada Rakuhingamine - glükoosi lõplik lagudamine hapniku abil, mille tulemusena eraldub süsinikdioksiid ja vesi Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja - vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ATP adenosiintrifosfaat (lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist, kolmest fosfaatrühmast) - energia vabaneb kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantaks eüle teistele molekulidele - seda energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja molekulide transpordiks
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust · ...
Bioloogia Kontrolltöö A N Organell Ehitus Funktsioon r 1 Rakukest Koosneb enamasti Annab rakule tselluloosist ja tugevuse ja kindla kitiinist. kuju. 3 Mitokonder Koosneb siledast Annab taimele välismembraanist omase jäiga ja kurrulisest kesta, toimub sisemembraanist. rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti. 5 Golgi kompleks Koosneb Seal toimub lõplik membraanidest. valkude töötlemine. 7 Tuumamembraan Kahekihiline, Eraldab DNA koosneb tsütoplasmast fosfolipiididest ja tuuma.
Mõisted Rakuhingamine glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, selle tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (nt ATP) ja eraldub ENRGIA VABANEB süsinikdioksiid ning vesi. Koosneb 3 etapist:
vedelikuruumide vahel. 3. Mis vahe on fagotsütoosil ja pinotsütoosil? Fagotsütoos – tahkete ainete rakku viimine (amööbi toitmine) Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevus – põhiülesanded: kloroplast – fotosüntees, mitokonder - rakuhingamine Sarnasused – mõlemal on kahekihiline membraan; mõlemad sisaldavad DNA ja RNA molekule 5. Millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid - taime maapealsetes osades Kromoplastid - taimede kroonlehtedes Leukoplastid - juurtes, mugulates, seemnetes jm 6. Täida table: Rakuosa Ülesanne Ehitus ja iseloomustus Rakutuum Reguleerib kogu raku Asub tavaliselt raku keskel,
fotosüntees, D-vitamiini süntees, aminohapete süntees; toimub redutseerimine, aatomisse lisandub elektrone. Kes/Mis kasutavad käärimist? Paljud anaeroobsed bakterid; muud organismid, kui rakkude eneegiatarve ületab hapnikuvarud (Nt. suur füüsiline koormus); toidutehnoloogia – veinide, õlle, jogurti jms. valmistamiseks. Rakuhingamise kulg (Ilma hapnikuta) 2. Glükoosist saab energiat>käärimine. 3. Glükolüüs saab toimida, kuid ülejäänud rakuhingamine mitte. 4. Teisisõnu, glükolüüsi saab lõhustada osaliselt (ja saada vähem energiat). 5. Käärimine on oluliselt kiirem, kuid vähem tõhusam kui rakuhingamine. Rakutsükkel Ja rakujagunemine Raku eluring 90% raku eluajast veedab ta interfaasis st. Ei paljune. 10% raku eluajast kulub sellele, et nad jagunevad. Enne raku jagunemist pakitakse DNA molekul kromosoomideks. Raku jagunemist on kahte tüüpi:
ATP universaalne energia ülekandja. Vajatakse lihasvalgu liigutamiseks, valkude sünteesiks, ainete transpordiks läbi membraani jne. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus. Joonis 1. Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne toimub ühtemoodi loomades, taimedes ja seentes. Rakuhingamine jaotatakse kolme etappi: 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. Glükoos lõhutakse, tekib kaks püroviinamarihappe molekuli ning neli vesiniku aatomit. Vesinukud jäävad alles. Eraldunud vesiniku-ioonid seostuvad NAD-molekulidega. Saadud energia abil tehakse 2 ATP'd. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris. Püroviinamarihappe lõplik lagundamine. Toimub palju
Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: fotosüntees, DNA süntees dissimilatsioon on organismis toimuvad lagundamisprotsessid. →Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. (rakuhingamine) Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse, ATP 40% ja soojus 60% Füüsilise pingutuse koraal vajab organism täiendavat energiat → kiireneb ATP süntees → vabaneb rohkem soojusenergiat → et hoida püsivat kehatemperatuuri hakkab keha higistama, higi aurustamiseks nahalt kasutatakse soojusenergiat Orgaaniliste ainete dissimilatsioon organismi esmane energiaallikas on sahhariidid →1g sahhariide = 17,6KJ energiat
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud (
ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili). Loomadel glükogeenis (maks, lihased). Seentel glükogeenis. II Lipiidid (rasvad, õlid)- 1g 9kcal (38,9 kJ). Varu on taimedel õlina, loomadel rasvadena. III Valgud- 1g 4kcal , alkohol 1g 7kcal. 4. ATP- adenosiintrifosfaat. Koosneb lämmastiklahusest, adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast
2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon · Püsiv temperatuur Kõigusoojased: kahepaiksed,kalad, roomajad Püsisoojased: linnud, imetajad 5)Reageerimine keskkonna muutustele · Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega
Bioproduktsioon elusaine toodang Brutoproduktsioon puu ehitab keha üles, kasvatab massi :D Neto -.- - palgast maha :D Ektoparasiidid välisparasiidid Endoparasiidid siseparasiidid Elustrateegia K, R Energiavoog Nool näitas seda kuhu lähevad võrgustikus nooled, kes keda söb (võrgustik) :D Geoloogiline aineringe kivimite ringe. Maakera sisemus Keemiline energia päike muudab valguse keemiliseks energiaks, meie sööme kõhud punni :D Rakuhingamine meie saame rakusisest energiat! Lõhume söögi ära ja saame energia, et punnitada :D Sünergism bio ja a bio koosmõju (tuulekülmaga koos ikka on külmem, kui ns külmaga.) :D Abiootilised tegurid: valgus, temp, tuul, happelisus, toitained, vesi ja sademed, röhk, tuli Valgus: Nähtav valgus fotosüntees, nägemine Infrapunane kiirgus kõigusoojased tõstavad temperatuuri Ultraviolettkiirgus D vitamiin Kõigusoojased sõluvad välistemp
Puudub tuumamembraan Tuuma ümber on membraan Ebasoodsates tingimustes moodustavad Ei moodusta spoore. spoore. 8. nimeta kellele rakk kuulub ja lisa organellide nimetused. 1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk Arvukalt vibureid, Tsütoplasma võrgustik, Tuum-ümbritseb kahekordne membraan. mis aitavad rakul liikuda. mitokonder, rakukest. Mitokonder- rakuhingamine Rakukest- rakumembraani Rakukest- koosneb tselluloosist. ümbritsev kaitsev rakuke. Tsütoplasma võrgustik- lipiitide ja valkude süntees Nukleiud ja kapsel. Vakuool – veemahutiks peamiselt taimerakkudes. Plastiid- taimeraku organell, milles toimub
enamikes loomsetes rakkudes on rikkalikult (nt. maksarakkudes on ligikaudu 2000 mitokondrit). enamasti ümaraotsalise kepikese kujulised, võivad olla ka ümarad või väljavenitatult pikad (näiteks paiguti neuronites), ka plastilised võivad kuju muuta. liiguvad rakus ringi mikrotuubulite kaasabil, kuid võivad ka püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika ahelaga rasvhappeid, sisaldavad ensüüme, katalaase) olulisemad molekulaarse hapniku tarbijad . suurem osa sissehingatud hapnikust kasutatakse mitokondrites. kaks membraani -- välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid (poriinid) -- läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele.
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale.
Jääkained ja seal hulgas ka liigne vesi tuleb eritada. Need eemalduvad kehast neerude, kopsude, naha ja soolestiku kaudu. Uriini hulka reguleerivad ka hormoonid. Soolane toit tekitab janu, sest pärast toidu söömist on organismis soolade konsentratsioon suurem kui tavaliselt. 11.Millised on jääkainete eraldumise ja moodustamise etapid? Lk 65 Esmane uriini teke. Uriini teke, kui vedelik jõuab torukese lõppu, uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide. 12.Mis on rakuhingamine? Valem? Ja sõnadega valem? Rakuhingamine on rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades. Glükoos+ hapnik=süsihappegaas+vesi+energia glükoos+O=Co2+H2O+ energia 13.Milline on õhuliikumise tee organismis? Mis igas etapis toimub? Mis on bronh, alveool,häälekurd? Hapnik liigub kopsudesse, sealt alveoolidesse ja sealt verre. Samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Alveoolides süsihappegaasirikkaks muutunud õhk hingatakse välja.
HINGAMISELUNDKOND · Hingamine- toitainete reageerimine hapnikuga, et energiat saada. · Hingamisel on kolm faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes 2) Hapniku ja süsihappegaasi trantsport veres 3) oksüdatsioon rakkudes ehk rakuhingamine · Hingamine on vältimatu, sest... 1) Vabastab keha süsihappegaasist 2) Varustab organismi hapnikuga (seda on vaja energiavahetuseks) 3) Ilma hingamiseta oleks rääkimine võimatu · Hingamist reguleerib piklik ajus olev hingamiskeskus, mille talitlust mõjutab süsihappegaasi hulk veres. · · Milliseid elundeid ja milleks on neid hingamisel vaja? Hingetoru- Lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole
loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taime elutegevuseks Ökoloogiline efektiivsus · ...näitab,kui suure osa toidust kasutavad organismid oma biomassi ülesehitamiseks. 50% 10% 90% kaob
Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid.
94 Lähteaineteks on vaja H2O, valgusstaadiumis vahelduvad ADP, NADP ja ATP ja NADPH2 ning pimedusstaadiumis on saaduseks suhkur. Fotosüntees koosneb valgus- ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Fotosünteesi reaktsioonivõrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: toitaineks, saab alguse mitmete ainete süntees, eraldub hapnik vajatakse rakuhingamiseks, tekib orgaaniline molekul glükolüüs Võrdlus: Glükolüüsi lagundamine (rakuhingamine) Fotosüntees Keemilised reaktsioonid Keemilised reaktsioonid Energia vabaneb Energia neeldub Lagunemine mitokondris Lagunemine kloroplastis Kõigis organismides Taimedes, vetikates Lähteaine glükolüüs, O2 CO2 ja H20 Saadus CO2, H2O Glükolüüs, O2, H2O
Moodustuvad tuumas tuumakestes. Valkude süntees. Golgi kompleks kanalite süsteem, mis on seotud ER-ga, membraanidest. Lõpetab valkude sünteesi, pakkimise, moodustab lüsosoome. Lüsosoomid 1x membraaniga kaetud põiekesed, milles on ensüümid. Lagundavad mittevajalikud raku osad ja suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises. Tagavad ainevahetuse nälgimisel. Mitokonder varustavad rakku energiaga.selleks vajavad hapnikku. Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda.
Hingamiselundkond Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid.
NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgustaadiumi reaktsioonides. Fotosünteesi tähtsus Anorgaanilisetest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Glüksoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides Toiduahela esimeseks lüliks Toiduks heterotroofidele Hapnik osaleb hingamisel, oskooni tekkel, põlemisel Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal Fossilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) RAKUHINGAMINE EHK GLÜKOOSI LAGUNDAMINE O₂ + C₆H₁₂O₆ -> CO₂ + H₂O ( FOTOSÜNTEESIGA RISTI VASTUPIDI) Rakuhingamine jagatakse 3 etappi: 1. Glükolüüs a. Toimub tsütoplasmavõrgustikul b. Glükoos lõhustatakse, tekib 2 püroviinamajahape molekuli ning 4 vesiniku aatomit: i. Eraldunud vesiniku C₆H₁₂O₆ -> 2C₃H₄O₃ + 4H 2ADP + P -> 2ATP ESIMENE ETAPP
Hingamiselundkond ja sisenõrenäärmed Rakuhingamine- kui hapnik lõhub täielikult glükoosi rakkudes ning tekib energia ja süsihappegaas ja vesi. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukih...
2. Kirjelda, kuidas toimus kopsus gaasi vahetus! Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. a) Miks on vajalik? b) Mis tagab alveoolides kiire gaasi vahetuse? c) Millisest protsessist pärineb CO2 ? 3. Kuidas toimub rakuhingamine? a) Milleks on see vajalik? Kuna inimorganism vajab elutegevuseks energiat b) Nimeta kaks lähteainet! Hapnik ja glükoos c) Saadus? Vabaneb energia, hapnik , süsihappegaas d) Kust on pärit lähteained? Hapnik kopsudest ja glükoos soolestikust 4. Millist ülesannet täidab ninaõõnt vooderdav ripsepiteel?
aminohapete ainevahetus, ärrituvus, depressioon, närviimpulsside ülekanne, seedekulgla tegevuse häired, ajutegevus, mälu mäluhäired, tursed B2 (riboflaviin) Nägemisprotsess, naha/juuste/küünte Silmade valgustundlikkus, normaalne areng, depressioon, rakuhingamine juuste välja-langemine, kasvupeetus B6 (püridoksiin, Aminohapete, süsivesikute, valkude Väsimus, depressioon, püridoksamiin) ainevahetus versuhkru taseme langus, B12 (kobalamiinid) Foolhappe metabolism, Neuriit, mälu-lüngad, naha norm areng, mensi häired, kasvupeetus,
Taimed Seened Protistid (vetkikad algloomad) 1.Loomarakk Organelid 1 Sünteesib valke 6 2 Juhib raku elutegevust 3 3 Aitab kaasa raku jagunemisele 9 4 Laseb läbi vajalikke aineid 1 5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2. vakuool tekitab turgor ehk siserõhk. 3.kloroplast isaldab klorofüll rohelise värvusega Plastiidid 1. Kloroplastid kromoplastid leukoplastid 1. Toimub fotosüntees 2. Kromoplastid- nemad annavad värvusi punane oranz ja kollane 3
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
Hingamiselundkon d 9.klass Hapnik organismis Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Hingates saab organism õhust hapnikku Rakkude elutegevuseks moodustunud süsihappegaas vabaneb Hingame põhiliselt kopsudega Organismid peavad pidevalt hingama Energia saamine Vaja toitu ja hapnikku Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri • Hingetoru
ubikinoonid inimorganismis, langus hingamisahela keskne komponent Vitamiin B1 Süsivesikute Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus tiamiin ainevahetus, energia tootmine, närvikude Vitamiin B2 Limaskest, Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise riboflaviin rakuhingamine, vähenemine, silmade valgustundlikkus normaalne kasv Vitamiin B6 Terved punalibled, Närvisüsteemi häired, unetus, masendus, püridoksiin igemed, veresooned, kaalukaotus keskne roll aminohapete ainevahetuses Vitamiin B12 Punaliblede tootmine, Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi
J: Sinna kogunevad seedumatud jäägid. 8. Kuidas eemaldatakse kehast liigsed ained? Neerude, kopsude, naha ja soolestiku kaudu. (PILT) 9. Millest sõltub uriini hulk? Sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast. Moodustub rohkem siis kui inimene on rohkem vedelikku tarbinud aga ka jahedamate ilmadega kui inimene higistab vähem. Seda reguleerivad hormoonid. 10. Miks peab inimene pidevalt hingama? Inimene vajab energiat, selleks on vaja toitu ja hapnikku. Rakuhingamine-veri kannab hapnikku rakudesse, seal lõhustub ja talletub energia. 11. Kuidas toimub gaasivahetus kopsudes? Alveoolides toimub gaasivahetus. Hapnik liigub sealt verre samal ajal süsihappegaas vastupidi. 12. Hingamissagedus Sõltub vanusest. Vastsündinu 30-50, väikelaps 20-30, teismeline 15-20, täiskasvanu 12-14 (x min)
valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja
FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS: · Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav ilma fotosünteesina · Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii autotroofidele kui heterotroofidele · Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides · Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil HAPNIKU TÄHTSUS: · Osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (rakuhingamine) · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks (ekraan kaitseb meid ülemäärase kosmilise ja ultraviloet kiirguse eest) Fotosünteesilt saadav hapnik on vajalik põlemisprotsessides
7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse. 2) Gaasivahetus kudedes O2 liigub verekapillaaridest koerakkudesse, rakkudest tuleb veresoontesse CO2, veri muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6. Kuidas suitsetaja kahjustab oma tervist?
13. Fotosünteesi tähtsus: Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine, Glükoosi on põhiline eneriaallikas enamikus organismides, Toiduahela esimeseks lüliks, Toiduks heterotroofide, Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) 14. Tegurid, mis mõjutavad fotosünteesi intensiivsust: valgus, temperatuur ja lähteainete kättesaadavus. 15. Rakuhingamine Glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel vabaneb energia ja eraldub süsinik di oksiid ning vesi. 16. Rakuhingamise 3 etappi: *Glükoos toimub päristuumse raku tsütoplasma võrgustikul. *Tsitraatsükkel toimub mitokondri sisemuses. *Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 17. Rakuhingamise summaarne võrrand C6H12O6 + 6O26CO2 + 6H2O 20. Käärimist kasutatakse:
Molekulid moodustavad RAKU ( elu tunnused juba olemas, väikseim elusorganism) SEE KÕIK ON AINE EHK EHITUS ENERGIA, ELUTEGEVUS RAKK 1)Tuum on (taim, loom, seen) - protistid 2) tuuma ei ole (bakter, ainuraksed) 3) viirus( ei ole rakku, eluta, raku parasiit) Taim fotosünteesib Raku paljunemine: mitoos( keharakkude paljunemine) meioos (sugurakkude paljunemine) Protsessid: fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees tuleb teada kus toimub ja kuidas tehniliselt toimub !!! NEED PROTSESSID ON SEOTUD ENERGIAGA, ENERGIA TOOTMINE, ENERGIA SAAMINE Fotosüntees, rakuhingamine Valgusüntees raku töö Eksamil: tuleb rakuorganellidele kirjutada mida nad teevad Ilma valgudeta rakk ei töööötaaaa Golgi kompleks rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasi saatmine
ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST. Loomad, seened saavad energiat ainult rakuhingamisest: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O ENERGIA Kuid ka taimed hingavad pidevalt . Nende juured ei saaks teisiti kuidagi enegiat. Mitokonder1 1 Mitokondris toimub 2 1 rakuhingamine, st. 3 1 glükoosi reageerimine 4 5 hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid. Kas auto- või heterotroofid? http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4
ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST. Loomad, seened saavad energiat ainult rakuhingamisest: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O ENERGIA Kuid ka taimed hingavad pidevalt . Nende juured ei saaks teisiti kuidagi enegiat. Mitokonder1 1 Mitokondris toimub 2 1 rakuhingamine, st. 3 1 glükoosi reageerimine 4 5 hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid. Kas auto- või heterotroofid? http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4
annaabi.ee 
