Soome oranz-mäestikud kollane-tasandikud Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel...
Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. - Jaapanis metallimaaki pole aga ta ostab odavalt sisse ja siis saab kallimalt terast müüa. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? - Lõuna riigid ei tooda terast ja seetõttu pole see nii kvaliteetne. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? - Sest sellega kaasnevad suured saasted, maakide hulk väheneb ja kulutused on ka suured.
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad.
takistuseks) 3.Naaberriigid, suhted naaberriikidega · Miinuseks poliitiliselt ebastabiilne ja sageli eesti suhtes negatiivselt meelestatud Venemaa naabrus. · Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetilised maavarad kivisüsi, nafta, maagaas. · Olemas piisavalt veevarusid (mage vesi) · Suured metsavarud · Mullad keskmise viljakusega 5.Klimaatilised tingimused · Soodne metsakasvatuseks. · Piisavalt niiskust, kohati siiski liigniiske (soostumine) · Jahe ja külm periood pikk- taimekasvuperiood lühike ja kasvatada saab vaid suhteliselt lühikese kasvueaga taimi; pikk (kulukas) kütteperiood
tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud
Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Extreme Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks Päikeseenergia Metallimaagid Vesi Mineraalsed maavarad Mullastik (fosforiit) Metsad Fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul,
madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi. Liibüa ekspordib toornaftat, rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. Majanduse poole pealt annab naftasektor Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust. 2011
Metallurgia Tööstusharu, mis tegeleb metallisulamite tootmise- ja valmistamisega. Peamine tooraine on maak. Metallimaagid on moondekivimid. Metalliosakaal on kivimis väike, see tuleb kivimist kätte saada. Maagi kaevandamine-maagi rikastamine-maagi sulatamine-puhta metalli/sulamite loomine. Toorainet toodab mäetööstus 1. Kaevandustes (vask, nikkel) 2. Karjäärides (raud) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi- varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV, USA ja Venemaal. Töötlemine on kaevanduskoha läheda, energiat on vaja, transport on kallis, töötlemispaiga
Sündimus 27 Suremus 4 Imikusuremus 26 Keskmine eluiga meestel 74 aastat Keskmine eluiga naistel 78 aastat Kirjaoskus % 82,6% Hõive põllumajanduses, % 7,3% 5 Kuuluvus riikide hulka Tööstusriik Energiavarad Peamised Põhiline energia kasutusala energiavarad Liibüas on nafta, Liibüas. maagas, metallimaagid (raud,teras,alumiini um) ja kivisüsi. 6 Energiavarade eksport Liibüa ekspordib Liibüa naftaeksport sihtkoha toornaftat, järgi. rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. 7 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivsed energiaallikad, mida saaks teoreetiliselt kasutada oleksid: a) Päikese -ehk helioenergia
Egeuse ja Vahemere rannikualadel suved kuumad ja kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel 580-1300 mm Ida-osas sajab üldiselt vähem Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel Sademeterohkeim kuu mai, kõige kuivem - august Loodusvarad: Maavarade poolest mitmekesine maa, kuigi väheseid loodusvarasid leidub väga suures hulgas Palju kivisöe varusid ning mahukas puusöe toodang Sõltub suuresti imporditud naftast Tähtsaimad metallimaagid raud, kromiit Samuti palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti Arengutase Keskmine eluiga 72 aastat: Meestel 70 Naistel 74 Kirjaoskus 86,5%: Meestel 94,3% Naistel 78,7% Sündimus (2004.a) 17 sündi 1000 elaniku kohta Suremus (2004.a) 6 surma 1000 elaniku kohta Rahvastik ja asustus Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades 2005. a seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
Geograafia kordamis küsimused 1. Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus ...
Loodus on loodusvarad rikkalikum kui Euroopas. Ameerikal on olemas ka oma vahemerelise loodusega piirkond – California. Euroopast erinevalt kuulub Põhja-Ameerikale aga ka suur niiske lähis- troopika piirkond. Loodusvarad pole veel ammendunud, neid veetakse isegi Euroopasse. Tähtsateks maavaradeks on maagaas, nafta, kivisüsi ja erinevad metallimaagid (peamiselt Cu, Au ja Fe). On ka kohti, kus leidub teemante. Väga metsa- rikkad alad. Aastane sademete hulk on piirkonniti väga erinev – 100-4000mm. Valitsevad usundid Valitsevateks usunditeks on kristlus, katoliiklus ja judaism. Rahvastik ja asustus Tihedam asustus on New Yorgi lähistel rannikualadel ja ka Chicago/Detroidi/Los Angelese/San Fransisco ümbruskonnas. Rahvaarv tõuseb
mäestikuks kurrutatud. Maapind, mis oli merepõhi, on kerkinud. d) Island paikneb laamade lahknemiskohas/ookeanilisel rifil, saare keskosas tekib pidevalt juurde maakoort e kivimeid. 2. Vulkanismist võib inimesele ka kasu olla. Selgitage kolme näite abil selle väite paikapidavust. Vulkaaniline pinnas võib olla väga viljakas mineraalainete rohkuse tõttu ja sobida põlluharimiseks. Vulkaaniliste piirkondadega on seotud teatud maavarade nt, väävel ja mitmed metallimaagid, esinemine. Maapõues olevat kuuma vett on võimalik kasutada hoonete kütmiseks ja energia tootmiseks. Vulkaanilised piirkonnad on turistidele atraktiivsed nn. Vulkaaniturismi võimalused 3. Maavärina poolt tekitatud purustuste ulatus sõltub: maavärina tugevusest, hoonete kvaliteedist, asustustihedusest
eksporditakse välisriikidesse. Austraalia impordib asju suhteliselt vähe, ainult masinad ja transpordivarustus, toornafta jne. Üldandandmed Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit Rahvaarv: 17 800 000 Pealinn: Canberra Keel: inglise keel Usundid: protestantism ja katoliku usk Rahaühik: Austraalia dollar Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Rahvastik Austraalia rahvastik koosneb peamiselt sisserändest. Umbes 91% sisserändanud rahvast on Eurooplased, 6% on Aasia päritoluga, ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad
tagajärjel. 14. Looduskaitse- eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tuleneb riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasusest. 15. Natura 2000- üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik 16. Säästev Eesti 21- Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 17. Taastumatud loodusvarad- metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt 18. Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt 19. Ökoloogiline globaalprobleem- ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust(toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine) jt 20
www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. 5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega? (nimeta vähemalt 3) Mis on metallurgia? · Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodete valmistamisega · Varustab teisi majandusharusid metalliga
piiramine, veekogudesse; Kasvuhooneeffekt Erosioon Loodusvarade kasutamine Kasvuhooneefektiks Probleemi Erosioon on peamiselt Taastumatud loodusvarad on nimetatakse Maa lahendused:Tuleks tuule või vooluvee metallimaagid, soojenemist, mis on vähendada õhu toimel pinnase sette kaevandatavad kütused tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas, soojuskiirguse põlevkivielektrijaamad mulla viljakuse kivisüsi,nafta), mineraalsed tagasipeegeldumisest es parandada vähenemisele ning maa maavarad (fosforiit),
H2O, CO2, H2S. · Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. · Esinevad kahte tüüpi tardkivimid: 1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast. Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid. Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID · SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. · Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus ...
1. Ülerahvastumine: Inimeste arv kasvab aastaga 76 miljoni võrra.Põhjusteks on suremuse langus,teaduste areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised. Lahendamine: pereplaneerimine,teavitamine rasestusvastastest vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tu...
Energia Aastal 2000 tuli 42% Türgi energiast naftast, 31% kivisöest, 17 % maagaasist. Maavarad Türgi on maavarade poolest üpriski mitmekesine maa, kuigi väheseid loodusvarasid leidub väga suurel hulgal. Riigil on suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Türgi sõltub suuresti imporditud naftast. Pruunsüsi ja nafta on kasutusel elektrienergia tootmisel. Maavarad Tähtsaimad metallimaagid on raud ning kromiit. Ka leidub Türgis mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Maagaasi u 12,4 miljardit kuupmeetrit. Kivisütt on u 1 miljard tonni. Tööstus Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvilla istanduste juures. Tööstus Üks juhtivamaid on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres.
Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda är...
Looduskaitse Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest Natuura 2000 Üleeuroopaline loodus- ja linnhoiualade võrgustik Säästev Eesti 21 Riigikogu poolt 2005. a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 Taastumatud loodusvarad metallimaagid, mineraalsed maavarad(fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas) Taastuvad loodusvarad Päikeseenergia,vesi, mullastik, puit, turvas Ökoloogiline globaalprobleem ülemaailmne keskkonnaprobleem
rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid eesti 2004 a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealuste liigid ja üksikobjektid. Taastumatud loodusvarad metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused jt Taastuvad loodusvarad päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt. Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.
ehk äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis kuumutamise püssirohi või löögi toimel plahvatusega lagunevad Keemia ja elukeskkond Keskkonna saastumine Maavarad peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda
Mis on probleemi põhjusteks? * Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed * Tuul * Monokultuuride kasvtamine * Liigniisutamine * Metsade hävimine * Liigkarjatamine Probleemi tagajärjed * Viljakate muldade hävimine * Harimiskõlbmatute maa alade suuremine * Sooldumine,mis ohustab inimese tervist * Veekogude kuivamine Probleemi lahenduseks: Õiged maaharimisviisid;tõkete rajamine põldude äärde; puude istutamine; Loodusvarade kasutamine Taastumatud loodusvarad on metallimaagid,kaevandatavad kütused,mineraalsed maavarad, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad nt muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid. Probleemi tagajärjed * Taastumatud loodusvarad saavad otsa * Moodustuvad jäätmed. * Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda. Probleemi lahenduseks: Mitmed loodusvarasid saab kasutada korduvalt;tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise
Algul olid lihtsad käsitöölised ja kõik tehti käsitsi, mis oli aeglane ja kulukas. Hiljem aga tekkisid tsunftid, manufaktuurid, vabrikud, suured tööstused, töömaht suurenes ja ka kiiremini valmisid tooted.Tekkisid pankurid, kaupmehed, töösturid.Riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.Rohkemalt hakati tegelema toomise ja teenindusega.Kaevandatakse ja kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineksolid peamiselt metallimaagid .Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega.Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine.Tekkisid ka laevadest veereostused.Palju reostati maa-alasi seoses tööstuste rajamisega.Paranes ka infoliikumine, alguses liikus info aurikute ja rongidega 19 saj teisel poolel tulid aga pool-telefonid ja telegraafid. Postindustriaalne ühiskond ehk infoühiskond: Tööstusele lisaks lisanduvad ka teised alad.Olulisemaks muutub hariduse osakaal. Muutub omandi roll
sulam, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. Esinevad kahte tüüpi tardkivimid: 1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast. Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid. Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud
a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene.Mesosoikum-(250-60milj a.t,)Arenesid imetajad.Tähtsaimad maavarad metallimaagid,kivi ja pruunsüsi.,nafta,põlevkivi ja fosforiit.a)Triias-250-60milj.a.t. palju okas ja hõlmikpuid,sõnajalad,roomajad(saurused).Meresetetest lubimuda ja savid. b)Juura-203- 135milj.a.t.-Maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad.Saurused valitsevad maal.Õhus olid ürglinnud.Olid merikrokodillid ja kilpkonnad.Punane liivakivi,kivisüsi. C)Kriit-135- 65milj.a.t-jätkus sauruste õitseaeg.Olid olemas hammastega ürglinnud.Esimesed koljalised,kes liikusid merepõhjas
Paljude põhja-ameeriklaste elatustase on kõrge, kuid Ühendriikide linnade slummides, Mehhikos ning mõnel pool Kariibi mere saartel on inimesed suhteliselt vaesed. Austraalia Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit Rahvaarv: 17 800 000 Pealinn: Canberra Keel: inglise keel Usundid: protestantism ja katoliku usk Rahaühik: Austraalia dollar Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Pealinn Canberra , tähtsamad linnad : Sydney, Melbourne, Buisbane. Paikneb Aasiast kagus , väikse ja India ookeani vahel. Geograafiliselt jaguneb Austaalia kolmeks piirkonnaks . Idas suur veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb
Mäetasandikel ja mägedel on arenenud enamasti hallikad mullad, mägi-kastani mullad ning mägi heinamaa mullad. Tiibeti platool laiub aga alpine külm kõrbepinnas. Mätas mullad Punakasmull Kollakad Kõrbe- Kastani http://dic.academic.ru/pictures/bse/jpg/0217965063.jpg arktilised pruun Maavarad Hiina on väga rikas oma kütuse ja tooraine maavarade tõttu. Nagu näiteks nafta, kivisüsi ja metallimaagid. Peamiseks energiaallikaks Hiinas on kivisöe varud (Shanxi provints), mis jääb paljudele riikidele alla. http://images.radio86.eu/sites/default/files/RareearthoxidesWiki.jpg?title=Hiin . Teiseks suuremaks energiaallikaks on samuti õli. Väga palju on naftavarusid Kesk-, Ida- ja Kagu-Aasias. Kivisool- Sichuani provints, kuld- Lääne osa ja Amuuri basseinis, metallmaagid´ja polümetallmaagid- Kagu-Hiinast, rauamaagi hoiused,
Mida saab ette võtta: · Kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale · Ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ette nähtud kogumispunktidesse 2.2. Loodusvarade kasutamine Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad muld, mets, turvas, veevarud, aga ka osa energiavarusid, nt. tuule, päikese, jõgede ja biomassi energia. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1mm. Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, nafta, kivisüsi), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. 6 Probleemid: · Taastumatud loodusvarad saavad otsa · Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse keskkonda · Moodustuvad jäätmed Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest? · Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt
aga üle kallaste. Savannides valitsevad ferralliitmullad, millel kasvavad vihmaperioodil kõrgeks sirguvad kõrrelised ning hajusalt kasvavad kuivakindlad puud. Savanniloomad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning seda ka eri aegadel. Rohusööjad on harilikult toiduks lihasööjatele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Tüüpilisemad maavarad savannis on kuld, teemandid, vase-, raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teised metallimaagid. Aafrika savannides on maailma vanimad asustatud alad. Tänapäevalgi kasvab rahavastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides. Viimasel ajal ongi savannimaastike ilme muutunud. Liigse karjatamise tõttu hävib rohttaimesti ja kõrg laieneb savannialadele. Kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita. 10 Kasutatud kirjandus: 1)Dorling Kindersley Looduse Entsüklopeedia 1999 lk. 84-85 2)EE 8, 1995 lk. 392 3)Eneke 3, 1984 lk
ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. o Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid, ulatsulik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted) Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest? o Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. o Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused. o Maailmas on puhta magevee puudus. o Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust, ulatuslikult rakendatatakse heitvete puhastamist. o Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid. o Veeprobleemi aitaks lahendada ka merevee destilleerimine. Millist kahju tekitavad happevihmad? o Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad
Vähendada liigkarjatamist Istutada puid mäenõlvadele Tõkkeid rajada põldudele Kõrbestumine Põhjused: Taimkatte hävitamine ülekarjatamisega, transpordiga, oskamatu niisutamisega Globaalne kliimasoojenemine Sajandite jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust Tagajärg Mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine Loodusvarade kasutamine Põhjused: Puhas joogivesi, muld, mets, metallimaagid, kütused Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Taastumatud loodusvarad lõppevad otsa Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda Lahendus: Kasutada taastuvaid loodusvarasid, tarbida loodusvarasid säästlikult, et jõuaksid taastuda Happevihmad Põhjused Lämmastiku ja väävli ühendid Kivisütt kasutavad elektrijaamad Transpordist pärinev saaste Tagajärjed hukkuvad taimed surevad kalad veekogudes lagunevad kiviehitised
Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid). Rahaühik on Austraalia dollar, 1 dollar = 100 senti. Austraalia kõrgeim tipp Mount Kosciusko (2 228 m) asub Ida-Austraalia mäestikes. Austraalia valduses on Kookosesaared, Norfolki ja Jõulusaar ning paljud asustamata saared. Pikim jõgi Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad liiklusvahendid, tööstuskaubad Austraalia geograafiline asend ja administratiivne jaotus Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: osariigi nimi lühend elanikearv pealinn osariigi nimi eesti keeles New South Wales NSW 6,8 milj Sydney Uus- Lõuna-Wales
Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid: Taastumatud loodusvarad saavad otsa; Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed); Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda; Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest:
kaks parasvöötme ala. PERM, P, (298-250 miljonit aastat tagasi) Gondvana manner lagunes ära, taimestik põhiliselt sama, mis karbonis. Ajastu teisel poolel ilmusid okaspuud, hõlmikpuulaadsed, väga palju oli sõnajalgtaimi. Permi lõpus toimus esimene suurem suremine-trilobiidid surid välja. Roomajad arenesid kiiresti. Karm jääaeg, mandrid eriti kõrgel. Kivisüsi, rifilubjakivi, metallimaagid MESOSOIKUM (250-60 miljonit aastat tagasi), dinosauruste aeg Kimmeri kurrutus, tähtsaimad maavarad metallimaagid, kivi ja pruunsüsi, nafta, põlevkivi ja fosforiit TRIIAS, T, (250-203 miljonit aastat tagasi) palju okas-, ja hõlmikpuid, sõnajalad, roomajad (saurused). Triiase lõpust on teada esimesed imetajad. Meresetetest lubimuda ja savid, mammutipuud, küpressid, seedrid, kuused, männid. Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, savikilt
Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid: Taastumatud loodusvarad saavad otsa; Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed); Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda; Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest:
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
põhiliselt Zonguldak'i aladel. Puusöe toodang on samuti mahukas. Väiksemamastaabiline nafta tootmine toimub Ramani lagendikel, kuid see katab vaid murdosa riigi tegelikust naftavajadusest. Seega sõltub Türgi suuresti imporditud naftast. Pruunsüsi ja nafta on kasutusel elektrienergia tootmisel. Praegusel ajal areneb jõudsasti ka hüdroelektrienergia. Suurimad hüdroelektrijaamad asuvad Sakaria, Kemer'i, Kizil'i ja Seihan'i jõgedel. Tähtsaimad metallimaagid on raud, peamiselt Sivas provintsist, ning kromiit, mis põhiliselt eksporditakse välismaale. Ka leidub Türgis palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora
terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid: Taastumatud loodusvarad saavad otsa; Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed); Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda; Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest: Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid;
Looduskaitse loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest nong kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik Säästev eesti 21 Riigikogu poolt 2005. a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 Taastumatud loodusvarad metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja magnaas) jt. Taastuvad loodusvarad päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt. Ökoloogiline globaalprobleem ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine jt). Tõene või väär? 1
Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus, loodete energia). · Taastumatu loodusvara- aine või energiaallikas, mis kasutamise läbi väheneb ning võib ka otsa saada, kuivõrd teda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.Taastumatute ressursside hulka kuuluvad maavarad, näiteks fossiilsed kütused, metallimaagid jne. Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara. · Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada · Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse.
ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus, loodete energia). Taastumatu loodusvara- aine või energiaallikas, mis kasutamise läbi väheneb ning võib ka otsa saada, kuivõrd teda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.Taastumatute ressursside hulka kuuluvad maavarad, näiteks fossiilsed kütused, metallimaagid jne. Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara. Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada
Rahvaarv 128 miljonit 153 miljonit Ekspordi koguväärtus 801 miljardit USD 24 miljardit USD Impordi koguväärtus 795 miljardit USD 32 miljardit USD Peamised Sõidukid, masinad, seadmed, Džuudikiud* ja -tooted, rõivad, eksportkaubad elektrotehnika- ja nahk, kala, tee, tubakas. elektroonikatooted, kemikaalid. Peamised Kütus, metallimaagid, masinad, Naftasaadused, teravili, importkaubad kemikaalid, toidu- ja transpordivahendid, seadmed, tekstiilikaubad. teras, keemiakaubad. *Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal. (osaülesanne 16) a) Väliskaubanduse maht inimese kohta: on Jaapanis märksa kõrgem kui Bangladeshis. SA Innove
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Süstemaatika - bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. Suunav valik - loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Selle toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Taastumatud loodusvarad - metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt. Taastuvad loodusvarad - päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt. Täiskasvanu tüvirakud (somaatilised tüvirakud) - sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumispotentsiaal; viimasel ajal on leitud mõjutamisviise, mille tagajärjel nende arenguvõimalused on oluliselt laienenud.
ning õigete külvikordade järgimisega. Teiseks muudab maa-alad kõlbmatuks kõrbestumine. Põhjused: ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutatavate maade sooldumine, kliimategurid. Loodusvarad. Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad (puit), turvas. Taastumatute loodusvarade hulka kuuluvad metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas). Veepuuduse all mõeldakse eelkõige puhta magevee nappust. Paljudes Aasia ja Aafrika maades on puhas joogivesi probleemiks. Eriti saastumistundlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. Vee saastumine põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust- heitevee puhastamine. Veetarbimist aitavad oluliselt vähendada oskuslikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
