KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...
jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk,kopsud, soolestik ja neerud.Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine verre jämesool - seedimata toidujäänuste kogunemise koht pärak - toidujäänuste väljutamiseks
TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE MOLEKULIDEKS, MIDA KEHARAKUD SAAVAD OMASTADA. SEEDEELUNDKONNA MOODUSTAVAD SEEDEKANAL JA SEEDENÄÄRMED. SEEDEKANAL ALGAB SUUÕÕNEGA, KUS TOIT PEENESTATAKSE JA SEGATAKSE SÜLJENÄÄRMETE NÕREGA. SUUST LIIGUB TOIT SÖÖGITORU KAUDU MAKKU, KUS SEE SEGATAKSE VALKE LÕHESTAVA NÕREGA. MAOST LIIGUB TOIT KAKSTEISTSÕRMIKUSSE, KUHU ERITAVAD OMA NÕRESID MAKS JA KÕHUNÄÄRE. MAKSANÕRE ABIL LAGUNDATAKSE RASVU NING KÕHUNÄÄRME NÕRE ABIL VIIAKSE TOIDU LAGUNDAMINE LÕPUNI. PEENSOOLES TOIMUB TOITAINETE IMENDUMINE VERRE
seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste abil saab määrata hobuse vanust. Hobuse hambad Tõugude jaotus Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: ratsahobused/sporthobused traavlid raskeveohobused ratsaponid Hobused jagatakse ainevahetuse kiiruselt:
Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond võimaldab liikuda: tugielundkond koosneb lihastest ja skeletist, mis tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Skeleti ülesanne on üleval hoida lihasedud. Seedeelundkond: selle moodustavad seedekanal, seedenäärmed. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit makku, kus lõhustatakse valgud. Maost liigub toit edasi kaksteist sõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagund rasvu ning kõhunäärmenõre abil viiakse seedimine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toidu osakesed kogutakse jämesoolde, kust need
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool REFERAAT VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus
suurepärane mõõdupuu inimese hobuse perekonnast. iseloomu määramiseks. Hobused magavad püsti, kuna Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast nende luustik ja lihased lubavad rohtu kätte saada. neil lõdvestuda ka püsti seistes. Taimetoiduga on kohanenud ka Lõikehambad asetsevad tihedasti Nendega rapsib hobune maast rohtu, tema hammastik ja seedekanal. kõrvuti ja on suunatud ettepoole. haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate Hobuse peamiseks toiduks Hobuse hammaste järgi saab purihammastega kohe hoolikalt on rohi, hein, põhk või söödajuurvili
Mäletsejate vatsaseedimine Mäletsejate seedekanal koosneb suuõõnest, mitmekambrilisest liitmaost ja soolkanalist. Mitmekambriline liitmagu koosneb kolmest eesmaost, milleks on vats, võrkmik ja kiidekas ning pärismaost ehk libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see
väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest./ *Tugielundkond-võimaldab liikuda.lihased peavad olema kinnitunud skeleti külge.skelett koosneb luukoest, mille külge kinnit kõõluste abi vöötlihased. Moodusutab umb poole inimese kehakaalust./*Seedeelundkond-lagundab toitu.me ei saa toitu süüa otse, tuleb lagundada toitu- seedimine(toimub seedeelundkonna abil). Seedekanal- suuõõne(närid toitu),söögitoru, magu(segatakse toit valke lõhustava nõrega), kaksteistsõlmik(maksanõre-lagundatakse rasvu. Kõhunääre- toidu lagundamine lõpule), peensool(toitainete imendumine verre),seedimata toitained jämesoolde,päraku kaudu välja. *Hingamiselundkond-varustab organismi hapnikuga.Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine
organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid
10. Miks hakkab füüsilisel koormusel palav? 11. Selgitage treeningu mõju organismile. Vastused I Elundkonnad 1. Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste eest, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. 2. Tugielundkond koosneb luukoest mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundavad süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku. Maos segatakse toit valke lõhustava nõrega. Maost liigub toit edasi kaksteistsõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse toidu langundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre
Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru
Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Lihased peavad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. Skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Seedeelundkond lagundab toitu. Moodustub- seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. (suuõõn,söögitoru,magu,12sõrmik, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre) Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata osakesed kogutakse jämesoolde ja sealt eemaldatakse päraku kaudu. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. Kuuluvad hingamisteed ja kopsud(gaasivahetus õhu ja vere
Kindla asendi Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel tagamine määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist. Seedeelundkond Toidu Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja lagundamine sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. Kanal molekulideks, algab suuõõnega, kus toit peenestatakse ja mida keha saab segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. omastada. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku, kus toit segatakse valke lõhustuva nõrega. Maost liigub toit
segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid). Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele.
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta
pikkadest (neuriit) jätketest. · Seedeelundkond on vajalik · Info edastatakse edasi ainult selleks, et toitu seedida ja toidust ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond Tugi- ja liikumiselundkond
· Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. 3 Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda
· Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid, moodustades 15-25% kehakaalust. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Seedeelundkond · Lagundab toitu. · Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil
immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4. Nada itavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. Bakterihaigused Närvisüsteem: botulism, teetanus, difteeria. Seedekanal: düsenteeria, tüüfus, koolera. Suguhaigused: konoröa, süüfilis. Hingamine: tuberkoloos, kopsupõletik, läkaköha. Bakterite kasutamine o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt (siinkohal oleks sobilik mainida Pajumäe talu© toodangu head kvaliteeti), hapupiim. o Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. o Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu.
korral. Defitsiidi teke on reaalne ka hingamisteede infektsioonide, kroonilise nefriidi, kopsupõletiku korral. Defitsiidi esmatunnuseks on: · nägemishäire hämaruses (hemeraloopia) · follikulaarne hüperkeratoos · naha kuivus ja vananenud välimus (naha keratomalaatsia) · võib esineda ka mosaiikdermatoos. Defitsiidi süvenedes häirub lima teke ja silm muutub kuivaks (kseroftalmia) ja infektsioonitundlikuks. Kuna vitamiin A tagab limaskesta epiteelirakkude (silm, kops seedekanal) lima tootva võime ja et lima on oluline barjäär bakteritele, kaasub vitamiin A defitsiidiga infektsioonide kõrgenenud risk. Infektsioonid põhjustavad silma sarvkesta perfusiooni tõttu pimedaks jäämise. Nt arengumaades jääb seetõttu väga palju lapsi pimedaks. Defitsiit põhjustab ka kasvuhäireid, kusjuures ohustatud on eeskätt kiirelt kasvavad väikesed lapsed. Tingib ka spermatogeneesi, ovogeneesi häireid, platsenta arenguhäireid, aga ka
Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru
Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäevas eritub sülge 1- 1,5 liitrit. 1.2
toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen ja © EeeOoo jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele
6. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru Süljenäärmed - nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.
· Närviimpulsside liikumiseks · Aju kulutab toodetud energiast 20% · Organism kasutab umbes 40% energiast, ülejäänu hajub soojusena keskkonda Toidust saab · Molekule energia saamiseks (süsivesikud, rasvad) · Rakuehituse lähteaineid (valgud) · Vitamiine (organism toodab ise vaid mõningaid nt D, K, B12) 7 · Mikro- ja makroelemente organismi normaalseks talitluseks SEEDEKANAL Suu · Hambad peenestavad toidu · Keel segab ja maitseb · Sülg niisutab, ensüüm amülaasi toimel hakkavad lõhustuma süsivesikud N Neel · Lahknevad toidu ja õhu teed Söögitoru · Toit liigub makku · Erituv lima soodustab toidu liikumist Magu · Toit püsib maos umbes 3-4 tundi · Mahutab 1-3 liitrit · Mao seinte lihased segavad toidumassi · Mao limaskestas toodetav soolhape hävitab baktereid
madalad välimised tugirakud. 48. Seedeorganite üldine iseloomustus. Kestad, kihid. Pinnaehitus, epiteel, näärmed. Seedeaparaat - apparatus digestorius - koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise töötlemise protsess, millele järgneb nende protsesside käigus tekkinud ainete imendumine seedekanali erinevates osades. Seedekanal hõlmab: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool. Seedekanal – seedetrakt - canalis digestorius - söögitorust kuni pärasooleni seest õõnes lihaseline toru, mille sein koosneb kolmest kestast: limaskest - tunica mucosa, lihaskest - tunica muscularis, serooskest- tunica serosa või adventitsiaalkest - tunica adventitia Kestad koosnevad omakorda kihtidest. Limaskest - tunica mucosa 1) katteepiteel - lamina epithelialis
ning alumist kõhupoolset sterniidiks. Tagakeha maht suureneb talviti pärasoole täitumisel kui ka vee või nektari imemisel meepõide. Vahanäärmed asuvad kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda kõhulooke õhukese kitiinkesta siseküljel. Nende peenikestest pooridest eraldub vaha. Mesilase keha katab väljaspoolt kõva ehitusega kate ehk kitiinkest. (Übi, 2000) 10 Mesilaste seedekanal koosneb eessoolest, kesksoolest ning tagasoolest. Suu, neelu ja söögitoru kaudu jõuab nektar meepõide, milles oleva saagi annab korjelt tulnud mesilane tarumesilasele (nooremale õele). Kui mesilane ise on söömata, siis liigub toit meepõiest ventiillehtri kaudu kesksoolde, kus see seedub. Seedejäägid liiguvad peensoolde ja sealt edasi pärasoolde. Talvitumise lõpul võib see moodustada pea pool mesilase kaalust. Organismis elutegevuse
· Seljalihased: püstine kehahoid; kõndimine; keha liigutamine; pööramine. · Jäsemete lihased: jäsemete liigutamine. · SEEDEELUNDKOND · Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks molekulideks mida keharakud saavad omastada. Seda lagundamisprotsessi nimetatakse seedimiseks ja see toimub seedeelundkonna abil. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Toit suuõõn (toidu peenestamine; segamine tärklist lagundava süljenäärmete nõrega) söögitoru magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) peensool (kaksteistsõrmikusse eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme nõre abil viiakse toidu lagundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre
Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist
-> kaksteistsõrmik -- sapp, kõhunäärmenõre - kõikide toitainete lõhust. -> tühi- ja niudesool -- soolenõre - dishhariidide lõhust. => toitainete imend. -> jämesool -- vee tagasiimend., roojamine maks -- sapp -> kogun. seedim. vahel sapipõide, lõhust. lipiide; glükogeeni lammut. -> glükoosina verre, aminohapped (valkude lõhust.prod.) ehit. kehaomasteks -> verega kudedesse eripärad: seedekanal -- 3 kesta -- limaskest - sisald. rohkelt seedenõret tek. näärmeid ja limaskesta aluskiht - kohev sidekude, ühend. limaskesta lihaskestaga, võimald. limaskestal lihaskesta suhtes liik., mood. limaskesta kurde; lihaskest - silelihasrakud, neelus, söögitoru ülem. otsas, pärasoolel vöötlihased; serooskest - seroosne vedelik -> minim. hõõrdumist, neel, söögitoru, pärasoole kaugm. osa kaet. paksu sidekoelise
Samas asub ka piklikusajus südametegevust reguleeriv keskus. Kui verre tuleb hormoon adrenaliin siis annab see signaali läbi piklikuaju keskuse südamelöögi sageduse tõusuks. Ka jäsemete liigutused tõstavad südamelöögi sagedust, sest lihastes on pinge retseptorid, mis signaale edasi annavad, kui vererõhk on kõrge pidurdatakse südamelöögi sagedust. SEEDEELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Seedeelundkonna moodustavad suuõõshambad, neel, söögitoru, magu, sooled või seedekanal ja seedenäärmed. Seedimine on keemilineprotsess, mis toimub ensüümide kaasabil. Ensüümid vallanduvad ensüümi näärmetest, milleks on süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Seedimise käigus tekkib süsivesikutest klükoos, milleks on vajalik ensüüm amülaas. Valkudest tekkivad aminohapped. Maos ensüümi pepsiin ja soolhappe(HCl) toimel. Kaksteist sõrmikusse avanevad kõhunäärme ja sapi juhad. Sapp enulgeerib rasva ja teeb seedimise kergemaks. Rasvast tekkivad rasvhapped ja
927 Kroontshakra käbinääre Aju ülaosa, parem silm violettvalget Aju alaosa, vasak silm, kõrvad, Kolmas silm 96 indigosinist hüpofüüs nina ja närvisüsteem Bronhid, hääleaparaat, kopsud ja Kõritshakra 16 taevasinist kilpnääre seedekanal Südametshakra 12 rohelist harknääre süda, veri, uitnärv ja vereringe magu, maks sapipõis, Päikesepõimik 10 kollast kõhunääre närvisüsteem Seksuaaltshakra 6 oranzi sugunäärmed paljunemissüsteem Juurtshakra 4 punast neerupealsed lülisammas ja neerud
Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Seedekanal Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE Jämesool INTESTINUM CRASSUM 2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas)
Seepärast pole korrapärase kabja rautusel lubatud naelu lüüa kabja kõige suuremast laiusest tahapoole. Raud olgu sobilik, st piisavalt suur, et kandeserv sellele korralikult ära mahuks ja liiguks rauaharu peal. Alt ära võetud rauale tekkinud kulumisvaod peavad mahtuma rauaharule, mitte kulgema sellest väljapoole või sissepoole. ORGANID JA ORGANSÜSTEEMID. Seedeelundkond · Koosneb seedekanalist ja sellega seonduvatest lisaorganitest. · Seedekanal - suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. Lisaorganitesks on keel, hambad ja süljenäärmed pea piirkonnas ja maks ning kõhunääre peensoole piirkonnas. · Hobuse magu on väike, mahutades kuni 2,5kg kuivainet, mistõttu tuleb hobust sööta tihti ja väikeste kogustega. Normaalse seedetegevuse toimumiseks on vajalik, et seedekulglas ei oleks liigset õhku, mistõttu on hobusel söögitoru sisenemiskohas makku sulgur, mis ei
See on valge öö. · Hobune (lk 574) - Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda
valgevererakke, kaitseb haiguste eest Hingamiselundite süsteem Kopsud ja hingamisteed Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre) Kusesüsteem Neerud, kusejuha, kusepõis, Reguleerida vere keemilist kusiti koostist, viia välja jääkained,
Sapp koosneb ioonidest(K,Na,Cl,Ca,HCO3), sapphapetest, sapipigmendid, kolesterool ja letsitiin. Sapphappe ringlus-Sapphapete koguhulk kehas on 3g, sellest ei piisa ühe toidukorra lagundamiseks. Rasvarikka toidu puhul on vaja 5korda suuremat kogust. Sellepärast ringlevad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa.Sapphappe ringlemise sagedus sõltub söömisest ning kõigub vahemikus 4-12ringi ööpäevas. 64.Seedekanal Peamiste toitainete lõhustamine ja imendumine-Disahhariide lagundavad ensüümid on laktaas, maltaas ning sahharaas. Valke lõhustavaid ensüüme leidub maonõres, kõhunäärmenõres. Triglütseriidid lõhustatakse soolevalendikus lipaasi toimel rasvhapeteks ning lahustatakse mitsellaarselt ja mitsellidest võetakse rasvhapped enterotsüütidesse. Rakkudes pikaahelaga rasvhapetest sünteesitakse taas triglütseriidid ja kaetakse valgukihiga ning need liiguvad lümfi.
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r )
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus
SEEDEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. KESTAD, KIHID. PINNAEHITUS, EPITEEL, NÄÄRMED. Seedetrakt koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest – suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise töötlemise protsess, millele järgneb nende protsesside käigus tekkinud ainete imendumine seedekanali erinevates osades Seedekanal – söögitorust kuni pärasooleni on seest õõnes lihaseline torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast Limaskest Lihaskest Serooskest või adventitsiaalkest Kestad koosnevad omakorda kihtidest Limaskest Vooderdab seestpoolt kõiki seedeaparaadi torujaid organeid ning kesta moodustavad reeglina kolm, mõnes piirkonnas neli erinevat kihti:
vajadustele. Seedeprotsess on seda edukam, mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, ussiripik, peensool, jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu
Pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. 52 Tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu. Toit tuleb lagundada sellisteks molekulideks, et keharakud saaksid seda omastada. Seedekanal algab suuõõnega (peenestatakse, amülaas), söögitoru, magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) , kaksteistsõrmik (nõred eritavad maks-rasvad ja kõhunääre-mõnede ainete lagundamine lõpeb), peensool (toitainete imendumine verre), jämesool (seedimata toiduosakesed kogunevad), pärak. Hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Energia saadakse rasvade, süsivesikute, valkude jm oksüdeerumisel. Selleks tagab hingamiselund kond
tavatarbimisest rohkem). Lihastes suureneb verega voolutatavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur ning P CO2 ja happeliste ainevahetusproduktide hulk (seetõttu annab arteriaalne veri O 2 kergemini ära). Vähenevad ventilatsiooniekvivalendid V˚E /V˚O2 ja V˚E /V˚CO2. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, lipiidide ja valkude seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedeorganite hulka kuuluvad pikk torujas seedekanal ja sellega ühenduses olevad elundid. Lisaksseedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine ( maks ), jääkainete eemaldamine, hormoonide tootmine ja immuunrekatsioonid. Seedekanali seina kestadest on kõige sisemine limaskest ehk mukoosa. Selles on õhuke lihaskest, mis tagab limaskesta kurdude liikuvuse. Kurrulisust tingib kohev limaskesta aluskiht ehk submukoosa. Kõige paksem on lihaskest. Sellest väljaspool paikneb siledapinnaline serooskest ehk seroosa. Funktsioonid : 1
annaabi.ee 
